Usud ja Toidukultuur (2)

Usundite mõju toidukultuuril
Juhendaja : Marge  Leimann
Koostas: Gristi Adrat
Rühm: TTP-10
 
 
Judaism  ja Koššertoit
● Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis-
rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele.
● Need puudutavad: toitu rõivaid,päevarežiimi, 
palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida 
võib teha ja mida mitte.
● Süüa tohib ainult koššertoitu, mis on lubatud juudi 
seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud 
vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele.
● Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja 
kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga.
 
 
 
● Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja 
õpetab Seadust.
● Vagale juudile on kodu  samasugune  Jumala tempel 
nagu sünagoogki.
 
 
 Paasapüha
●
Pesah e paasapüha (märtsis- aprillis , kestab 7 päeva Iisraelis, 8 
päeva mujal), tuletab meelde  lahkumist  Egiptuse orjapõlvest, mis 
oli nii kiire, et leib jäi hapendamatuks, millepärast pesahi 
päevadel ei tohi süüa midagi, mis on tehtud hapendatud taignast .
●
Jom ha-soa veha-gvura e  Holokausti  ohvrite ja kangelaste 
mälestuspäev (aprill-mai), tuletab meelde juudi rahva ajaloo 
kõige kohutavamat tragöödiat.
●
Jom ha-atsmaut e Iisraeli iseseisvusepäev (aprill-mai).
●
Šavuot e nädalate püha (49 päeva pärast Pesahi algust mai-
juunis, kestab 1 päev Iisraelis, 2 päeva mujal).
●
Teša be-av e 9.  aava   paast  (juuli- august), Esimese ja Teise 
Templi hävitamise mälestuseks, sama range nagu Jom Kipuri 
paast
 
 
Rohkearvulised toidukeelud
● Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, 
roomajate  ja paljude lindude liha.
●   Kaamelit oli keelatud tappa söömiseks tõenäoliselt 
sellepärast, et ta oli peamine tööjõud; siga sellepärast, et 
ta oli tüüpiline maaharijale kuuluv loom – aga  juudid  
on ajalooliselt karjakasvatajad ja liikuv rahvus ning 
maaharijatega vaenujalal.
● On keelatud kasutada toiduks verd. Verd vaadeldi kui 
keha hinge.
●  Toiduks tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest 
puhastatud . Sellega tegelevad spetsialistid-lõikajaid, 
kelle tegevus tagab košer-liha, igasugune muu liha on 
 
 
tref, s.o roojane.
● Süüa võib härja-, lamba-,  
 kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, 
kaljukitse -, antiloobi-, metslamba-, metskitse- ja kõikide 
nende lojuste liha, kellel on sõrad, täielikult kaheks 
lõhestatud sõrad; kes lojustest mäletsevad mälu.
● Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja 
soomused ; ühtki, kellel ei ole uimi ja soomuseid, ei või 
süüa.
●  Lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta 
raisakotkast, kaarnat kõigis liikides, harksabakulli, 
raudkulli kõigis liikides, jaanalindu, kägu, kajakat, 
haugast kõigis liikides, kakukest, kassikakku, öökulli, 
puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut 
kõigis liikides, vainukägu ja nahkhiirt.
 
 
Judismi  Palve  sõnad
● Mina olen  Issand , sinu Jumal, kes sind tõi välja 
Egiptusemaalt, orjusekojast.
● Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
● Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, 
mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega 
sellest, mis on maa all vees!
● Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, 
Issand, sinu Jumal,olen püha vihaga Jumal, kes 
vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja  neljanda  
põlveni neile, kes mind  vihkavad ,aga kes heldust osutab 
tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske 
peavad!
 
 
● Sa ei tohi  Issanda , oma Jumala nime asjata  suhu  võtta, 
sest Issand ei jäta seda n  
uhtlemata, kes tema nime asjata 
suhu võtab!
● Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
● Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga 
seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev.
● Siis sa ei tohi toimetada ühtegi  talitust , ei sa ise ega su 
poeg ja tütar, ega su  sulane  ja  teenija , ega su veoloom 
ega võõras, kes su väravais on!
● Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja 
kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: 
seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses 
selle.
 
 
 
●
Aga sellega ei ole veel kõik öeldud. Kõik saavad aru, et meil on raske teha 
midagi füüsiliselt  Jumalale . Omet  i  peab juut  oma armastavat  suhtumist  
Jumalasse ja tema käsust kinnipidamist füüsiliselt väljendama. Selleks on 
Dekaloogi ülejäänud seitse  käsku, mida nimetatakse  sotsiaalseks  õiguseks. 
Siin on sõnastatud inimese ja inimese vaheline suhe. Juudi jaoks ei ole 
olemas armastust Jumala vastu, mis oleks lahus armastusest kaasinimese 
vastu. Kui inimene tahab pidada dialoogi  Jumalaga , siis ta peab pidama  
dialoogi ligimesega. On hulk käske ja keelde, mis reglementeerivad kõige 
tähtsamaid asju, mida ligimene ei tohi teisele teha või peab tegema, et 
väljendada oma armastust Jumala vastu.
●
Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su 
Jumal, sulle annab!
●
Sa ei tohi tappa!
●
Sa ei tohi abielu rikkuda!
●
Sa ei tohi varastada!
●
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu  valetunnistajana !
●
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada omaligimese naist,  sulast  ega 
teenijat , härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!"
 
 
Islam ehk  Moslemid
● Moslemite toiduharjumused:
● Moslemid ei joo alkoholi ega söö  sealiha  või vere 
baasil valmistatud toitu (näiteks  verivorsti ei maksa 
neile pakkuda). Üldse söövad nad reeglina ka 
väljaspool sealiha vaid islami rituaali kohaselt tapetud 
liha.
● Ärge neile kunagi pakkuge alkoholi (soovitavalt ärge 
seda ise nende juuresolekul samuti tarbige). Pakkuda  
võite vabalt piirduda lihata roogadega (näiteks kala).
 
 
● Moslemitel on paast ramadaani ajal.  Paastumine  on 
islami seadus, mis seisab  
 kõrvuti palve, almuse ja 
palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult 
harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes 
ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja 
määras kindlaks paastumise aja.
● Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale 
täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise juures 
olevale moslemile on  kohustuseks  paastuda igal aastal 
islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu jooksul 
päikesetõusust päikeseloojanguni. Paast kujutab endast 
esmajoones  söögist, joogist ja seksuaalsuhetest 
loobumist.Sellest keelust on vabastatud vaid lapsed kuni 11 
aastani, haiged,  rasedad ja  vanurid . Sellest  reeglist  peetakse 
raudselt kinni, sest  ramadan on RAMADAN. 
 
 
Taustteave 
●
Islam jagab toiduained kolme erinevasse kategooriasse: halāl, 
harām ja mašbūh. Halāl-toiduained on need, mida 
muslim võib süüa (näiteks soomustega kala). Harām-
toiduained on need, mida süüa ei tohi (näiteks sealiha). 
Kui ei olda kindlad, siis kuulub toiduaine mašbūh’i 
kategooriasse.
●
Arvamused  sel e  kohta,  mis  on  harām,  võivad  teinekord  erineda, 
kuid  enamik  muslimeid  nõustub  sel ega,  et  sealiha  ja  kõik   road , 
mis  on  valmistatud  sealihast,  verest  või  korjusest,  kuuluvad 
sel esse  kategooriasse.  Ni sugune  seisukoht  põhineb  järgneval 
koraani  värsil  (suura  5,  värss  3):  „Teile  on  keelatud  süüa  raibet, 
verd  ja  sealiha  ning  ka  seda,  mis  on  ohverdatud  kel elegi  muule 
kui  Jumalale;  mis  on   surnuks   lämmatatud,  surnuks  pekstud, 
kõrgelt kukkumisel koolnud, sarvedega surnuks puseldud ja  kiskja  
murtud ... ” Sel est järeldub, et tähtis ei ole mitte toiduprodukt ise, 
vaid vi s, kuidas see saadi. Härg on iseenesest halāl, kuid kui see 
tapeti  kägistades, siis muutub see muslimitele keelatuks. Seetõttu 
 
 
tapetakse  loomi rituaalselt,  lastes  neil verest tühjaks voolata. 
●
Meie vaatepunktist või
 
vad sellised tingimused tunduda 
keerulised ja igapäevaelu segavad. Samas ei tohi unustada, et 
islamimaailmas on enamik toiduaineid halāl ning keegi ei 
pea  pikemalt  mõtlema, kas härg suri sobilikul vi sil. 
Probleemid tekivad, kui  muslimid  reisivad näiteks 
Euroopasse. Loomarasv ja želatiin on samuti sea 
kõrvalsaadused ja tihti on võimatu kindlaks teha, kas 
restoranis  või baaris pakutav roog on halāl. Paljude 
muslimite  jaoks pole need detailid olulised, neile  piisab , 
et ei sööda sealiha kui sellist. 
●
Halāl’i  ja  harām’i  eristamine  on  tähtis,  kuna  see  vi tab 
toitudele,  mida  islamiriikidest  leida  ei  või  (nagu  näiteks 
suitsupekk,  seakael  või   verivorst ).  Samas  oleks  vale 
arvata,  et  osa  toiduainete  puudumine  muudaks 
muslimite road vähem maitsvaks. 
 
 
Islam
● Islami kalender on moslemite ajaarvamist kajastav 
kalender. Selle alguseks loetakse kristliku ajaarvamise 
16.juulit 622. aastal ehk prohv, et Muhamedi 
põgenemise aega  Mekast  Mediinasse.
● Erinevalt läänes kasutatavast päikesekalendrist on islami 
kalender kuukalender.See põhineb kuu 
liikumisel,sisaldades 12 kuud. Islami  kalendriaasta  
pikkuseks on 354 päeva ehk ta on Gregoriue 
kalendriaastast ligi 11päeva võrra lühem.
● Islami aasta umbkaudse Gregoriuse kalendri vastavuse 
leidmiseks tuleb islami kalendri aastaarv  korrutada 
0,97ga ja tulemusele lisada 622. 8. detsembril 2010 
  algas islami aasta 1432, 26  . novembril 2011. algab 
islami aasta 1433.
 
● Nädal algab pühapäevaga ja lõpeb laupäevaga. 
Reede on islami kalendris  ametlik pidupäev, aga 
mitte nädala viimane päev. Päev algab eelmise 
päeva päikeseloojangul, seda tuleb kõikide pühade 
tähistamiselsilmas pidada.
● Islami kalender on ametlik kalender mõnedes Pärsia 
lahe äärsetes riikides, sealhulgas Saudi Araabias.
● Teised  moslemiriigid  kasutavad ametlikult 
Gregoriuse  kalendrit  ja pöörduvad islami kalendri 
poole religioossetel eesmärkidel.
 
 
Toidukultuur
● Islam on kõikehõlmav  religioon  ja annab järgijaile 
käsuõpetuse kõikideks elujuhtumiteks. Põhjus 
selleks on lihtne: inimese elu on üks tervik fassett ja 
puudus elu mõnes fassetis võib kogu elu ennast 
mõjutada. Inimene on vaim, hing ja keha, tal on nii 
füüsilised kui ka vaimsed vajadused, ta on osa oma 
sotsiaalsest ümbrusest,  perest , kooselust ja riigist. 
● Seepärast reguleerib islam kõiki eluaspekte, ka mida 
süüa, mida mitte ja mida juua, mida mitte ja kuidas 
riietuda ja kuidas mitte.
● Mis söömist puudutab, käsib islam inimesel 
mõõdukalt süüa. Allah ütleb Koraanis:
●   „...ja söö ja joo ja ära üle p  inguta. Tõesti , Ta ei 
armasta liialdajaid.”
●
Araabia  kombe kohaselt võib   süüa vaid parema käe kolme 
sõrmega: pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrmega. 
●
Vasak käsi on mõeldud "räpaste" ülesannete jaoks, mis need siis 
ka ei oleks. 
●
Pole  sugugi  kerge süüa rasvast tilkuvat hiigelsuurt lambakintsu 
ainult ühe käega. 
●
Parimad palad ulatab teile võõrustaja - ebaviisakas on ise toitu 
võtta või keelduda tükist, mis teile ulatatakse, kuigi see võib olla 
liiga suur. 
●
Riisi  surub  võõrustaja (käega) pallikesteks ja annab need otse 
teile üle. 
●
Edaspidi võite riisipalle ise vormida, aga ärge puutuge  lambaliha  
serveerimiskandikul. 
●
Võtta tuleb ainult seda, mida pakutakse. 
 
 
●
Kui jätta pisut toitu taldrikule, siis näitab see jõukust.
●
 
Niisugustel söömaaegadel ei ole kunagi naisi - naised olevat 
meestele tüliks.
●
 Pärast söömist pestakse käed ja minnakse teed või kohvi jooma.
●
Araabia söömaaeg algab  meze ´ga (kirjapilt on mõnelpool 
mazzah või  mezza ). 
●
Araablastele tähendab see seltskondlikku sissejuhatust 
järgnevatele söögikäikudele. 
●
Meze on vana pärsia sõna, mis tähendab "proovi ja lõdvestu". 
Mezelauas maitstakse suupisteid: küpsetatud juustutükikesi, 
väikesi soolakurke, lambalihavorstikesi, röstitud pähkleid, 
maitsestatud oliive. 
●
Mezelauale kuuluvad peale suupistete veel oliivi-küüslaugu 
võie, tabbouleh- salat  ja hoummous- pasta , mida süüakse koos 
 
 
pitaleivaga.
Kristlus
● Katoliku  kirik , luteri kirik, õigeusu kirik.  Praeguseks  on 
kristlus levinuim usund, umbes 2 miljardit inimest.
● Ristiusu üks peamisi suundi, õigeusklikke on 80  
miljonit
● Õigeusu esindaja elu allub põhiliselt erinevatele 
paastudele
 
 
 
● Palvetatakse enne  igat söögikorda ja enne 
magamaminekut; suurtel pühadel käiakse kindlasti 
kirikus suurel jumalateenistusel; igal laupäeval ja 
pühapäeval käiakse hommikusel ja õhtusel 
jumalateenistusel
● Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kuid 
kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja 
munatoite ; ei kasutata toite verest; alkoholi 
tarbimine on lubatud
 
 
PAASTUAJAST JA 
ÜLESTÕUSMISPÜHADEST:
●
Ülestõusmispühadele eelnevad 40 päeva on vaieldamatult 
ristiusu kalendri keskmeks.
●
 Kuus ja pool nädalat, mis eelnevad Kristuse surnuist 
ülestõusmisele, sisaldavad endas palju tähendust, nii 
saladuslikku (müsteeriumile omast) kui ka meie mõistusele ja 
hingele  hoomatavat. 
●
Nii nagu on laialt levinud  komme , et inimesed teevad endale 
plaane  uueks aastaks, nii on Läänekirikus ka üsna laialt levinud 
komme, et inimesed teevad endale paastuplaane.
●
 See on n.ö. valmistumine kirikukalendri kõige  suuremaks  
pühaks.
●
 Plaanide hulka võib  kuuluda  nii mitmeidki asju: kes loobub  
  magusast, kes liigsest sool
 
asest, kes liigsest televiisori 
vaatamisest, kes alkoholist, jne.
● Mis iganes meie plaanid, paastuaja kolmeks distsipliiniks on 
palve, paastumine ja  almuste  j  agamine. 
●
Mis iganes „ohvri“ me toome selle aja jooksul, see peaks olema 
toodud alandliku meelega ja teadmisega, et me püüame teha 
rohkem ruumi iseendas Kristusele. 
●
Nagu ütles Ristija Johannes: „Tema peab kasvama ja meie 
peame kahanema “. See ongi lühidalt kokkuvõetult paastuaja 
mõte.
Vastlapäev:
●
Paastuajale eelnev päev on vastlapäev, mis on suurte pidustuste 
ja ürituste päevaks enne pikka 40-päevast perioodi, mil jätame 
suured peod ja lõbutsemised tagaplaanile. 
●
Prantsuse keeles tuntakse seda päeva  Mardi  Gras nime all, 
inglise keeles on see tuntud Fat Tuesday (Shrove Tuesday) nime 
  all, eesti keeli on talle nimeks   
saanud vastlapäev. 
●
Kuigi karnevale on korraldat  
ud laialt ka muude ürituste puhul, on 
vastlapäev justnimelt algselt see päev, mil  karnevalid   leidsid aset. 
●
Ladina keelest tuletades saame tähenduse „head aega, liha“, kuna 
paastuajal enamjaolt loobutakse ka liha söömisest.
●
Nii nagu Kristus veetis 40 päeva kõrbes, on see aeg sisenemiseks 
meie endi hingekõrbe, et  paluda  Issandalt juhatust ja tuge 
leidmaks uusi eluvee allikaid, millest me ei tarvitse olla teadlikud.
●
 Kõrbe  saladus ongi selles, et kusagil  peidab  ta endas  kaevu , 
millest tulvavad välja eluveed.
●
 Paastuajal oleme teel selle kaevu juurde ja januneme Issanda 
järele.
●
 Siinkohal olgu  mainitud , et Issanda järele janunemine ei ole vaid 
omane paastuajale, kuid sellel ajal on see intensiivsem.
 
 
Tuhkapäev:
●
Paastuaja esimeseks päevaks on Tuhkapäev. 
●
Sellel päeval saavad kirikulised endale otsa ette tuhast ristimärgi – 
komme, mis on kandunud meie päeva juba ammustest aegadest . 
●
Tuhk on surelikkuse ja lepingu märgiks ja on saadud möödunud aasta 
palmipuudepüha palmiokstest.
●
Nagu  eelpool  sai juba mainitud, on selle aja kolmeks distsipliiniks 
palve, paastumine ja almuste jagamine.
●
 Kui inimene patustab, siis ta lõhub sideme Jumala, oma ligimese kui 
ka  iseendaga . 
●
Palve aitab meil taastada sideme Jumalaga, almuste jagamine taastab 
meie sideme ligimesega ja paastumine taastab meie sideme iseendaga. 
●
Ükskõik, milline on meie ohver, see peaks  tulema  südamest ja soovist 
teha rohkem ruumi Jumalale oma südames.
 
 
Palmipuudepüha ja Kristuse passioon:
●
Ülestõusmispühadele eelnev pühapäev on palmipuudepüha ja 
kristlaste  jaoks alustab see kõige pühamat nädalat kirikukalendris.
●
 Sellel pühapäeval saavad kirikulised endale palmioksa, mis 
sümboliseerib Kristust ja Tema ning ustavate võitu oma vaenlaste 
üle.
●
Missalolijad kuulevad ka Kristuse kannatamiselugu (vastavalt 
aastale on see siis valitud kas Püha Matteuse, Püha Markuse või 
siis Püha Luuka  evangeeliumist ).
●
  Neljandat  kannatamise versiooni, mis on kirja pandud Johannese  
poolt, kuulevad kirikulised Suurel Reedel.
 
 
Triduum – kolm päeva:
●
Paasuaeg lõpeb, kui Triduum algab Suurel Neljapäeval, päev enne Suurt Reedet, 
mil meenutame Kristuse ristisurma.
●
 Neljapäeva õhtul leiab aset eriline  missa , mil meenutame Püha Õhtusöömaaega, 
millele järgnes Kristuse kinnivõtmine.
●
 Enne söömaaega pesi Kristus oma jüngrite  jalgu  andmaks jüngritele (kui ka 
meile) teada, et kui tahame olla tema tõelised järglased, siis peame tegema 
sedasama , mis tähendab oma  olemuselt ligimese  teenimist . 
●
Niisiis  ei ole ligimeseteenimine meie otsustada, vaid see on meie ülesanne, mille 
oleme saanud Kristuselt.
●
 Seetõttu on jalgade pesemine ka alati Suure Neljapäeva missa osaks.
●
Suurel Reedel osalevad kristlased  liturgial, mil meenutame Kristuse ristisurma 
ning kuuleme Kristuse kannatamiselugu, nagu selle on kirja  pannud  Püha 
Johannes.
●
Vaikse Laupäeva teemaks on, nagu nimigi seda üleb,  vaikus .
●
 Issand  magab surmaund ning meie võime mõtiskleda Jumala armastusest meie 
vastu ja mõelda, mil moel me oleme jõudnud lähemale Issandale möödunud 
 
 
paastuaja jooksul.
Ülestõusmispühad
●
On kirikukalendris kõige tähtsamad ja me rõõmustame meie Issanda 
ülestõusmise üle surnuist ning laulame kõik koos kiituselaulu 
Jumalale, kes on armastus. 
●
Ja me teame, et armastus ei sure iialgi. Ning nii nagu Issand on meid 
armastanud kuni surmani, nii kanname ka meie edasi tema armastust 
siin maailmas oma igapäevases elus, et rõõmusõnum Temast võiks 
levida  üle kogu maailma.
●
Hää Lugeja, soovime  Sullegi  Pirita  kloostri õdede ja sõprade poolt 
vaimselt rikkalikku paastuaega, et see oleks aeg, mil otsime  ja leiame 
iseend  ning  oskame  leida Issandat ka seal, kus arvasime kõrbe 
valitsevat. Teeme ruumi Issandale meie südames ja elus ja koos 
Temaga lõpuks rõõmustame ka armastuse võidu üle, mis võidab ärka 
kurja ja patu ning kanname seda rõõmusõnumit edasi oma 
igapäevases elus ja töös.
 
 
Budism
● Budismi 4 põhitõde:
● On olemas kannatus
●  kannatusel on põhjus ( ihad  ja soovid)
● kannatusele saab teha lõpu (põhjuse kaotamisega)
● selleks on 8-astmeline tee (märk 8 kodaraga ratas)
 
 
Põhimõtted:
 
● Õige vaade- mõistmine, õige  kavatsus , kõnelemine-
jutt, tegu,eluviis- hangitakse toitu õigel 
viisil,püüdlemine-positiivne mõtlemine püsimaks 
teel,mõtlus-ärkvelolek- olla teadlik mõtetest ja 
tegudest, keskendumine -ekstaas- kõik suunatud 
ühte- kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik 
tasand.
● Budistid- mungad  väldivad igasugust liha.
● Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte 
elusolendeid alla neelata.
 
 
 
● Budismi õpetuse alusepanija Siddhartha  Gautama  
elas 6 saj. eKr. Algne budism oli ateistlik . 
Mahajaana- budismis  austatakse jumalana Buddhat, 
samuti muid  jumalusi ja bodisattvasid.
●  Hinduism  on tekkinud pika ja keerulise arengu 
tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr 
õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduism tekkis 
1. aastatuhende keskel eKr brahmanismi 
(Preestritekeskne ohverdamisreligioon) reformimise 
tulemusena. Hinduism on  etniline  religioon 
tuhandete jumalustega ja tal puudub rajaja.
 
 
8 osaline tee:
●
1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia 
kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis 
karma  seaduse head ja mis halba.
●
2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted
●
3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, 
ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust.
●
4. Õige tegu. Halbade  tegude  vältimine - varastamine, tapmine
●
5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus söömises.
●
6. Õige püüdlemine. Vabanemine lootmisest ja kartmisest.
●
7. Õige mõtlus - ärksus. Teadmine, mis on tõed.
●
8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte - kannatuste 
lõpetamisele.
  ●
Kolm viimast õpetust on mõe  
ldud vaid munkadele.
Hinduism
●  Hindude  toitumiskultuuri aluseks on taimetoidud – 
riis , mais, läätsed ja  kaunviljad , käkid 
madalasordilisest jahust, köögiviljad.
● Piimatoodetest on levinud kohupiim,  jogurt , millest 
viimast kasutatakse iseseisvalt või mitmesugustes 
marinaadides .  Populaarsed  on tanduri-tüüpi road. 
Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi 
valmistatakse. Tanduris küpsetatakse rasvata 
taignast käkke – roti´sid, rasvataignast pikki  
mooniseemnetega ülepuistatud  kolmnurki – naan´e. 
Selles ahjus valmistatakse ka jogurtis marineeritud 
kanapoegi.
 
 
● Taimetoitlastele küpseta  
takse köögivilju ja 
maitseainetega kohupiima – paniiri. Veise ja teiste 
sarvloomade liha on keelatud süüa nii religioossetel 
põhjustel kui ka igivanade tavade kohaselt, samuti 
sealiha ei ole lubatud toiduks tarbida. Põhitoiduks on 
nii suvel kui talvel riis kanaga. 
● Paljud  hindud  on  rangelt taimetoitlased . Nad ei söö ka 
sibulat ja küüslauku. Tomatitest ja peedist keelduvad 
nad punase värvuse tõttu, sest ka veri on punast värvi.
●  Taimetoitlaste põhitoiduks on  paprika , viigimarjad, 
kollased  läätsed, keedetud riis. Levinud on ka 
riisijahust  pannkoogid  – dosud ja riisiklimbid – idlid. 
 
 
● Armastatuim roog on  hindudel kaun- ja köögiviljadest 
keedetud  pilaff , millele lisa  takse veidi taimeõli.
●  Köögivilja-, kaunvilja-, kartuli-, lambaliha-, linnu- ja 
kalaroogi serveeritakse reeglina mitmesuguste 
maitseainetega. Tähtis osa hindude toidulaual on ka 
puuviljadel, kõrvitsalistel. 
●  Joogiks  kasutatakse  sidrunimahla  ja vee  jooki – nimbu 
pantš - , mangomahla. 
● Lõuna ajal ei ole kombeks juua õlut, veini ja teisi 
alkohoolseid jooke. Tavaliselt pakutakse lõunasöögi 
järel vett, harvemini teed või kohvi.
 
 
Hinduismi  kultus
Hinduistide jumalateenistus on väga individuaalne – see 
toimub kodus, looduses või templis.
Erinevused tulenevad sellest,  millisesse kasti inimene kuulub 
või kus ta elab.
 
 
 
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!! :)
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36