Vastus leiad õppematerjalist: Meditatsioon - referaat

Meditatsioon - referaat (2)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mis on meditatsioon?
Miks mediteerida?
Miks peaks aga inimene tahtma kogeda vaimsust ja selle enesekogemist?

Meditatsioon
Sisukord:

Mis on meditatsioon? lk 3

Meditatsioon erinevates religioonides lk 5
* Budism lk 5
*Taoism lk 6
* Sufism lk 7
* Hinduism lk 7
*Lääne Traditsioonid lk 8

Miks mediteerida? lk 10
*Füüsilised kasutegurid lk 10
*Vaimsed kasutegurid lk 11

Kasutatud kirjandus lk 13
Mis on meditatsioon?
Lihtsalt öeldes on meditatsioon kogemus mõistuse piiramatust olemusest, kui seda enam ei valda harjumuspärane mõttelobin. Mõistust võib võrrelda taevaga. Kui taevas on pilvedega kaetud, ei saa me kunagi näha selle tõelist palet. Ajame aga pilved laiali, ning maagiliselt, täies ilus avaneb meie ees taeva sinetav ääretus. Kui inimese mõistus on pidevalt mõteist pilves , ei saa ta kunagi kogemust oma vaimsusest ega selle enesekogemusest. Ta saab vaid kogeda pilvekatet, mis ümbritseb sisu.
Miks peaks aga inimene tahtma kogeda vaimsust ja selle enesekogemist? Vastus on, et see annab talle teadmise tema tegelikust loomusest. Loomusest, mis on oma loomulikus olekus rahulik ja muretu, mida ei varjuta mure- ega soovidepilved, lootused ega hirmud , mis tavaliselt haaravad meie tähelepanuvõime. Mõistuse pilvitu oleku kogemus on täieliku ja elujõulise olemise tunnetamine samaaegselt sügava sisemise rahulolu tundega.
Meditatsioon annab kehale ja vaimule ka muid hüvesid, kuid nende saavutamine sõltub võimest kogeda just seda keskset, erksat ja samaaegselt rahulikku olemist. Selle mõistmiseks võiks oma vaimu kujutleda tiigina, mille põhjamuda inimene on aastate viisi usinalt mõttelobaga üles keerutanud. Kui keerutamine lõpetada, settib muda põhja ning vesi muutub selgeks. Nüüd ei näe ta üksnes läbipaistvat, puhast vett, vaid võib nautida ka teisi hüvesid, näiteks kustutada janu ja supelda. Vee selgus ja puhtus lubavad tal näha tiigi põhja ja avastada sealt uue, huvitava ja imelise maailma. Kui mõistus muutub mediteerides rahulikuks ja tüüneks, jõutakse palju sügavama arusaamiseni iseendast ja oma tõelisest loomusest.
Vaimu rahustamise ja mõtete peatamise kaudu rahustab ja peatab mediteerimine ka emotsioonid . Mõtted ja emotsioonid on inimese igapäevaelus tihedalt seotud. Mõtteis keerlevad valusad mälestused, olevikumured ja tulevikuhirmud ning mõtted päästavad omakorda valla kahetsuse, viha- ja hirmutunded. Kui vaim asub mediteerima, muutub ka tundeelu rahulikuks. Isegi kui muremõtted tekivad, puudub neis tavapärane intensiivus. Mediteerija suudab mõtteid justkui eemalt jälgida, neisse uppumata ja nendega samastumata. Tulemuseks on see, et ebameeldivaid emotsioone suudetakse esile manada üha vähem. Kõige aluseks jääb mõtteis ja tunnetes valitsev sügav rahu.
Võimalikud muremõtted liiguvad nagu pilved üle päikese palge ja asenduvad meelerahuga, mis saavutatakse vaid endaga rahujalal olles. Meditatsiooni ei tohiks kunagi pidada eraldiseisvaks tehnikaks, millele ennast allutada, nagu paljuski toimub võõrkeele või arvutioskuse omandamine. Sisuliselt on meditatsioon millegi meis alati olemas olnu taasavastamine, pooleli unustatud lehekülgede avamine ammu armastatud , kuid hüljatud raamatus. See ei tähenda, et meditatsiooniga pöördume tagasi lapsemeelsusesse. Meditatsioon ei nõua elukogemstest loobumist või mõttejõus kahtlemist. Ei ole vaja muutuda teistsuguseks või vähem huvitavaks isiksuseks, kui ollakse. Mediteerimisseansi lõppedes pöördub vaim igapäevaste kavatsuste ja ettevõtmiste juurde – nüüd on sellele aga lisandund uut mõtteselgust ja -jõudu, samuti on suurenenud võime julgelt vastu astuda väljakutsetele ja pingetele, mida elu teele pidevalt veeretab.
Mõned inimesed kujutlevad meditatsiooni kui mingist arusaamatust idamaisest müstitsismist läbiimbunud tegevust, kuid mediteerija ei pea selle kunsti omandamiseks religioosetesse ja spirituaalsetesse õpetustesse sukelduma . Meditatsioon on tegelikult väga lihtne viis, et valgustada vaimu, unustada igapäevane stress ja keskenduda ainult vaimsele lõõgastumisele.
Meditatsioon ei vii reaalsest maailmast eemale, vaid aitab meil selles tegutseda selgepilgulisemalt ja tõhusamalt. Ta annab võime olla tundlikum ja mõistvam kaasinimeste ja looduse vastu, kuna ta arendab inimeses arusaamist kõige ümbritseva ühtsusest ja vastastikkusest sõltuvusest, ning seeläbi teadvustatakse endale, mida tähendab olla inimene. Suurenenud tundlikkuse ja teadlikkusega suudame endast paremini aru saada ja enesega leppida. Esmakordselt tunnetatakse tõeliselt elu mõistatuslikku väärtust.
Meditatsioon erinevates religioonides
Ammustest aegadest on meditatsioonil olnud tähtis roll 'suurtes vaimutraditsioonides'. Selle terminiga märgitakse neid ajale vastu pidanud usu-, rituaali- ja praktikasüsteeme, mis on põhjalikult mõjutanud tsivilisatsiooni ja seda, millistena inimesed näevad iseennast ja oma elusid . Suur osa maailmas loodud muusikast, maalikunstist, arhitektuurist , skulptuurist, kirjandusest ja filosoofiatest on nendest inspiratsiooni ammutanud.
Meditatsioon on aidanud inimmõistusel jõuda lähemale arusaamisele iseenese olemusest ja laiemast reaalsusest, mis väljendab end läbi üksikisiku teadvuse, kogetagu seda reaalsust siis kummardatava jumalana või inimmõistuse kirjeldatusele ja defineerimisele kättesaamatu kosmilise jõuna. Vaatamata kultuurilistele ja keelelistele erinevustele, lähenevad suured vaimutraditsioonid meditatsioonile paljuski sarnaselt. Erinev on rõhuasetus mitmesugustele meditatsioonitehnikatele, samuti meditatsioonist tulenevate kogemuste lahtiseletamine, kuid fakt iseenesest, et meditatiivse praktika on kõik suured vaimutraditsioonid avastanud ning ka edasi kandnud, kinnitab selle kõrget väärtust enesemõistmise ja vaimse küpsemise teel.
BUDISM
Kõigist suurtest vaimutraditsioonidest on budism meditatsiooniga kõige tihedamalt seotud. Buddha („Kirgastunu“) on kunagi tõepolest elanud ajalooline isik, kes sündis 563. aasta paiku e.m.a. Siddhartha Gautamana. Gautama varasemast elust teadaolev põhineb suuresti müütidel, kuid 35-aastaselt jõudis ta põhjaliku valgustatuseni, istudes bodhipuu all Bodh Gaya's, Ida-Indias. Ta istus puu all üksikmeditatsioonis 49 päeva, kuni jõudis nirvaana -seisundisse. Buddha kirgastumise lugu on budismis keskseim sündmus, ning ta õpetas oma järgijatele, et meditatsioonil on vaimuelus otsustav tähtsus.
Suurem osa budistlikest sektidest rõhutab eriliselt, et buda -olemus – valgustunud teadvus – on meis kõigis juba olemas ning selleni võime jõuda isikliku vaimupingutusega. Siiski võetakse mahajaanas (üks budismi
põhilahkudest) õigeks, et bodhisattvad ja Taevased Budad saavad inimesi aidata. Kõige väljapaistvama sellekohase näite võib leida Puhta Maa budismivoolust, milles on kristlaste ja Kristuse suhteid kirjeldavale sarnaseid õpetuse. Amitabha Buda, Piiritu Valguse taevane Buda, arvatakse valitsevat Puhta Maa (teisisõnu läänemaise paradiisi ) üle, kuhu võib pääseda igaüks, kes on pühendanud sellele budale ning kasutab mediteerimise ajal tema mantrat (jaapanikeelne variant Namu Amidha Butsu). Puhas Maa ei ole tegelikult veel nirvaana, kuid kujutab endast maailma, milles lõplikku kirgastumisse astumine on kergem kui maa peal.
TAOISM
Taoismis on eriline rõhuasetus harmoonilisel kooselul loodusega. Mis tahes katseid sekkuda asjade looduslikku tasakaalu, olgu või heade kavatsustega, peeti mõtlematuiks ja ka tegelikult kahjutoovaiks (arusaam, milleni läänemaailm alles nüüd tehtu eest kallist hinda makstes jõudma hakkab).
Taoistlik meditatsioon sisaldab otsest süüvimist loodusesse . Mõtetest painamata teadvus näeb ennast osana elusloodusest, mitte kõrgema olendina, kellel on õigus ekspluateerida, muuta ja rüvetada, vaid ühe elemendina jumalikust , jagamatust müsteeriumist, mis on Tao – kõiksuslik teadvus.
Taoistlikus meditatsioonis tekkis ka teine, enam sisemusse suunatud vorm, mille eesmärgiks pole ei rohkem ega vähem, kui saavutada surematus . Erinevalt teistest religioonidest, mis vaatlevad suremist puhtalt hingelise protsessina, arvatakse taoismis, et see tuleneb inimese kõigi võimevarude, nii füüsiliste, vaimsete kui ka hingeliste täielikust rakendamisest. Mediteerimisharjutustes muundati ching (füüsiline energia) chi'ks (vaimne või peen energia), chi aga shen'iks (hingeenergia), seejärel lasti shen ühinema Absoluutse Teadvuse enesega. Öeldakse, et saavutanud kord kõrgeima teadvuse seisundi, võivad taoismi mõttetargad ilmuda surematult ükskõik millise olemise tasandil, isegi elada kahanematu elujõuga sajandeid oma maistes ehades.
Taoism on keskmise läänelase pingeterohke eluviisi täielik vastsnd. Lastes kehal, vaimul ja hingel rohkem nautida seesmist ja välist rahu, on võimalik luua harmoonilisemat elu.
SUFISM
Sufismi peetakse üldiselt üheks islami müstitsistlikuks vooluks, kuid on arvatud, et selle juured peituvad hoopis kaugemas minevikus. Nii või teisiti on sufismil eriline koht teistlike religioonide hulgas, nimelt selle poolest, et temas ilmneb jumaluse ekstaatiline ootus ja soov temaga üheks saada.
Sufistlikest meditatsioonidest on Läänes kõige enam tuntud Mevlevi ordust pärinev graatsiline keerlemistants („Pöörlevad dervišid“). Vasak käsi välja sirutatud, peopesa pööratud ülespoole jumaliku õnnistuse vastuvõtmiseks ning parem käsi sirutatud peopesaga allapole selle õnnistuse edasiandmiseks maale, keerleb tantsija ühel kannal suunaga parmale, jumalapüüdlusele. Voogavad seelikud , kõrged mütsid ja lummav vaikus , milles liigutusi sooritatakse , annavad tantsule hüpnootilise võlu, mis võimaldab pealtvaatajale pilguheitu jumalikkusse.
Sufidel on teine rituaal , dhirk, mis seisneb Jumala nime katkematus kordamises nii mediteerimise ajal kui ka igapäevaste toimingute käigus. Lõpuks kutsub Jumala nime kordamine välja Tema, kelle nime korratakse. Selles nähakse jumalaarmu kingitust – Jumal tuleb külla neile, kes teda armastuses otsivad ja tõstab nad enesest kõrgemale jumaliku ekstaasi seisundisse. Eneseteadvus kaob, sufi kaotab isegi teadlikkuse oma jumalapüüdlusest. Kõik eraldavad tõkked kaovad jäljetult, tunnetatakse ainult Jumalat – seda seisundit võib võrrelda hinduistide nirvikalpa samadhi'ga.
Suur osa sufide õpetusest antakse edasi mõistujuttude kaudu: nende nihestatud tarkus kätkeb põhitõdesid, mida on raske vähem mõistatuslikul viisil edasi anda. Kuulaja esimene reaktsioon on sageli eitav , kuid sellele järgneb soov teada saada, mis peitub sedavõrd ilmse mõttetuse taga. See „soov teada saada“ viib meditatsioonivaikuseni, mille vältel lugu koondatakse teadvuse keskmesse, kuni selles peituvad tõed hakkavad selginema.
HINDUISM
Hinduism kujutab endast hiiglaslikku süsteemi, millesse kuulub uskumatult erinevaid uskumusi ja kombeid ning temas ei tunnistata mingit vahetegemist religiooni, psühholoogia ja filosoofia vahel. Arvatavasti tekkis hinduism mitmesuguste uskumuste pinnalt, alates loodusvaimude kummardamisest kuni brahmani kummardamiseni, mis on kõige oleva allikas ja liikumapanev jõud.
Suurem osa hinduismi vooludest asetab erilise rõhu usupühendumusele. Pühendunu keskendab teadvuse alati jumalikule ja kui ta jõuab meditatsiooni sügavaimale astmele , võib mediteerija kogeda kas ühekssaamist brahmaniga (nirvikalpa samadhi) või saada osaks mõnest „tema“ jumalikest kehastustest.
Lisaks teadvuse pööramisele jumaliku poole, harrastab tõsiusklik hindu sandyha'd (videvikumeditatsioon), mida viiakse läbi koidu ja eha ajal, mõnikord mediteeritakse ka keskpäeval, mil päike on kõige kõrgemal. Pärast suplust, suupesemist ja veerüüpamist viib mediteerija läbi keha ja vaimu puhastavad hingamisharjutused, siis deklameerib seistes katkendi Ringveda'st, ühest vanimast pühatekstist, mis pärineb umbes 1200. aastast e.m.a. Seejärel tõstetakse pihkudesse vett ja valatakse kokkupandud peopesadest alla, ohverdades nõnda päikesele (jumalikkuse sümbol), mediteerija aga keskendab teadvuse jumalikule enesele. Mõni pereliige viib iga päev läbi tähtsat ohverdust, ohverdades toitu ja mediteerides viit liiki olevuste poole, kelleks on brahman ise, esivanemad , jumalad, vaimud ja inimolendid.
Üks pühamaid hinduistliku meditatsiooni sümboleid on Om. Arvatakse, et selle müstilise sibi kordamisega suudab indiviid jõuda kõiksuse vägedeni ja et meditatsioon Om'ile viib valgustumise ja surematuse saavutamiseni.
LÄÄNE TRADITSIOONID
Kristlased mediteerivad sageli – ehkki nende vastavat tegevust ei pruugita nõnda nimetada. Mõtisklemine Kristuse või Neitsi Maarja kujutise ees, palvehelmeste veeretamine, Meie Isa palve lugemine või lihtsalt kirikus istumine ja palvetamine võivad viia meele meditatiivse selginemiseni.
Meditatsioonivorm, mida Läänes palju kasutatakse (eriti kristlikus usutraditsioonis), on vaatluspühendumus. Näiteks saavutab mediteerija usupühendumusliku ekstaasi, vaadates üksisilmi püha sümbolit või kujutist. Selle meditatsioonivormi mittekristlikus variandis keskendub mediteerimine Tarot' Suurtele Salakaartidele, kus kaardil kaardi järel lastakse viia vaim sümboolsele teekonnale, mille lõppeesmärgiks on enesemõistmine. Lääne traditsioonis on sageli kasutatud ka kristallkuuli jälgimisele keskendumist. Mediteerija vaatas üksisilmi mõnda läikivat pinda, klaasi või kristallkuuli, hoides mõtteid eemal. Mõnikord ilmusid selgeltnägelikud nägemused, võis ka juhtuda, et mediteerija kaotas mõneks ajaks ümbrusetaju ja tundus libisevat teispoolsusesse.
Mõnes lääne maagilises traditsioonis on kasutatud tehnikat, milles kaks mediteerijat võtavad koos ette vaimse teekonna. Mõnevõrra sarnaselt kooshüpnoosile ehitavad mediteerijad vastastikku keeruka kujutluspildi – näiteks kreeka templi või nõiutud metsa – millesse nad omakorda detaile lisavad . See tehnika vajas pikka harjutamist, kuna iga uus detail pidi täielikult
kinnistuma mõlema mediteerija teadlikkuses, enne kui võis minna järgmise juurde. Kui kujutluspilt oli täielikult kinnistunud, kujutlesid mediteerijad end sellesse kujutluspilti sisenemas ja jätkasid mediteerimisteekonda ühises kujutlusmaailmas.
Väideti, et kui kaks mediteerijat olid teineteisega sarnasel vaimulainel, võis kogu seansi läbi viia vaikides, nii et ühe teadvus suhtles vahetult teise teadvusega – arvati, et sellisel arengutasemel võisid mediteerijad koos jõuda sügavamasse vaimumaailma.
Miks mediteerida?
FÜÜSILISED KASUTEGURID:
Korrapärase mediteerimise tulemusena võib abi leida mitme füüsilise häda vastu, sealhulgas unetus, kõrge vererõhk, rühivead, energiapuudus ja kõrge valutundlikkus . Ühegi nimetatud vaevuse leevenemist ei saa garanteerida, kuid paljudel juhtudel tundub tõepoolest, et põhjaliku lõdvestumise ja närvisüsteemi rahustamisega aitab meditatsioon füüsilise talitusi tõhustada, parandada keha iseparanemise võimet ning pöörduda tervemasse ja loomulikumasse olekusse. Paljud joogaharjutused (mis, nagu paljud teisedki harjutused on alguse saanud hinduistlikust ja taoistlikust traditsioonst) süvendavad kehalist heaolu veelgi, kuid meditatsioon võib ka nendeta olla vägagi efektiivne. Selleks, et leida meditatsioonist kehalist heaolu, peaks inimene mediteerimise ajal püüdma parandada oma keha teadvustamist.
Varasest lapsepõlvest peale hakkavad inimesed oma keha valesti kasutama. Valedele toitumisharjumustele, liigjoomisele, suitsetamisele ja vähesele liikumisele lisanduvad hiljem ka halb kehahoiak , kehv kõnnak ja vale hingamistehnika. Aastate jooksul hiilivad peaaegu märkamatult ligi pinged : hingamine muutub ebaühtlaseks ja pinnaliseks, rüht lõtvub, istutakse vales asendis, kõnnitakse vales asendis ja isegi oma häält kasutatakse valesti.
Peale selle, et meditatsioon võimaldab inimesel näha oma hingesügavusse, aitab see ka näha, mis toimub tema kehas. See annab mahti ennast kontrollida, harjutab uuesti oma kehas elama, annab aimu sellest, kuidas ta hingab ning paljudest väikestest vaevadest ja valudest, millega ta oma harjumuspärase olekuga ennast koormab, nii et ta võib alguses teadlikult, hiljem aga harjutamise tulemusena alateadlikult neile vastu astuda.
Paranenud kehatunnetus ei tohiks piirduda ainult ajaga , mis veedetakse istudes ja mediteerides. Juba päris meditatsiooniga tegelemise alguses tuleks harjuda sellega, et tõustakse pärast mediteerimisseanssi padjalt või toolilt püsti kiirustamata. Tuleks püüda käia samamoodi, lõdvestunult ja kiirutamata ning tunnetada jätkuvalt keha ja selle aistinguid.
Alguses võib niisugune kõrgenenud kehatunnetus kesta vaid mõne minuti, kuid harjutamisega jõutakse selleni, et see saadab inimest ärkveloleku ajal järjest kauem, mitte pealetükkivalt, vaid taustana kõigile toimingutele.
Seda protsessi saab kiirendada, kui püüda täieliku kehatunnetuse seisundit
päeva jooksul võimalikult palju kordi taastada, eriti siis, kui viibitakse pingelises keskkonnas. Tuleb jälgida, kuidas keha märkamatult ja üleni jäigastub, pingutades tarbetult lihaseid, liigeseid ja kõõluseid. Seejärel peab tähele panema , kui tänulikult keha reageerib, kui keskendudes ja iga kehaosa lõdvestades lõõgastutakse ja vabanetakse pingest .
VAIMSED KASUTEGURID:
Peamised vaimsed hüved, mida pakub meditatsioon, on suurenenud sisemine rahu, kannatlikkus , keskendumisvõime, paranenud mälu ja kaastunne ümbritsevate vastu.
Sisemine rahu saavutatakse loomulikul teel erksa, rahuliku olemise kaudu, mis on meditatsioonis kesksel kohal. Sellises meeleseisundis on mediteerija justkui vaatleja, kes teadvustab endale kõik, mis teadvusesse kerkib, jääb aga kõrvaltvaatajaks, samastamata ennast toimuvaga. Mõtetele, emotsioonidele, tunnetele ega mälestustele ei anta hinnangut ning neil lastakse libiseda alateadvustest teadvusesse ja vastupidi, justkui liiguksid kujutised üle ekraani. Mediteerides jõuab mediteerija tähtsale äratundmisele, et kuigi need mõtted ja tunded kuuluvad talle, ei tee nad temast teda, kes ta on. Nad on vaid mööduvad, muutuvad sündmused ta vaimuelus, mis mõjutavad teda vaid niivõrd, kuivõrd ta neid omaks võtab või eemale tõukab. Tema tegelik Mina asub väljastpool sellised mööduvaid meelekogemusi. See aga ei tähenda, et mediteerija muutuks tundetuks naudingute ja valu suhtes; see tähendab vaid, et naudingud ja valu ei võta tema üle võimust.
Kannatlikkus saavutatakse rahuliku paigalistumise kiirustamatu kogemuse tulemusena ning adumisega, kuivõrd teravalt see vastandub meie igapäevaelu pöörasele tempole. Mediteerija teadvustab endale, kui tähtis on olemise praegune hetk. Iga olevikuhetk on ainuke, mis meil on. Mure tuleviku pärast on ja mineviku ületähtsustamine muutuvad kunstlikeks segajateks, mis ei lase tegelikku elu vahetult kogeda. Osa sellisest kiirustamata olekust jääb mediteerijasse ka siis kui ta parajasti ei mediteeri, nii võib ta elu võtta rahulikumalt ning suhtuda ärritavatesse pisiasjadesse tasakaalukamalt. Tulemuseks on niihästi see, et põhjustatakse vähem pingeid enesele ja sageli ka teistele, kui ka see, ei suudetakse asju näha selgemini ja neid objektiivselt hinnata. Kiirustamises nähakse nüüd edu kahandajat ning kannatlikkusega saavutatakse võime teha vahet olulise ja ebaolulise vahel.
Keskendumine aitab mediteerijal harjutada tähelepanelikkust.
Tähelepanuvõime, mis on tavaliselt hajunud, koondatakse ja keskendatakse selgelt ja rahulikult ühele kindlale punktile, milleks alguses on hingamine. Kui tähelepanu hakkab hajuma , tuuakse ta leebelt keskendumispunkti juurde tagasi. Keskendumise kaudu muutub meel üha vaguramaks ning rahustub.
Paranenud mälu on neljas vaimne kasutegur. Võimetus asju meelde tuletada tuleb paljugi sellest, et neile ei suudeta kohe vajalikku tähelepanu osutada. Tihti tegeletakse mõttes hoopis millegi muuga, ja tulemuseks on, et toimime peaaegu automaatidena. Mis aga veel hullem, tihti kiputakse tegema mitut asja üheaegselt, keskendumata korralikult ühelegi. Mediteerimine harjutab mõistust tegelema praeguse hetkega ja koonduma sellele, mis on parasjagu teadlikkuse keskmes. Selle tulemusena kinnistub suur osa kogetust meelde ning kandub mälupanka. Koos tähelepanelikkuse saavutamisega aitab meditatsioon kasutada mõistust tõhusamalt.
Võime teisi paremini mõista ja neile kaasa tunda tuleneb osaliselt paranenud enesemõistmise ja -hindamise võimest. Mediteerimisega jõutakse suurenenud sisekaemusele ja arusaamisele oma Minast, sellega kaasneb võime ka teisi paremini mõista. Hakatakse aru saama, et see, mis on peidus meis enestes, on peidus ka teistes. Teised inimesed kogevad samu tundeid ja aistinguid. Nad teevad samu vigu, püüdlevad samade eesmärkide poole ning suudavad olla sama kaastundlikud ja helded. Isegi kui arvatakse, et teiste viha või hirmud on alusetud, suudetakse mõista kannatust, mida need emotsioonid tegelikkuses endaga kaasa toovad.
Kogenud mediteerija jõuab tihti kõrgenenud teadlikusele kõigi asjade põhiolemuslikust ühtsusest ja sõltuvustest. See viib arusaamiseni, et teistele kahju tehes kahjustatakse samavõrd ka ennast ning et headus teiste vastu on samaaegselt headus enese vastu. Ümbritsevate nõrkusi ja haavatavust suudetakse seeläbi näha enese nõrkuste ja haavatavatuse võrdkujuna. Suureneb inimsuse tunnetamine, sellest kasvab iseenesest välja vägivallatus ja hoole ning austuse rõhutamine kõige elava vastu.
Mediteerides valgusele ja kirkamale, võib jõuda teadmisele vaimust ja saavutada rahu.
Pajantali(u. 300 e.m.a.)
Kasutatud kirjanduses:

„Kuidas mediteerida“ - David Fontana

„Meditatsioon“ - Christina Rodenbeck

„Lõõgastumine“
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 58 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

baahhh Õppematerjali autor

referaat meditatsioon

Sarnased õppematerjalid

odt

Meditatsioon

?????????????? ????? ?????? 10.R klass Meditatsioon Psühholoogia referaat Juhendaja:????? ????? 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. MILLEKS MEDITEERIDA?............................................4 2. MEDITATSIOONITEHNIKAD........................................5 3.ABIVAHENDID MEDITEERIMISEKS.............................6 3.1.Mantra............................................................................6 3.2

Uurimistöö

docx

Teadvuse seisundid : meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos

Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle

Ajakasutuse juhtimine

doc

Teadvuse seisundid

TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1).

Psühholoogia

docx

Budismi olemus, põhilised tõed ning mõisted

Budism Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukü

Aerodünaamika

doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail

Religioon

docx

BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS

Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.................................................................................................

Usundiõpetus

docx

Descartes

Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus talle õpetanud on, siis kes meid kordki tüssanud on, seda ei tohi kunagi enam täielikult usaldada. Väga heaks pette näiteks toob ta une, sest siis tajume me ka asju, oleme riides nagu päriselus ja kui ärkame, ei saagi aru, kas see oli nüüd

Õigusfilosoofia

docx

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid