arengu tulemus. Tehiskeel on formaalkeel, mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel. 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm.
Näiteks romaani keeled põlnevad ladina keelest : ladina keel on allkeel ja keeled, mis sellest põlvnenud on on tütarkeeled. Ladina : portugali, hispaania, prantsuse, itaalia jt. Arvatakse , et maailmas on 4000 7000 keelt. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Keele päritolu teooriad: (naljaga pooleks) · bow-wow teooria esimesed sõnad onomatopoeetilised; · pooh-pooh teooria esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; · yo-he-ho teooria esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; · la-la teooria kõne algus on laul; · keele zestilise päritolu teooria. Indoeuroopa keeli on u 150, olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania,
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
teooria Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi.
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
(246) Vanasõna täidab keskaja mõtlemises väga elavat funktsiooni. Neid on sajakaupa igapäevases ringluses, peaaegu kõik tuumakad ja tabavad. Vanasõnast vastu kõlav tarkus on vahel kaine, vahel kosutav ja sügav; vanasõna toon on tihti irooniline, meeleolu enamasti heatahtlik ja alati resigneeritud. Kunagi ei jutlusta vanasõna vastupanu, ikka alistumist. Muige või ohkega laseb ta isekail triumfeerida, teesklejail terve nahaga pääseda. (247) Vapp pole keskaja inimesele pelgalt genealoogiline harrastus. Vapikuju läheneb tema vaimu jaoks tootemi väärtusele. Lõvidest, liiliatest, ristidest said sümbolid, milles on pildina väljendatud tervet kompleksi uhkusest ja pürgimustest, kiindumusest ja solidaarsusest, markeerituna iseseisva, jagamatu asjana. (249) Van Eyckide kunstiga saavutas pühade asjade kujutamine maalil sellise üksikasjalikkuse ja naturalismi määra, mida rangelt kunstiajalooliselt nähtuna võib e alguseks nimetada, kuid mis kultuurilooliselt tähendab lõppu
· Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. · Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj
Nt Malinowski päeviku avaldamine jättis temast hoopis teise mulje kui ta teadustöö. Teadustöös oli empaatiline, erapooletu, mõistev; päevikust aga selgub, et ta vihkas neid põliselanikke ning oli üks paras rassist. Valik välitööde uurimismeetodeid: · Ankeetuurimused: palju küsimusi, valikvastused. Kvantitatiivne uurimus, paljude inimeste andmed, üldistavad tulemused. · Võrgustikuanalüüs: joonistatakse suhtevõrgustik · Genealoogiline meetod: kes on kelle sugulane või keda kelle sugulaseks peetakse, suhete uurimine. · Sümboliliste interaktsioonide analüüs: sõnatu käitumise viisid, mis ütlevad midagi kultuuri kohta. Jälgimise teel on võimalik mitteverbaalsete käitumisviiside kaudu palju teada saada (lauakombed, kui kaugel üksteisest rääkimisel seistakse jne). · Intervjuu: põhiline andmete saamise meetod. Etnograafilistel välitöödel keskne meetod.
5.1. Muutlikkuse seletused Psüühiliste funktsioonide bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta oma käitumist vastavalt nendele tingimustele. Bioloogid on seisukohal, et inimliigi nii anatoomilised kui ka psüühilised tunnused on arenenud bioloogiliseevolutsiooni tulemusena. Need omadused arenevad päriliku muutlikkuse ja loodusliku valiku tagajärjel. 5.2. Geneetilise uurimise meetodid 5.2.1. Genealoogiline meetod Suguvõsa uurimise ehk genealoogiline meetod sobib monogeensete ja keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevuse uurimiseks. 5.2.2. Tsütogeneetiline meetod Mitmed vaimse arengu ja käitumise puuded on tingitud karüotüübi anomaaliatest. Kõige sagedasem on Downi sündroom. Niisugust tüüpi haiguste põhjusi saab selgitada indiviidi karuötüübi mikroskoopilise uurimisega ja demonstreerida fotograafiliselt. 5.3. Päritavuse uurimine
prantsuse keele tekke lugu). Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi:Aafrika ; Euraasia ; Kagu-Aasia ja Okeaania ; Austraalia ja Uus-Guinea ; Põhja-Ameerika ; Lõuna-Ameerika Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuur alusel maailmas jagunenud on. Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest
3. Kuidas andmeid kogutakse 4. Allika usutavus 5. Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue) 1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000 Keelte liigitusaluseid 1. Genealoogiline (sugulus ja päritolu) 2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) 3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) 4. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) 1. Genealoogiline liigitus · Keelte sugulus ja põlvnemisuhted · Keelepuud · Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. · Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine: • Genealoogiline • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted • Keelepuud • Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. • Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel • Tüpoloogiline • Keelte liigitus struktuuri järgi:
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess. Seenerakus esineb palju viirusi ja plasmiide, mis võivad osaleda geenide ülekandel erinevate organismide vahel. Plasmiid võib olla mtGenoomi koosseisus või iseseisvalt paljuneda ja omada kindlaid funktsioone (raku kasvu pidurdamine, vana...
ühesuunaline, võimalikud on tagasilöögid ja vastupidine areng. Viimastele võib kaasa aidata keelekorraldus, mis juurutab selguse taotlemiseks mõnikord eelmise arenguetapi vorme. Peamiseks ringse arengu põhjustajaks on grammatiseerumine iseseisvate sõnade muutumine abisõnadeks, abisõnade muutumine sõnaosadeks (grammatilisteks morfeemideks liideteks, tunnusteks, lõppudeks), sõnaosade kokkusulamine tüvega. 36. Genealoogiline klassifikatsioon Maailma keeled on jagatud perekondadesse, millel arvatakse olevat ühised esinevanemad. Suuremad perekonnad on Indo- Euroopa keeled, Afro-Aasia keeled, Austroneesia keeled, Sino-Tiibeti keeled. Keelte ühised osad võivad olla tingitud samadest esivanematest (nagu homoloogia bioloogias). Genealoogiline liigitus ehk geneetiline liigitus käsitleb keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid, mida esitatakse tihti keelepuu vormis
Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale
– kvantiteedimaksiim (infot olgu õiges koguses) – kvaliteedimaksiim (info olgu tõene) – relevantsusmaksiim (info olgu relevantne) – meetodimaksiim (info olgu arusaadav) Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi, nt “Siin on palav” (kuulaja järeldab, et kõneleja soovib akna avamist” 7. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Tüpoloogiline liigitus: struktuuri järgi Genealoogiline liigitus: päritolu järgi Areaalne liigitus: piirkondlik Sotsiolingvistiline: jagatakse vastavalt sellele kui palju on keeli ja kuidas neid kõneldakse 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega)keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest. Pidžinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad
· Kuidas andmeid kogutakse (nt rahvaloendus, aga emakeelt ei küsita isegi nt Rootsis, Prantsusmaal, sest seda peetakse diskrimineerivaks). · Allika usutavus (inimese enda arvamus)? · Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005 a) 1. mandariinihiina 2. hispaania 3. inglise 4. hindi 5. portugali 6. bengali 7. vene 8. jaapani 9. saksa 10. wu-hiina Keelte liigitusaluseid: · genealoogiline (sugulus ja päritolu) · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · sotsiolongvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) -> annavad järjest rohkem andmeid selle kohta, miks inimesed eri maailmaotsades räägivad nii nagu nad räägivad. MIKS ÜLDSE KEELI PEAKS KUIDAGI LIIGITAMA?
asja sotsioloogilisest vaatepunktist. 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10. uu 77 175 000 Keelte liigitusaluseid Keeli liigitatakse, sest sellega saab keeli kirjeldada; toime tulla keelte paljususega ja aitab mõista keelega seotud nähtusi. · Genealoogiline (sugulus ja päritolu). On võimalik, et alguses oli 1 keel (algkeel), aga siis teatud tingimuste tõttu (söögi otsimine, peavari) hakkasid inimesed liikuma ja keel muutus (soomeugri nt). See liigitus on kõige traditsioonilisem, aga võibolla just mitte kõige tähtsam, sest eri keelte kohta andmete kättesaadavus on väga erinev. Miks muutus keel, kui rahvad rändama hakkasid 1) Tuli juurde asju, millele nimi anda 2) Kokkupuude teiste keeltega laenati ja mugavdati.
kohapeal. Viimaste kirjeid pannakse praegusel ajal järjest ka internetti üles, selliselt saab oma juuri uurida kodust väljumatagi. Ajalooarhiivis saab eellaste jälgi uurida näiteks adramaarevisjonides, hingeloendites, vallaliikmete nimekirjades, kohtumaterjalides (Sarv 2005). 1.5 Sugupuu koostamine digitaalsel teel Sugupuid on koostatud juba sajandeid. Vanemad sugupuud on tehtud käsitsi, kuid üha enam koostatakse neid paljude erinevate arvutiprogrammide abil. Genealoogiline arvutiprogramm võimaldab isikuandmeid käepäraselt süstematiseerida ja kõike vajalikku kiiresti üles leida. Genealoogilisi programme on viimasel ajal tehtud üsna palju ja erinevate võimalustega (Tafenau 2002). Üks põhjalikumaid ja kasutajasõbralikemaid programme sugupuu koostamiseks on ehk GenoPro. See on võrgust saadav tarkvara (ca 1,4 Mb). Nii nagu kõik head programmid on tasulised, on
Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uuritakse keelte ohustatust. Keeled hakkasid 19.saj algul kaduma, misjärel hakati keeli liigitama. 3. Keelte morfoloogilised tüübid Morfoloogilised tehnikad on aglutinatsioon ja fusioon.
Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist. - Haspelmath (2010): igas keeles on oma kategooriad, mis adekvaatse kirjelduse korral on ka tõesed; 2. Keelte liigitamise põhimõtted. • Genealoogiline – liigitatakse päritolu järgi • Tüpoloogiline – vaatab keele tegelikku struktuuri ja omadusi • Areaalne – räägitakse piirkonnakeeltest (Aafrika keeled – kuigi tegelikult on seal erinevaid keelkondi, eesti keel nt läänemere areaal) • Sotsioloogiline – nt kõnelejate arvu järgi liigitamine 3. Keelte morfoloogilised tüübid. Tüpoloogiline liigitus: Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest)
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine 1. Keele mõiste Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne, bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid. Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis. Loomulikul keelel on kolm põhiomadust: · Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. ...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
poolt rakumembraani sissesopistumise teel. vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, alleelide teket. mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Fibrillaarne valk niitja kujuga teist järku struktuuriga valk. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Folliikul munarakku ümbritsev ja toitev põieke.
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
Lk 292-318 6. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt struktuuritüüpidesse ja genealoogiliselt vastavalt sugulus- ja pärinemissuhtele. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000 7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärgiks on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Genealoogilise e geneetilise liigituse puhul on tegemist keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid käsitleva lingvistika valdkonnaga. Meetodi olulisim osa on sugulaskeelte häälikulise arengu e häälikuloo väljaselgitamine. Kasutatakse keelepuusid. Indoeuroopa keeli on umbes 150
eelduseks Lk 292-318 6. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt struktuuritüüpidesse ja genealoogiliselt vastavalt sugulus- ja pärinemissuhtele. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000 7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärgiks on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Genealoogilise e geneetilise liigituse puhul on tegemist keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid käsitleva 16 lingvistika valdkonnaga. Meetodi olulisim osa on sugulaskeelte häälikulise arengu e häälikuloo väljaselgitamine
aega kuskil. Osalev vaatlus on individuaalne meetod. Välitööde päevik: · Spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord. Oluline on igapäevaste muljete vahetu jäädvustamine. · Liiga spontaanset päevikut ohtlik pidada, seda võidakse uurija vastu ära kasutada. Valik meetodeid: · Võrgustikuanalüüs inimese/grupi suhtlusringkonna väljajoonistamine; nõuab rohkem vaatlust kuna inimeste jutu järgi päris ei saa. · Genealoogiline meetod kohalike abiga sugupuude välja joonistamine · Ankeetuurimused väga indiviidikesksed · Sümboliliste interaktsioonide analüüs jälgida mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (mida inimesed ei pruugi ise teadvustada). Annab vihjeid konktreetsest käitumisest; häirib inimesi vähem. Intervjuu: · Sissejuhatav intervjuu (peale seda võetakse inimest hiljem paremini vastu) · Süvaintervjuu - Struktureeritud: küsimused täpselt ette valmistatud.
Malinowskile ei meeldinud põlisasukad, kuigi tema uurimustes see ei kajastunud). See näitas, et head uurimust saab teha nii vihates kui armastades põliselanikke. Kuigi päevik on spontaanseim viis välitöö kajastamiseks, peab siiski mõtlema, mida päevikusse kirjutada, sest lõpuks jõuavad need ikkagi arhiivi, kus ükskõik kes neid lugeda võib. Valik meetodeid 1. Võrgustikuanalüüs teha kindlaks inimeste suhtevõrgustik, kes kellega suhtleb 2. Genealoogiline meetod 3. Sümboliliste interaktsioonide analüüs suunatud inimeste vahelisele mitteverbaalsete suhete jälgimisele (kätlemine, söögikombed, zestid, kui lähedale kellelegi seista võin, kui palju vaikivad jne). Saame selle abil uut teavet, ka selle kohta kuidas peaks ise käituma. 4. Ankeetuurimused saab kasutada kui inimesi on palju, et saada kogu grupi kohta ühesuguseid andmeid. Ei tohi olla liiga palju küsimusi (objektiivsus kaob), sest sellisel juhul ei suuda inimene enam
õigusliku sisuga üksikisikule, korporatsioonile mitmesuguseid õigusi või eesõigusi andev dokument. Neid on palju võltsitud. KROONIKA varasema ajaloo, samuti kohaajaloo allika tähtis liik, nt Hendriku Liivimaa kroonika, Kelchi Liivimaa kroonika (selle saatesõna loed läbi!!). Allikakriitika ülesandeks on välja selgitada, millistelt autoritelt või allikatest osad pärinevad ning määrata erinevate variantide (väljaannete) genealoogiline side, et saada teada paranduste kronoloogia. (Tihtipeale on kroonikad suures osas laenatud teistelt autoritelt ja algallikatest) SEADUSED kapitulaarid, ukaasid, kindralkuberneride ja kuberneride patendid, riigiasutuste instruktsioonid on olulisimaks õigusajaloo allikaks. Arhiivist pole vaja otsida seaduse käsikirjalist teksti, algallikaks on ka seaduse publikatsioon (nt Riigi Teatajas). Allikad näitavad ainult seaduse teooriat, mitte praktikat.
töökoha võtmes pead suhtluseks omandama keelekasutuse, terminoloogia, kuid see ei tähenda, et ka üldine vaade sellest peaks muutuma..) 4) Postmodernistlik tegeleb laiemalt mudelitega, mis puudutavad keele ja seotud tegevuse identifitseerimist. Kehtestatud/sätestatud aspektid ühiskonna ja indiviidi vahel, tähelepanu arenguprotsessil ja nähtuste dekonstrueerimisel. Foucault! Genealoogiline uurimine. Keelekasutaja pole kunagi oma kasutuses vaba, need piirangud on enamasti mittetajutavad ja mitteteadlikud.. samamoodi on mõjutatud muidugi ka diskursuse analüütik. Tõlgendusrepertuaarid- Mingil ajaperioodil populaarsust võitnud tõlgendused, mis on üldiselt grupi poolt kasutamisele võetud. Inimesed kasutavad neid, sest see kinnistab nende identiteeti grupikuuluvust. Repertuaaride kasutamine aitab säilitada kõneleja positsiooni interaktsioonis, käituda "õigesti".
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...
eneseuuendumise käigus tunnuste kujul. voi: Geneetilise informatsiooni säilimine, muutumine, ümberkombineerumine ja realiseerumine. 26. Mendeli III seadus - sõltumatu lahknemise seadus (law of independent assortment) e. vaba kombineerumise seadus (law of free combination). Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult. 27. Mis on sugupuu ja kuidas seda koostatakse? Sugupuu (pedigree) - suguvõsa genealoogiline skeem, millele on tingmärkide abil kantud iga indiviidi sugu, eellased, järglased ja külgsugulased võimalikult paljude põlvkondade ulatuses; geneetilise uurimise korral märgitakse ka vaatlusaluse tunnuse (haiguse) esinemine. Sugupuid kasutatakse geneetilisel uurimisel genealoogilise meetodi abil, eriti inimesegeneetikas. Ring - female; Ruut - male; Eri värv - kindel tunnus; Rooma numbrid - põlvkonnad; Araabia -
peremehe heaks. Tihti pole komöödial konkreetset tegevusaega, lavastuse tegevuse saab paigutada eri ajastutesse. Selles on esindatud universaalsed-muinasjutulised motiivid: kolme ööpäeva pikkune öö (kuu ja päike korraga taevas), Jupiteri kingitud karikas, valudeta sünnitus jne. 105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid, põhjused suursugusesse zanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad. Alaliigid: o mütoloogiline eepika (sh genealoogiline ja aitioloogiline (millegi tekkimisest)) o ajalooline eepika o didaktiline ehk õpetav eepika Rooma eepika liigitus suursugusesse zanri, sest seda iseloomustasid suurvormilisus, heksameetrilisus, temaatiline ülevus ja see täiendus varasemaid eepikatraditsioone. Eepika tähtsaimad esindajad olid Vergilius ja Ovidius. 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
teisejärgulised varieeruvad tegelased. -- alaliik "silmus" , kus toimub mitte tegelase lineaarne areng, vaid vaataja tuuakse perioodiliselt tagasi tegelase erinevate eluperioodide juurde, et alustada sealt uut jutustust -- spiraal -- kui tegelaskuju iga uue jutuga, koomiksiga, süveneb -- tuntud tegelase ilmumine, näiteks John Wayne, tekitab mulje samast filmist Saaga erineb seeriast sellepoolest, et on genealoogiline, perekonnalugu. Dallas Intertekstuaalne dialoog -- fenomen, kus antud tekstis kajavad teised tekstid. Seotud "intertekstuaalse entsüklopeediaga" Freimid -- kultuurilised klisheed (lugeja teadvuses eksisteeriv ühe või teise asja vastuvõtu ja kirjeldyse stereotüüp. Igasugune kultuuriline nähtus omab oma stsenaariumi (peoõhtu, supermarket, Oidipise kompleks -- intertekstuaalne freim) Teos, mis räägib iseendast. Seerialisus ja kordus ei vastandu enam Innovatsioonile
Tylori maagiateooria: maagia klassifitseerib maailma analoogia alusel, ratsionaalselt nii nagu teaduski, kuid teeb vea nähes põhjuslikku seost asjade või nähtuste vahel, põhinedes nende sarnasusel või kokkupuutel. Torrese väina ekspeditsioon ( ja muudatused, mis see kaasa tõi) - Muutus suhtumises uurimistöösse üleilmselt kohalikumale Uus faktide seostumise alus mitte uurija huvidele alluv seostamine, vaid kohalikud kategooriad Uued metodoloogilised jooned, nt genealoogiline meetod Süstemaatiliselt välitööga tegelevate antropoloogide astumine teadusse G. Simmel (1858-1918) Saksa sotsioloog, filosoof ja kriitik. Leidis, et ühiskond on teatud mustri järgi toimivate suhete võrgustik. Huvideks on sotsiaalne individuaalsus ja fragmenteerumine. Temast võib alanuks lugeda ka linnauuringute traditsiooni sotsiaalteadustes. The Metropolis and Mental Life (Die Großstadt und das Geistesleben) 1903 valgustab linnaelu erinevaid tahke, suurlinna mõju inimese meeltele.
Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne kunst, mida loodi Lääne-Euroopas ja USA-s (Jackson Pollocki maalid). Marksistlik-leninlikku „tööriistade progressi“ väljendas visuaalselt aga figuratiivne kunst, mida loodi Nõukogude Venemaal Suzi Gabliku kunsti progressi idee põhineb Jean Piaget’ tajupsühholoogia teoorial kahest intellektuaalse arengu liigist: - Orgaaniline (lapse areng) - Genealoogiline (ajalooline areng, kollektiivsed teadmiste süsteemid) Gablik: „kunst on läbi kunstiajaloo arenenud samamoodi nagu laps täiskasvanuks“, Puhtus (purity) - Puhtus (ingl k pure) on üks enim levinud modernistliku kunsti termineid läbi 20. sajandi. Eri keeltes (nii vene- kui ka hollandi-, prantsuse-, saksa-, tšehhikeelses jm kunstikirjanduses) on selle tähendus enam-vähem ühesugune, kuigi tegemist ei ole kaugeltki monoliitse kategooriaga. Puhtus
Selleks võetakse tavaliselt kõrge hinnangu saanud isasloom, kellega seemendatakse arvukalt emasloomi. Suure viljakuse ja kiire sigimisega liikidel kulub liinide loomiseks vähem aega kui väheviljakatel ja aeglase sigivusega liikidel. Samuti kiirendab liinide loomist kunstliku seemenduse kasutamine, mis võimaldab ühelt isasloomalt saada rohkem järglasi. Suurema järglaste arvu korral saab teha rangemat valikut, mis omakorda suurendab valikuedu. Eristatakse kahte liini: 1. Genealoogiline liin- siia kuuluvad kõik liini alustajast põlvnevad isasjärglased sõltumata sellest, kas fenotüübiline sarnasus liinialustajaga esineb või mitte. 2. Aretusliiniks nimetatakse suure jõudlusega tõuloomade rühma, kes põlvneb väljapaistvast liinialustajast isasloomast ja kellel on temaga sarnane kehaehituse tüüp ja jõudlusomadused. Aretusliinil on ka ajaline piir, genealoogilisel mitte. Aretuse klassikud on andnud aretusliinile küllalt suure põlvkondade kestvuse - 8-10 põlvkonda.
Et põllumajandusloomadel esinevad mutatsioonid suhteliselt harva ja nende esinemissagedust pole praktiliselt määratud, siis tuleb selektsionääril nendega arvestada vaid kahjuliku mõjuga geenide eemaldamisel populatsioonist. Loomade produktiivomadusi määravate geenide sagedusele pole mutageneesi mõju praktiliselt arvestatav, seda enam, et see protsess toimub väljaspool selektsionääri kontrolli. 88. Inimese geneetilise uurimise meetodid Sugupuu (pedigree) - suguvõsa genealoogiline skeem, millele on tingmärkide abil kantud iga indiviidi sugu, eellased, järglased ja külgsugulased võimalikult paljude põlvkondade ulatuses; geneetilise uurimise korral märgitakse ka vaatlusaluse tunnuse (haiguse) esinemine. Sugupuid kasutatakse geneetilisel uurimisel genealoogilise meetodi abil, eriti inimesegeneetikas. Ring - female; Ruut - male; Eri värv - kindel tunnus; Rooma numbrid - põlvkonnad; Araabia - üksikisikud põlvkonna sees; Dominantne - pärandub mööda vertikaali;
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
Tabel 3.2: M¨argi `valge' seletused iseseisvana ja graafilise elemendina. Shirakawa 16. osaline Shuoweni kriitika ilmus aastatel 7074, aga seal esitatu pole u ¨ldisemat rakendust veel ilmselt leidnud. Tundub, et erinevad koolkonnad tegutsevad omaette ning v~ordleva anal¨ uu ¨si meetodit kanji m¨argis¨ usteemi uurimisel ei kasutata. 1998. aastal ilmunud esimene inglise keelne kanji (v¨aidetavalt) genealoogiline s~onastik [Harbaugh 98] j¨atkab kahjuks traditsiooni j¨ argimist. S~onastiku eess~onas esitatakse isegi v¨aide nagu oleks luu- ja pronkskirja m¨arkide et¨ umoloogia erinev Shuoweni m¨arkide omast. M¨ arkide puhtgraafiline t~ olgendamine. Pean silmas m¨arkide jagamist graafilisteks elementideks, nt. koosneks `veest' , `valgest' , `suunast' ja `l¨o¨ovast k¨aest' . Kaasaegse m¨argikuju anal¨ uu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
