OP KUNST. 1950-60ndad aastad (0)

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad. Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960 a. Op-kunst   põhineb   optilistel   efektidel,   mis   tuleneb   inimese   taju   eripärast.
Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas
rahustav   või   ärritav   mõju,   mistõttu   maalipind   tundub   olevat   kas   tõeliselt
ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või
liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd
ärritav..  Victor Vasarely (1906-1997) Üks   20.sajandi   kõige   olulisemaid   kunstnikke.   Op-kunsti   juhtfiguur.   Tema
uuendused värvi ja optiliste illusioonide valdkonnas mõjutasid paljusid nooremaid
kunstnikke.  Õppis   Budapestis.   1930.aastatel  asus   Vasarely  Prantsusmaale   elama.   Ta  arendas   välja   täiesti   oma   pildikeele,   mis   oli   otseselt
inspireeritud   Mondriani   ja   Malevitši   geomeetrilise   abstraktsionismi   stiilist.
Ta   kasutas   vaid   minimaalseid   vorme   ja   värve  saavutades   uskumatuid   optilisi
tulemusi. Vaimustus joonemustritest. Seeriad arlekiinidest, tiigritest, sebradest jt.
1943 hakkas tegema õlimaale .Nii figuraalseid kui abstraktseid töid . 1944 esimene
Pariisi näitus .Avangardistliku liikumise tunnustatud liider.  1947  leidis   oma   koha   abstraktses   kunstis.   Oli   veendunud,   et   värv   ja   vorm   on
lahutamatud.  1950.   aastatel  kirjutas   manifestatsioone   optiliste   efektide
kasutamisest kunstilistel eesmärkidel . 


Bridget Riley (s.1931). Teine   tuntud   op-kunstnik   oli   inglane   Bridget   Riley.
Tuntuse   tõid   talle   tema   must-valged   tööd,   kus   ta   kasutas   vaid   lihtsaid
geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse
korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil   pinna, mis tundub virvendavat ja
liikuvat.
Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit
"popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta
Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti".  oli
teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„)  „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel,   graafikas   ja   skulptuuridena   hakkasid   esinema   koomiksid,   reklaam,
kiri, kaubamärgid, lihtsalt igasugused kaubad ja pakendid, poptähed ja kuulsad
filminäitlejad,   autod,   bensiinijaamad,   hotellid,   vannitoad   jne,   jne.   Tavalisi
tarbeesemeid,   igapäevaelu   atribuute,   ent   ka   "keskmise   inimese"   iidoleid   hakati
kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga
erksavärvilistena. Richard Hamilton Just   what   is   it   that   makes   today's   homes   so   different,   so   appealing?   (1956)   .
Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein


Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja
skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster).  TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! 
(1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom 
Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh  . 
Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963). George Segal. 
Köietantsija (1969) kips, köis George Segal. 3 inimest 4 pargipingil (1979). George
Segal. Depressiooniaegne leivasaba (1991). Ed Kienholz. Dodge '38 tagaiste 
(1964) Ed Kienholz. Sünnipäev (1964). Ed Kienholz. Kaasaskantav 
sõjamälestusmärk (The Portable War Memorial) (1968). Mel Ramos. Coca-Cola 
(1972) Mel Ramos. Doggie Dinah (Claudia Schiffer)1995 . Richard Lindner. Mees 
ja tiigernaine . Miss American Indian (1970). Andy Warhol- Campbelli supp I 
(1968) Marilyn Monroe (1962). Autoportree (1986) . Lilled (1964)  . Elektritool 
(1971 . Revolver (1981  . Popskulptuur- Claes Oldenburg – hiigelmõõtmetes igapäevaelust tuntud 
esemed, teosed- Lusikasild ja kirss (1985–1988), Claes Oldenburg – Soft 
Typewriter, ghost version – 1963 – vinyl stuffed with kapok, Oldenburg – Soft 
Toilet – 1966, Dual Hamburgers – 1962 – enamel paint and plaster, Spoonbridge 
and Cherry, 1985-1988, 1969: Yale students create a storm with "Lipstick" by 
Claes Oldenburg at the Beinecke Plaza. 20.saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale   seati   funktsionaalsus,   mis   tähendas,   et   eelkõige   pidi   hoone   olema
otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides
projekteeriti   uued   hooned   lihtsa   ja   range   vormiga   ning   ilma   igasuguste
kaunistusteta.   Nii   tundubki   funktsionalistlik   ehitis   sageli   koosnevat   justkui
ilustamata   geomeetrilistest   vormidest.  Siledad   kaunistusteta   pinnad   krohviti   ja   värviti   ühevärviliseks.   Terase   ja
raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta
aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes
annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste   kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969)


Gropius   tahtis   luua   arhitektuuri,   mis   sobiks   masinate,   raadio   ja   kiirete   autode
maailma ning mille funktsioon oleks tema vormides selgelt ära tuntav. Ta tahtis
ühendada kõik visuaalsed kunstid arhitektuuri juhtimisel ühtseks tervikuks, mille
abil pidi muutuma kogu elukeskkond. Ühendamise aluseks pidi olema praktilisele
funktsioonile   vastavate,   lihtsate,   geomeetriliselt   "puhaste"   vormide   loogika.
Funktsionaalne on ilus. Gropius: Bauhaus Master's House (Lyonel Feininger),
Dessau, 1926 Bauhaus 20.sajandi mõjukamaid arhitektuuri- ja disainikoole Kunst - ühiskonna ja inimese
parandamise vahend   Asutas W.Gropius Weimaris 1919. a   Kuni 1925.aastani asus
Bauhaus Dessaus,    siis koliti Berliini  1935. a. kool suleti natside käsul, tuumik
lahkus USA-sse. Bauhaus, Dessau, 1925-26 Toetuti funktsionalismi ideoloogiale. Ludwig Mies Van der Rohe 1886 1969 Sündis   Saksamaal   Aachenis.   Õppis   oma   isa   kivitöökojas.   Otsustas   hakata
arhitektiks ja astuda Peter Behrens stuudiosse 1908.aastal. Behrens oli modernismi
teerajaja. Mies Van der Rohe   arhitektuurisuundmused baseerusid ehitustehnikal.
Huvitus vene konstruktivismist ja hollandi De Stijl’i neoplastitisismist. 1930.aastal
kutsuti ta Bauhausi direktorks, kuhu jäi selle sulgemiseni. Tema kuulsaim lause –
“Less is more” (vähem on rohkem ehk mida vähem, seda parem).  Ehitised-
Berlin   Hochhaus   Friedrichstrasse   1921,   Seagram   Building   1958,   1929.aasta
Barcelonas   toimunud   maailmanäituse   Saksa   paviljon.   VILLA   TUGENDHAT,
BRNO,   Mies Van der Rohe, 1929,  Le Corbusier 1887-1965  (šveitslane, Charles Edouard Jeanneret) Maja   on   elamise   masin.   Kõik,   mis   hästi   funktsioneerib,   on   ilus.   Moodne
arhitektuur   on   võimalik   ainult   valgena.   Valge   on   puhtus,   tõde   ja   ausus.   Valge
puhastab pilgu. Valge on“ilu röntgen”, mille taustal torkab eriti teravalt silma kõik
ebapuhas, argine ja sobimatu.  Weissenhofi elamunäitus Stuttgartis 1927.  aastal
Funktsionalistliku arhitektuuri  läbimurre. Äratuntav funktsionalistlik look.  Mies
van   der   Rohe   palus   kasutada   võimalikult   heledat   tooni.    Weissenhof   -   valgete
villadega   hoonestatud   asum.     Moodulkujundus   -   Corbusier’  uuringute   tulemus
matemaatika,   arhitektuuri   ja   inimkeha   proportsioonide   vallas.   Villa   Savoye,
Poissy-sur-Seine,   1929-30   lihtne   ja   ilus   nagu   masin.   Ribiaknad,   Sisseehitatud
garaaž   (Maja   alumise   korruse   kaar   vastab   1927.a.   Citroen’i   pöörderaadiusele),
Katuseaed ja postidele toetatud hoone – loodus ümbritseb hoonet nii alt kui pealt,


Vaba planeering – puuduvad “kohustuslikud” vaheseinad erinevate ruumide vahel,
Ei   ühtki   ajaloolist   ornamenti,    Avatud   interjöör,   Dünaamiline   korrustevaheline
ühendus (spiraaltrepp),   Sisseehitatud mööbel , Katuseaed, Abstraktne sklptuurne
kujundus.  Le   Corbusier   nimetas   oma   kuulsa   lamamistooli “puhkamismasinaks”, ja ütles: Üks mugavamaid lamamistoole läbi aegade.  Oscar Niemeyer (19072012) (Lõuna-)Ameerika konkurentsitult kuulsaim arhitekt, Sünd. 1907, Rio de Janeiros,
Brasiilias, Niemeyeri loomingut on nimetatud “troopiliseks” ja “erootiliseks” – ja
arhitekt   pole   varjanudki   oma   inspiratsiooniallikaid,   mis   on   ulatunud   pidevalt
muutuvatest pilvedest armastatud naise kehakumerusteni.   1957 kutsti Niemeyer
peaarhitektina ehitama uut pealinna Brasíliat, Catedral de Brasilia 1959-70, j Le
Havre’i   kultuurikeskus:   teater   ja   näitusesaal,   1972   –   1982,  Niemeyer   on
kirjutanud   luuletuse   kaartele   ja   kumerustele.   “Oscar,   sa   teed   betoonist
barokki,” ütles Corbusier, kes ülistas täisnurki ja sirgjooni, “aga sa teed seda
hästi.”. j Niterói moodsa kunst muuseum (1996) Rio de Janeiros. Niteroi Museum
of   Contemporary   Art,   Niteroi,   Brazil   1996,  Niemeyeri   looming   on   täis
vabameelse   ja   vabavormilise   arhitektuuri   otsinguid,   leiutisi   ja   katsetusi,
Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine ,  teos-
Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright  (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside 
Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, 
Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House, 
Bear Run, PA, 1934-37  20. sajandi skulptuur Teiste   kunstiliikidega   sarnased   suundumused   (kubism,   abstraktsionism,
minimalism, pop) , Ebaharilikud mõõtmed ja uued materjalid, Vormi lihtsustamine
ja tükeldamine, Kineetilised objektid, Maastikuskulptuurid Constantin Brâncu i  (1876-1957) s. Rumeenias ș Üks   mõjukamaid   20.saj.   skulptoreid   ja   modernismi   pioneere   Nimetatud   ka
„moodsa skulptuuri isaks“, Constantin Brancusi, Lõputu torn, 1937-38 , 98 jalga,
Târgu-Jiu,   Rumeenia,   Taastati   ja   paigaldati   uuesti   2000.aastal.,   Torn   on   osa
skulptuuriansamblist,   milesse   kuuluvad   veel   Vaikuse   Laud   ja   Suudluse   Värav.


Lõputu Torn on monument noortele rumeenlastele, kes hukkusid I maailmasõjas.
Brancusi, Constantin – Table of Silence – 1935-1938 Henry Moore   1898-1986 aastal. Skulptuur   on   nagu   rännak.   Kohalejõudmiseks   on   erinevaid   teid   ja   viise.    Ruumilises   maailmas   on   üllatusi,   mida   pinnalises   maailmas   olla   ei   saa.    Skulptuur on täis lõputuid võimalusi... TEOSED- Puhkav figuur  1938, Kuningas
ja kuninganna 1952-53 ERINEVAD TEOSED- George Segal. Köietantsija (1969) kips, köis George Segal.
3 inimest 4 pargipingil (1979), George Segal. Depressiooniaegne leivasaba (1991),
Ed   Kienholz.   Dodge   '38   tagaiste   (1964)   Ed   Kienholz.   Sünnipäev   (1964,   Ed
Kienholz. Kaasaskantav sõjamälestusmärk (The Portable War Memorial) (1968)   Alexander Calder (1898 – 1976) Liikuvad   skulptuurid   -mobiilid   Traadist,   lehtmetallist   Üks   jäljendatumaid   ja
mõjukamaid skulptoreid, Calder “Flamingo” 1973,  Maastikuskulptuurid Christo – Valley Curtain – 19711972 - Rifle Gap, Colorado, Dennis Oppenheim – 
Directed Seeding-Cancelled Crop- Wheat (Part 1) – 1969, Tatlin, Vladimir – 
Kolmanda Internatsionaali monument – 1920   Kineetiline kunst Kineetiline   tähendab   liikumist,   liikumisega   seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse
või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises.
Kasutatakse   mitmesuguseid   uusi   materjale   nagu   nt.   pleksiklaasi,   metalli,
neoonlampe,   mootoreid   jm.   ning   luuakse   nende   abil   esteetilist   elamust   pakkuv
teos. Esimesed   kineetilised   teosed   loodi   juba   1920-aastatel.   Üks   tuntumatest
kineetiliste teoste loojatest oli dadaist Marchel Duchamp. Ameeriklane Aleksander Calder hakkas looma skulptuure, mis koosnesid peente
varraste   või   traatide   otsa   kinnitatud   erivärvilistest   ja   erineva   suurusega
elementidest. Need kinnitas ta laest rippuva või põrandalt tõusva varda otsa ja
moodustas   niiviisi   nn.   mobiili. Need   olid   hästi   tasakaalustatud   konstruktsioonid   kus   väiksemaid   ja   kergemaid


elemente tasakaalustas teisel pool telge raskemast materjalist element. Iseeneset
kerged konstruktsioonid pani liikuma väikseimgi tuuleõhk. Osad kunstnikud on kasutanud langevat või peegelduvat valgust ühe teose osana.
Nicolas Schöffer ühendas liikumisega nii valgusemängu kui ka   heli. Siin paneb
objekti liikuma elektrimootor. Peeglitset seintele valguse peegeldumine ja kaasnev
müra   moodustavad   osa   installatsioonist.   Jean Tinguely  teoseid loetakse mitte tehnikasaavutusi   ülistavaks   vaid   pigem   parodiseerivateks.   Objektide
liikumapanemiseks kasutatakse peale mootorite ka magneteid, laserkiiri või arvuti
abi. Tulemuseks on vaatemängulisus  ja võimalus nautida tehnoloogiasaavutusi. Minimalism 1960-70 Minimalism   kui   kunstistiil   levis   1960-70.   aastatel   eelkõige   USAs.
Minimalismi   põhiline   väljendusvahend   on   võimalikult   lihtne   põhivorm.   Sageli
kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike
loomingust. Minimalistlikest   teostest   ei   tule   otsida   mõnda   sinna   peidetud
allegoorilist   tähendust   vaid   objekt   ongi   teos   -   teos,   mis   väljendab   iseennast.
Olgugi stiili nimeks minimalism, on teos enamasti väga suur. Lihtsa ja suure vormi
kasutamisega   suunati   tähelepanu   ümbritsevale   ruumile   ja   objektile   enesele.
Olenevalt teost ümbritsevast ruumist, valgusest ja vaataja asukohast oli võimalik
tajuda selle mõju erinevalt. Nii oli vaataja otseselt teosesse kaasatud.  Donald Judd(1928-94) Donald Juddi inspireeris kuup kui täiuslik geomeetriline vorm nagu paljusid teisigi
minimaliste. Materjalidena kasutas ta tööstuses kasutatavaid materjale nagu teras,
vask, alumiinium ja  pleksiklaas.  Lucio Fontana(1889-1968) Lucio   Fontana   saavutas   kuulsuse   oma   lõigutud   teostega.   Hoolikalt   maalitud
lõuendit   ümbritseb   kallihinnaline   raam,   lõuendipinda   aga   läbistavad   teravad
sisselõiked.
Kuigi tihti seostatakse sisselõikeid vägivallaga, on kunstnik ise öelnud, et ta on
konstrueerinud, mitte hävitanud. Dan Flavin(1933-96) Flavin   kasutas   oma   kunstiliste   objektide   tegemiseks   päevavalguslampe. 
Neid horisontaalselt või vertikaalselt seina külge kinnitades moodustas ta erinevaid


kompositsioone. Flavin   pühendas   terve   seeria   oma   valgusskulptuuridest   vene
konstruktivist Tatlinile ja tema teosele Kolmanda Internatsionaali Monument. Maakunst Lõpp galeriikunstile Alates   kuuekümnendatest   levima   hakanud   hipiliikumine   ja   tarbimisühiskonna
kultus 
tõid kunstis kaasa   täiesti ebatavalise stiili, milleks on maakunst. Nagu nimetuski
ütleb,   on   see   kunstivorm   ühel   või   teisel   moel   maastikuga   seotud. 
Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja
muud   iidsed   kultusobjektid.  Osade kunstnike meelest oli galeriide roll kunsti vahendajana oma aja ära elanud,
lisaks   oli   ka   kunsti   mõiste   muutumas.   Loe   lisaks siin.
Nii   loodi   teos   galeriidest   või   avalikust   ruumist   väljaspool   ja   sageli   nii   suures
möötkavas,   et   seda   oli   korralikult   võimalik   vaadata   ainult   õhust.
Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö. Nii säilib
teos   peamiselt   fotodel   või   videosalvestistel.  Uute mõtete realiseerimiseks leiti erinevaid võimalusi. Loodust austav maakunst Loodust püütakse sekkuda võimalikult vähesel määral. Sellise kunsti tegemiseks
sobivad hästi puulehed, oksad, muld ja savi. Richard Longi kunst seisneb ühes tegevuses - käimises. Näiteks kõndis ta Peruus
lagedal väljal nii kaua kuni tekkis sirge jalgrada. Ta pildistas selle üles ja lisaks tõi
kaasa selle paiga kaardi.   Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale
või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999)-
kus   fotodel   on   jäädvustatud   vee   võtmine   ületatud   jõest   ja   selle   kallamine
järgmisesse. Richard Long suhtus oma kunsti tehes loodusesse äärmise austusega. Walter   de   Maria  joonistas   California   Majove   kõrbesse   valge   kriidiga   kaks
paralleelset   joont,   mille   samuti   jäädvustas   fotole. Rada kasvab kinni, aja jooksul kaovad kriidijäljed aga jäävad fotod, mille müügist
on võimalik kulud katta. Walter   de   Maria   tuntumaks   tööks   on   "The   Lightning   Field" 
Paigaks   on   New   Mexico   kõrb,   kus   suvekuudel   möllavad   sageli   äikesetormid.
Ta paigutas võrdsete vahedega  1 miil korda 1 km suurusele alale 400 roostevabast
terasest   piksevarrast.   Kohalik   haldaja   organiseerib   grupikülastusi   kuni   kuuele


inimesele.
Pileti eest tuleb välja käia 300 dollarit ja selle eest saab ööpäeva jooksul valguse
muutumist jälgida. Kõige oodatumat äikemängu piksevarrastes  aga ei garanteerita. Andy   Goldsworthy  kasutas   materjalina   kive,   puulehti   ja   oksaraage   ning   valis
tegevuspaigaks metsa või ranna.  Osade maakunstnike suhtumine loodusesse on  nii austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri
pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele.
Nende  aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert   Smithson  sai   eekõige   tuntuks   oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970).   Tema  soov   oli   soolajärve   rajatud
hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam
idee   oli   aga   pakkuda   mõtlemisainet   inimese   koha   üle   looduses.  Hilisemad
maakunstnikud   kritiseerisid   sellist   tegevust   kui   vägivaldset   terroriakti   looduse
vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar  Christo   ja   Jeanne-Claude`i paelus   sissepakitud   esemetes   peituv
salapära.   Nad   valisid   sissepakkimiseks   ruuremõõtmelisi   ehitisi   või
maastkuelemente   nagu   puud,   sillad,   hooned   jne.   Sissepakkimiseks   kasutatud
kangas ja   sissepakitud  objektid  moodustasid  täiesti   uusi  vorme   ja  said  seeläbi
hoopis   uue tähenduse.   Sellised tegevused nõudsid tohutut planeerimist ja sageli lausa aastatepikkuseid läbirääkimisi aga ka kopsakat raha. Selle teenimiseks müüdi
projekti   kirjeldavavid   jooniseid   ja   juba   olemasolevaid   fotosid.
Nii pakiti sisse suur lõik (92903 rm) Austraalia rannikust. Tööd tegid 100 töölist ja
11 vabatahtlikku. Kanga alla jäi kahe ja poole km pikkune ja 25m kõrgune kaljune
rannik.1970. a. lõpus teostati järgmine pöörane idee ja tõmmati oranž kardin üle
California   maastiku.   Sellele   järgnesid   Pariisi   kaunima   silla   Pont   Nauf
sissepakkimine   1985.a.,   projekt   "The   Umbrellas"   1984-91   ja   Berliini
riigipäevahoone sissepakkimine 1995.a. Maakunsti võib kokkuvõtvalt nimetada protestiks vaid galeriikunsti kunstiks
nimetamise vastu. Omamoodi kollektiivseks maakunstiks Eestis saab lugeda
Ristimäge Hiiumaal ja kiviskulptuure  Tagarannas Saaremaal.