· kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass; · sotsiaalne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus, põlvkonnasisene ja põlvkondadevaheline mobiilsus, struktuurne mobiilsus; · vaesuse riskirühmad, absoluutne ja suhteline vaesus, vaesuspiir, vaesuse kultuur; · sotsiaalne tõrjutus. Läbivad teoreetilised lähenemised: · K. Marx ja M. Weber (klassikäsitlused) · Funktsionalism ja konfliktiteoreetiline perspektiiv · P. Bourdieu ja teooria praktikast Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · Stratification and Social Class, lk 429 441; 443 470 · Poverty, Social Exclusion and Welfare, lk 480-506 Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn:
Institutsioon ei ole organisatsioon. INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism näeb ideaalset ühiskonda täielikult institutsionaliseerituna, kriitiline teooria aga rõhutab institutsioonide ahistavat toimet inimeste vabale ühistegevusele. Sotsiaalne instiutsioon ühiskondlike tavade, käitumisharjumuste, mõtlemise ja elutegevuse laadi kehastuse kogum, mis antakse üle põlvest põlve. Selle tekkeks on vaja tingimusi 1) vajadus 2) vajaduste rahuldamise süsteem (tegevused, protseduurid, eesmärgid) 3)
Kriitika - Ei testi etnograafilisi fakte, pigem kasutab neid oma ideede toetamiseks - Ei arenda teemasid korralikult lõpuni - kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas? (näit. Heategevus, raha andmine vaestele, India kerjusmungad Jainistid) - Kas seos andja ja objekti vahel ikka on nii tugev? Kas kink tingimata tekitab kohustuse vastata ja kas kingivahetus ikka loob vastastikuse seose? Bronislaw Malinowski (1884-1942) ning tema funktsionalism Mäletatakse pigem modernse välitöö leiutajana kui suurepärase teoreetikuna Malinowski funktsionalism - Lähenemisviis, mis tunneb huvi järgmiste teemade vastu: - indiviidide tegevused - sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile - indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi
Ülestõus suruti jõuga maha. Suessi kriis 1956. Egiptuse vallitsuse juht vms Nasser riigistas Suessi kanali, mis kuulus inglastele. Konflikt lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Iisraeli poolt. Väed sunnitit sealt lahkuma. NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas, Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas aga kahanes. KERSTENI KOMISJON. 1953. aastal loodud komisjon 1940nda aastal toimunu uurimiseks. Kultuuri: vabaplaneering, funktsionalism, Christian Dior, eksistentsialism, Geroge Orwell ,,Loomade farm", ,,Lolita". Lyndon Johnson USA president seadis eesmärgiks 1964. rajada suur ühiskond(great society). Sotsiaalne õiglus tagatud, majandusellu pidi sekkuma riik. Nagu John Maynard Keynes oli mõelnud. Heaolu pahupool: massikultuur, keskmine inimene; traditsioonilise ühiskonnamudeli lagunemine.(asendub ateistliku ja minakeskse maailmavaatega); mässumeelsus Põlvkondade konflikt. Sputnik kosmosesse 1957.
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
Kui element, mis on tekkinud esineb ka praeguses ühiskonnas, siis pole tegemist minevikujäänukiga, peab olema tekkinud uus funktsioon. Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginalt Radcliffe-Browne. Esile on tõstetud sotsiaalse grupi vajadused, mitte indiviidi vajadused. Kõige olulisem on ühiskonnas sotsiaalse strutuuri säilitamine. Inimene sünnib sotsiaalsete institutsioonidega maailma, inimene peab ka kohanema ühiskonnaga. Funktsionalism ei pööra tähelepanu minevikulisele mõõtmele, ajaloole. Fookus on uurija kaasajas. Pigem domineerib kaasaegse ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole hea viis seletada kultuurierinevusi. Lingvistiline relativism Boas Sapir Whorfi hüpotees. Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu,
KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuur...
esemed, teosed- Lusikasild ja kirss (1985–1988), Claes Oldenburg – Soft Typewriter, ghost version – 1963 – vinyl stuffed with kapok, Oldenburg – Soft Toilet – 1966, Dual Hamburgers – 1962 – enamel paint and plaster, Spoonbridge and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja
esemed, teosed- Lusikasild ja kirss (1985–1988), Claes Oldenburg – Soft Typewriter, ghost version – 1963 – vinyl stuffed with kapok, Oldenburg – Soft Toilet – 1966, Dual Hamburgers – 1962 – enamel paint and plaster, Spoonbridge and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja
jaotus. Lähtudes kubismist, soovis Le Corbusier, et arhitektuuris valitseks range kord ja kasutataks puhtaid geomeetrilisi kujundeid. NB! Suurenda pilte! Le Corbusier. Erinevate villade funktsionalistlik interjöör Tihti koosnebki funktsionalistlik hoone üksikutest ilustamata kuupidest ja risttahukatest. Sageli kasutas Le Corbusier klaasiribadena üle fassaadi ulatuvaid aknaid või kogu hoone toetamist lahtiste sammaskäikude peale. 1930. aastatel sai funktsionalism väga populaarseks ka Eestis. Tallinna Prantsuse Lütseumi peahoone, kuid ka Hariduse tn. 8 õppehoone, endine regatihoone Pirital, Tallinna Keskhaigla, Westholmi Gümnaasium, Ühisgümnaasium, Pärnu rannahoone jpt. ehitised on head näited funktsionalismist. II maailmasõja eel kerkis Nõmmele, kuid ka Pärnusse rohkelt nägusaid funktsionalistlikke villasid. Pole raske arvata, kust ja kellelt Eesti arhitektid eeskuju said. NB! Suurenda pilte! a) Herbert Johanson
Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt lõi Leipzigi ülikoolis esimese psühholoogia labori 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. FUNKTSIONALISM Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheiviorism: keskkonna võim. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest. Skinneri puur. S ----- R
sarnased inimesed), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. 21. Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria 1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Kritseeris samuti evolutsionismi. Pidas oluliseks uurida ühiskonna funktsioone. Ühiskond on orgaaniline tervik, mis koosneb erinevatest osadest, aga siiski tervik. I maailmasõja ajal teostas uurimist Austraalias. Püüdis välja selgitada kuidas üks ühiskond toimib, et siis teha universaalseid järeldusi. Teine oluline funktsionalismi esindaja oli A. R. Radcliffe-Brown , ka strukturaal-funktsionalismi rajaja. Tegeles sellega, mis polnud nähtav, seega ei saanud visuaalselt näidata. Funktsionalism üldiselt huvituski varjatud kultuurist (tekkis uurija peas), mida oli võimalik pigem kirjeldada kui pildistada või filmida. Keskendus ühiskonnale kui tervikule. Robert Flaherty oli Ameerika filmitegija ja ühtlasi ka dokumentaalzanri alusepanija. 1922. esilinastus tema esimene film "Nanook", mis oli ka üldse esimene täispikk dokumentaalfilm. Ennem filmimist elas filmitavatega pikalt koos. "Nanooki" kritiseeriti kuna ta ei näidanud päris reaalset elu, nt ei olnud filmis
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
Näiteks Plan voisin, mille raames ta soovis hävitada suure osa Pariisi kesklinnast, et ehitada selle asemele uue kõrghoonetest koosneva modernistliku kvartali. Avangardne arhitektuur Venemaal 19181932 Funktsionalism Eestis 1920. aastate lõpuks jõudis kümnendi jooksul Euroopas läbi löönud uus optimistlik funktsionalism moevooluna Eestisse. Herbert Johansoni väikeelamut Toompuiestee 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise "valgete villade perioodi". Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga
sõita (enne käis paar aastat ka Narva-Jõesuus koos rikka patrooniga suvitamas, maalis vana- narva vaateid) Maalib alguses üsna poriste ja tumedate värvidega, pariisis leiab, et soovib kujutada maailma liikumises ja muutumises, ei taha näha paigalseisu (kukkuv pudel). Pariisis saab sõbraks kubistidega (Leger etc, teise põlvkonna kubistid) hakkab samu värve kasutama. Loob oma isikliku stiili täiesti eri tükkidest FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL 20ndad aastad on olulised ka mujal kujuneb Bauhaus, kunstikool mille teljeks oli arhitektuur kuid ka kogu visuaalse keskkonna kujutamine uuel tasandil. Omaaegse juugendstiili pärija (kui juugend toonitas ornamentikat ja käsitööd siis saksamaal tahtsid kunsntikud riigi viletusest väja päästa luues odavate vahenditega võimalikult paljudele inimestele häid tingimusi ideoloogiline vastand prantuse art deco'le masstootmine, uue
vastandus. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Mõned religioonifilosoofid nt Swinburne väidavad, et parim seletus neile ongi Jumala olemasolu. Religioonide oluliseks lähtekohaks on religioossed kogemused, mida tänapäeval uuritakse neuroteaduslike vahenditega. 7. loeng KEHA JA VAIM – Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Mis vahekorras on vaim ja keha? – Dualism, biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surmaga ei lakka teadvus, sest vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants on miski, mis eksisteerib iseseisvalt; on omaduste kandja, olemata ise omadus. Omadusdualism - vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised. Põhjuseid dualismi pooldamiseks: Religioossed veendumused
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
Ehitati ka kortermaju ja ühiskondlikke hooneid. Arhitektid olid õppinud peamiselt Saksamaal ja Riia polütehnilises instituudis. Segunesid Põhjamaade uusromantism ning Saksamaa Hemat stiil ning eesti rahvuslik stiil ning juugend. Ühiskondlikest hoonetest ehitati Toompeale Riigikogu hoone Johanson ja Haabermann autorid, ekspressionistlike mõjudega Johanson oli esimene lamedakatuseliste ja ebasümmeetriliste mahtudega hoonete ehitaja, sellest arenes välja funktsionalism. Olev Siinmaa on peamiselt Pärnuga seotud arhitekt, on projekteerinud terve rea eramuid Pärnus ning Pärnu rannahoone. Edgar Johan Kuusik oli funktsionalismi levitaja nii loomingus kui ka trükisõnas, esindustraditsioonilise kunsti näiteks Tallinna Kunstihoone koos Saansiga. Alar Kotli tegi presidendi kantseleihoone Kadriorgu. Eklektilise arhitektuuri näiteks ohvitseride kasiino, autor Kuusik. Sammasarhitektuuri näide Kaitseliidu maja Tartus, Kotli ja Lokk olid autorid
Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernis. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Teised 20. sajandi oluliste arhitektuurisuundade kronoloogiline järjestus: Futurism hotell Dubais Ekspressionism Purism Funktsionalism Konstruktivism Art deco Orgaaniline arhitektuur Brutalism Minimalism Postmodernism High Tech
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
6 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid, 2011. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=7i7s 7 Laanepere, E. Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel. 2007. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/241504 5 1920. aastatel jõudsid Eestisse uued mööblistiilid art deco ja funktsionalism. 1930ndatel kasvas nõudlus eestipärase mööbli järele. Mõisteti, et rahvapärane mööbel peab olema selline, mis sobiks ka rikkamasse perre. Samuti oli oluline, et mööbel oleks funktsionaalne. Mööbel pidi olema otstarbekas, kuid ilus. Hakati hindama ergonoomikat ehk mööbel pidi muutuma mugavaks.8 9 1932. aastal algatati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi algatatud talumööbli kavandite võistlus. Lai mööbli levik soodustas funkmööbli järjepidevat tootmist kuni 1940
• 1890.a asutasid r. Bergh ja n kreuger koos karl nordströmiga nn. „varbergikooli“, mille stiili võttis eeskujuks paul gauguini tööd ning vastandus realikstlikule maastikumaalile • eriti mõjutatud prantsuse impressionistidest oli nordström ja tema sõber, multitalent august strindberg • ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naiskunstnikud eva bonnier ning hanna pauli arhitektuur • 19.saj lõpuni vähehuvitav, al1930ndatest funktsionalism • r.östberg-stadshuset stockholmis 1923 skulptuur • b fogelberg.muinasskandinaavia jumalad • j.p molin realistlik „vöövõitlejad“ • p. hasselberg- „snöklockan“ modernism • saabus rootsi 1909 • abstraktselt maalisid hilma af klint, nils von dardel ja gösta adrian nilsson • 120ndande teisel poolele levib rootsi kunstis sürrealism (sven jonson või stellan mörner)
Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide tsirkulatsiooni ehk ringlemist. Isikud vahetuvad mitte süsteem. Seni kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on andekate ja eliidi positsioonid suuresti kattuvad. Kui aga eliit muutub suletuks, kaugenevad ka andekad ja eliit üksteisest. Viimasel juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. Kuidas käsitleb kihistumist funktsionalism? Inimesed ei ole sarnased, meil on erinevad omadused, oskused ja teadmised. Ressursid on piiratud. Tehtud töö ja palk on omavahel seotud. Andekad valitsegu (nagu Platoni utoopia teoorias)! Ebavõrdsus on paratamatu, vajalik ning kasulik, sest kõik ei saa ühte sama tööd teha samamoodi. Kuidas käsitleb kihistumist konflikti teooria? Ressursid on piiratud, kõik inimesed ei pääse neile ühtemoodi ligi. Keegi kontrollib ressursse ja neile ligipääsetavust. Süsteem
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
rahvusvahelisel tasandil, luues uusi institutsioone, mis peavad vastama neile pandud ootustele. Rahvusvahelised organisatsioonid tekivad seega teatud ühiste huvide (majanduslike, poliitiliste) kokkupuutepinnalt. Riigid loobuvad oma suveräänsusest rahvusüleste institutsioonide kasuks valdkondades, kus see on otstarbekas. Funktsionalistide jaoks on prioriteetne avalik heaolu, mitte rahvusriigi puutumatus, suveräänsus, mingi kindel ideoloogia. Funktsionalism suudab edukalt seletada funktsionalistlike institutsioonide loomist 1950-ndatel, kuid ei suuda selgitada integratsiooni aeglustumist 1960-ndatel ja 1970-ndatel. Neofunktsionalism on kõige tuntum integratsiooniteooria, mis arenes käsikäes integratsioonipraktikaga, peegeldades Jean Monnet ja Robert Schumani (vt ka peatükk 1.2) visioone Euroopa ühendamisest. Neofunktsionalismi keskne tees on, et integratsioon kandub üle ühest majandussektorist teise (spill-over effect)
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. aastail laiemat tunnustust. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile liiga literatuurne ja odav. Teise maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse. 1970.a. on sürrealism enam populaarsust võitnud. 13) FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. ,,Bauhausi'' programm soosis standardsust ja isikupärasust, kuid nõudis visuaalse kunsti põhivahendite (värvi, joone jne) kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust, erinevate materjalide omapära
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
Lisaks huvitus psüühika elementidest. Mõõtis vaimsete protsesside kulgemist. Völkerpsycholgie W leidis, et kõrgemate mentaalsete protsesside mõistmiseks tuleb uurida religiooni, müüte, ajalugu, tavasid, keelt, kunsti, moraali, seaduseid jne. Edward Titchener (Ameerika) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri ning määrata vaimse kogemuse neuropsühholoogilised korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui
● Regionalismi protsess: - Regionalization - Regionaalne teadlikkus ja identiteet - Regionaalne riikidevaheline koostöö - Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon - Regionaalne kokkukuuluvus Euroopa integratsiooni teooriad ● Küsimused: - Mis on EL? - Mida tähendab integratsioon? - Suhted rahvusriigiga - Laiemad järeldused ● Teooriad: - Eelteooriad: föderalism, funktsionalism, transaktsionalism - Neofunktsionalism - Valitsusvahelisus ja institutsioonid Regionalismi seletused erinevates teooriates (Jens-Uwe Wunderlich “Regionalism, Globalisation and International Order” (2008)) ● Riigiülesed lähenemised: - Föderalism - (Neo)funktsionalism ● Suveräänsuse kesksed lähenemised: - (Neo)realism - (Neo)liberalism Regionaalsed organisatsioonid ajaloos (Louise Fawcett, Regionalism in historical
funktsioonide täitmiseks, kuid see tähendab, et funktsioonid on olemas enne funktsioone, kuid kuidas need enne olemas on. Kui on organisatsioon tekib ka funktsioon. Seega tekib küsimus kumb oli enne, kas vajadus või institutsioon. Ei suuda seda hästi ära seletada. Suurt murrangut etnoloogia ja antropoloogia valdkonnas seostatakse funktsionalismi tekkega. Nüüd liikus teises suunas. Kuni I MS domineerisid teistsugused arengunägemused. Pärast sõda otsiti teistsuguseid lähenemisviise. Funktsionalism hakkas kõike uurima hoopis teistpidi, mitte ühiskonde võrreldes, vaid lihtsat koha peal mingi ühiskonna uurimise kaudu. Rõhutatakse just välitööde Malinowskilikku momenti. Psühhoanalüüs S.Freud (1856-1939) C.G.Jung (1875-1961) Nende lähenemisviisid hakkasid 20ndatest aastatest mõjutama e. ja a. arengut. Panus: isiksuse käsitluses. Hiljem hakati just ka üksikindiviide uurima. Freudi uuendus, pakkus välja, et on olemas inimese teadvus ja alateadvus
leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. A: 232-233 /, /AU: 235-236/, / HMS: 116-118 VAESUS /A: 288-290/, /AU: 289-291/ Vaesuspiir, süvavaesus (kuni 80% vaesuspiirist), absoluutne vaesus (toimetulekuohus), vaesusrisk (kuni 25% üle vaesuspiiri). EBAVÕRDSUSE TEKKIMIST SELETAVAD TEOORIAD 1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. /HMS: 111-112 / A: 236-239/, /AU: 239-241/ a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
· Madal enesehinnang · Psühhosomaatilised tervisehäired Tööpuuduse positiivsed tegurid: · Suuredm motivatsioon Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine valitsuse poolt(hädaabitööd) Passiivne tööpoliitika töötuabiraha, stipendiumid EUROOPA INTEGRATSIOON Eurointegratsiooni teooriad(vt. Lehte kus on eurointegratsiooni kohta küsimused ja teooriad) · Föderalism esindab poliitik A. Spinelli. Tekkis 1920ndatel. · Funktsionalism Euroopa tuleb ühendada valdkondade kaupa. Vaadet esindab Prantsusmaa poliitik J. Monet. Järk-järgulise ühendamisega saadakse kogemusi ja on võimalik hiljem vigu vältida. Esimene saavutus: 1951.a Euroopa Söe- ja Terase ühenduse loomine(ESCS), sellega võeti Sakasamaalt ära võimalus uuesti relvastuda. ESCS oli proloogiks Euroopa Liidu loomisele. · Intergovermentalism Valitsuste vaheline koostöö. Lõtv integratsioon. Esindaja W.
1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst
võetud kindlate programmide, rutiinide, reeglite ja loogika kaudu. Muutus on jaotatud kindlateks etappideks, mis tuleb läbida ettemääratud reeglistikue või koodile vastavas järjekorras, et jõuda soovitud tulemuseni. Iga eelnev samm loob eeldused järgmiseks. Muutus on seotud ühe üksikue organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast. Muutuse käigus
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
loomingulisus, mälu, õppimisprotsessid, tajuillusioonid jne. RP ei sobi kokku evolutsiooniteooriaga, bioloogia ja neuroteadusega, mis on kooskõlas ülejäänud füüsikalise maailmapildiga. RP on läbi oma ajaloo olnud manduv ja viljatu teooria. RP kehtivusvaldkond on aja jooksul kahanenud kõigilt loodusnähtustelt kõrgematele loomadele. RP ei ole progressiivne ega muutu keerulisemaks-tehnilisemaks. 2. Millest järeldub Churchlandi järgi, et funktsionalism on tagurlik ja konservatiivne? Churchland peab funktsionalismi viisiks säilitada RP, nii et vähendada teed ja mitte tõrjuda RP’d. See on analoogne sellele, et säilitada fundamentaalsete vaimude keemia mõisted, selle asemel, et neid asendada kõiki tänapäeva keemiaga. See on funktsionalistlik salaplaan – vigade ja segaduse säilitamise suitsukate. Küsimused Frank Jacksoni teksti “Epifenomenilised kvaalid“ ja Thomas Nageli teksti „Mis tunne on olla nahkhiir“ kohta.
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
Pärast 1928.aastat tegevus vaibus. Eesliinil Märt Laarman(1896-1979) ja Arnold Akberg(1894-1984). Ka skulptor Juhan Raudsepp vaimustus kubismist sel ajal. 1923 asutati Tartus EKR – J. Vahtra, E. Ole, F. Hist, J. Raudsepp 1924 EKRi tegevus liigub Tallinna, liitusid M.Laarman ja hiljem H. Olvi, A. Akberg, F. Randel, E. A.Blumenfeldt 1924 EKR ühisnäitus läti avangardistidega Balti riikidevaheline kunstinäitus 1. Funktsionalism F. Sai 1930.ndate algupoole ilusamate ehitiste stiiliks. Hästi avaldus uuendusmeelsete ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt ja efektiivsemalt viljeles Pärnu arhitekt Olev Siinmaa (projekteerinud mitmed elamud ja rannahooned) Edgar Johan Kuusik esindas funktionalismi nii projekteeria kui ka selle levitajana kirjasõnas.
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
Muutus on jaotatud kindlateks etappideks, mis tuleb läbida ettemääratud reeglistikule või koodile vastavas järjekorras, et jõuda soovitud tulemuseni. Iga eelnev samm loob eeldused järgmiseks. Muutus on seotud ühe üksiku e organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria – Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast
*vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionalism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
