Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
elupaikadele. Eestis ei ole teada sügavate surveliste veekihtide alanduslehtrite mõju maapinna niiskusre1iimile. Erandi moodustavad mattunud orgude alad, kus toimub sügavate veekihtide toitumine ja veevõtu peatamine võib avaldada mõju Kvaternaari veekihtide veetasemele ja maapinna niiskusre1iimile. Et säilitada looduslik infiltratsioon põhjavette, on oluline linnades mattunud orgude alasid mitte katta lausaliselt asfaldi ja hoonetega. Reostumistunnustega sademevesi tuleb sellelt alalt ära juhtida. Kõige ulatuslikumalt mõjutab looduslikku veeringet põlevkivi tootmine IdaVirumaal. 94% kaevandustest ja karjääridest kõrvaldatavast veest (550000 m3/ööpäevas) pärineb sealsetest põlevkivikaevandustest ja karjääridest, kus ühe tonni toodetud põlevkivi kohta pumbatakse ja juhitakse ära keskmiselt 15 m3 vett. Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatavast veest moodustab enamiku sademevesi,
populariseerimiseks. (,,Esimene Eesti looduskaitse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Talli nn 2006, l k. 7.) 1921. aastal sooviti looduskaitse alla võtta metsatukka Alutagusel, kuid see jäi katki tänu raudtee ehitusele. Ülikooli õppejõudude algatusel tegi Vabariigi Valitsus 26. oktoobril 1923 järgmised otsused (protokoll nr 78, päevakorra punktid XIII ja XIV): ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhjal jätta Kuusnõmme mõisast eraldatud krunt Nr. 1 kogusuuruses 391,03 tiinu ühes hoonetega riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumile Tartu Ülikooli bioloogia jaama kasutada 1. V. 1923 a. arvates ,,Metsa kasutamine jääb Metsade Peavalitsuse korraldusee." Ja ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kihelkonna kirikumõisa maast Filsandi saarel eraldatud krunt Nr. 21 kogusuurusega 13,33 tiinu riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumi Tartu Ülikooli ornitoloogia jaama kasutada 1. maist 1924 a. arvates
väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Suur tähelepanu pöörati linnaplaneerimisele. Lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Nende ristumiskohast kujunesid väljakud foormid, mis olid ümbritsetud esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Hooned paiknesid sümmeetriliselt. 14. Tuntud Rooma ehitised. (õp. Lk. 82-83) Uhkeim foorum oli Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suurest kaaravaga väravast. , väljakut ümbritsesid hooned. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus Basilica Ulpia. Seda kasutati raamatukoguna. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid. See oli ristkülikukujuline hoone, kaks rida
omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) 10 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrgu, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn-muuseumi. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.htm ) 4.1. Tallinna Niguliste kirik
turule tulnud ka ,,Ecose klaasvill". Viimase kohta ei ole veel piisavalt tagasisidet, et seda analüüsida. Siiski on välja toodud mõningad negatiivsed muljed Ecose klaasvilla kasutades. (Viide nr 9.) Isover klaasvilla mahumass on 15-20 kg/m3, seda eelkõige mattidel ja pehmetel lehtvilladel. Soojaerijuhtivus 0,029-0,041 W/m. oC ning sideaine sulamistemperatuur on analoogne kivivillade sideainega 200-250 oC. Klaasvilla võib isolatsioonimaterjalina kasutada päris mitmetes erinevates hoonetega seotud tarindites. Jällegi sõltub suuresti konkreetse villa margi omadustest. Näiteks on loodud eraldi koormust taluvad plaadid Isover OL (koormustaluvusega 8-25 kN/m 2), alumiiniumpaberiga kaetud plaadid Isover REK (kasutamiseks näiteks saunadesse), Isover RKL (jäik tuuletõkkeplaat) jms. Üldiselt võib kasutada Isoveri klaasvilla tooteid: katustes, pööningu vahelagedes, kergplokk seintes, põrandas, niisketes ruumides, välisseintes jms.
Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk-Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla - ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajaküla - õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule. Talu Põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere. Pärisorjusest vabastamiseni (1816-1819) kasutasid talupojad pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks (päriskoht). Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suuerm talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga talupidaja perekonnaliikmete tööjõud. 19
· Seina liigendasid sambad, poolsambad · Seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga, poolkorrus atika · Seintel reljeefid, tekstid, mis seletasid püstitamise põhjust Ühepereelamud Pompejis ja Herculaneumis, betoonist, tellistest üürimajad Linnade planeerimine · Lähtekoht sõjaväelaager, selle keskel ristusid 2 sirget teed, teede ristumiskohast kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega · Fassaadidel sambad ja reljeefid, hooned sümmeetrilised Vana-Rooma tuntumad ehitised Hakati ehitama sümmeetrilisi foorumeid Trajanuse foorum: · Sinna pääses ühest suurest kaaravaga väravast · Ümbritsesid hooned, fassaad korrapärastest sammastest · Keskel trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel oli raamatukogu basilica ulpia Basiilika avalikud ehitised · Peeti kohut, äritehingud, poliitilised koosolekud
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püram...
Tallinna laululava (Alar Kodi ja Henno Sepmann), mis valmis 1960. aastal. Ka kino Kosmos (1964) ja isegi 1968. aastal valminud Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone (praegune välisministeerium) peegeldavad ameerika ekspressiivse arhitektuuri mõjusid, nagu ka 1972. aastal pealinnas valminud hotell Viru. Uusfunktsionalism, mille põhiline esindaja oli Eesti kõige "aiva raal tol ikum" arhitekt Toomas Rein oma valgete hoonetega, sai samuti populaarseks. Selle kõrvale hakkas 1970. aaseate keskpaigas üha enam ilmuma postmodernismi (Vilen Künnapu ja mitmed teised). Tallinnas korraldatud Moskva olümpiamängude purjeregati tähe all kerkisid 1980. aastatel uued "tähised", nagu Pirita rannahoone ja hotell Olümpia. Omaette peatükiks võib pidada pealinnas 1981. aastal valminud Linnahalli postmodernisdikus vaimus betoonchidst (Rainc Karp. Riina Altmäe) ja nõukogude ajal alustatud ning 1992
kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina. Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Ühtse ostusumma eest maast ja seal asuvatest hoonetest kinnisvara ostmisel tuleb eksperthinnangu alusel määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele. 2. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele
kujunemise tõttu muutusid küla ametimehed mõisa võimu teostajateks külas. Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Talu põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere. Pärisorjusest vabastamiseni (1816-1819) kasutasid talupojad pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks (päriskoht). Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suuerm talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga talupidaja perekonnaliikmete tööjõud. 19
Schwarzilt. Maalil oli kujutatud Kristust ristil ja risti all Maarjat, Johannest ja Maarja Magdaleenat. Pildi kohale retaablil oli kirjutatud tartumurdeline piiblisalm: ,, nida om Jumal ma ilma armastanu". Kümmekond aastat enne kiriku hävimist ehitati hoonesse keskküte ja kujundati ühte kiriku ruumi muuseum, kus hoiti vanu kirikuga seotud esemeid, raamatuid ja dokumente. 1941. aastal Nõukogude vägede pommitamise käigus hävis tules koos paljude muude Tartu hoonetega ka Maarja kirik. Säilisid vaid kiriku seinad, suur kell, mis hiljem viidi Paistu kiriku torni, väike ristimisvaagen, altari krutsifiks, armulauariistad ja praost Willigerode kirjutatud kirikukroonika. Pärast kiriku hävinemist ei lubanud okupatsioonivõimud kogudusel oma kirikut taastada ning 1956. aastal andsin linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale, kuhu viimased ehitasid võimla
· Pisa katedraal ühes normannide vallutustega 1066. aastal. · Siena katedraal Inglased nimatevad seda siiani normannide · Doodzide palee Venezias stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja · Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski · Palazzo Vecchio Firenzes puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks · Milano toomkirik Durhami katedraal (uhked kaunistatud · Orvieto toomkirik sambad).
19.sajandil oli kõige tavalisem 3-6 üksikhoonega taluõu. Kõigil Eesti aladel oli suurimateski taludes hooneid harva üle kümne. Kui olid väga suured õued 11-20 hoonet oli sageli tegemist liitõuedega, kuhu olid koondunud majanduslikult tihedalt seotud poolemaateeste ja talupere või sellest sõltuvate abielus sulaste majapidamised. Mõni üksik liitõu säilis 20.sajandi keskpaigani. Üsna mitmest kehvikuõuest sai aja jooksul majapidamise kasvades väike vajaliku hilgaga hoonetega taluõu. Taluõue üldplaneering on olnud võrdlemisi vaba. Üldiselt on valitud õue jaoks kuivem ja kõrgem, päikesele avatud ja tuulte eest varjatud koht, kuhu on võimalik ka kaevu kaevata või mille läheduses on looduslik veekogu. Sealt pidi pääsema ka hõlpsasti põldudele, karjamaale, metsa ja ühendusteedele. Rehihoone kui talu peahoone paigutati õueala kõrgemale servale, esikülg nn sooja ilmakaarde (kagust loodeni) ja tagasein vastu põldu või aiamaad
Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud. Märksõnadeks: taastamine, ülesehitus, lootused paremale tulevikule, üldine optimism, vabatahtlik ületunnitöö. 1940ndad Eestis Nn järel-eesti-aeg (Madis Kõivu termin) aeg, mil ühiskonnas eksisteeris veel palju sellist, mis pärines sõjaeelsest ajast (ca 1945-1948) 1949. a küüditamine Sundkollektiviseerimine Paljud teatrid olid sõjas hävinud või varemeis (Vanemuine, Estonia, Endla, Ugala. Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused
Sigib 2-6 korda aastas! Tiinus 11 kestab vaid 3 nädalat - pojad ise suguküpsed juba 2-kuuselt. Eluiga kuni 3 aastat. Vaenlasteks on rebane, kärplased, kakud. KODUHIIR (Mus musculus) - hall, kollaka varjundiga. Ära tuntav nn.hiirehaisu järgi - muskusnäärmed. Kindel tunnus on ülemisel lõikehambal olev sälk, mille vastu ulatub alalõua lõikehammas. Elupaik seotud hoonetega, suvel saab ka mujal hakkama. On segatoiduline - tarvitab inimtoitu, vajadusel ka rohelisi taimeosi ja seemneid, teravilja ja putukaid. Külmhoones elades võivad ka nt. ainult lihtast toituda. Pesa teeb tavaliselt inimeste toiduvarude lähedale, kui see ei õnnestu siis varub toidutagavara. MÜGRI (Arvicola terrestris) - ondatra järel suuruselt teine hamsterlane. Elupaik on tavaliselt veekogude läheduses, sügiseti eemaldub põllule
objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.. Asjade liigitamine Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: kinnis-ja vallasasjad; Kinnisasi – piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi – liikuv vara asendatavad asjad; Asendatav - vallasasi, mida käibesmääratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5 äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad
nii põhiplaanis, vertikaaltasandis kui ka akendel, ustel jm avadel peaasjalikult massiivset nelinurkset kujundust. Siiski ei tundu ta liiga tuima tükina, kuna nii ees kui taga keskrisaliidi kohal katuseviilu parajast lõppemisest arendatud kolmnurksed ilustamata äärekarniisi ja tühja väljaga frontoonid annavad katusekontuuriga koos mängides hoonele iseloomu ja ühtlasi seovad ta Krause käekirjana ülejäänud Tartu Ülikooli hoonetega. Hoone klassitsismile omast vanakreekalikku massiivsust vähendavad veel natuke suured aknad ja muidugi kümnetahuline ringplatvormiga vaatlustorn, mille nii alumise rõdupiirde kui ülemise katusepiirde x-muster toob hoonele täiesti uue muuga võrreldes peenekoelise motiivi juurde. Sisekujunduses on mõnes kohas kasutatud ümarkaart, aga enamasti on kõik kandline. 47 Tartu Tähetorni interjöör 48 Tartu Tähetorni põhiplaan
• Veekogude kallastel ja rannikutel asusid rida ja ahel külad. • Majade õued paiknesid kõik ühel pool küla teed ja talud olid ridastiku. • Lõuna-Eestis oli veel hajakülad, kus talud paiknevad üksteisest eemal. • Setumaal ja Peipsi ääres oli rohkesti vene päraseid tänav külasid. • Majad asetsevad tihedalt kahel pool küla tänavat. • Talu on põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavaldusi koos hoonetega ja on omandi või kasutusõiguse alusel talupidaja valduses. • • • Eesti pere kultuur ja traditsioonid • Pere on ühes majapidamises elav leibkond, koos elavad ja ühes lauas söövad moodustavad pere. • Perekond on abielupaar koos lastega, need lapsed võivad olla ühised kui ka teisest abielust kui ka adopteeritud. • Mittetäielik pere on lesk koos oma lastega.
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,arms...
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see o...
albumi lehekülgedelt maju, mis on tänaseks suures osas meile tuttavad kui Eesti funktsionalismi klassika. Nii ei näe me sõjaeelse Eesti Vabariigi esindusalbumi lehekülgedel püüdlike kohalike inseneride või iseehitajate katsetusi ,,moodsas dünamismis", mida kõrvuti kutseliste arhitektide kavandatud ja riiklike ettevõtmiste raames (nt algkoolihoonete arhitektuurivõistlused 1920. ja 1930. aastatel, asunikutalude tüüpkavandid jm) ehitatud hoonetega Eestis ringi sõites sagedasti märgata võib. Nii eripalgelised majad kui nende hilisem retseptsioon teebki Eesti funktsionalismist, mis ei ole enamasti valge ega sageli isegi kastikujuline, põneva ja mitmekesise nähtuse. Selle rändavad ja teisenevad motiivid ümarad trepikojamahud ja nurgaaknad, napp kujundus ning väga visalt juurduv asümmeetria kõnelevad mitmelgi viisil meie kultuurist ning ühiskonna ja elamisviisi muutumisest XX sajandi Eestis.
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
Neid korraldatakse sageli. PÜHAMUD Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes jinja'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes, mis mõnikord koosnevad lihtsalt kõrgest riiulist mõne rituaalse esemega. Võimalik on ka austada olemasolevaid esemeid ja inimesi. Kuigi mõned avalikud pühamud on keerukad rajatised, on enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani stiilis hoonetega. Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii), mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. Need väravad on piiriks, mis eraldavad maailma, kus meie elame, ja kamide maailma. Sageli on kummalegi poole väravat pandud sissepääsu valvav vahiloom. Praegu tegutseb üle 100 000 niisuguse pühamu, millest igaühe juurde kuuluvad preestrid. Preestrid kannavad sageli tseremoniaalset rüüd (jo-e). Torii-tunnel Kytos Fushimi Inari pühamu juures
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maai...
Doonau jõe, parlamendihoone jne. Ööbimine Budapestis. 3.päev, 11.06. Hommikusöök. Alustatakse sõitu Rumeenia suunas. Kui Rumeenia piir ületatud, jõutakse maalilise Transilvaania pealinna ClujNapoca´sse. Vanalinna dominandiks on Ühtsuse väljakul asuv roomakatoliku usu Püha Miikaeli katedraal, mille kõrval seisab Matthias Corvinuse ratsamonument. Väljak on ümbritsetud 18.sajandist pärinevate suursuguste hoonetega, nagu näiteks Banffy ja Teleki palee. Veidi eemal on võimalus näha linna kuulsa poja Matthias Corvinuse sünnimaja. Tutvumine linnaga jalgsiekskursioonil. Ööbimine ClujNapoca`s. 4.päev, 12.06. Hommikusöök. Sõit läbi rikkaima Rumeenia piirkonna, mis oli juba ammustel aegadel asustatud sakslaste ja ungarlaste poolt. Külastatakse kõikide vampiiride ülema krahv Dracula sünnilinna Sighisoara´t, mille all ja ülalinna kitsastel tänavatel jalutades
nimetatakse atikaks. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust. Keisriaegses roomas on välja kaevatud üheperekonnaelamuid e. Villasid, mis asusid äärelinnas. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnade planeerimisele pöörati suurt tähelepanu. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid 2 sirget teed. Ristumiskohast kujunesid välja foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Hooned paiknesid sümmeetriliselt. 12.Rooma skulptuur. Roomas ei kujutatud jumalaid, vaid iseendid. Roomas õitses portreeskulptuur, mis lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute seas oli kombeks, eelmiste põlvkondade büste kodudes aukohal hoida ja pidustustel kaasas kanda. Nad kujutasid realistlikult. Sarnasuse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske. Realistlik portreekunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli kadunud
samuti eendus müüri pinnast (seda motiivi kasutatud Triumfikaare puhul Roomas). Väga oskuslikult tehtud tee- ja sillaehitised, veevärgid, linnamüürid ja – väravad, lossid ja villad, turud ja kohtupaleed, saunad (termid) tsirkused, teatrid jne. Foorumid: Eriti meisterlikult oskasid roomlased konstrueerida suuri ehitiskomplekse (foorumid). Foorum oli lahtise sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak (ei puudunud üheski Rooma linnas), see oli mõeldud avalikuks läbikäimiseks ja poliitilise elu üritusteks. Keisririigi ajastu foorumid, mis tekkisid Rooma peafoorumi läheduse - Foorumid olid piklikud nelinurksed väljakud, ümbritsetud kõrgete müüridega, mis pidid kaitsma linnakära eest. Foorumil asetsevatest ehitistest olid tähtsamad tempel ja basiilika (kohtu- ja kaubamaja). Foorum ehitati kohale, kus asus algselt
võrdne või väiksem kui 1:2. Väga tugevates pinnastes kõvad savid või väga tihedad liivad võib suhe olla 1:1. Üleminek ühelt kõrguselt teisele peab toimuma astmetena (joonis 4.6). Astme kõrgus tavalistes pinnastes peaks olema 0,4-0,6 m ja pikkus 0,8-1,2 m. Väga tugevate pinnaste korral võib astmete kõrgus olla kuni 1 m ja kõrgusvõrdne astme pikkusega. 39. Olemasolevate naaberhoonete arvestamine (perspektiivsete uute hoonetega arvestamine). Vundamentide süvise valikul tuleb arvestada olemasolevate naaberhoonete vundamentide asendit ja süvist. Peab tagama olemasolevate vundamentide kandevõime uue ehitussüvendi kaevamisel. Samuti peab tagama, et naaberhoone täiendavad vajumid ei tekitaks selle liigseid kahjustusi. Lähemalt on probleemi käsitletud osas 4.11 Otstarbekas on vundamendi süvise rajamisel arvestada võimalike naaberehitiste rajamist.
Kuna Toompea oli ordu valduses, annavad seal tänapäeval tooni aadlike linnapaleed, mis on ehitatud põhiliselt klassistsistlikus stiilis ja mille kõrgus ei ulatu üle 2-3 korruse. Paljude hoonete keldrid ja osa müüre on aga palju vanemad, ulatudes tagasi 13-17. sajandisse. Toompea krundid on üldiselt suuremad kui all-linna omad, sisaldades sageli avaraid hoove. Keskajal oli Toompea võrreldes all- linnaga asustatud võrdlemisi hõredalt ja hoonestatud põhiliselt ühe- ja kahekorruseliste hoonetega, nagu seda võib näha Erik Dahlbergi valmistatud 1683. aasta maketilt. Ka tänapäeval annavad seal tooni põhiliselt ühe- ja kahekorruselised hooned, sekka ka mõni kolmekorruseline. Toompea keskaegset ilmet on kõige rohkem kahjustanud 1894-1900 Lossi platsile ehitatud neovene stiilis Aleksander Nevski õigeusu katedraal. Mainitud hoone ehitati sinna venestamise kõrgajal ning on Toompeale arhitektuurselt täiesti võõras. Samuti rikkus ta ka Lossi platsi kui keskaegse
2500 eKr kuni 1700 eKr Lerna õitseng. U 18001250 eKr Lernas elati vaid ajuti, koht oli suuremas osas kasutusel kalmistuna. U 1250 eKr jäeti maha. Pronksiaegne Lerna oli üsna väike (u 180 m²). Varasel pronksiajal piirasid Lernat kaks müüri (kivivundamendil savitellised). Keskseks ehitiseks palee. See asustusetapp lõppes tulekahjuga. Hiljem võeti asula-ala uuesti kasutusele, varasema palee asemel siis haudehitis. Selle perioodi Lerna oli väiksemate hoonetega avaasula. Sellest asustusjärgust palju jäätmeauke. Lerna elanikud: põlluharijad, karjakasvatajad juba alates neoliitikumist. Analoogilisi kindlustatud asulaid on teada ka mujalt Kreeka rannikult. 33 Vara-hellas ei tundnud veel pronksi. Valmistati vaskesemeid, kasutati obsidiaani. Pottsepaketra ei tuntud. Nõudel geomeetriline ornament. Järk-järgult hakati valmistama amforalaadseid nõusid.
Mustkesa enam ei peetud. 19. saj. keskpaiku, kui algas teorendi taandumine raharendi ees ning talusid hakati päriseks ostma, kandusid need muutused ka taludesse. Ehitustegevus. Eesti talude suuremaks väärtuseks olid hooned, mis moodustasid 39,1 % talude kogu väärtusest. Ehitati elumaju, lautu, talle, aitu, saunu, küüne, keldreid ja abihooneid. Kehviktalus koosnes elumaja 2-3st, keskmistes taludes 3-4st ruumist. Jõukamates taludes isegi kuuest või enamast. Taluõu oli ümbritsetud hoonetega. Kui vähegi sobis, oli reegliks, et köögi aknast pidi perenaisel näha olema laudauks ja laste mängumuru. Hoonete paigutus pidi olema otstarbekas, et vähendada pererahva jalavaeva. Sagedamini oli seinamaterjaliks tahutud palgid. Harjumaal ehitati rohkem paekivist hooneid 1930. aastail, ehitati valdavalt laudvooderdusega ja ärklikorrustega puumaju. Oma metsa puit oli odavam kui kivi. Mandril kasutati puitlaast või sindlikatust. Läänemaal ja saartel ehitati ka pilliroost katuseid.
peatükk Konstruktsioonide ühikhinded on koostatud avatuna, s.t. eraldi koostatakse konstruktsiooni maksumus ja eraldi paigaldusmontaazi maksumus. Täpselt on vaja mahtudes näidata konstruktsiooni massi ja marke. Massid on spetsifikatsioonides enamasti toodud. Mahtude arvutamise parimaks aluseks on nende konstruktiivsed spetsifikatsioonid. Vormid arvestavad kuni 35 m ühekordsete tööstusehitiste ja kuni 57 m kõrguste mitmekordsete tööstusehitiste, eramute ja ühiskondliku hoonetega. Kõrgemate hoonete ja ehituste puhul kasutatakse parandustegureid. Hoone kõrgus arvutatakse 1m täpsusega katuse pealispinna ja kraana toetuspinnani. Roomik- maapinnani, Lk 24 teine pool tornkraanadel rööpa peale) vahe. Katusest väljaulatuvate hoone kõrgust ei arvestata. Kui ehituse projektis vastavad andmed puuduvad võetakse maapinna kõrguseks planeeringu kõrgust. - kui hoonestuspind on üle 5000 m2 ja madalat osa alla 2000 m2, siis võetakse kõrgema osa järgi
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
Maastikukujunduse kõrgpunkt saabus Roomas keiser Augustuse ajal ja pärast teda. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Roomas püüti rajada Panteoni. Rooma oli struktuur tihedalt kokku põimitud kitsastest varjulistest tänavatest koos kohati avatud tagahoovidega. Väikesed elamublokkide ühikud lõid peene tekstuuri, mis vastandus suurte avalike hoonetega ja kogunemiskohtadega linnas, mida kasutati palvusteks, valitsuse, meelelahutus- ja äritegevuseks. Panteon, oma olemuselt massiivne rahvakoosolekute hall, mis ehitati üles umbes 100. a AD - suure imperaatori Hadrianuse ajal -, oli selge ja nutikas arhitektuuriline zest selles tihedas linnakontekstis. Panteon (kr.) on algselt kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Forum romanumil Panteoni ees ehk Rooma foorumil (foorum - rahvakogunemiste koht linna südames, Vt Antiigileksikon I, lk 157)
Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nim atikaks. Triumfikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjuseid. Keisriaegne rooma riik pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil, see oli üks vahend riigi ühendamiseks. Rooma linna täiendati ja ehitati ümber kogu Rooma riigi pika ajaloo vältel. Vabariigiaegset arhitektuuri on võimalik tundma õppida Pompjis ja Herculeanumis, mis mattusid 79. a p.Kr Vesuuvi tuha alla. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Vabariigiaegsele peaväljakule
kohtutäituri poole peatab aegumise. Asjaõigus Asjad Asi on kehaline ese. Teatud juhtudel loetakse tsiviilõiguste järgi asjadeks ka õigused ja neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjad jagunevad: 10 By Matti `98 1. Kinnisasi on ainult selline asi, mis on seotud maaga, koos sellel olevat e hoonetega. 2. 1) Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, ndx koguse põhjal. 2) Asendamatu asi 3. 1) Äratarvitatav asi on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab otsa 2) Äratarvitamatu 4. 1) Jagatav asi on asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku 2) Jagamatu 5. 1) Üldine asi on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellelegi, on kõigi oma, ndx õhk
profaankultuur ja -arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised oli teisejärgulised. Vabariigi ajal peeti eriti tähtsaks Rooma pealinna väljaehitamist ja arendamist. Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid, mille seas tähtsaim keskväljak ehk foorum, mis oli kauplemise ja rahvakoosolekute toimumispaik, selline lahtiste sammaskäikude ja ühiskondlike hoonetega ümbritsetud väljak ei puudunud ühestki linnast. Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum, mida pole liialt säilinud. Sama lugu on enamuste varase ja ka hilise vabariigiaegse arhitektuuriga, mis on hävitatud sõdades või jäänud keisririigiaegsete ümberehituste teele ette ja see läbi hävinud. Mõned ehitusmälestised meil siiski on ka sellest ajast. Kõige parema ettekujutuse hilise vabariigiaegsest arhitektuurist, annavad meile vulkaanipurske tagajärjel 79. aastal paksu
väärispuidust tahveldis jm hämmastavalt uhkeid detaile, mida puitkorterelamust ei oskakski oodata. Paraadtrepikodades võib sageli oletada ka maalinguid, mistõttu remonti tehes tuleks olla ettevaatlik, et väärtuslikke viimistluskihte mitte hävitada. Huvitavad on ka köögitrepikojad, kuhu sageli avanevad teenijatubade ja sahvrite tuulutamiseks mõeldud siseaknad. Välisdekoori osas võisid need elamud olla väga erinevad, enamasti on tegemist väga rikkalikult kaunistatud hoonetega, nagu jõukama rahva elamisele vääriline. Puitkorterelamud võisid historitsismi ajajärgul järgida nii puit- kui kiviehitusviisi (Joonis 1.16 paremal). Viimane tähendas seda, et puidus imiteeriti võimalikult täpselt kiviarhitektuurist üle võetud proportsiooni ja detailikäsitlust, sealhulgas välisviimistluse dekoorielemente, nagu akende keeruka profiiliga raamistused, akendealused kassetid või seinapindu liigendavad rikkalikult profileeritud vahekarniisid. Kõige sagedamini on
ningbarokkmustrilised lillepeenrad. Muruväljakuid ja puiestikke ilmestasid purskkaevud ja skulptuurigrupid. Barokiajastu oli tulemuslik ka linnaehituses, kuigi tänavate ja väljakute kujundamises rõhutati enamasti puhtvisuaalset mõju ja oluliseks sai võimalus tabada ühe pilguga palju nähtavaid vorme. Maalilise tänavapildi loomiseks aga asetus fassaad tänava poole nii, et oli kooskõlas teiste, temaga sarnanevate hoonetega, s.t. et hakati rakendama ansamblilisuse printsiipi.Sama on näha ka uute linnaplaanide kavandamisel ( ja elluviimisel )- juurdub kiirtena kokkujooksvate ( pea )tänavate süsteem. Paralleelselt maalilis - dünaamilise barokiga arenes kainem, eriti Rooma antiarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginev klassitsistlik barokk ( nim. ka vanaklassitsism ). Põhilisteks levialadeks Inglismaa, Holland, Skandinaavia. Vanaklassitsismi vormikõne on rahulik,
Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega. Neis enamasti väheldastes kirikutes ei läinud vaja tugikaari, ka on nad kasinalt kaunistatud. Ometi annavad lihtsus ja kohalik ehitusmaterjal neile omamoodi karge võlu. Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride-tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn- muuseumi. Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik
tervist parandavad kõrgemad ohvitserid püsivateks külastajateks kohalike mõisnike rajatud esimestele puhkekohtadele Riia rannas Kemeris ja Dubultis (Jurmala) (Vunk 2004: 7). 15. juulil 1835. aastal kustutati uute tulirelvade vastu oma muldkindlustuste suhteliselt väikese pindala tõttu üha kaitsetumaks jääv Pärnu Vene sõjaministri käsk- kirjaga (Vene... 1835) impeeriumi kindluslinnade nimekirjast ja linnale anti üle kogu kindlustuste vöönd koos selle juurde kuuluvate hoonetega (Schlossman 1939). See lubas Balti-Saksa arstil, Abraham Hunniusel, alustada esimeste mudavannidega kõigepealt Haapsalus, edasi teistes Eesti algelistes kuurortides (Aaulittz-Niedecht 1992). Pärnu linna asus ilma komandandi kitsendusteta taas juhtima raad, kes suure osa sõjaväele kuulunud hooneid ladudena rendile andis. Tõsisem töö kindlustusvööndi muldkehade ja vallikraavide tasandamiseks ning nende asemele parkide ja alleede
järgi: Usermaatra setepenra:1290-1224): sõjad Hati riigiga, Kadesi lahing (~viik), rahuleping hetiitidega. Nuubias nihutati Egiptuse piir teispoole neljandat kärestikku. Alam-Nuubiat käsitati nüüd mitte provintsina, vaid Egiptuse enese osana. Ehitustegevus (pealinna Teebast üleviimine Aasia ja Egiptuse piirile, delta idaossa, pärastise Tanise linna kohale, "Per Ramses" "Ramsesi maja": kuninga loss, templid jne.). Ta ei ehitanud mitte ainult oma pealinna ega kaunistanud seda toredate hoonetega, ta ehitas ka teistes Egiptuse linnades. Üheltki Egiptuse kuningalt pole säilinud nii palju ehitisi, nii palju templeid kui Ramses II-lt. Ta ehitas Nuubiaski palju templeid. Eriti kuulus on tema suur (33 m. kõrguses, 38 m. laiuses ja 65 m. all) koobastempel Abu Simbelis (allpool teist kärestikku), mis on rajutud kaldakaljusse. Selle templi sissekäigu jaoks valmistati neli kolossaalset (24 m.) Ramsese raidkuju. Selle templi kõrvale rajuti kaljusse teine, väiksem tempel.
Üldised ehituslikud tuleohutusnõuded olid enamikul juhtudel tagatud. Siiski esines üksikuid puudusi ning ka elanikepoolset hooletust, näiteks küttekehade ümber kuhjatakse süttivaid materjale, tihti ei jäeta suitsulõõri sisepinna ja puidust seina- või laepinna vahele piisavat tulekindlatest materjalidest vahekihti ning see võib põhjustada tulekahju tekkimist hoones. Evakuatsiooniteed olid kõikides elamutes piisava laiusega ehk ≤ 90 cm. Kuna tegemist oli ühekordsete hoonetega, võib evakueeruda ka akende kaudu. Suitsuandureid oli uuritud elamutes vähe. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi peavad need olema paigaldatud kõikides elumajades, ka nendes, mis on ehitatud enne nimetatud määruse kehtima hakkamist. Uuritud maamajades on levinud puitpindade eksponeerimine, vt. Joonis 2.31. Seetõttu on süttivat ja põlevat materjali nendes elamutes palju. Palkseinte puhul on tulekahjuolukorras
müügi- ning halduskuludest. Kuluarvestuses ja kulude analüüsil tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kas teatud ajaperioodil olid kulud püsivad ja ei sõltunud tootmise või teenuste osutamise hulgast, või muutusid need võrdeliselt tootmise või teenuste mahu muutumisega. Kui seda ei arvestata, võib tekkida viga kulude jaotamisel püsiv- ja muutuvkuludeks. Kapitalikulud tekivad ettvõtte vaba kapitali sidumisest masinate, seadmete, inventari, arvutite, hoonetega ja ostetud materjalide ning kaupadega. Kui kapital on seotud masinate, seadmete, inventari, hoonete jms-ga, räägitakse kulust põhivahenditele. Kui ettevõtte oma või võõrkapital seotakse tootmise eesmärgil sisseostetud materjalidega või edasimüügi eesmärgil sisseostetud kaupadega, räägitakse aga kulust käibevahenditele. Keskmine kulu ehk ühikkulu saadakse vaadeldava perioodi kogukulu jagamisel toodangu või teenuse mahuga.
ajaperioodil olid kulud püsivad ja ei sõltunud tootmise või teenuste osutamise hulgast, või muutusid need võrdeliselt tootmise või teenuste mahu muutumisega. Kui seda ei arvestata, võib tekkida viga kulude jaotamisel püsiv- ja muutuvkuludeks. 118 Kapitalikulud tekivad ettvõtte vaba kapitali sidumisest masinate, seadmete, inventari, arvutite, hoonetega ja ostetud materjalide ning kaupadega. Kui kapital on seotud masinate, seadmete, inventari, hoonete jms-ga, räägitakse kulust põhivahenditele. Kui ettevõtte oma või võõrkapital seotakse tootmise eesmärgil sisseostetud materjalidega või edasimüügi eesmärgil sisseostetud kaupadega, räägitakse aga kulust käibevahenditele. Keskmine kulu ehk ühikkulu saadakse vaadeldava perioodi kogukulu jagamisel toodangu või teenuse mahuga
omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente. Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega. Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained; jäätmete ladestamine mägedena (ohtlike ainetega saastunud pinna- ja põhjavesi) ja karjääridest ja kaevandustest vee väljapumpamine; lõhkamistööd. Avaldab negatiivset mõju ka veeorganismidele. Õhu kvaliteedi langus- saasteainete heitmine välisõhku, sh isesüttinud
pakutud riik seadusjärgseks pärijaks, aga enne oli kohalik omavalitsusüksus. Minu seisukoht on, et Pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. peaks olema kohalik omavalitsus, sellepärast et paljudel puhkudel on siiski tegemist kinnisvaraga, Riigikohus on asunud seisukohale, et pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara PkS-i sätete tegemist on hoonetega, mis asuvad nagunii mingi kohaliku omavalitsuse territooriumil. Ja kui me järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis paneme juurde selle ühe suuna, mida me oleme prioriteetseks tunnustanud, et regionaalpoliitika ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas üheks põhimõtteks on ikkagi kohaliku omavalitsusüksuse tugevdamine, siis mina olen igatahes selle
Tema surivoodi ees seisid nuttes ta naine, poeg Tambet oma naisega ja nende poeg Jaanus, kes tol ajal oli kaheksa-aastane. Vahuri lesk ei kannatanud rasket hoopi kaua välja, vaid läks paar kuud hiljem oma armastatud mehe järel hauda. Ka Tambeti naine suri kähe aasta pärast. Tambet oli agar ning väle mees, kes liikumist ja varakuhjamist armastas, kuid isamaa õnnetusest suuremat ei hoolinud. Ta ostis veel kolm noort sulast, ehitas kena ruumika elumaja kõrvaliste hoonetega, piiras õue palkseintega ja istutas aia väljapoole seinu. Parajal köhal, elumajast vähe eemal, raius ta metsa maha ja hakkas suuresti põldu harima. Sakstest ei hoidnud ta Vahuri käsu vastu ennast mitte eemale, vaid hakkas juba varakult nende keelt õppima, käis sagedasti Tallinnas ning Lodijärve lossis kauplemas ja endale tarvilikku kraami toomas. Oma poja Jaanuse pani ta kohe pärast Vahuri surma Tallinna Mustmunga kloostrisse õppima. Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
