KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM (0)

Sarnased õppematerjalid

28

pdf

KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDIJUHTUM

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine,

Meditsiin

22

docx

ÕENDUSPLAAN

Tööl käib bussiga, tuleb paar peatust varem maha ja jalutab. Tervisespordiga ei tegele regulaarselt. Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates. Suitsetas 40a 10-20 tk päevas. On motiveeritud ja proovib jätta maha alates 1 maist 2016a. Esineb ka stressi ja unehäired. Uinumisega on raskusi ja ärkab öösel üles. Sööb keskmiselt 6 korda päevas. Iga päev sööb ka midagi magusat. Kohvi joob 2 tassi päevas, 0,5 tl suhkruga. Vereanalüüsid on normis aga glükoos ja kolesterool ülemise normi piiri peal, RÖ kopsudest – normis, EKG – normis. 7a tagasi diagnoositi seedetraktis polüübid ning said eemaldatud. Pärast seda sai neid veel 2 korda eemaldatud. Viimase aasta jooksul kõhukinnisust ei ole olnud, kuna hakanud hommikuti vett jooma. Vedeliku tarbib 1l päevas. Perekonna anamneesis: isal olnud südameinfarkt, emal glaukoom. Vasakul silmal on diagnoositud läätsekae. Visus OD=OS 1,0. Kuvari töötamiseks kasutab prille.

Õendus

22

pdf

KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS

Valutugevus kümne palli skaalal 8 4-5 palli (keskmine valu). Lisaks esineb patsiendil mõned korrad nädalas peavalud, mis kestavad päris pikalt. Valutugevus kümne palli skaalal üldjuhul 5-6 palli, hooti võib valu minna päris tugevaks (8-9 palli). ENESETAJU Patsient tunneb end oma kehas hästi, kuid viimasel ajal on täheldanud, et vöökoht on suurenenud, kuid ei näe selles erilist probleemi. Patsiendi väitel on tema kehakaal natukene suureks läinud ning sooviks ikka mõned kilod alla saada. Kehatunnetus eriliselt muutunud pole, kuid on märganud, et väsib igapäeva toimetustest palju kiiremini ära kui vanasti. Patsient enda sõnul ei ärritu ega vihastu kergesti. Patsiendil on oma elu üle kontroll ning tal pole vajadust karta, et ta selle kaotaks. ROLLISUHTED Patsient elab koos abikaasa ja kahe lapsega. Perekonnas raskeid probleeme ei esine ning

Õendus

24

docx

Õendussekkumised Pulmonoloogia

Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI ­ JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018  SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan.........................................................................................

Õendus

25

docx

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

.....................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid..........................................................................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus.................................................................

Kirurgia

86

docx

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil

Tromboosi risk kahaneb ja aasta pärast on suitsetamisest tingitud risk südamelihase infarktiks kahanenud poole võrra - 5 aastat – ajuinfarkti oht on oluliselt vähenenud. Kopsu-, kurgu- ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra - 10 aastat – kopsuvähi risk on peaaegu sama madal kui mittesuitsetajatel. Sama kehtib suuõõne-, kurgu-, söögitoru-, kusepõie-, neeru- ja kõhunäärmevähi riski kohta - 15 aastat – südame isheemiatõve risk on sama kõrge kui mittesuitsetajatel. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR Nikotiini plaastrid ja nätsud on välja mõeldud selleks, et teha suitsetamisest loobumine kergemaks ja statistika näitab, et nende kasutajad saavad palju edukamalt suitsetamisest lahti. Kui tahta veelgi kindlam olla, siis tasuks pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti

Bioloogia

210

pdf

1 Tervisekäitumine II loeng 2017 Moodle

oma olukorra pärast. Ootus -haige inimene peab proovima terveks saada. Haigust nähakse kui ajutist kõrvalekallet, mida võimaluse korral ei tohi pikendada. Haige inimene peaks terveks saamiseks otsima arstiabi ja tegema koostööd tervishoiuga. Haige muutunud roll Tervel täistakasvanul on mitmeid rolle, osad neist seotud vastutusega– perekond, töö, sõbrad, hobid jne – harjumuspärane eluviis Haigena muutused- haige roll või patsiendi roll. Uued situatsioonid – võõras keskkond haiglas, infopuudus, teadmatus, tegevuspiirangud Valu on kaitsemehhanism, hoiatus, organismi reageering. Kultuurilised arusaamad ja hoiakud mõjutavad valu tunnetust, olenevalt kuidas neid on kasvatatud valu tunnetama ja sellele reageerima. Erinev haiguskäitumine Erinevused vanuse ja soo lõikes.Sümptome tunnetavad ja kirjeldavad eri isikud, samuti sama isik erinevates olukordades, erisuguselt. Naiste puhul on enam haiguskäitumist.

Psühholoogia

25

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta

Sisehaigused

Kommentaarid (0)