rohkem tähelepanu ja armastust, ta on pesamuna. Nüüd on vanemad juba rohkem kogenud ja teevad vähem vigu. Võimalik, et vanemad on väsinud ja lubavad lapsele rohkem kui eelnevatele. Üksik laps perekonnas saab kogu hoole ja tähelepanu endale, ta omandab kõrge enesehinnangu ning ta ei pea kellegagi konkureerima. Negatiivseks küljeks on vähene koostöökogemus omaealiste ja vanematega. 20. sotsiaalse vahetuse teooria lk 170 Kaks keskset mõistet, hüved ja tulud. Hüved=kõik, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kulu=negatiivne, mis kaasneb suhtega. Rahulolu sõltub sellest, millised on suhted. Kriitiline olukord tekib kui inimene võrdleb hetkelist suhet eelmisega ja leiab, et eelmine oli parem. Abikaasad peavad omavahel rääkima. Ootustest rääkimine ja nende selgitamine annab võimaluse lahendada tärganud lahkhelisid. 21. konflikt ptk 11.4 ja 11.5 miks tekivad konfliktid? kuidas konflikte lahendada? mida mitte teha?
Need on: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, töötasu sissenõutavaks muutumise aeg ehk palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) tööaeg; 8) töötegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaejad (otseselt või viitena); 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kohaldatavale kollektiivlepingule. Töölepinguseadus paragrahv 6 sätestab töötaja teavitamise töötingimustest erijuhtudel, milleks on: 1) seaduses sätestatust lühema katseaja kestus; 2)
Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik, sest erasektor ei saa hinnata selle kulu/tulu. Riigi rahanduse ülesanded: korraldada rahanduse kontroll, kokkuhoiu printsiibi järgimine, tasakaalu järgimine eelarves. Seadusandlik võim – läbirääkimised, otsused. Täidesaatev võim – teenuste pakkuja. Peamine põhimõte riigi teenuste pakkumisel – kulud peavad olema väiksemad kui tulud.
Inimese elu teeb õnnetuks ja ebakindlaks pidev möödunud valude läbielamine ja sellest tingitud mure tuleviku pärast, surmahirm. Inimesed proovivad oma ebakindlust täita erinevate ihade ja pettekujutluste realiseerimisega, mis muudavad neid omakorda veel ebakindlamaks, pannes ihkama uusi asju ja tekitades sellega õnnetuse ja rahulolematuse nõiaringi. Inimkond ei keskendu aulisele elule ning vaid mõistuses asuvatele hüvedele, mida keegi meilt võtta ei saa. · Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“ (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“ (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul?
Läbiv vastutus seondub eelkõige juriidilise isiku instituudi kuritarvitamisega (eeldab mõjuvõimu olemasolu juriidilise isiku suhtes), samuti sfääride segunemisega, alakapitaliseerituse ja väärjuhtimisega. Vt ÄS § 2892 OBJEKTID · Tsiviilõiguse objekti mõiste ja liigid Objekt ladina keeles objectum. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks ehk mis on allutatud tsiviilõiguse subjektidele. Tsiviilõiguse objektiks on kõik hüved, millele saab laieneda õigussubjekti õiguslik võim. Tsiviilõiguse objektide all eristatakse õiguskirjanduses kolme liiki: 1) esemed; 2) loomad; 3) vara (liigitus problemaatiline). · Tsiviilõiguse ese ja selle liigid Tsiviilõiguse ese on tsiviilõiguse objekti keskseks alaliigiks. Esemed võib liigitada: 1) kehalised (res corporales) ja 2) kehatud (res incorporales). Kehaliste esemete alla kuuluvad asjad, kehatute alla õigused ja muud hüved.
Seda protsessi saab kiirendada, kui püüda täieliku kehatunnetuse seisundit päeva jooksul võimalikult palju kordi taastada, eriti siis, kui viibitakse pingelises keskkonnas. Tuleb jälgida, kuidas keha märkamatult ja üleni jäigastub, pingutades tarbetult lihaseid, liigeseid ja kõõluseid. Seejärel peab tähele panema, kui tänulikult keha reageerib, kui keskendudes ja iga kehaosa lõdvestades lõõgastutakse ja vabanetakse pingest. VAIMSED KASUTEGURID: Peamised vaimsed hüved, mida pakub meditatsioon, on suurenenud sisemine rahu, kannatlikkus, keskendumisvõime, paranenud mälu ja kaastunne ümbritsevate vastu. Sisemine rahu saavutatakse loomulikul teel erksa, rahuliku olemise kaudu, mis on meditatsioonis kesksel kohal. Sellises meeleseisundis on mediteerija justkui vaatleja, kes teadvustab endale kõik, mis teadvusesse kerkib, jääb aga kõrvaltvaatajaks, samastamata ennast toimuvaga. Mõtetele, emotsioonidele,
Õpetas 50 aastat tekitades põlgust oma teisitimõtlemise ja mittemugandumisega kui ka imetlust oma moraalse kindluse ja vähenõudliku eluviisi tõttu. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm; tervis ja haigu; nauding ja kannatus; ilu ja inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt
Liberaalse mudeli puhul tagab riik vaid tegevusi. Samas kehtib ka vastupidine - kuna terviku seisukohalt. Sellesse gruppi kuuluvad Eestis moodustasid pensionikulud 2004.a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud tö...
teenusest saadud kasu või heameel. (Labor theory of value, 2015) 1.1. Tööväärtusteooria tekkimine Tööväärtusteooria on arenenud sajandeid. Sellel ei olnud kindlat loojat, vaid paljud erinevad mõtlejad jõudsid samale seisukohale iseseisvalt. Üheks neist on peetud Aristotelest. Aristoteles täheldas, et kauba väärtust ei määra tööjõu oskused, vaid tööoskuste väärtuse määravad hüved, mida nad turul valdavad. Ta väitis, et väärtus ei ole loodud üksnes tööjõukulust. Märkides, et tööoskus on vajalik, kuid mitte määrav väärtus, selgitab Aristoteles, et nii kasulikkus kui tööjõu oskused on asjakohased määramaks vahetuste väärtusi ja suhteid. Aristoteles ütleb, et peamine väärtuse eeldus on kasulikkus. Väärtus on võime rahuldada soove. Nõudlus juhindub hüve soovitavusest. Aristotelese järgi tuletatakse vahetuse
ei ole sätestatud teisiti);Järgida alaealiste tööaja piiranguid. ;Tööaja lühendamine (Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra); 22. Töötasu, lisatasud; Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord;Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku;Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises;Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt);Brutosummana;Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist;Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. 23. Puhkused; Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja
ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 20. Töölepingu tingimused (olulised tingimused). 1. Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu-või asukoht 2. Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg 3. Tööülesannete kirjeldus 4. Ametinimetus 5. Töö eest makstav tasu 6. Muud hüved 7. Töö tegemise koht 8. Tööaeg 9. Puhkuse kestvus 10. Tööandja kehtestatud reeglid töökohustusele 1. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal? Tööleping sõlmitakse katseajaga mille käigus hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Katseaja kestuseks on neli
15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel. Tootja hinnavaru Erinevus tootjate poolt tegelikult saadava sissetuleku ja kogu sissetuleku vahel, millega nad oleksid olnud nõus leppima. 17 V.Pareto kriteerium. Heaolumajanduse definitsioon Heaolu maksimeeritakse, kui ükskõik kelle kasu on võimatu suurendada kellegi teise kasu vähendamata. 18 Elastsuse mõiste
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 21
hindamisele ja riskianalüüsile! 10. Keskkonnaökonoomika Mõisted: Välismõjud majandustegevuse või tehingu osalt peidetud mõjud (kahju, kasu), mis langevad tehinguga mitteseotud pooletele. Ühisomanditragöödia - kõigile avatud ressurss läheb kasutamise käigus kaotsi. Otsene kasutusväärtus loodusressurssidele omistatav väärtus - tooted, mida inimesed otse tarbivad. Kaudne kasutusväärtus väärtused ja hüved, mida saab kasutada ilma, et ressurssi füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet jms). Tarbimisväärtus väärtus, mis on (loodus)objektil tarbitava kaubana. Tulevikuväärtus e võimalusväärtus elurikkuse või mingi muu ressursi potentsiaalne kasu inimühiskonnale tulevikus (nt v'imalike uute ravimitena). Olemasoluväärtus hüve või rahulolu, mille inimesed saavad teadmisest, et mingi objekt on olemas
liitkorporatsioonid (liikmeteks juriidilised isikud) ▪ avalik-õiguslikke asutusi- ei rajane liikmeskonnal, kuid on avalik-õiguslike teenuste kasutajad, ntks Rahvusraamatukogu, ERR, Eesti Pank ▪ avalik-õiguslikud sihtasutused- fondid, instituitsioon, kes täidab avalik- õiguslikke ülesandeid, mis on seaotud varaga Objekt Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks Ese on hüve, mis võib alluda õiguslikule valitsemisele inimese poolt Asi on kehaline ese- meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada faktilist võimu Mittekehaliste hüvede osas kehtivad subjektiivsed õigused (autoriõigus, patendiõigus jne), õigus peab olema käsutatav ehk üleantav Muud hüved- elektrienergia, arvutiprogrammid Õiguse realiseerimine Õigusrikkumised Realiseerimine saab olla:
· läbirääkimisi ei tohi pidada või katkestada pahauskselt TÖÖLEPINGU KIRJALIK DOKUMENT · Töösuhtele kohaldatavad tingimused · Esitab tööandja töötajale · Ei eelda allkirju TÖÖLEPINGU ANDMED · tööandja ja töötaja nimi, isikuandmed · lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg · tööülesannete kirjeldus, ametinimetus · töötasu, arvutamise viis, maksmise kord · palgapäev · tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed · muud hüved · tööaeg, töö tegemise koht ERIKOKKULEPPED · Tähtajalise lepingu kestus ja põhjus · Konkurentsipiirangu sisu · Saladuse hoidmise kohustuse sisu · Katseaeg lühem kui 4 kuud · Kaugtöö · Renditöö kasutajaettevõttes · Summeeritud tööaeg · Kulutuste hüvitamine · Töötamine teises riigis TÖÖLEPINGU TÄHTAEG · Tähtajatu · Tähtajaline Kuni 5 aastaks Mõjuval põhjusel (töömahu ajutine suurenemine, hooajatöö tegemine, asendamine) Kindla kuupäevani
loomutäiusest lähtuvad teod. Kas voorusest piisab õnneks? Noor Pl – ei, vana Pl – jah. Nende voorus ei saa olla vankumatu Arist- loomut on olemuslik osa, kuid täiusl õnne jaox on vaja väliseid Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses hüvesid > head teod nõuavad vastavat varustust; keha hüved ja välised surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) hüved on vajal. Saavad oodata tulevast õnne e. õndsust (beatitudo) teises elus, olles Stoikud- arusaam sellest, mis on tõeline hüve (alusex voor.) “õnnelikud lootuses”
geenitehnoloogiad kasutusele võetakse, peavad need olema põhjalikult üle kontrollitud, kui me soovime viia miinimumini neist tuleneva riski järeletulevatele põlvedele ja teistele elusolenditele, kellega me oma planeeti jagame. Kõigest halvast hoolimata on geenitehnoloogiale raske öelda "ei", sest see tõotab inimestele palju muljetavaldavaid hüvesid. Esimesi arglikke samme tegeva biotehnoloogiaajastu poolt tõotatavad hüved on nii muljetavaldavad, et igasugune GMO keelamine ja reguleerimine võetakse umbusuga vastu. Kuidas võiks terve mõistusega inimene vastu vaielda tehnoloogiale, millega enamus inimkonnast nii suuri lootusi seob? 13 8. KIRJANDUSALLIKATE LOEND Acherman, J. (2002). Food. How safe? How altered? National Geographic May, Vol. 298, 68-92 Ehrlich, Ü., Lepik, K., Luik, A., Pertsjonok, A., Ränkel, R
mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt. 10. Huvid Avalik huvi. - Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Mittetulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saadavat majanduslikku kasumit muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel. Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt. ühe maja elanikud; ühe ettevõtte töötajad) huvide vahel; see pole alati kerge ja vahe pole lõplik. Tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks võib samuti olla avalikes huvides, nt
4)Tehtava töö nimetus. Töö keerukusaste, ameti- või kutsenimetus ja kvalifikatsiooninõued (haridus jms.). Teissõnu töölepingus peab olema kirjas kas ametinimetus või töö kirjeldus. 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) tööaeg (millal algab ja millal lõpeb tööpäev,millistel päevadel tööl käiakse) 8) töö tegemise koht ja puhkuse kestus 9) töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad 6 10) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 11) kehtiv kollektiivlepingut. 7 3. TÖÖTAJA KOHUSTUSED
kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine. Hoiakud – motivatsiooniline nähtus. ● Õpitud ● Kestvad ● Afektiivse komponendiga – emotsionaalne komponent ● Käitumuslik predispositsioon Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik. Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjustamine; L.Festinger,kognitiivne dissonants. Funktsioonid: ● Informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine ● Praktilisus (nt hüved, karistuste vältimine) ● Sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega (significant others)) ● Ego kaitsmine Tsentraalne ja perifeerne tee. Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine. Oluline on teate sisu. ● Individuaalsed erinevused mõtlemisharjumistes. ● Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks. Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumine afektiivne (emotsionaalne) komponent.
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja
olema võimeline omama õigusi, kohustusi, vastutust ( süüvõimeline, õigusvõimeline) Kehtivas õiguses on kõik füüsilised isikud subjektid, isegi kui nad on piiratud teovõimega. Juriidilised isikud saavad ka olla subjektid, kuid ta saab tegutseda vaid organite ja esindajate kaudu. Õigussuhte objekt nähtus, millele on suunatud õigussuhte subjekti kohustused ja õigused. Võivad olla nii materiaalsed esemed kui ka vaimsed ja sotsiaalsed hüved, mis rahuldavad subjektide vajadusi või huve. Juriidiline fakt olukord kus õigusnormis kirjeldatud abstraktne juhtum on aset leidnud. Õigusnormis kirjeldatud asjaolud langevad kokku tegelikult aset leidnud sündmusega. Õigussuhte sisu määratakse kindlaks õigussuhte objekti liik. Kas tegu on keelu või kohustusega, õiguse või vabadusega, või hoopis vastutusega. Ei saa lähtuda vaid seaduse tekstist vaid peab ka arvestama ühiskonnas valitsevat ideoloogiat ja õigusnormide
Ja millised on teie jaoks suitsetamise halvad küljed?" ,,Millise kokkuvõtte me võime nüüd teha?" ,,Niisiis, mida te sellest kõigest praegu arvate?" ,,Mida arvate suitsetamisest praegu?" ,,Mis te arvate, mida te nüüd ette võtate?" ,,Mis oleks teie jaoks esimene samm?" ,,Kui üldse, siis mida te plaanite teha?" ,,Mida te kavatsete teha?" ,,Mida oleks vaja, et te langetaksite otsuse teha...?" ,,Kui te muudaksite...(seda), siis mis võiksid olla sellest tulenevad hüved?" ,,Eeldame, et te otsustate...(midagi teha). Kuidas te selle läheneksite, et lõpptulemus oleks edukas?" ,,Mida oleks vaja, et jõuaksite skaalal viielt kaheksani?" (tähtsus) ,,Kuidas asjad peaksid teisiti olema?" ,,Eeldame, et te jätkate muutuste tegemisega...(milleski). Mis võiks teie meelest viie aasta pärast juhtuda?" ,,Milline hetkel võimatu asi, kui see oleks võimalik, võiks muuta kõike?" ,,Kui te oleksite minu asemel, millist nõu te endale annaksite?"
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Termini kasum täpsustatud mõiste. Nt põhivara müügist saadud kasum. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud v...
. Õigusharusid on võimalik liigitada ühtse objekti raames selles sisalduvate eriobjekte reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks. Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias. Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud
madalamat töötasu määra, mis on kehtestatud VV määrusega. Töötasu lepitakse kokku bruto summas, mis tähendab, et kokkulepitud töötasult peetakse seadusega kinni maksud ja maksed. Tööandja makstavad maksud: · sotsiaalkindlusmaks · Töötuskindlustusmakse Töötaja töötasult kinnipeetavad maksud&maksed: · Tulumaks · Töötuskindlustusmakse · Kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga 8. Muud hüved. Nende andmine peab leidma TL-s kajastamist, kui TL pooled on selles kokku leppinud. Nende TL.-s esitamise kohustus on loodud eelkõige töötaja kaitseks. Töötajal on õigus nõuda hüvesid. Sellised väljamaksed ei lähe töötajale arvesse töötasuna. Muud hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. 9. Aeg, kui töötaja täidab kokkulepitud tööül.-d. Aeg kui töötaja täidab kokkulepitud tööül.-d, ehk tööaeg määratakse kindlaks poolte kokkuleppel
- Osa kogutavast informatsioonist lihtsustab järgnevat äriplaani väljatöötamist. 6. Mullinsi 7 domeeni mudel äriidee teostatavuse analüüsiks (üldpõhimõtted). 1) Turu atraktiivsus mikrotasandil neli võtmeküsimust: - Kas eksisteerib sihtturu segment (või mitu segmenti), kus ettevõte suudaks turule sisenemisel pakkuda klientidele võrreldes teiste pakkujatega selgeid lisahüvesid sellise hinnaga, mida nad on nõus maksma? - Kas need hüved on tarbijate arvates eristuvad ja millegi poolest paremad mugavamad, odavamad, kiiremad vms turul juba olevate toodetega võrreldes? - Kui suur on see segment ja kui kiiresti ta kasvab? - Kas on tõenäoline, et sisenemine antud turusegmenti annab ettevõttele võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? Seega, kas on olemas tarbijale pakutavad olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ja
o tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks; tööd tehakse üldjuhul isiklikult; o töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; o töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms); o tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); o töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; o lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus).
maxab", keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. 23) säästva arengu põhimõte, indikaatorid. 1997 a Amsterdami leping. Säästva arengu põhimõte kindlustamaks euroopa ühiskonna ja majanduse arengut tulevikus ja säilitamaks loodusress-e ja keskkonda. Indikaatorid: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonaa valdkond.Sotsiaalsed ind: majapidamise struktuur, vaesuse ind, sotsiaalsed hüved, rahvastiku juurdekasv, hariduse kättesaadavus. Kesk ja maj ind. Efektiivsem ress-de kasutus, väiksem surve kesk-le, tervislikum keskkond, rahvusvaheline koostöö. 24) EL tööstus, probleemid. Peale II maailmasõda on Euroopa muutunud isevarustavaks toiduainetega, kuid imp-ordib ca 50% energiakandjatest ning 90% mittemetallilistest maavaradest Kõige industrialiseeritum on
puudumisel loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat. Kokku tuleb leppida töötasu maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab), T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. TA-l on kohustus maksta töötasu ka siis - kui T viibib koolitusel; TA ei kindlusta töötajat tööga (tööseisak); T esindab töötajaid; T ei saa isiklikel põhjustel tööd teha (§38) 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud 7) tööaeg. Täistööaeg, kui töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Kui summeeritud tööaeg, siis arvestusperiood ja tööaja teatavaks tegemise tingimused. 8) töö tegemise koht 9) puhkuse kestus 10) etteteatamistähtajad töölepingu ülesütlemiseks v etteteatamistähtaja määramise alused 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele 12) viide KL ( tuleb tutvustada KL-t)
4. Subjektiivne külg-süü (isiku psüühiline seisund, suhtumine, motiivid, eesmärgid) Juriidiline vastutus- isiku kohustus täita talle seaduse alusel pandud konkreetne kohustus. Tsiviilvastutus Kriminaalvastutus Haldusvastutus Distsiplinaarvastutus Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus. Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu. Esemed Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Vara-isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtja-füüsiline isik, kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks,
Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heausksuse eeldus. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis-ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi
aeglaselt progestiini. Näiteks Norplant-imlpantaat tagab rasestumisvastase kaitse 3-5 aastaks. Implantaat asetatakse lokaalanesteesias õlavarre naha alla. Implantaat eemaldatakse samuti lokaalanesteesias. Kuna implantaadi asetamine ja väljutamine on küllalt keerukas, sobib see meetod vaid pikaajalist kontratseptsiooni vajavatele naistele. Peamiseks probleemiks võivad implantaadi kasutamisel olla ebaregulaarsed verejooksud, mis paljudele kasutajatele ei meeldi. Hormonaalse kontratseptsiooni hüved: 1. efektiivne, mugav kasutada, pöörduva toimega 2. saab kasutada ka ravi eesmärgil: näiteks kombineeritud rasestumisvastaseid pille võib kasutada düsmenorröa e. valuliku menstruatsiooni leevendamiseks, ebaregulaarse tsükli reguleerimiseks, premenstruaalse sündroomi raviks, menorraagia e. vererohke menstruatsiooni korral vereerituse vähendamiseks, funktsionaalsete munasarjatsüstide raviks, endometrioosi raviks. Mõned pillid, milles sisalduv gestageenne komponent on tugeva
6. Loeng Sotsiaalne stratifikatsioon *Stratifikatsiooni mõiste- Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond *Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem *Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika sotsiaalse päritolu eelised *J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed")
Näha oli ka rästikute suur põlgus selliste suhtes ning ka ussisõnu oskavad inimesed ei suutnud sellist sõgedust kuidagi mõista. Ometigi tehakse seda massiliselt. Tekib paratamatult küsimus, et miks inimesed on nii lollid, et metsast ära kolivad? Kas tõesti selle pärast, et metsast väljas on moodne elada?! Elu on seal ju silmanähtavalt raske ja toit ei maitse... Järelikult peab külas olema midagi, mis kaalub üles ussisõnade poolt pakutud mugvused ja hüved. Kahtlustan, et siinkohal on ajendavaks asjaoluks, et inimesed lootsid külas vabaneda usside ikke alt ning olid valmis kannatama selle nimel ränka vaeva ning vastikut toitu, et orjusest lahti saada. Valmis vastu võtma sakslaste ikke, mis hoolimata selle teatud veidrustest oli miskipärast (miks?) kergem kanda, kui usside oma. Usse otsesõnu vihati. Paistis, et üks väheseid viise usside võimule mitte alluda, oli nende
KOHUSTUSLIK - ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajarg - töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis(kas kuupalk, tunnitasu, tüki töö), maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg(palgapaev; tahtpaev kindel kpv, tahtaeg selleks ajaks peab olema; tsiviilseadustiku üldosa seaduses kirjas), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed - muud hüved, nt: auto kasutamine(muutub hüveks siis kui töötaja saab autot isiklikeks sõitudeks ka kasutada, mitte ainult töösõitudeks) -> varaline vastutus (süüst tulenev ja süüst sõltumatu vastutus) - tööaeg-> seadusega satestatud normaalne tööaeg 40h nadalas/8h paeva/ 7 paeva jooksul. Ületundide tegemise arv on seadusega piiratud, nadalas võib 8-12h üle teha; graafik ei ole summeeritud tööaja arvestus, summeeritud tööaja arvestus- kus tööaeg jaguneb kuude lõikes ebavõrdselt
......................................................3 1. Mis on alternatiivravi.......................................................................................................................4 1.1 Mis on reiki................................................................................................................................5 1.1.2 Reiki päritolu ja dr Usui tervendamissüsteem .................................................................6 1.1.2.1 Reiki hüved ................................................................................................................8 2. Läbiviidud uuring inimeste seas reiki teadlikkuse ja reikiga tervendamise kohta (märts 2008)....10 2.1 Küsitud küsimuste kokkuvõte .................................................................................................11 2.1.1 Küsitluse kokkuvõte ........................................................................................................14
Seadustele alluvat ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mittehoolivat -- ebaõiglaseks. Kuna aga ebaõiglane inimene on ahnitseja, seostub ta hüvedega -- küll mitte kõigiga, vaid nendega, millest sõltub hea või halb õnn, mis üldiselt võetuna on küll alati head, üksikjuhul aga mitte alati. Inimesed ihaldavad neid asju ja ajavad neid taga, aga ei peaks seda tegema, vaid ihaldama, et üldised hüved oleksid ka nende jaoks hüved ja valida just neid hüvesid endale. Ebaõiglane inimene ei vali aga mitte alati rohkemat, vaid ka vähemat, kui asi puutub üldiselt halbadesse asjadesse, sest näib ju, et väiksem pahe on mingil määral hüve, ahnus taotleb aga hüvet ja seetõttu ahnitsejana näidaksegi. Selline ei hooli võrdsusest, ja seda mõlemas suhtes ka ühtmoodi. Kuna seaduserikkuja oli ebaõiglane ja seadusele alluja õiglane, siis ilmselt ka kõik seaduslik on ühlasi õiglane,
Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kokkulepe mõlemat liiki tingimustes. Andmed, mis peavad sisalduma iga töötaja töölepingu kirjalikus dokumendis: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu-või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töötasu, selle arvutamise viis ja palgapäev, tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, mille andmises on kokku lepitud (mobiiltelefoni, auto kasutamine); 7) tööaeg; 8) töökoht, eelkõige märgitakse töökohana omavalitsusüksus, kus ettevõte või selle osa asub; 9) puhkuse kestus kalendriaasta kohta; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele; 11) tööandja poolt kehtestatud reeglid töökorraldusele; 12) viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes seda kohaldatakse.
soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Rendiarvestus Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Füüsilised isikud Füüsilise isikuõigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. Esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm
-Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; -Tööülesannete kirjeldus; -Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; -Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu),sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; -Aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); -Töö tegemise koht; (seos töölähetusega!) -Puhkuse kestus; -Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; -Viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut;
· kantakse MTÜ ja SA registrisse - asutab 1-.... isikut (füüsiline või juriidiline) - asutamisotsusega, võib asutada testamendi alusel - juhatus, nõukogu 3. TSIVIIÕIGUSE OBJEKTID _____________________________________________________________________ ESEMED Mõiste ja liigid- ese on iga hüve, milleni võib ulatuda õigussubjekti õiguslik võim. Esemed jagunevad: asjad, õigused ja muud hüved. Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on millelegi suunatud ja see ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse objektid saavad olla need õigused ja asjad, mis kuuluvad kellelegi ja on üleantavad. Esemed on kehalised ja mittekehalised. Kehalised esemed on asjad. Mis ei ole tsiviilõiguse objekt? Need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (õhk, voolav vesi, avameri,
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
Inimene võrdleb: Saadud hüvitust oma panusega Teiste poolt saadut nende panustega Aluseks võetakse järgmine valem: VÄLJUND VÄLJUND MINU = TEISTE SISEND SISEND Sisendiks on kõik tööalased panused- haridus, eelnev töökogemus, staaž, kulutatud aeg, energia, lojaalsus, enese sidumine jm. Väljundiks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö so töötasu, preemia, lisasoodustused. Alluvad analüüsivad oma tulemuste suhet teistega. (sisendi- väljundi suhte õiglust). Õigluse tunnetamine stimuleerib tegevust (tööd) jätkama samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge, areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust. Sisemise tasakaalu säilitamiseks püüab inimene ÜLEHÜVITUSE korral . Sisemise füüsilise reageeringuna töötatakse tõhusamalt
Näha oli ka rästikute suur põlgus selliste suhtes ning ka ussisõnu oskavad inimesed ei suutnud sellist sõgedust kuidagi mõista. Ometigi tehakse seda massiliselt. Tekib paratamatult küsimus, et miks inimesed on nii lollid, et metsast ära kolivad. Kas tõesti selle pärast, et metsast väljas on moodne elada? Elu on seal ju silmanähtavalt raske ja toit ei maitse. Järelikult peab külas olema midagi, mis kaalub üles ussisõnade poolt pakutud mugvused ja hüved. Kahtlustan, et siinkohal on ajendavaks asjaoluks, et inimesed lootsid külas vabaneda usside ikke alt ning olid valmis kannatama selle nimel ränka vaeva ning vastikut toitu, et orjusest lahti saada. Valmis vastu võtma sakslaste ikke, mis hoolimata selle teatud veidrustest oli miskipärast kergem kanda, kui usside oma. Usse otsesõnu vihati. Paistis, et üks väheseid viise usside võimule mitte alluda, oli nende sisina unustamine, mida kõik külaelanikud tegid ka võimalikult kiiresti
kulud, mittemaksustatavad tulud ning saadud tulemi ja deklareeritud tulu vahesummalt arvutatakse maksusumma. · Majandusmudelite meetod- maksuhaldur koostab kontrollitava isiku majandusmudeli. On seotud ettevõtetega. Arvesse võetakse majandustegevustüüp, koht, kasutatavad seadmed, keskmine käive. Tavaliselt kasutatakse kombineeritult meetodeid. Hindamise teel maksusumma määramisel kehtib põhimõte, et varaga seotud hüved loetakse vara omanikule kuuluvaks. Ja juriidilise isiku vara on maksustamise mõttes tema omandisse kuuluv. Nt: renditakse välja ruume. Ruum on vara, mis kuulub isikule ja sellega teenib täiendavat tulu. Erand: · Kui mõni muu isik peale vara juriidilise omaniku omab tegelikku võimu vara üle ehk valdab seda viisil, mis välistab selle kasutamise vara omaniku poolt, siis erinevalt põhireeglist, on maksustamise seisukohalt vara selle valdaja omandis
2) kohaneda eluks uues keskkonnas või 3) hukkuda (välja surra). Mis on ökotsiid? ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid (neli rühma). väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (2005) jagab ökosüsteemiteenused nelja rühma: 1. Tugiteenused (ingl supporting services) — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3
(Järjesta 1.-9. kohani tähtsuse järjekorras) Kogu vastanute hulgast 28 inimest märkisid, et palk on nende jaoks kõige motiveerivam tegur. Samas 10 inimest märkisid palga viimasele kohale. Sellele järgnesid rahalised boonused, ametikõrgendus ja avalik kiitus. Vähem motiveerivateks teguriteks peetakse sporditoetusi ja firmaüritusi. Järeldus: Oluliseks peetakse palka, rahalisi boonuseid, ametikõrgendust ja avalikku kiitust, muud firma poolt pakutavad hüved motiveerivad inimesi vähe. Tabel 1 Motivatsioonitegurite pingerida (arvutatud vastuste põhjal) Koht Motivatsioonitegur 1 Palk 2 Rahalised boonused 3 Ametikõrgendus 4 Avalik kiitus 5 Lisa puhkepäevad 6 Täiendkoolitused 7 Töökeskkond 8 Sporditoetused 9 Firmaüritused 2) Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
