Pereplaneerimine (0)

Seksuaalne ja reproduktiivne tervis.  Pereplaneerimine  ja  kontratseptsioon . 
 
Reproduktiivne  tervis  -  s.o.  täieliku  füüsilise,  vaimse  ja  sotsiaalse  heaolu  seisund  ja  mitte 
üksnes haiguse puudumine või nõrk tervis valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ja 
selle  talitlust  ja  toimimist.   Reproduktiivtervis   tähendab  seega,  et  inimesed  on  võimelised 
elama  vastutustundlikku,  rahuldustpakkuvat  ja  ohutut   seksuaalelu ,  on  võimelised  järglasi 
muretsema  ning  neil  on  vabadus  otsustada  kas,  millal  ja  kui  sageli  nad  seda  soovivad. 
Vabadus  seisneb  meeste  ja  naiste  õiguses  omada  ligipääsu  ohututele,  efektiivsetele, 
vastuvõetavatele  viljakuse  kontrolli  meetoditele  ning  omada  sellekohast  teavet,  samuti 
õiguses  kasutada  meditsiiniteenuseid,  mis  võimaldaksid  naisele  ohutult  kulgeva  raseduse  ja 
sünnituse ning lapsevanematele terve lapse (WHO 1994). 
 
Erinevad aspektid:  
1. "terve" seksuaalelu 
2. võime lapsi saada 
3. vabadus otsustada järglaste muretsemise üle 
4. teave viljakuse kontrolli meetoditest 
5. ohutu  rasedus  ja sünnitus 
6.  terved  järeltulijad 
 
Kooskõlas   eelpool   toodud  reproduktiivtervise  definitsiooniga,  määratletakse  reproduktiivset 
tervishoidu  kui meetodite, võtete ja teenuste kooslust, mis toetab reproduktiivtervist ja heaolu 
probleemide ennetamise ja lahendamise kaudu. 
 
Teismeliseiga ja reproduktiivtervis: 
1.  kehaline areng: sootunnuste väljakujunemine 
2.  kaalu- ja kasvukõver 
3.  menstruaalfunktsiooni väljakujunemine 
4.  menstruaalfunktsiooni häired 
5.  õige toitumine, söömishäired 
6.   seksuaalkasvatus : teadmiste ja hoiakute kujunemine 
7.  seksuaalsuhete  algus:  teadmised,  turvaline  seks,  rasestumisvastased  vahendid,  sugulisel 
teel levivate haiguste vältimine 
8.  teismeliste rasedus: soovitud/soovimatu 
 
Fertiilne iga ja reproduktiivtervis: 
1.pereplaneerimine:  
•  soovitud  rasedused,  raseduseaegne  jälgimine,  ohutu  sünnitus,  vanemilike  rollide 
kujunemine 
•  soovimatud rasedused/nende vältimine 
•  viljatus: selle ennetamine ja ravi 
•  humaansed aborditeenused 
2. naistehaigused: ennetamine ja ravi 
3. sugulisel teel levivate haiguste ennetamine ja ravi  
 
 
Üleminekuiga ja reproduktiivne tervis: 
1. üleminekueaga seotud probleemid: üleminekuea vaevuste ravi, kasvajate varane avastamine 
ja ravi, osteoporoosi ja südame-vereringehaiguste ennetamine 
 
 
1 
Reproduktiivtervise  indikaatorid : 
1.  sündimus 
2.  rasestumisvastasete vahendite kasutamine 
3.   suremus  sh.  perinataalne  suremus, emade suremus 
4.  madala sünnikaaluga vastsündinute osakaal 
5.  abi kättesaadavus 
6.  abordistatistika jm. 
 
Seksuaalne  tervis  -  ühendab  endas  inimese  seksuaalse  olemise  kehalisi,  intellektuaalseid  ja 
sotsiaalseid   aspekte   sellisel  viisil,  mis  positiivse  mõjurina  rikastavad  ja  arendavad  isiksust, 
isikutevahelist  suhtlemist  ja  armastust...,  seega  mõiste  seksuaalne  tervis  kätkeb  endas 
positiivset    suhtumist   inimese  seksuaalsusesse.  Seksuaalse  tervise  kaitse  eesmärgiks  on 
parandada naise elukvaliteeti ning  rikastada isikutevahelisi suhteid, seksuaalse tervise kaitse 
ei piirdu vaid järeltulijate saamist ja sugulisel teel levivaid haigusi puudutava nõustamise ja 
arstiabiga (WHO 1975). 
 
Erinevad aspektid: 
1.  Somaatilised e.kehalised,  emotsionaalsed , intellektuaalsed ja sotsiaalsed aspektid 
2.  Teadmised seksuaalsusest, selle võimalustest ja sellega kaasnevatest ohtudest. 
3.  Positiivne  jõud  elusolendites;  ohtude  vältimine  on  eeltingimus  selleks,  et   seksuaalsuse  
positiivset potentsiaali täielikult kasutada. 
4.  Seksuaalse  tervise  tähendus  ja  piirid  sõltuvad  individuaalsetest,  sotsiaalsetest  ja 
kultuurilistest tingimustest. 
 
Pereplaneerimine  -  sageli  mõistetakse  pereplaneerimise  all  pelgalt  rasestumisvastase 
vahendite  kasutamist,  soovimatu  raseduse  vältimist  ja  kardetakse,  et  pereplaneerimisega 
kaasneb sündimuse piiramine ja seega kontroll rahvastiku üle. 
 
Tegelikult  ei  kuulu  pereplaneerimise  alla  mitte  ainult  soovimatu  raseduse  vältimine. 
Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg 
ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud - see on õigus vältida soovimatute laste sündi, 
kuid ka õigus sünnitada soovitud lapsi.  
 
Soovitud laste sünni tagamiseks on oluline tulevase ema ja isa  reproduktiivse  tervise kaitse ja 
selle parandamine ning lastetuse profülaktika ja ravi. 
 
Pereplaneerimist vajatakse erinevatel eluperioodidel: nii enne esimese lapse sündi, sünnituste 
vahelisel  perioodil  ning  siis,  kui  soovitud  arv  lapsi  on  juba  olemas.  Pereplaneerimisel  on 
oluline naise ja mehe ühine osalus ja vastutus. 
 
Tänaseni on pereplaneerimine olnud meditsiiniline probleem, kuid tegelikult on see sotsiaalne 
küsimus.  Madala  iibega  Eestis  ei  ole  pereplaneerimisele  piisavalt  tähelepanu  pööratud  ja 
sageli  käsitletakse  seda  vaid  kui  sündimuse  piiramist.  Aastaid  on  olnud  probleemiks 
rasestumisvastaste  vahendite  kättesaadavus,  praegusel  ajal  on  erinevate  vahendite  valik  küll 
lai,  kuid  nii  mõnegi  jaoks  piirab  valikut  nende  hind.  Elanikkonna  vähene  informeeritus  on 
soodustanud  suhtumist  aborti  kui  pereplaneerimise  meetodisse  ja  kahjuks  on  senini  küllalt 
neid,  kes   arvavad ,  et  rasedusvastasete  vahendite  kasutamine  on  tervisele  ohtlikum  kui 
raseduse  katkestamine.   Koolides   on  küll  terviseõpetuse  tunnid,  kuid  nende  tase  ja  saadav 
informatsioon  ei  ole  alati  piisav,  see  sõltub  eelkõige  õpetajast,  tema  teadmistest  ja 
kasutatavatest   materjalidest .  Varasem  seksuaalelu  algus  nõuab  uut  strateegiat  noorte 
 
2 
nõustamisel ja seksuaalkasvatuse läbiviimisel, et kujuneks vastustustundlik seksuaalkäitumine 
ja  seega  oskus  kaitsta  ennast  ja  oma  partnerit.  On  avaldatud  ka  kahtlust  seksuaalkasvatuse 
vajalikkuses  ning kartust, et liigne informatsioon just põhjustabki varasemat  suguelu  algust ja 
moraali  allakäiku.  Tegelikult  on  olukord   vastupidine   ja  seda  tõestavad  mitmete  riikide 
kogemused - näiteks Hollandis, Rootsis ja Soomes on heal tasemel seksuaalkasvatus, rohkelt 
informatsioonimaterjale,  kuid abortide arv madalaim Euroopas.Ka nõustamise kvaliteet pole 
meil  alati  vajalikul  tasemel.  Kehtiv  ravikindlustussüsteem  ei  toeta  piisaval  määral  vastavat 
profülaktlist  tööd  ja  nõustamist.  Noorte  teadlikkuse  tõstmisel  on  oluline  koht  noorte 
nõustamisteenistusel, kus noortepärane ümbrus ja sõbralik suhtumine muudavad pöördumise 
lihtsamaks, nõu küsima võib minna ka koos partneriga. 
 
Sündimuse reguleerimine 
Kasutatakse erinevaid mõisteid: 
Kontratseptsioon: viljastumise vältimine (pöörduv, pöördumatu) 
Intertseptsioon: viljastatud munaraku implantatsiooni e. pesastumise takistamine 
Tehisabort: lootemuna (loote) emaldamine emakaõõnest. 
 
Rasestumisvastased meetodid: 
1. Füsioloogiline meetod 
 
1.  täielik abstinents e. suguelu vältimine  
 
2.  perioodiline abstinents 
 
3.  rütmi- e. kalendri- e. füsioloogiline meetod: s.t. et naine püüab ette ennustada võimalikku 
viljastumise  aega  (ovulatsiooni)  ja  väldib  seksuaalvahekordi  sellel  ajal.  Selle  meetodi 
ebakindlust tõstab see, et spermatosoidide viljastamisvõime säilimisest naise organismis ei ole 
täpseid  andmeid.  Ovulatsioonist   lugedes   on  munaraku  viljastumisvõime  20-24  tundi, 
spermatosoidid on seevastu võimelised viljastama munarakku vähemalt 3 ööpäeva vanustena, 
tõenäoliselt  isegi  6-7  ööpäeva.  Rütmimeetod  põhineb  teadmisel,  et  munarakk  vabaneb  kaks 
nädalat (12-16 päeva) enne menstruatsiooni. Viljastumiseks "ohtlikud" päevad oleksid päevad 
4-5 päeva enne ja 4 päeva peale ovulatsiooni.Nii oleksid 28-päevase regulaarse tsükli korral 
esimesed 8 ja  viimased  9 päeva "kindlad". Kui aga tsükli pikkus varieerub, pikeneb kohe ka 
"ohtlik" aeg. Füsioloogiline meetod sobib kasutamiseks vaid naistele, kelle menstruaaltükkel 
on korrapärane ja ei kõigu üle paari päeva. 
 
4. basaaltemperatuurimeetod 
Basaaltemperatuuri  meetodiga  hinnatakse  munaraku  irdumist  kehatemperatuuri  mõõtes. 
Luteaalfaasis tõuseb  kehatemperatuur  umbes 0,3 kraadi. Mõõtmised tehakse  hommikul  enne 
voodist  tõusmist  pärasoolest  ja  registreeritakse  tabelina.   Seksuaalvahekord   on  lubatud  alles 
siis, kui temperatuur tõuseb. 
5. sümptotermaalne meetod 
Selle korral mõõdetakse nii basaaltemperatuuri, kui jälgitakse munaraku irdumisele kaasuvat 
sümptomaatikat:  emaka  limaeritust,  emakakaela  niiskust.  (Billingsi  ovulatsioonimeetod). 
Fertiilne faas algab siis, kui  emakakael  tundub palpatsioonil esimest korda niiske või  limane  
olevat. Viimane fertiilne päev on neljas päev alates sellest, kui limaeritus oli maksimaalne. 
 
6. coitus interruptus e. katkestatud suguühe 
... tähendab seda, et suguühe katkestatakse mehe poolt enne ejakulatsiooni. Seega  sperma  ei 
satu  naise  tuppe,  kuna  suguakt  katkestatakse  enne  selle  lõppu.  Sekkumine  suguakti 
 
3 
füsioloogiasse  toob  aga  enesega  kaasa  ka  ebasoovitavaid  nähtusid:  lõpetamata  suguühe 
põhjustab  paisu  väikes  vaagna  veenides,  mis  omakorda  võib  anda  vaevavaid  valusid 
nimmepiirkonnas  ja  kõhus,   tupevoolus   võib  rohkeneda  ning  tekkida  ka  menstruaaltsükli 
häireid.  Meestel  võib  katkestatud  suguühe  põhjustada  neuroose  ja  häireid  seksuaalelus. 
Kaasnevad  häired  on  seda  sagedasemad,  mida  kauem  nimetatud  meetodit  on  kasutatud. 
Samuti  ei  saa  seda  meetodit  lugeda  ohutuks:   spermat   võib  ikkagi  väikeses  koguses  sattuda 
tuppe ning  viljastumine  on seega võimalik.  
 
7.   alternatiivne   suguühe:   suuseks ,  rektaalne   vahekord   -  kuna  sperma  ei  satu  naise 
suguteedesse pole viljastumine võimalik. 
 
8.  imetamine  (laktatsiooniamenorröa):  kuulub  füsioloogilise  kontratseptsiooni  alla.  On 
suhteliselt   haruldane ,  et  munarakk   irdub   enne  esimesi  sünnitusjärgseid  menstruatsioone  - 
rasestumisoht  on  last  regulaarselt  imetaval  naisel  2%.  Kui  aga  tekivad  uuesti 
menstruatsioonid ,  ei  saa  imetamist  enam  lugeda  usaldusväärseks  raseduse  vältimise 
meetodiks . 
 
 
2. Barjäärimeetod e. mehaanilised  kaitsevahendid  
Mehaanilisteks  kaitsevahenditeks loetakse 
1.   kondoom  (meeste, naiste) 
 
2.  diafragma , käsn 
 
3. emakakaela  pessaar  
 
4.spermitsiidid e. keemilised vahendid: tupeküünaldena, tupetablettidena või kreemidena. 
Toimeaineks  9-nonoksünool  või  benzalkooniumkloriid.  Võib  kasutada  eraldi  või 
kombineerituna  kondoomi  või  pessaariga.  Spermitsiid  manustatakse  korduvalt  enne  iga 
suguühet,   korduva   suguühte  puhul  tuleb  tuppe  asetada  uus   tablett ,  küünal  või  kreemidoos. 
Tablett viiakse võimalikult sügavale tuppe 8-10 min., küünal vähemalt 5 min. enne suguühet. 
Ravimi  kasutamisel  ei tohi enne ega pärast suguühet kasutada suguelundite  pesemisel  seepi, 
kuna  seep  inaktiveerib spermitsiidis oleva toimeaine. Teiste vaginaalsete ravimite kasutamine 
samaaegselt on keelatud. 
 
Mehaaniliste  kaitsevahendite   eeliseks   on  kõrvaltoimete  puudumine,  kui  lokaalselt  ärritust  ja 
võimalikku  allergiat  mitte  arvestada.  Lisaks  rasedusest  hoidumisele   kaitsevad   need  ka 
sugulisel teel levivate haiguste eest. Erili oluline on kondoomi kasutamine - see aitab vältida 
nii  bakteriaalseid  (süüfilis,  gonorröa,  trihhomonoos,  klamüdioos)  kui  viiruslikke  (HIV, 
papilloomiviirus )  suguhaigusi.  Spermitsiidid  e.  keemilised  rasestumisvastased  vahendid 
kaitsevad  küll  bakteriaalsete,  kuid  mitte  viiruslike  haiguste  eest.  Kui   kondoom   rebeneb  või 
irdub,  kaob  ka  selle  rasestumisvastane  ja  haigustevastane  toime.  Sellisel  juhul  tuleks 
tugimeetodina kasutada hormonaalset kontratseptsiooni, nn. "hädaabi pille".  
 
Pessari  kasutamine  võib  tõsta   kuseteede   põletikke  tekke  ohtu,  rasestumisvastase  käsna 
kasutamisel on kirjeldatud  Staphylococcus  aureus'e toksiini poolt põhjustatud toksilise shoki 
sündroomi, seetõttu ei ole nende kasutamine soositud ega  populaarne . 
 
3.  Hormonaalsed  vahendid 
 
4 
Hormonaalse  kontratseptsiooniga  püütakse  takistada  munaraku  arengut  kas  osaliselt  või 
täielikult nii, et viljastumine ei oleks võimalik. Nende toimemehhanismid on: 
 
1.  ovulatsiooni  pärssimine:  pärsivad  folliikulogeneesi  ja  ovulatsiooni  blokeerides 
hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarja  seose,  negatiivse  tagasiside  kaudu  langeb  FSH 
produktsioon . 
2.  mõju  emakakaela  limale:  muudavad  lima  viskoossemaks,  spermatosoididele  raskemini 
läbitavaks. 
3.  mõju endomeetriumile: endomeetrium on õhuke, ei toimu tsüklilisi muutusi, kuna puudub 
ovulatsioon. 
 
 
3.1.  Pillid  e. peroraalsed kontratseptiivumid 
1.   kombineeritud   pillid:  eristatakse  ühe-  e.  monofaasilisi  ja  mitmefaasilisi  (kahefaasilised, 
kolmefaasilised) preparaate. Kõik need  preparaadid  sisaldavad östrogeeni (etinüülöstradiooli 
või  östradioolvaleriaati)  ning  progesterooni  (levonorgestreeli,  desogestreeli,  gestodeeni  või 
noretisterooni  vm.).  Monofaasilistes  tablettides  on  kõigi  tablettide  koostis  ühesugune, 
mitmefaasilistes  tablettides  on  östrgeeni  ja  progesterooni  hulk  või  nende  omavaheline  suhe 
varieeruv,  sellega  on  püütud  jälgida  normaalse  menstruaaltsükli  östrogeeni-progesterooni 
suhet.  Pillid  on  enamasti  21-  tabletistes  pakendites,  kuid  on  ka  28  tabletiga  preparaate.  Iga 
tablett  on  märgistatud  nädalapäevaga  või  numbriga.  Pillide  võtmist  alustatakse 
menstruatsiooni  esimesel  päeval  sobiva  nädalapäevaga  või  numbriga  1  märgistatud  tabletist 
ning  jätkatakse  võtmist  21  päeva  vältel  liikudes  mööda  tabletilehte  edasi  vastavalt 
nädalapäevadele  või  nooltega  näidatud  suunale.  Tablett  on   soovitav   võtta  igal  päeval  samal 
kellaajal. Kui kõik 21 tabletti on ära tarvitatud, tehakse 7-päevane tabletivaba periood. Nende 
7  päeva  jooksul  peaks   algama    menstruatsioon ,  tavaliselt  algab  see  2-3  päeva  peale  viimase 
tableti  võtmist.  Uue  tabletipakendiga  alustatakse  8.päevast,  sõltumata  sellest,  kas 
menstruatsioon on selleks ajaks lõppenud või mitte. Seega alustatakse uut  pakki  alati ühel ja 
samal nädalapäeval. Samas on ka menstruatsioon regulaarne. 28-tabletiste pakendite korral on 
tarvitamisskeem   samasugune ,  kuid  siin  võetakse   tablette   ka  7  päevase  pausi  vältel:  pakendi 
viimased   seitse   tabletti  on  tavaliselt  teistest  väiksemad  ning  ei  sisalda  hormoone.  Enamus 
kombineeritud  pille  on  siiski  21-päevastes  pakendites.  Tähelepanu  tasub  pöörata  pillidega 
kaasasolevale infolehele, kus on loetletud seisundid, millal peaks konsulteerima arstiga, millal 
ravi katkestama ning kuidas toimida, kui tablett on unustatud võtmata või kui naine kasutab 
samaaegselt  muid  ravimeid.  Pille  väljastatakse  apteegist  retsepti  alusel.  Pille  võib  välja 
kirjutada nii naistearst kui ka  perearst , oluline on eelnev tervise kontroll ja nõustamine ning 
edaspidi günekoloogline kontroll vähemalt üks kord aastas. Terve, mittesuitsetav naine võib 
pille kasutada  
40.-45.eluaastani. 
 
2.   minipillid :  sisaldavad  ainult  progestiini  (lünestrooli,  noretisterooni,  levonorgestreeli  vm.). 
Minipillid on pakendatud 35.- või 28.päevastesse pakenditesse. Neid võetakse samuti iga päev 
kindlal kellaajal ning tabletivaba perioodi ei tehta - kui üks pakend on lõpetatud, alustatakse 
järgmisest  päevast  uue  pakendiga.  Menstruatsioon  tekib  pakendi  viimaste  tablettide 
tarvitamise ajal. Minipille väljastatakse apteegist ainult retsepti alusel. 
 
3.  postkoitaalsed  e.  SOS-  e.  "hädaabi"  pillid:  kasutatakse  olukorras,  kus  kasutatud 
kontratseptsioonimeetod,  näiteks  kondoom,  on  olnud  ebakindel  või  on  vahekord  toimunud 
hoopis  ilma  kaitseta.  See  meetod  võimaldab  sel  juhul  vältida  soovimatut  rasestumist  ning 
raseduse katkestamist. Ravi võib alustada kuni 72 tunni jooksul alates kaitsmata vahekorrast, 
 
5 
efektiivsus  aga  väheneb  kui  möödunud  on  rohkem  kui  48  tundi.  Tuntuim  preparaat  selles 
grupis  on Postinor, mille pakend sisaldab 4 tabletti. Esimene tablett võetakse võimalikult ruttu 
peale  kaitsmata   vahekorda ,  teine  tablett  täpselt  12  tundi  peale  esimese  tableti  võtmist. 
Menstruatsioon algab enamasti 3 nädala jooksul. Kuna tablettides sisalduv hormooniannus on 
küllalt  suur,  võib  tablettide  võtmisega  kaasneda  vähene   iiveldus ,   oksendamine   või  peavalu 
ning  tekkida  ka  tsüklihäireid.  Kui  menstruatsioon  ei  alga  oodatud  ajal,  tuleb  võimalik 
rasestumine  koheselt kindlaks teha, näiteks kasutades apteegis saadaolevaid rasedusteste või 
pöörduda  günekoloogi  vastuvõtule.  Postkoitaalset  kontratseptsiooni  ei   soovitata   kasutada 
korduvalt ühe tsükli vältel, samuti ei sobi see püsivaks kontratseptsiooni meetodiks. Tablette 
väljastatakse retsepti alusel. 
 
 
3.2. Pikatoimelised hormonaalsed rasestumisvastased vahendid e. depoopreparaadid 
 
1. emakasisene   süsteem  e.  nn.  hormoonspiraal  (" MIRENA ").  See  on  kombinatsioon 
emakasisesest vahendist ja hormonaalsest kontratseptsioonist. Kujult sarnaneb ta tavalisele T-
kujulisele  emakasisesele  vahendile,  kuid  sisaldab  lisaks  kapslit,  millest  vabaneb  aeglaselt 
väikeses  annuses  progestiini  (20  mikrogrammi  levonorgestreeli  päevas).  "MIRENA"  on 
efektiivne ning samal ajal omab mõju ka menstruaaltsüklile -  verejooksud  muutuvad väheseks 
või  lakkavad,  kuna  levonorgestreel  väldib  endomeetriumi  proliferatsiooni.  Seetõttu  on  ta 
sobilik  näiteks  naistele,  kelle  menstruatsioonid  on  väga  vererohked.  Peale  "MIRENA" 
väljutamist  taastub  normaalne  menstruatsioon  ning  ka  viljakus.  "MIRENA"  paigaldatakse 
enamasti  menstruatsiooni  ajal  naistearsti  poolt  ning  ta  võib  emakasse  jääda  kuni  5.aastaks. 
Eelnevalt on vajalik  günekoloogiline kontroll suguteede põletikuliste haiguste ning raseduse 
välistamiseks. "MIRENA" sobib kasutamiseks ka  imetamise  ajal. 
 
2.  süstitavad  preparaadid:  progestiini  sisaldavad  preparaadid,  mida  süstitakse  lihasesse. 
Sellessse  gruppi  kuulub  näiteks   Depo -Provera,  mida  manustatakse  150mg  i/m  iga  3  kuu 
tagant. Ebameeldiva kõrvaltoimena võivad  depoo -preparaatide kasutamisel esineda määrivad 
veritsused, ebaregulaarsed verejooksud ning kaalukõikumised. 
 
3.  implantaadid:  need  on  naha  alla  süstitavad  kapslikesed,  millest  vabaneb  pika  aja  vältel 
aeglaselt progestiini. Näiteks Norplant-imlpantaat tagab rasestumisvastase kaitse 3-5 aastaks. 
Implantaat  asetatakse  lokaalanesteesias  õlavarre  naha  alla.  Implantaat  eemaldatakse  samuti 
lokaalanesteesias. Kuna  implantaadi asetamine ja väljutamine on küllalt keerukas, sobib see 
meetod  vaid  pikaajalist  kontratseptsiooni  vajavatele  naistele.  Peamiseks  probleemiks  võivad 
implantaadi  kasutamisel  olla  ebaregulaarsed  verejooksud,  mis   paljudele   kasutajatele  ei 
meeldi. 
 
Hormonaalse kontratseptsiooni hüved: 
1. efektiivne, mugav kasutada, pöörduva toimega 
 
2.  saab  kasutada  ka  ravi  eesmärgil:  näiteks  kombineeritud  rasestumisvastaseid  pille  võib 
kasutada  düsmenorröa  e.  valuliku  menstruatsiooni  leevendamiseks,  ebaregulaarse  tsükli 
reguleerimiseks, 
premenstruaalse 
sündroomi 
raviks, 
menorraagia 
e. 
vererohke 
menstruatsiooni korral vereerituse vähendamiseks, funktsionaalsete munasarjatsüstide raviks, 
endometrioosi   raviks.  Mõned  pillid,  milles  sisalduv  gestageenne   komponent   on  tugeva 
antiandrogeense toimega, sobivad ka  akne  raviks. 
 
3. kaitsev toime väikevaagna põletiku ja emakavälise- e. ektoopilise raseduse suhtes 
 
6 
 
4. kaitsev toime endomeetriumi- ja ovaariumi pahaloomuliste kasvajate suhtes 
 
Suukaudsed kombineeritud pillid sobivad: 
1. naise informeeritud nõusolekul ja vastunäidustuste puudumisel 
2. meditsiinilisel näidustusel e. ravi eesmärgil  
 
 
Minipillid sobivad:  
1.  esineb  vastunäidustus  östrogeeni  kasutamiseks  või  kõrvalnähud  on  seotud  östrogeeniga 
(näiteks iiveldus,  tursed , suurenenud tupevoolus, rindade  hellus ) 
2.  esinevad   riskitegurid   südameveresoonkonna  haigusteks  (näiteks  vanus  üle  35.a., 
suitsetamine ) 
3. naine põeb suhkruhaigust või on tugevalt ülekaaluline 
4. naisel esineb kõrgvererõhutõbi 
5. naisel esineb  migreen  
6. naine  imetab  
 
Süstitav  hormonaalne  depoopreparaat sobib: 
1. esinevad vastunäidustused östrogeenile 
2. esinevad riskitegurid südameveresoonkonna haigusteks 
3. raskused pillide võtmisel või emakasisese vahendi sobimatus 
4. naine imetab 
5.kui  kaasuvana  esineb  naisel   endometrioos ,  düsmenorröa,  menorraagia,  emaka  leiomüoom, 
premenstruaalne sündroom, menstruaaltsükliga seotud probleemid. 
 
 
 
 
Ohud ja probleemid hormonaalse kontratseptsiooni kasutamisel. 
 
Võimalikud kõrvaltoimed:  
1.  menstruaaltsükli  häired  ("määrimine"),  harvem   verejooks   -  vajalik  on  leida  verituse 
põhjus! Veritsuse põhjuseks võivad olla vead pillide võtmisel, mittesobilik ravimivariant, 
põletikuline  protsess  emakakaelas,  rasedus,  trofoblasti   kasvajad ,  emakakaela 
pahaloomuline  protsess, verehaigus, hüübimishäire, teiste ravimite samaaegne kasutamine, 
kaasuv  üldhaigestumine nt.  okendamine  või kõhulahtisus, imendumishäired. 
2.  iiveldus 
3.  tursed 
4.  rindade hellus 
5.  suurenenud tupevoolus 
6.  kehakaalu muutused 
7.  akne teke või intensiivistumine 
8.  peavalu 
9.  liibido e. sugutungi nõrgenemine 
10.meeleolu muutused,  depressioon  
 
Ohud pillid kasutamisel: 
1. kõrvaltoimete esinemine 
 
7 
2.  tromboosi  ohu  suurenemine:  hormonaalse  kontratseptsiooni  puhul  tuleb  arvestada 
olemasolevate  vereringe  haigustega, varem põetud haigustega, suitsetamisega.   
3. suurenenud oht rinnanäärme ja emakakaela või maksa pahaloomulise kasvaja tekkeks 
 
 
Hormonaalse kontratseptsiooni kasutamise vastunäidustused. 
 
Etinüülöstradiooli sisaldavate tablettide kasutamise vastunäidustused: 
1.Absoluutsed vastunäidustused: 
- arteri või süvaveeni  tromboos  
- südame isheemiatõbi 
- hüübimist soodustavad riskifaktorid, geneetiline või omandatud hüübivushäire 
- luupusantigeeni esinemine 
- alajäsemete immobilisatsioon ja pikaajaline voodiravi 
- kõrgvererõhutõbi 
- suitsetamine ja vanus üle 35.a 
- aktiivne maksahaigus, kolestaatiline ikterus, maksa adenoom, sapikivitõbi, porfüüria 
- hepatogestoos varasema raseduse ajal 
- gestatsioonherpes anamneesis 
- trofoblasti haigus  
- hüperlipideema 
- ajuhemorraagia anamneesis 
-  fokaalne  migreen 
- ajutine  isheemia  ka ilma peavaluta 
- tundmatu põhjusega günekoloogiline verejooks 
- rinnanäärme, emaka ja munasarjakasvajad, biopsial rinnas premaliigne epiteeli atüüpia 
- rasedus ja imetamine 
 
2. Suhtelised vastunäidustused 
- suitsetamine 
- vanus üle 45.a. 
- tõusnud vererõhk 
- lähisugulastel  noores  eas  esinenud  pahaloomuline rinnanäärmekasvaja 
- südamerike 
- sapiteede düskineesia 
- komplitseeritud  suhkruhaigus  
- vaskulaarsed  peavalud  
 
Minipillide kasutamise absoluutseks vastunäidustuseks on: 
-  ebaselge  günekoloogiline verejooks  
- rasedus 
- rinnavähk 
 
Ettevaatusega soovitatakse preparaate kasutada siis, kui anamneesis ektoopiline rasedus, äge 
maksahaigus, maksatsirroos, maksakasvajad. 
 
Süstitavate depoopreparaatide vastunäidustuseks on: 
- rasedus 
- rinnavähk 
 
 
8 
Ettevaatusega  soovitatakse  preparaate  kasutada  aju-  või  südame-vereringe  haiguste  ning 
hüpertensiooni  korral,  raske  suhkruhaiguse,  ägada  maksahaiguse,  maksatsirroosi  ja 
maksakasvajate esinemisel. 
 
Kombineeritud pillide kasutamine tuleb kohe katkestada, kui: 
- tekib äkiline tugev, pikalt kestev peavalu 
- kõnehäire teke 
- ühepoolne nägemise kaotus või nägemisvälja  ahenemine  
- tugev nõrkus äkki ühel kehapoolel 
- äkiline seletamatu teadvuse kadu, pearinglus või tasakaaluhäired 
- fokaalne epilepsia 
-  valulik  turse  jalas  
- valu  rindkeres  (pleuriitiline valu) 
- hingamisraskus, köha koos vereseguse rögaga 
- äkiline äge kõhuvalu 
- immobilisatsioon peale traumat või suuremat operatsiooni 
- äkilise kollasuse teke 
- RR tõus üle 160/95 mmHg korduvalt 
- äge nahalööve (erythema multiforme) 
- on leitud uus  riskifaktor  (diabeet, erütematoosne luupus, rinnavähk jt.) 
 
 
 
 
 
4. Emakasisene vahend (ESV) e. " spiraal "   
 
Emakasisene  vahend  on  tavaliselt   plastikust   ning  T-kujuline,  tema  korpusele  ja/või 
haarmetele  on  lisatud  vask.  Vahendi  küljes  on  eemaldamisniidikesed  ning  ESV  on 
röntgenkontrastne  s.t.  nähtav  röntgenoloogilisel  ülesvõttel.  Emakasisene  vahend  viiakse 
emakasse reeglina menstruatsiooni ajal, kuna siis on emakakaela kanal avatum ning ühlasi on 
kindel, et naine ei ole sel ajal  rase . Protseduuri  teostab  naistearst või vastava väljaõppe saanud 
perearst.  Eelnevalt  on  vajalik  günekoloogiline  kontroll  suguteede  põletikuliste  haiguste  ja 
raseduse  välistamiseks.Haigustekitajate  leidmisel  on  vajalik  eelnev  ravi.  ESV  põhjustab 
emaka  limaskestal  võõrkeha  reaktsiooni.  Leukotsüütide  hulk  emakaõõnes  ja  munajuhades 
suureneb  mitmekümnekordselt  ning  prostaglandiini  süntees  intensiivistub.  Lõpptulemusena 
muutub  emaka  ja  munajuhade   eritis   sugurakkudele  ebasoodsaks,  häirides  nende  talitlust  ja 
eluvõimet. Vaske sisaldav ESV on võimeline takistama ka munaraku pesastumist ning toimib 
hästi ka järelkontratseptsiooni vahendina juhul, kui on paigaldatud 5 ööpäeva jooksul pärast 
kaitsmata ovulatsiooniaegset vahekorda. ESV võib emakasse jääda kuni 5 aastaks.  
Naine 
peab olema informeeritud, millist tüüpi ja millal on ESV paigaldatud.  
24-48  tunni  vältel  peale  ESV  paigaldamist  võib  esineda  alakõhuvalu,  mille  leevendamiseks 
võib  kasutada  valuvaigisteid.  Pärast  paigaldamist  kontrollitakse  ESV  asendit  pärast  esimest 
paigaldamisjärgset menstruatsiooni ning edaspidi üks kord aastas. 
  
Võimalikud probleemid ja ohud ESV-ga: 
•  menstruatsiooni pikenemine ning muutumine vererohkemaks 
•  ESV iseeneslik väljumine või osaline väljumine,  näiteks menstruatsiooni ajal 
•  ESV  nihkumine  emakaõõnes valesse asendisse 
•  tõusnud  risk  põletikulise  protsessi  tekkeks  esimese  20  päeva  jooksul  peale  ESV 
paigaldamist. 
 
9 
•  rasestumine ESV-ga 
•  emakavälise raseduse teke 
•  emaka vigastamine (seina perforatsioon e. mulgustumine) ESV paigaldamise ajal 
 
ESV paigaldamise absoluutsed vastunäidustused: 
•  rasedus 
•  ebaselge  veritsus  genitaalidest 
•  käesolev või vahetult esinenud väikese vaagna põletikuline haigus 
•  sugulisel teel leviva infektsiooni esinemine 
•   immunosupressioon  
•  aktiivne trofoblasti haigus 
•  HIV kandlus 
•  deformeerunud emakaõõs, emaka väärarengud  
•  vase  allergia  
•  Wilsoni tõbi  
•  südameklappide proteesid või anamneesis bakteriaalne  endokardiit   
 
ESV paigaldamise suhtelised vastunäidustused 
•  südamerikked 
•  puusaliigese- või muud liigesproteesid 
•  varasem emakaväline rasedus 
•  varasem väikese vaagna põletikuline haigus 
•  eluviis, millega kaasneb tõusnud risk sugulisel teel levivatetesse haigustesse  nakatumiseks 
•  sünnitamata/noor naine 
•  küsitav fertiilsus 
•  emakakaelakanali ahenemine 
•  vererohked menstruatsioonid 
•  menstruatsioonide puudumine e. amenorröa  
•  valulikud menstruatsioonid (raske primaarne düsmenorröa) 
•  endometrioos 
•  emaka limaskesta operatsioonide ( resektsioon  või ablatsioon) järgselt 
 
 
5. Sterilsatsioon 
Sterilisatsioon   on  lõplik  ja  pöördumatu  kontratseptsiooni  meetod.  Võimalik  on  nii  naise 
steriliseerimine   munajuhade  sulgemise  või  läbilõikamise  teel  kui  ka  mehe  steriliseerimine 
seemnejuha   läbilõikamise  teel  (vasektoomia).  Naise  sterilistatsioon  teostatakse 
laparoskoopilise  operatsiooni  teel  üldnarkoosis.  Mehe  operatsioon  tehakse  lokaalanesteesiat 
kasutades. Sterilisatsiooniks on vajalik eelnev nõustamine arsti poolt (vähemalt üks kuu enne 
sterilisatsiooni)  ning  inimese  allkirjaga  kinnitatud   sooviavaldus   sterilisatsiooniks.  Vastavalt 
kehtivale  seadusandlusele  on sterilisatsioon lubatud, kui 
 
1. isikul on vähemalt 3 last 
2. ta on vanem kui 35.a 
3. rasedus ohustab naise tervist 
4. muud rasestumisvastased vahendid vastunäidustatud 
5. isikul oht saada raske tervisehäirega laps 
6. isku haigus takistab lapse kasvatamist 
 
 
10 
Alla  18. aastaste   steriliseerimine  ei  ole  lubatud,  välja  arvatud  juhud,  kus  selleks  on  eriti 
kaalukad  põhjused.  Seadus  nõuab,  et  sterilisatsioonile  eelneval  nõustamisel  selgitatakse 
inimesele sterilisatsiooni tähendust ning teisi võimalikke raseduse vältimise viise. Fertiilsuse 
taastamine  peale  sterilisatsiooni  ei  ole  eriti  edukas,  seetõttu  peab  inimene  olema  hästi 
informeeritud ning oma otsuses kindel. 
 
 
 
11