Aristoteles ja koolkonnad (0)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Antiik filosoofia

Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 ­ 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras.

Filosoofia

13

doc

Filosoofia

tuleriidal. Kuna Piiblit on väga raske lugeda, siis tekkis elukutseliste Piibli asjatundjate kiht ehk eksegeedid, kes olid elukutselised Piibli lugejad ja tõlgedajad. Ka nende tekste oli raske lugeda ja tekkisid veel eksegeetide eksegeedid. Autoriteetideks olid veel kirikuisad, usutegelased, kes mängisid rolli kiriku usutegevuse kujunemisel. Nt Augustinus ­ viis kokku antiik-filosoofide tööd ja kristliku maailmavaate (Platon, Aristoteles ­ toodi au sisse). Tekkis ka viide autoriteedile ­ lad.k. magister dixit. Mõistet plagiaat ei tuntud, sest sageli kirjutati ümber autoriteetide töid tervikuna, lisati oma mõtteid ja autoriks määrati veel autoriteet. III Õpetuslikkus ja kasvatuslik suunitlus Kõik teoloogid olid ka õpetajateks ja raamatuid kirjutati õpikutena, kusjuures arvati, et nad jäävad püsima sajanditeks. Tähtsustati loogikat. Õp hinnati eruditsiooniPedagoogis meisterlikkust aga

Filosoofia

8

doc

Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

Meedetuletamiseks on oluline dialektika e. dialoogi kunst. Hingel on kolm alget: 1. Mõistustlik - asub peas(tarkus) 2. Afektiivne - asub südames(mehisus) 3. Himustav - naba ja maksa piirkonnas(tasakaal) Riigi õpetus: 1. Valitsejad filosoofid 2. Sõjamehed valvurid 3. Käsitöölised ja põllutöölised ÕIGLUS = Iga hingealge täidab talle loomuomast ülesannet. "Kõik on saav, miski pole olev." - Platoni idealismi tuum. Aristoteles Elas 384 - 322e.Kr Aristoteles sündis Stageiras. Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase(Aleksander Suure vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles lapseeas. 367.a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks. Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjaalast. Platoni vanaks saades tekkis pingeid. Peale Platoni surma lahkus Aristoteles Platoni akadeemiast. Peale Platoni surma(347a. e.Kr.) lahkus ta Akadeemiast. 342.a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta

Filosoofia

11

doc

Filosoof Aristoteles

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXX XXX XXX ARISTOTELES Referaat Õppejõud: XXX XXX 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ARISTOTELES........................................................................................................... 4 1

Filosoofia ajalugu

15

odt

Filosoofia konspekt

2)Afektiivne ­ asub südames ­ mehisus. 3)Himustav ­ naba ja maksa piirkonnas ­ tasakaal. Riigi õpetus: 1)Valitsejad filosoofid. 2)Sõjamehed valvurid. 3)Käsitöölised ja põllutöölised. ÕIGLUS = Iga hingealge tähistab talle loomuomast ülesannet. Karl Popper võtab kriitliise pilgu alla selle idee. Aristoteles 384-322 eKr Pärit Makedooniast, sündis Stageiras. Isa suri Aristotelese lapseaes. Isa oli Aleksander Suure vanaisa sõber ja ihuarst. Peale Platoni surma lahkuss Aristoteles Akadeemiast. 335 naaseb ta Ateenasse tagasi ja asutab oma kooli. Kooli nimi on Lykeion. Kool asus gümnaasiumis ( sprodi hoones), mis paiknes Apolloni Lykeiose templi läheduses. Siit ka kooli nimi. Õppetöö toimus jalutades. Ei valitsenud ranget korda. Õppetöö oli elav protsess. Õpilased sõid, rääkisid, jalutasid koos õpetajaga. Tegeldi rohkem bioloogia ja loodusteadustega. Suhted Aleksander Suurega. Aritotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased

Filosoofia

10

docx

Antiikfilosoofia

V: demiurgi 17.Mis tõestab Platoni arvates, et maailmal on demiurg (looja)? V: kosmoses valitsevad seaduspärasused 18.Millised hobused on Platoni meelest inimese hingekaariku ees? V: üks hea ja üks halb hobune 19.Mis kasu saab inimene, kes on kombekas (kõlbeline)? V: saab kiiremini tagasi ideede maailma 20.Kuidas nimetab Platon hinge iharuseta kiindumist meelelisse ilusse? V: platooniline armastus §6. ARISTOTELES (384-322 eKr) Elulugu 1.Kes on Aristotelese õpetaja? V: Platon 2.Miks Aristoteles läks Platoniga tülli? V: Aristoteles pööras suurt tähelepanu välimusele, mis Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalatsite pärast, laskis endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud), uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Aristotelese näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olid ülespuhutud. 3

Filosoofia

10

odt

ARISTOTELES

Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. 18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende suhted sõbralikuks. Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike- Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda

Filosoofia

24

docx

Filosoofia koolieksam

Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühiskonna ja inimese suhe, miks mõni asi on väärtuslikum kui teine jne.

Filosoofia

Kommentaarid (0)