mitteparatamatuid ihasid ning leida õiget mõõtu ihade rahuldamisel. Kui oligarhia tingimustes tuli ihasid veel piirata – et varandus kokku ei kuivaks tuli tarbimist piirata – , siis demokraatia tingimustes pole midagi piiramas sellist eluviisi, mida keegi iganes ihaldab. Nii iseloomustab “demokraatlikku hingelaadi” ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon ütleb, et hinge kindlus, Akropol, on ilma kaitsjateta ning selle võivad hõivata ükskõik millised ihad. Niisugune, nö “demokraatlik vabadus” on vabadus nii heaks kui halvaks. Kuna puudub vastav kasvatus ja haridus, siis pole tagatud, et vabadust teostataks vooruslikult ning et see viiks eudaimonia`le. Kuigi kõik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult võimu teostada – kõigil koos riigitüüri küljes rippuda ei ole võimalik ega paku enamusele ka huvi. Seetõttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja rahva heaks võimu teostaksid.
oli piiratud. Kellegi käitumine pole nii oskuslik, et sellest printsiibist juhindumine ei võiks seda veelgi paremaks muuta. Varjupaika mineku kõige otsesema manifestatsiooni järgi on vägivallatuse ja armastuse potentsiaalid piiratud. 3.2 Teine käitumisjuhis heldemeelsuse printsiip Heldust või suuremeelsust on nimetatud budismi põhiväärtuseks. Andmine on vahetu moodus avardamaks seda kitsast ja valulist fookust, mille keskmes on ihad. Seda saavad praktiseerida ka need, kel pole piisavalt aega formaalsemate harjutustega tegelemiseks nagu mõtluslaagrid või meditatsioon. Just sel põhjusel näevad mitmed traditsioonilised budistlikud koolkonnad heldemeelsuse arendamist vaimse tee esimese olulise etapina. Samas on heldemeelsus ka kogu vaimse elu kulminatsioon virgunud isik on loomupäraselt helde ja suuremeelne, kuna ta ei jaga maailma temaks endaks ja teisteks, vaid tema tegude lähtekohaks on sügav
Näide: ,,Ümarad õlad, odatippudena õieli hoiduvate roosade nibudega amatsoonirinnad, iharalt õõtsuvad puusad, rammusa blondiini reied. Keegi ei naernud enam, tõsiseks jäänud mehed ajasid kaelad õieli, ninaseljad tõmbusid teravaks, suud kipitasid ja kuivasid, üle saali oleks nagu levinud kerge tuuleõhk, mahe, kuid rasket ähvardust täis. Armsas lapsukeses virgus äkki erutav naine, ärkas tema soole omane pöörane kihk, sündisid veel määratlemata ihad. Nana naeratas endiselt, aga nüüd oli see juba meesteõgija naeratus." Nana oli täielikult teadlik oma ilust. Ta keha pakkus talle huvi. Sageli leidis ta end peegli eest omaense peegelpilti imetlemas ja huvitatult uurimas. Ta süvenes enda ilusse niivõrd armunult, et ei pannud sageli tähele, kui keegi tuppa astus. Ta teadis väga hästi, kuidas oma ilu müüa. Selles väljenduski tema pahelisus. Ta oli veendunud, et tal pruugib vaid käsi kokku lüüa, et ujuda rahas
suunatakse mingisugustesse sfääridesse, kus neid võib vaja minna. Ihade vaba rakendamine on ohtlik. Ühiskonna jaoks on ohtlik kui sublimatsioon ei rakendu. Seda kohtab kõige enam kunsti valdkonnas. Unenäod on seotud sublimatsiooni mitte väljendumisega. Kui unenägu on edukas siis äratuskella helin ei häiri ja see saab osaks sinu unenäost. See miski väljendab ennast unenäos ja seal toimub mina poolne tsensuur. Me ei saa unenägudest aru sest meil on soovid ja ihad mida me ei soovi väljendada või ei taha neid ning need on piinlikud, aga unes väljenduvad nad loona. Freudi järgi on unenägu allasurutud soov või iha. 4.02.2015 Freud- unenäo teooria. „Unetöö“ Neli strateegiat: 1. Tihendamistöö ehk kokkusurumine, intentne protsess. 2. Nihutamine – mingi seos ehk mingi allusioon. Mingi üks element asendatakse teisega. 3. Sümbolite kasutusele
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
eitav sellele, mida inimene tegelikult tahab. Tsiv on loodud inimese kaitseks. Ihade alla surumine e repressioon. Kas seda on vaja? Sublimatsioon - Inimese iha suunatakse sfääridesse, kus nad on vastuvõetavad. Kunsti valdkonnas sublimeeritakse oma tunge. Kõige rohkem leiab aset unenägudse. Inimese und segavad välised stiimulid, hiljutised sündmused ja alla surutud impulsid - leiab unenägudes väljendust. Me ei saa unenägudest aru, sest soovid ja ihad, mida me häbeneme leiavad neis aset ja võivad seal väljenduda veidralt. Unenägu on allasurutud soovi tsenseeritud täitumine. 4 Võtet unenägudes Freudi järgi, unetöö: Kokkusurumine / tihendamisvõte - latentne mõned elemendid jäävad kõrvale Nihutamine - allusioon, üks element asendatakse teisega. Nt kui inimene teeb mingit tööd, siis asendatakse inimene tööriistaga. Sümbolite kasutamine - intertektuaalne unenägu, pildiline vaste mõnele
Platoni õpetuse teine väga oluline aspekt on õpetus ideaalsest riigist. Platoni ideaalriigis on kolm ühiskondlikku seisust: valitsejad (valvurid), sõjamehed ja (käsi)töölised. Esimeste ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Riigis peavad valitsema teadmise, teaduse ja filosoofia jõud. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, Platoni arvates vajavad inimesed filosoofide juhtimist ja ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus, mistõttu ei või oodata paremaid riike, kuni pole paremaid inimesi. Just seetõttu ongi riigi rähtsamait ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Selle kasvatamise üks osa on aga ka kunsti tsenseerimine, kuna see mõjutab otseselt inimesi. Kunst tekitab näivust ja püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest väga kaugel. Kunsti
Havanna lähistele ja jätkas kirjutamist. Peagi ilmus romaan „Üle jõe ja puude vilus“ ja jutustus „Vanamees ja meri“. Neist viimane saavutas tõelise triumfi, millele järgnes Nobeli kirjandusauhind. (Bannikov 1971: 571) Lühijutu peategelane Santiago on kaotamas usku iseendasse ning teisedki peavad teda vanaks ja võimetuks. Ta läheb üksi merele (= inimene on elus üksi) ning on peagi täiesti ookeani (= elu) meelevallas. Seepeale palub ta jumalat, et kala võtaks (= soovid ja ihad, mida inimene tahab täita), ning julgustab ja lohutab end. Sööda neelanud kala ujub aga ulgumere poole ning nööri hoidmine nõuab vanamehelt tohutut vastupidavust (= igaüks peab oma saatusele vastu minema). Vanamees ei anna alla ning tahab kalale (= saatusele) näidata, kui palju inimene talub ja suudab. Kolmandal päeval võitleb ta kala ja iseendaga ning tapab kala. Säärane sümbolikeel näitab, et „inimest võib hävitada, kuid
langevad kõik välised autoriteedid.“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb. Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele. ● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose tõstmine kõlbelise kodaniku tasemele – haridus. Sokrate püstitas objektiiv-eetilisuse probleemi. Platon (427-347 e.Kr) Inimese käitumine on kolme astmeline: 1. meelelisus, ihad, instinktid 2. jõud, julgus, tahe 3. mõistus Ihade üle valitseb tahe, mida juhib mõistus. Eetiline käitumine on mõistuslik. Riik on vajalik seetõttu, et igaüks üksikuna ei ole täiuslik, riigis on aga võimalik tööjaotuse kaudu ühendada kõikide võimed täiuslikul moel. Õiglus seisneb loomupärases olukorras, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid
hakkab tunnetama allika impulsse sedavõrd, et tegutseb vastavalt mõjuallika tahtele, kui võimalus on ka teisiti. Mõjuallika impulssid võivad tuleneda jõuvõtetest, olla autoritaarsed või leebed, isegi võluvad. Objekti mõjutavad impulsid võivad olla stiihilised või sihipärased, nende aluseks võivad olla sotsiaalsest sõltumatud loodusjõud, mitmesugused esemed aga ka kired, ihad või kiindumused. Mõju, mis vallandub võimuks on üldjuhul täheldatav, siis kui objekt seda tunnetab ja omaks võtab ning subjekt (mõjuallikas) ja objekt (mõjutatav) pole üks ja sama isik. 15.Ressursid ja võim? Ressursside all mõistetakse kõigi nende võimaluste ja tingimuste, võtete ja vahendite, meetodite ja tegevusvormide kogumit, mida subjekt on võimeline kasutama mõju avaldamiseks, selle üleskasvatamiseks võimuks
hoolitseda oma ihu ja hinge eest Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele Inimese panevad liikuma ihad Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
jumalikku ilu ennast tema ühtsuses“ (auto to theion kalon dynato monoeides katidein) (225, tõlge muudetud). Selline eksistents pole ilust ja hüvest lahutatud, ja selline elu on vooruslik, tõeline ja õnnelik (eudaimon ehk hea- daimonlik). On levinud komme heita Platonile ette ratsionalismi, samas kui meie kultuuriline kogemus on ammu näidanud mõistuse nõrkust erinevate asjaolude (ideoloogia, teadvustamatus, ihad jne.) suhtes. „Pidusööki“ lugedes me näeme aga, et selline „ratsionaalne“ tunnetus, kus tunnetaja jääb tunnetatu suhtes väliseks, on kõigest üldise tunnetusliikumise üks etapp. Mõistus on vajalik selleks, et tõsta meid välja meelelisest piiratusest, aga niimoodi leitud mõisted-teadmised tuleb omakorda veel ühendada ehk tuleb „vaadelda jumalikku ilu ennast (ja a fortiori teisi ideid) tema ühtsuses“, mis tähendab, et tunnetaja justkui sulab tunnetatuga kokku
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse o...
on autonoomne. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või 11 Sir Isaiah Berlin, (6. juuni 1909 5. novemer 1997) Oli filosoof ja ajaloolane, peetakse üheks 20-nda sajandi juhtivaks vabamõtlejaks 8 kui ta valitseb enda üle. Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks ihad ja tunded, mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. 2. Vabaduse aspektid Mina näen vabadusel mitut erinevat aspekti. Usu-, tahte-, teo- ning valikuvabadus. Kui võtta
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamis...
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat
Liiane repressioon inimesed peavad ise oma ihade allasurumisega tegelema. Klassivõitlus teatud kihtide ilmajätmine ihast või selle edasi lükkamine. Seksuaalsuse iha pole vaba, vaid seotud järglaste saamisega. (Ühemõõtmeline inimene)Inimestel on vjadused, millest ise ei tea, samas ka siirdatud vajadused(peale surutud). Meelelahutus ja kultuuritööstus juhivad inimese ihasid ja vajadusi, pakkudes neile midagi, et nad saaks üle enda tegelikest ihadest/vajadustest. Inimese ihad lubatakse küll vabaneda, kuid ainult sellisel viisil, et see lubaks süsteemil taastoota. Great Refusal Marcuse mõiste.Ihade vabastamina, nii, et repressioon seda kätte ei saaks. Peab otsima sellise ihade maailma, mida ei saa siduda sotsiaalse tsemendiga. Mailer "White Negro" lugu Mailer kirjutas ühiskonnast eemaldumisest/vabanemisest(liitudes afrodega). Narkootikumid aitavad meil ennast taasavastada(tollele ajale omane õhustik). Ka Marcuse. Walter Benjamin
vahel. Ennustamisel välja tulles tähistab kaart nii harmooniat üldiselt kui ka head vaimset ja füüsilist tervist. Kaart number XV: Saatan Astroloogiliselt kaljukitse sodiaagimärgile. Kaart tähistab saladusi ja fataalsust. Pildil on kujutatud deemon, kelle sarvede vahel on ümberpööratud pentagramm ehk kurjuse märk. Tema ees on ahelais mees ja naine. Kuid mitte saatan ei hoia neid vägisi kinni, vaid nende enda salajased kired ja ihad ei lase neil lahkuda. Saatan on meie maailmas, mis otsib pidevalt head, tähistanud alati kurja. Tegelikult on ta vaid valgustumise ja headuse vastand. Mis loob selle kurja, on enamasti inimeste enda seesmine saatan, mis ilmub siis, kui oleme illusioonide ja tõe eitamise meelevallas ehk kirjanduslikult väljendudes – pimeduses. Saatan toob pinnale kõik inimese liialdused, kiusatused, salapahed ja sõltuvused. Materiaalses plaanis näitab kaart alati edu ja soovide täitumist
Ta on Durkheimi lähenemise pooldaja, nt inimesed on sekundaarsed grupi suhtes. Psühhoanalüüs – Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Nende analüüsid hakkasid tugevalt mõjutama etnoloogia ja antropoloogia arengut. Nende panus oli indiviidide uurimisele ja antropoloogias oli nende mõju just läbi psühhoanalüüsi. Freudi väljapakutud uuendus e innovatsioon oli see, et on olemas teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koondunud kõik indiviidi teadvustamata ihad mis mõjutavad meie käitumist nii, et me ise ei teagi. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada kogu ühiskonda ja kultuur on psüühilised determineeritud e ettemääratud. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest ja leiab et lisaks individuaalsele alateadvusele on meil ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame me seletada miks mingid grupid või rahvad on millegipoolest sarnased, näiteks neil on ühine pikk ajalugu ja
viis ta täpselt nii kaugele, et ta sooritas ühe kuriteo teise järgi. Humbert ise lausub need sõnad: ,,.. tema oligi see haldjas, kellega kohtumine eluhakul sai mulle saatuslikuks." Ilmselt ei tea keegi ja ka mitte Humbert Humbert ise, kas Annabeliga mitte kohtumine oleks midagi muutnud. Kui juhuslikult oleks see lapsepõlvearmastus lõppenud millegi muu ja mitte tüdruku surmaga, kui noor Humbert oleks saanud kõik oma ihad selle noore tüdruku peal välja elatud, siis kas oleks tekkinud kunagi see neetud põhjapanev ja meeletu kirg noorte tüdrukute vastu? Humbert ise väidab, et poleks olnud seda üht suve lapsepõlves, oleks võinud ka Lolita vabalt olemata olla, kuid ilmselt on see miski, mis jääb igale ühele ise arvata. Oli Annabel, oli ka Lolita ning sellest kirjutab Humbert olles trellide taga. ,,Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest
Sest neid inimesi on palju, kes meelsasti meie eest otsuseid teeks, ütleks meile, mis on hea. Mõelgem siinkohal kasvõi riigiaparaadi, süsteemi peale tervikuna. Püha Ambrosius on öelnud: "Tark inimene on ka orjana vaba, sellest järeldub, et narr on isegi valitsejana ori". See lause võiks samahästi kuuluda ka Epiktetosele või Kantile. Epiktetos ütles ka: "Teadmine vabastab, sest kõrvaldab mõistusvastased hirmud ja ihad iseenesest". Kant sõnas süsteemi kohta, et see peaks ikka teenima inimesi, mitte, et inimesed oleks olemas lihtsalt süsteemi heaks ja pärast. Tee taas jalge all. Lõpmata hallid. Nipernaadi. Ja taas leiab ta eest oma rütmis elavad inimesed. Ja taas valab ta neisse oma mõtteid, raputab neid oma argipäeva hallusest üles, kus talle tundub puuduvat päikesekiir ja vabadus. Kas siis sina ei unistagi sellisest elust, nagu... tundub ta neile ütlevat. Ei, paljud ei unista
Vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Freudi isiksuseteooria Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast, Teisiti öeldes on inimesed kolm motiveerivat jõudu. > Id (Miski) -> Ego ( Mina) -> Superego (Ülimina) Id on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Ego on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega.
Seejärel viibib Paul jälle poolteist aastat sanatooriumis. Gala on samal ajal Pariisis või reisib ringi. Pauli tuberkuloos on end näidanud, kuid Gala sai oma tuberkuloosist võitu. Paul saadab Galale sanatooriumist kirglikke sõnumeid, ent Gala vaikib. Pauli poolt on leegitsev armastus. Talle meeldib Galast eemal olles küll flirtida ent temas põleb igavene armutuli oma abikaasa vastu. Gala poolt on ebastabiilsus ja ükskõiksus. Gala hirmud, jõud ja ihad on pärast Saigonist tagasi tulles teised. Seiklus Maxiga on lõhkunud tema ja Pauli vahel olulise sideme. Gala kaugeneb ja otsib lõbu ning talle ei meeldi enam Eaubonne'i maja. Paul on tagasi ning üürib Galale Mont Martre'i künka otsa ilusa korteri, kus Gala saab reiside vahel puhata. Nad on väga palju isa raha raisanud, sest Paul ja Gala ei loe raha. Isa aktsiate väärtus langeb ning Paul jääb järsku ilma suurest osast varandusest
Johann Calvin (15091564) avaldas veel positiivsemaid mõtteid abielu kohta, väites, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks. Perekonnamoraal tugevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K'd (sks Kinder-Kirche-Küche* lapsed-kirik-köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad, naises hakati järjest enam nägema seksuaalset* ehk sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna tõekspidamised , siis uusajal hakati kõrgkihtides lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Ent lastetoaski püüti lapses arendada mitmeid voorusi, nagu usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust
kuid tegelikult seda pole. Kui persona võtab üle: in on rollitäitja, isikupäratu, kaotab tegeliku mina. Persona on alati orienteeritud välismaailma, kiusatus miks mask kleepub näo külge, sest ühiskond tunnustab hea rollitäitmise eest, talle antakse ordeneid, makstakse preemiaid. See maksab eraelus kätte. Nt Bismarck Vari Vari on justkui madal olend, mis on meis kõigis. Kõike ei luba in endale välja elada. Varju mood in soovid ja ihad. Mida in ,,teadlik mina" keelab. Vari, kõike mida me pole, meie madalam olend, kõikidel in on vari olemas, mõnikordvari ja ,,teadlik mina" vahetavad koha nt afektiseisundis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis. Varju moodustavad ihad, soovid, teostamata plaanid, mis ei sobi isikuga kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjubVari on nii hea kui ka halb. Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari
kuid tegelikult seda pole. Kui persona võtab üle: in on rollitäitja, isikupäratu, kaotab tegeliku mina. Persona on alati orienteeritud välismaailma, kiusatus miks mask kleepub näo külge, sest ühiskond tunnustab hea rollitäitmise eest, talle antakse ordeneid, makstakse preemiaid. See maksab eraelus kätte. Nt Bismarck Vari Vari on justkui madal olend, mis on meis kõigis. Kõike ei luba in endale välja elada. Varju mood in soovid ja ihad. Mida in ,,teadlik mina" keelab. Vari, kõike mida me pole, meie madalam olend, kõikidel in on vari olemas, mõnikordvari ja ,,teadlik mina" vahetavad koha nt afektiseisundis. Vari võib hakata inimese üle domineerima, näiteks afektiseisundis. Varju moodustavad ihad, soovid, teostamata plaanid, mis ei sobi isikuga kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjubVari on nii hea kui ka halb. Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari
de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi (Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri pahupoole aluseks on soov ja ihad, mis on kõige olulisem jõud, milles põrkuvad kõik traditsioonilised ja sotsiaalsed elukorralduse väljendusvormid. Soov määrab ära kõik mittestruktuurse. Strukturalismis tungib subjekt reaalse (Lacani soovid, ihad) poole, kuid struktureeritakse agressiivse sümboolse korra poolt, mis on peamine ühiskonnas. Poststrukturalismis muutub reaalne ihade tekitamise "masinaks". Eksisteerib väga erinevaid lähenemisi, kuid kõiki neid iseloomustab subjektikesksus erinevalt
6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesandeks seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. 7. Thomas Hobbes'i subjektiivne õnnekäsitus. Inimesed alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest. Hinge harmoonia, mis peegeldub naudingus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest.
1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Selgita 4 üllast tõde (budism) 1. Kogu inimese elu on kannatus 2. Kannatusest on võimalik vabaneda, leides selle põhjuse 3. Kannatuse põhjused on soovid ja ihad 4. Vabanemisele viib õilis kaheksaosaline tee 8-astmeline tee nirvaanasse (budism) 1. Õige vaade - 4 tõe mõistmine. 2. Õige kavatsus mõtted, mis on vabad julmustest, himudest ja pahatahtlikusest. 3. Õige jutt hoidumine valest, ebasõbralikusest ja ka lobisemisest. 4. Õige tegu tuleb vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. 5. Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 6
motiveerivad otsustama, valima, eelistama, käituma, ... Maslow motivatsiooniteooria põhialused · Holistlik lähenemine: motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud, mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne. · Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele. · Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena.
riisumine on igati õigustatud. Uus Testament keelab aga igasuguse vägivalla (keera teine põsk, headusega võidad kurjuse jne), sest ülim kohtu mõistja on jumal ja kurjategijate patud saavad nii kui nii karistatud. 2.Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin. Piibli käsk armastada ja mitte vastata kurjusele kurjusega ei välista sõdimist. Mitte surm sõjas ei ole patt, vaid sõjas tekkivad ihad ja tungid. Samas on tapmine enesekaitseks patt, sest siis sa hoiaksid kinni maistest asjadest. Seega on sõda õigustatud vaid teiste inimeste ja kogukonna kaitseks, et patused ei kahjustaks üksteist. Õiglane sõda tuleb vastase ebaõiglusest, see on karistus, mitte kaitsmine. Tähtis oli, et sõda võis lubada ainult valitseja. Sõja õigustuseks saab olla vaid vastase õigusrikkumine. 3.Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi. Õiglane autoriteet valitseja peab käskima sõdida.
Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile • Alateadvus on koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub alateadvusesse kõik, millega ei taha tegeleda. Alateadvus mõjutab indiviidi toimima alateadvuse tahte kohaselt, mitte enda. • Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt „kõrgematele“ mitte seksuaalsetele eesmärkidele. Kirjandus kui konfliktide ja repressioonide käsitlemise/ületamise viis autorile ja lugejale. • Isiksuse struktuur:
Üksnes seetõttu, et budism võttis endasse rahvausundi elemente kujunes see suletud munklusele suunatud õpetusest kõiki ühiskonnakihte hõlmavaks religiooniks. Tänapäeval tuleb budismi all mõista tervet hulka erinevaid religioosseid vorme, mida ühendab seos Buddhaga. ÕPETUSE PÕHIPUNKTID I. Neli õilsat tõde i) Elu on kannatus ii) Kannatusi põhjustavad janud Janud- inimolendis kõige sügavamalt juurdunud kired, ihad, soovid iii) Kannatused lakkavad, kui janud on täielikult kustunud iv) Janude kustumisele viib kaheksaosaline tee II. Kaheksaosaline tee III. Sansaara Karma seadus IV. Nirvaanasse jõudmine V. Ühelgi olendil ei ole muutumatut oma „mina“ 12.2 Mahajaana allvoolud TIIBETI busdism (lamaism) Levinud eelkõige Tiibetis ja Mongoolias. Enne budismi jõudmist Tiibetisse 6-7 saj valitses
eluks Individuaalne lahendus (Émile) Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. saj. T. Hobbes Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele>Inimese panevad liikuma Eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus ihad, nälg, hirm KOKKUVÕTE: Ei ole absoluutset head või kurja Antiikaegne eudaimonism – voorus on õnne vajalik tingimus. Kas ka piisav? Õnn=pidev ihade rahuldamine ning põdev vedamine Antiigi kolm peamist filosoofilist hea elu mudelit: riigimehe õnn, filosoofi
Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida nad ihaldavad või väldivad "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." Thomas Hobbes'i 'egoism': Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim (power). Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon au Sõprus on seega vahend võimu saavutamiseks
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab ...
liikumistest. BUDISM – 6-5 saj. Ekr – Siddhartha Gautama oli kuningapoeg, keda hellitati ja hoiti eemal kõigist elu varjukülgedest. Ta abiellus ja talle sündis poeg. Ühel päeval oli tal 4 kohtumist: 4 haiget, 4 vana inimest, 4 surnut ja 4 kerjusmunka. Nendest vapustatuna lahkus ta kuningakojast ja oma perekonnast ja hakkas ka ise kerjusmungaks – jäi 7.aastaks metsa askeediks. Seal taipas ta et kogu elu on kannatus ja et kannatusi põhjustavad rumalus, ihad ja soovid, õppis kannatauid kaotama.. Ta sai peale nende taipamist Buddhaks. Kui inimene neid 8.t praktikat jälgib, saab ta Nirvaanasse (kannatuste katkemine) 8-astmeline tee kannatusi kaotada: täiuslik nägemus – inimene on taibanud 4 üllast tõde; täiuslik otsustavus – inimene otsustab hakata praktiseerima 8’astmelist teed; täiuslik kõne – vaikne, tasane kõne, räägitakse vähe; täiuslik tegu – ei põhjusta kannatusi teistele elusolenditele; täiuslik
mul ei ole keha; ma ei suuda ette kujutada, et mul ei ole vaimu; siit järelikult, et kui ma suudan ette kujutada midagi ilma teiseta, siis need kaks on erinevad asjad. Seega vaim on eraldatud kehast. Descartes siiski ju ütles, et „mõtlen, järelikult olen“. Ta leidis, et aju(kogu ülejäänud kehaga siis) on lihtsalt mingi mehhanism, mis töötab teatud põhimõtetel. Hinge olemus seisneb selles, et inimeste meelte arusaamad ja füüsilised ihad jne sõltuvad küll kehast, aga nende teadlikkus on siiski hinges. Vaimu teadlikkus on tingitud sellest, mida keha teeb. Vastasmõju punkt tema arvates oli käbikehas(koht, kus asub nö ühismeel) – ainuke koht, mis pole nii dubleeritud kui teised ajustruktuurid(arvatavasti). Vaim on midagi sellist, mida ei saa käbikehas lihtsalt välja lülitada ja seega pole käbikeha ka mingi koht, kus saaks rääkida vaimu olemisest. Keha
Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub. Inimene hakkab ennast sellega samastama, püüeldakse ideaali suunas, et täita teiste ootusi. Kordab omandatud mudeleid (sõjaväelane käitub ka peres sõjaväelasena). Toitepind neuroosideks. Vari. See, mida inimene tahab, aga ei luba endale. Ihad, emotsioonid, mis ei sobi ühiskonnaga, see, mida häbenetakse. On igas inimeses olemas. Varju kollektiivne aspekt nõia, kuradi kujutamine. Hea ja halb kaotavad tähenduse, vari võib olla hävitav, aga ka raviv. Vastandub teadlikule minale. Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda. Varju ja teadliku mina võitlusel tekib arenemiseks vajalik energia
kujutada väljaspool olevana *vastuhaku saab sobitada süsteemi sisse, puudub tegelik individuaalsus *repressiivne desublimatsioon (psühhoanalüüsist) inimesi juhitakse justkui tema ihasid vabastades, aga tegelikult on teatav repressiivne protesess, sest selle kaudu juhitakse süsteemi veel rohkem sisse *inimesi valitsetakse füüsilise mõnutunde kaudu, heaolu *HM otsis viise, mis suudaks selle loogikale vastu siesta *GREAT REFUSAL (suur keeldumine) ihad, seksuaalsus *tuleks inimeses avastada ihasid, mida ei ole võimalik tõlida kultuuritööstuse keelde, väljaspool kapitalismi ihad peaksid vabastama, mitte ahistama *seksuaalrevolutioon maailma muutmine radikaalsematesse ihadesse laskumine (narko) *väljaspool asuvad inimesed, keda kultuuritööstus ei taba suutlikus vaadata ümber inkorporeerumisest 30 IDEOLOOGIA küsimus L. ALTHUSSER (1918 1990) prantsuse teoreetik *kommunistlikud vaated *õpilased: Foucault Derrida
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
asi , mis on saavutatav ühiskondliku tegevuse kaudu. Individualism (Montaigne) rõhutas tagasitõmbumist poliitilisest elust, elada endasse süüvides. Õnne jaoks on tähtsad oma lähedased inimesed tõelised sõbrad. (Neo-)augustiinlus (Pascal) Samuti distantseerusid poliitikast. Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes. Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hobbes väidab, et ei eksisteerigi loomupärast head või kurja, need mõisted on seotud inimeste ihadega (kui miski meid tõmbab, siis nimetame seda halvaks). Hobbesi arvates ei saa õnne objektiivselt defineerida. Võimutaotlus, pidev rahuldamatu seisund, pidev püüdlus suurema võimu- õnne poole. Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile Shaftesbury ,,Me kõik nõustume, et õnne poole tuleb püüelda ning, et seda tõepoolest ka alati tehakse"
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk
(rikkana jne) Halvad teod halb taaskehastumine või ümbersünd (vaene jne) - Uuestisündimisest pääseb hing alles siis, kui inimene on vabanenud kogu karmast - Budismis eesmärgiks: Vabastada end karma mõjust Kustutada kõik soovid ja kiindumused Kannatuste algpõhjuseks teadmatus o Tekivad soovid ja ihad viivad tegudeni, mis põhjustavad lõputuid uuestisünde o Kui inimene vabaneb kiindumustest, lõppevad ka ümbersünnid - Oluline dzainistide õpetuses Usuvad, et halvad karmaviljad muudavad hinge raskeks Head karmaviljad kergendavad seda Dzainistide askeetlike tavade aluseks Loodud selleks, et kergendada karmaviljadest rasket hinge
6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult ja olla neile eeskujuks; ka valitseja vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. Kirik on riigist ülem. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Õnnelik elu eeldab tunnete harmooniat hinges, mis omakorda rajab teed vooruslikule tegutsemisele ja ühiskondlikule harmooniale
See 12 ei tähenda, et budistlik moraaliõpetus oleks isekas. Pigem nähakse ennast ja teisi ühise tervikuna. Mis on hea teistele, on hea ka mulle. Mida ma ei taha endale, ei tohi teha ka teistele. 3.9. Meditatsioon Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine. See seob meditatsiooni Buddha keskse sõnumiga: meie ebamugavuse põhjus seisneb meie ihades, kolmes ebaterves alges ahnuses, vihas ja meelepettes. Kuna ihad tekivad meie meeltes ja südametes, on nende ainsaks väljajuurimis- võimaluseks töötada oma meelte ja südamega nõnda kinnitab budism. Budismis on olemas palju meditatsioonimeetodeid, kuid need saab ühendada kaheks peamiseks, praktikas kasutatavaks meditatsiooniks (paali ja sanskriti k samadhi) ja intuitiivseks meditatsiooniks (paali k vapassana, sanskriti k vipasyana). Tüünusemeditatsioon on omane mitte ainult budismile. Selle meetodi puhul
· ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne-Prantsusmaal kirjaniku H
telekommunikatsioon; institutsionaalne kapital nagu valitsusorganid, juriidiline kaitse, ettevõtted, teadmisressursid, inim- ja kultuurikapital. Seega ei sisalda heaolu mõiste mitte ainult teatud seisundit või protsessi, vaid kindlasti ka vahendeid, millega midagi saavutada või muuta. Individuaalne heaolu kui seisund eeldab sellist hetke, kus indiviidi kõik vajadused on rahuldatud, kuid reaalsuses ei ole seda mõistet nii lihtne kajastada, kuna lisaks vajadustele on inimestel ka soovid, ihad, unelmad, tujud ja palju muid aspekte, mille kas olemasolu või puudumine heaolu taset mõjutab. Sotsiaalse heaolu loob individuaalsete heaolude kooslus, mida võime mõista ka kui kollektiivset heaolu. Erinevad sotsiaalsed grupid mõistavad ka heaolu erinevalt.. Tihti mõistetakse heaolu all vaid materiaalseid võimalusi ja tingimusi, ehk siis oluline on tarbitavate toodete/ teenuste olemasolu, nende hulk ja kvaliteet. Samas näitavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
