Lähiajalugu II (4)

Lähiajalugu II
Sõjajärgne maailm
Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast.
Trumani doktriin – 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed).
Marshalli plaan – 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju.
1948. juunis algas Berliinig blokaad . NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Võidurelvastumine, Euroopas poliitiline ülekaal, mõjuvõim Kolmandas Maailmas.
NATO . Aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon . 10 euroopa riiki + Kanada ja USA. Kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja.
Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL.
VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle.
VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see.
Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi.
1945. USAl tuumapomm (Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm . 1953.NSVLil ka.
Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.
Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas.
Prantsusmaal Charles de Gaulle .
Saksamaal majandusime , põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer . Sotsiaalne turumajandus – Ludwig Erhard . Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg , eraomand, stabiilne raha.
India iseseisvus 15. august 1947.
Idablokki iseloomustavad jooned:

Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused.

Kommunistid kontrollisid kogu elu riigis.

Otsene terror või hirm.

Majandus, tööstus, kaubandus riigistatud. Kollektiviseerimine . Käsumajandus.

Suur sõjaväestatus, riigikaitse.
Kommunistliku diktatuuri kehtestamine: Pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valtsus, kus jõuministeeriumid kommunistide käes. Mõned populaarsed ümberkorraldused, nt maareform ja sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine; valimised, mille kommunistid võitsid. Tööstuse natsionaliseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine.
NSVL satelliitriigid: Poola, Tšehhoslovakkia, Rumeenia , Ungari, Bulgaaria .
1949. aastal kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.
Stalini järel 1953. aastal läks võim Lavrenti Beriale, kes alustas uuendusi . Alustas suhete normaliseerimist, liiduvabariikidele anti rohkem vabadusi. Tema kõrvaldati ning siis tuli Nikita Hruštšov. Tühistas osa Beria uuendis, kuid siiski tekitas sulaperioodi.
Korea sõda. 1950-1953. Põhja-Korea NSVLi ja Hiina toetuse tungis kallale L-Koreale, vallutas suure osa. ÜRO kindral MacArthur tungis ka sisse ja olid edukad . Aasta lõpus aga NSVLi toetused Hiina oma vägedega ÜROle kallale. 1953. aastal sõlmiti vaherahu .
Berliini ülestõus 1953. Sakslased lootsid juba võõrvõimu alt pääseda, ülestõus. Lääneriigid ei osanud reageerida, ülestõusnud jäeti saatuse hooleks, sest ei julgetud vist aidata. Ülestõus suruti maha kiirelt. Sõjaseisukord kuulutati välja.
Poola streigid 1956. Meeleavaldajate pihta avati tuli, kuid siiski pidid Poola kommunistid tegema järeleandmisi. Poole kompartei etteotsa valiti Gomulka. Taheti luua rahvuskommunismi, Gomulka lubas, et Poola ei lahku sotsialismileerist
Ungari ülestõus 1956. Meeleavaldus Poola toetuseks . Rahva pihta avati tuli, lahingud Budapesti tänavatel. Osa sõjaväest läks rahva poole üle. Ametisse nimetati uus valitsus Imre Nagy juhtimisel. Lubas Ungaris üles ehitada demokraatia, tugevnes üldine liikumine kommunismi vastu. Siiski ei olnud lääneriigid abistamiseks valmis. Ülestõus suruti jõuga maha.
Suessi kriis 1956. Egiptuse vallitsuse juht vms Nasser riigistas Suessi kanali, mis kuulus inglastele. Konflikt lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Iisraeli poolt. Väed sunnitit sealt lahkuma . NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas, Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas aga kahanes.
KERSTENI KOMISJON . 1953. aastal loodud komisjon 1940nda aastal toimunu uurimiseks.
Kultuuri: vabaplaneering , funktsionalism, Christian Dior, eksistentsialism , Geroge Orwell „Loomade farm “, „Lolita“.
Lyndon Johnson USA president seadis eesmärgiks 1964. rajada suur ühiskond(great society). Sotsiaalne õiglus tagatud, majandusellu pidi sekkuma riik. Nagu John Maynard Keynes oli mõelnud.
Heaolu pahupool : massikultuur, keskmine inimene; traditsioonilise ühiskonnamudeli lagunemine .(asendub ateistliku ja minakeskse maailmavaatega); mässumeelsus
Põlvkondade konflikt.
Sputnik kosmosesse – 1957.
Juri Gagarin kosmoselend – 1961.
Ameerika kosmonaudid kuul – 1962.
1960ndate liikumised: noorterahutused, mustanahaliste liikumine(Martin Luther King „Mul on unistus “), naised, seksuaalrevolutsioon .
Woodstocki rokifestival – hipid, narkootikumid , vabadus.
Saksamaa. Konrad Adenauer õpetas sakslasi minevikku hästi suhtuma : natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü, sooritatud kuritegusid tuleb kollektiivselt kahetseda ja hukkka mõista. Adenauer ise oli ka plekita poiss. Saksamaa tõus.
Prantsusmaa. Alžeerias koloniaalvaldus. Need tahtsid vabaks vist saada. Alustati mässu, Pransusmaal, nõutid de Gaulle võimuletulekut. Tngimuseks oli presidentaalse korra kehtestamine, rahvas nõustus. 1958. aaastal kuulutati Prantsusmaal välja V vabariik.gaulle’ istid ehk gollistid. De Gaulle lasi iseseisvuda enamikul Aafriak asumaadel, 1962. ka Alžeeria.
1957. sõlmiti Roomas kaks olulist lepet : Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus.
Eisenhoweri doktriin – ameeriklased peavad aitama Aasia rahvaid, keda ähvardab kommunismide võimu kehtestamine.
Kuna maailmas sel ajal palju jama käimas, siis uueks presidendiks 1960. sai John Kennedy. „Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, vaid küsi, mida sina saad teha oma riigi jaoks.“ Tapeti 1963. Dallases . Siis tuligi Lyndon Johnson.
1963. aastal mustanahaliste õiguste jaluleseadmised võimas demonstratsioon marss Washingtoni. Marin Luther Kingi juhtimisel, Nobeli rahupreemia.
NSVL. Kosmonautika kuldajastu . Seitseaastak plaanid. Majanduslik olukord paranes . Hruštšov sunniti parteiladviku poolt 1964. aastal valitsusohjad käest andma. Siis tuli Brežnev. Liiduvabariikide õigusi kärbiti jällegi.
Kuuba kriis. Castro tuli 1959 . võimule. Esmalt arvati, et ta tuleb demokraatiat tooma , kuid kehtestas hoopis diktatuuri. Likvideeriti suurmaavaldus, pahempoolsed ümberkorraldused. USAga suhted halvenesid. USA ei ostnud enab Kuuba suhtkrut, kuid NSVL ostis selle ise ära. Sotsialistlik revolutsioon . Washington kuulutas välja majandusblokaadi. USA toetusel üritati Castrot kukutada , kuid ebaõnnestuti. Hruštšov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette. Kennedy teavitas 1962. aastal sellest kogu maailma, kehtestas merel mingi piiri, kust ta kellelgi üle sõita ei lase ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Nädal aega pinget. NSVLi ähvardati sõjaga. Castro režiimil lasti jääda püsima.
Vietnami sõda. 1954. jagunes Vietnam kaheks: NSVLi ja Hiina toetused P-Vietnam ja USA toetusel L-Vietnam. 1957. algas partisanisõda L-Vietnamis, sest seal oli tegu diktaatoriliku ja ebademokraatliku värgiga(soodustas kommuniste..) Punapartisanid ehk vietkongid. P-Vietnami hakati ametlikult pommitama alles 1964.Kardeti, et kui kommunistid lubada võimule L-Vietnamis, siis langeb kogu Ida- Aasa . Sõda kujunes väga julmaks, USAl läks kehvasti, vietkonge ei õnnestunud tappa. Taheti sõja lõpetamist. 1973. aastal Pariisi rahuleping, mille alused pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased sealt lahkuma. Kodusõda kestis edasi, lõunavietnamlased said lüüa. 1976 Vietnam ühendati. Kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kambodžas.
Praha kevad. 1968 Tšehhoslovakkias. Rahuolematus partei esimese sekretäri ja presidendiga. Sunniti viimane tagasi astuma , valiti uus juhtkond , mille otsa sai Aleksander Dubcek. Ta kuulutas välja inimnäolise sotsialismi rajamise. St. Et lisandusid turumajanduslikud elemendid, nt väikettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud. Vägivallatu ja optimistlik vaimsus. See sisendas lootusi. Sellegipoolest otsustas Moskva nende eksperimendid jõuga lõpetada. Sõjavägesid teele saates kuulutas Brežnev, et NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Brežnevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid , inimesed tahtsid loota, et hea sõna võidab võõra väe ja panid lilli tankide torudesse. Tankid ei lahkunud, aga lahkus juhtkond. Natuke valati ka verd. Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine.
1960. – Aafrika aasta.
Mao Zedong: suur hüpe(rauatoodangu suurendamine , kollektiviseerimine); suur proletaarne kultuurirevolutsioon ( põletatu kunstiteoseid, kidjandust, hävitati kloostreid, isikukultus, punane raamat)
Kahepooluseline maailm.
Detente – pingelõdvendus.
Idalepingud – Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri .
1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP-1.
Helsingi protsess. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Urho Kaleva Kekkonen .
Esimene etapp: 1973 juuli, Helsingi, välisministrid
Teine etapp: Genfis, kuni 1975, diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse alusel.
Kolmas etapp: 1975 juuli-august Helsingi, 1. august 1975 kirjutasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada alla lõppdokumendile „Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel.“ See koosnes kolmest korvist.
Esimene korv : Euroopa julgeolek ja riikide piiride vääramatus.
Teine korv: Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö.
Kolmas korv: Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas.
Selle lõppaktiga pandi alus ka Euroopa Julgeoleku. Ja Koostööorganisatsioonile OSCEle.
Kasulik peamiselt NSVLile. Tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas. Teisest küljest aitas see akt kaasa dissidentluse levikule sotsialismileeris. Kogu see akt õõnestas NSVLi seestpoolt, ebaotstarbekate laenude näol.
Külm sõda. NSVLi toetusel Fidel Castro juhtimisel Angolas MPLA – Angola Rahvavabastusliikumine. Edukas.
USA suhete paranemine Hiinaga .
Kambodžas Pol Pothi juhtimisel veriseim diktatuur.
Tšiilis Salvador Allende teostas ebatõhusaid reforme, ta lasti maha. Augusto Pinochet tegi riigipöörde 1973. ning kehtestas enda diktatuuri.
Nicaragua. Sandinistlik Vabastusrinne. Sandinistid asendasid aastakümneid troonil olnud Somozade diktatuuri.Natsionaliseerimine, NSVLi-likud ümberkorraldused. Tekkis kontrate liikumine, seda ttoetas aga USA, kodusõda, sandinistid said lüüa.
Araabia. Vastasseis Iisraeliga. 1964. Palestiina Vabastusorganisatsioon PVO, mille eesmärgiks Iisraeli kaotamine ja Palestiina loomine. Kuid juudid andsid ennetava löögi 1967. kuupäevane sõda. Edu pigem iisraellaste poolel. Jom kippur – juutide usupüha; 1973 6. okt ehk lepituspäev. Uus pealetung iisraelile.
Naftaembargo .
Stagflatsioon – inflatsioon + stagnatsioon .
1974. Watergate’i skandaal .
Konservatiivne revolutsioon. Monetarism – valitsus peab majandst mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Peamine eesmärk võitlus inflatsiooni vasti. Maksukoormuse vähendamine. Milton Friedman . Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat.
1979. Margaret Thatcher . Raudne Leedi. Kärpis sotsiaalprogramme, lõpetati perspektiivitute ettevõtete toetamine. Ametiühingute seaduseid piirati. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus, tööpuudus vähenes, elujärg tõusis. Falklandi kriis 1982. – Argentina tahtis endaga liita Falklandi saared, saatis laevad peale.
Reaganoomika. Ronald Reagan. Kärpis sotsiaalprogramme, turumajandus. Maksued kärpimine.Reagan käivitas ka ulatusliku relvastusprogrammi.
Stalini kuriteod mõistetu hukka NLKP XX kongressil.
Sulaaeg: majanduselu detsentraliserruimine, st loodi rahvamajandusnõukogud, mis andsid Balti majanduspiirkonnale ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomi. Esimesed kolhoosid , tööstusettevõtted allutati kohalikule kontrollile, kiirenes linnastumine, vaimse surutise nõrgenemine, uue põlvkonna esiletõus.. Baltimad kõige arenenum piirkond.
1964 Hruštšov tagandati. Siis jälle stagnatsioon. Dissidentlus elavnes . 1970ndad.
Tekkis eitusel põhinev kultuuriline liikumine – kontrakultuur. Roheline liikumine.
1979 tungisid Nõukogude väed Afganistani, tahtsid seda endale saada. Maailm ei kavatsenud Nõukogude tegevusele läbi sõrmede vaadata. Boikoteeriti 1980nda aasta Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas sissisõda. NSVL suht kaotas.
Rooma paavstiks sai Johannes Paulus II 1978. Kommunismi lagundamisel edukas.
1980 auustis streik , nõuti palgatõusu. Lech Walesa oli selle eesotsas, esitas ka poliitilisi nõudmisi. Streigid üle kogu Poola.31. august 1980. kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ja tagas paremad töötingimused. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus . Poolas sai juhiks Jaruzeski ja NSVL pani ta valiku ette, et kas ta surub maha ametiühinguliikumise või tulvavad Poolasse Nõukogude tankid. 1981. Jaruzelski kehtestas sõjaseisukorra ja lõpetas Solidaarsuse tegevuse sellega. Streigid taaskord. Solidaarsus oli nüüdsest põranda all.
USA plaanid NSVLi hävitamiseks:

Takistada NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ja võitlema kommunismi vastu kogu maailmas.

NSVL tuli majanduslikult nurka suruda, lõigates ära NSVLi sissetulekuallikad loodusvarade müügist ja relvakaubandusest.

Uus, kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine
NSVLi ja USA peamine võitlustander Afganistan . USA toetas vastupanuvõitlejaid ehk modžaheede relvadega. Teine võitlustander Poola.Varustas Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. USA majandussanktsioonid Poola suhtes sundisid Jaruzelskit Walesat vabastama.
Takistas uue gaaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Keelati gaasijuhtme jaoks seadeid müüa. Reaganil õnnestus ka vveenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma a seeläbi nafta hinda vähendama.
Tähtede sõda. 1983. algatatud.
1982 suri Brežnev, siiis Andropov, suri 1984., siis Tšernenko, suri 1985. Siis Gorbatšov. Gerontokraatia .
Perestroika – uutmine. Majanduslike muudatuste programm. Alkoholitarbimise vähendamine.
Glasnost – avalikustamine . Suurenem valmisolek tõtt kuulata ja kõnelda.1986 Tšernobõl. Keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest võis rääkima hakata.
Suhete reguleerimine Läänega: desarmeerimine , regionaalsed suhted, inimõiguste kaitse. 1987. kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. 1989. a Afganistanist väed välja. Gorbatšov tegi järeleandmisi palju.
23. aug. 1987. meeleavaldused kõigis Balti riikide pealinnades. Nõuti MRP avalikustamist, tühistamist.
1988. kevadel Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda baltimaades.
1988. kevad-suvi laulev revolutsioon.
1988 loodi Rahvarinne
23. august 1989 Balti kett.
Poola. Solidaarsus oli nii tugev, et Jaruzelski pidi nendega koostööd hakkama tegema: ümarlauakõnelused streikide lõpetamiseks. Saavutati osaliselt vabad valimised. Solidaarsus võitis.
Ungari. Berliini müüri langemine 1989 november.
Tšehhi. Sametrevolutsioon, suured meeleavaldused, valitsus tegi järeleandmisi. Bulgaaria, Rumeenia. Saksamaa taasühinemine 1990. 1. juuli.
Püüti luua uut liidulepingut. Üleliiduline referendum , toetati iseseisvumist. 1991 Jeltsin Venemaa presidendiks. Üritati moodustada Suveräänsete Riikide Liitu, mis oli lõdvalt seotud konföderatsioon. Balti riigid keeldusid.
Sõjaväelise riigipöörde katse 19-21. august 1991. Moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille ees Janajev . Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali, kavas oli lämmatada vabaduspüüdlused impeeriumi äärealadel. Kuid üle ei võetud massiteabevahendeid jne, seega ignoreeriti kõike seda. Jeltsin kuulutas RESKi ebaseaduslikuks. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti end iseseisvaks.
8 detsembril 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukaraina ja Valgevene juhid Valgevenes SRÜ. Gorbatšov loobus ametlikult võimulst 1991. 25. dets.