TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. ...
ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. ; 2) Põhiseaduslikud seadused-täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis. Muutmiseks ja vastuvõtmiseks samuti eriline kord.; 3) Seadused-kõrgeima jõuga normatiivakt, mis on vastu võetud parlamendi poolt või rahvahääletusel. Materiaalses mõttes seadustega luuakse, muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas 4) Seadlused- ehk dekreet, Seadlusandluse õigus kuulub presidendile.See on riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaksmääratud juriidilisest seisundist.Erakorralised ja hädadikreedid ; 5) Määrused- on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad
nii, nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Kultuuri eri aspekte tuleb mõista väljaspool omaenda kultuuri konteksti. 9. Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid? Normide seos vSSrtustega. Normid ja väärtused Normid ja väärtused on iga kultuuri, iga grupi lahutamatu osa. Inimestel on kujunenud teatavad ühised arusaamad maailmast, ühine tõlgendus tegelikkusele. Nendest väärtustest tulenevaid käitumisreegleid nimeatatakse sotsiaalseteks normideks. Need on ettekirjutused, mis kirjeldavad ühsikonnas sobivat käitumist, aga ka seda, mis ei ole lubatud, on taunitav. Kõik sotsiaalsed normid ei ole samaväärsed ning osa norme on tähtsamad kui teised. Kõiki norme aitavad ühiskonnas kehtestada sanktsioonid. Sanktsioonid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Mida tähtsam on norm ühiskonna jaoks, seda rangemaid sanktsioone kasutatakse sellest üleastujate puhul. 10. Normide klassifitseerimine W.G. Sumneri jSrgi.
Kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Kontinentaal-Euroopas on tal ülimuslik iseloom (madalamad peavad olema kooskõlas; tühistada või muuta saab vaid vastuvõtnud organ). Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse, tühistatakse juriidilisi õigusi või kohustusi. Reguleerimine saab olla vaid üldise iseloomuga. Tänu materiaalsele käsitlusele on võimalik üldine võrdsetele võrdne ja ebavõrdsetele erinev käsitlus. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on saadud kindla protseduuriga ja vormiga. On ka formaalseid seadusi, mis ei ole samaaegselt materiaalselt seadused. Need ei puuduta kodaniku juriidilisi õigusi ja kohustusi, põhiliselt on need seaduse teel vastu võetud haldusaktid, nt riigieelarve, ratifitseerimisseadused, kellegi ametissenimetamise seadused. Seadus tehakse teatavaks avaldamise teel (§ 3, § 108). Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (kui pole määratud teist tähtaega)
normid, mis sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- e reaktsiooninorme. MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste õigusnormidega nendes sisalduvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide toime Seletav – määratlevad faktilist koosseisu, selle elementi, tagajärge. Viitav – viiteline (sama õigusakti mõni teine paragrahv), blanketne (muus õigusaktis oleval norm) Kitsendav – välistatakse olukord, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
instrumentaalmuusikat peeti alamaks, sest see ei suutnud luua täiuslikku elamust. Muusikaline kontseptsioon oli eraldi kunstivorm, kusjuures oluline ei olnud mitte ainult rütm, meloodia ja harmoonia, vaid ka sõnad ja liikumine. Muusika võis luua ning kanda edasi väga võimsaid ideid, nähes selle jõudu, oli filosoofidele oluline see võimalikult konstruktiivselt eetilise vahendina ära kasutada. Nii et moraalsed ettekirjutused nägid muusikas oma liitlast. Igasuguse lüürilise luule eesmärgiks oli õpetada, täpne funktsioon olenes zanrist: pajaanid jutustasid jumalatest, õpetades pühendumust; eepilised poeemid kiitsid kangelaslikkust ning ettevõtlikkust. Kreeka muusika portreteeris ning kujundas välja kultuuriväärtusi, mis kehastusid sõnades, tantsus, meloodias, saades kindlat eetilist laadi spetsiifilisteks muusikazanriteks. 10 http://www.hammerwood.mistral.co.uk/gmusic.htm 11 http://en.wikipedia
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; 15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all oleva töötaja; 16) [kehtetu -RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003] 17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevusala muutmisest; 18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate
SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. Lääne õiguse kindlad elemendid 1. Normid e kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriteetne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid ja nende töö 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus – käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses mõttes. Objektiivne: kehtiv õigusnormide kogum.
toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge Juriidiline koosseis mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes 5. Õiguse rakendamine 1. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Riik loob ÕN selleks, et ta tahab, et kodanikud nende järgi käituksid. See ongi õiguse realiseerimise eesmärk. Õiguslik realiseerimine tähendab, et viiakse ellu ÕN-I ettekirjutused õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Õiguse realiseerimine võib toimuda 3 vormis: Õiguse järgimine (täitmine) Õiguse kasutamine Õiguse kohaldamine 2. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate ÕN-de ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul nõutav, et subjekt sooritaks aktiivse teo, aga
DIKTATUUR: Autoritaarne isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli on see ajutise iseloomuga. Piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. Valgevene, Venemaa, Hiina Totalitaarne- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle. See on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism, islam, natsism) ning äärmiselt agressiivne võimalike sise-ja välisvaenlaste suhtes. Riigi mõjutamisvahendid: 1. Ettekirjutused 2. Rahaline mõjutamine 3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine Õhuke riik (liberaalriik) - Võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik (sotsiaalriik) Jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus, et valitsuse tegevust finantseerida. Ühishüve.
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjuta...
teostada järelevalvet 3) Info ja dok-ide elektrooniline edastamisvõimalus. 4) Eelduste ja võimaluste loomine elektrooniliseks asjaajamiseks. Registrikaardi andmed on avalikud v.a need, millele on seadusega kehtestatud piirangud. Registrikaardiga võivad tutvuda ja teha sellest koopiaid kõik isikud. Registri koosseisu kuuluvad ka menetlustoimikud, mis ei ole avalikud. Reg.kaardile kantakse ka audiitori karistused ning tehtud ettekirjutused, mis on avalikkusele nähtavad 3a jooksul kanda tegemisest. Audiitorkogu liige on kohustatud koostama ja registri infosüsteemi kaudu esitama audiitorkogule tegevusaruande ar.perioodile järgneva 50 päeva jooksul. Aruandes tuleb anda selge ja põhjalik ülevaade praktilise tegevuse kohta ar.per-l (01.07 30.06). Audiitori aruanne avaldatakse hiljemalt 31. augustiks kas audiitori koduleheküljel või selle puudumisel audiitorkogu kodulehel üldkasutatavas arvutivõrgus.
mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul ,,mida ma peaksin tegema?" Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime
Kuid väärtushinnangud on üheks oluliseks aluseks, kui me otsustame oma tegevuse otstarbekuse üle. Seetõttu ei saa teadus meile ütelda, milliseid eesmärke tuleks endale seada, selle seos inimese elutegevusega on vahendatud selle abstraktsiooni kaudu, mis teeb võimalikuks objektiivse teadmise. Niisuguse teadusliku maailmapildi lähtekohalt vaadeldes võib maailmamõistmises eristada kolme komponenti: 1) kognitiivne külg, st. maailma kirjeldused ja seletused, 2) väärtushinnangud, 3) ettekirjutused tegevuse jaoks, näiteks eesmärgiseaded, normid, ideaalid jms. Tavalises maailmamõistmises pole need aspektid üksteisest teravalt lahutatud, pigemini nad sulanduvad üksteisesse. Filosoofiline maailmamõistmine avastab nende erinevuse ja analüüsib nende vahekorda maailmamõistmises. Teaduslik teadmine lahutab need aspektid üksteisest ja see teeb teadusliku teadmise inimese elutegevusse lülitamise iseseisvaks ülesandeks.
selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. täidesaatva funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigusnormid Regulatiivsed õigusnormid on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele.
Tõendab, et sõnum pärineb sõnumi saatjalt ja ei ole muudetud. · Vajalik on kolmas osapool, mis väljastab ja verifitseerib digitaalseid sertifikaate 29. Nimeta erinevaid andmeallikaid organisatsioonis. - Erinevaid andmeallikaid on palju, neid lisandub juurde · Sisemisedorganisatsiooni dokumendid, andmebaasid · Personaalsedtöötajate arvamused, kompetentsid · Välisedavalikud andmebaasid, riiklikul tasemel aruanded ja ettekirjutused · Clickstream dataveebilehe külastuse käigus klikitud lingid · Uued lisandunud allikad blogid, podcasts, videocasts, pildid, videod, diktofonile salvestatud memod ja märkmed o Struktureerimata andmed raske esitada struktureeritud kirjena 30. Kirjelda traditsioonilist failisüsteemi. Millised probleemid on traditsioonilisele failisüsteemile omased? Probleemid: Andmete liiasusandmete duplitseerimine erinevate rakenduste andmefailides
oskusteave, tehnoloogia või kontroll tootmiseks vajalike maavarade üle. Riigi konkurentsipoliitika ülesandeks võib olla monopolide tegevuse reguleerimine või nende tekkimise üleüldine vältimine. Kui tegemist on loomuliku monopoliga, võib lahenduseks olla (1) ettevõtte riigistamine (2) hinnaregulatsioonide sätestamine (näiteks seades riiklikult kehtestatud hinnad/ülempiirid), (3) kvaliteedikontroll (riiklikud ettekirjutused toodangu kvaliteedile), (4) liitumispiirangud ning äärmisel juhul (5) monopoolse ettevõtmise osadeks jagamine. 5) Monopson (tunnused). Monopsoni korral ei kontrolli turgu mitte üksainus pakkuja (nagu monopolis), vaid üksainus ostja, kellel on võimalik turuhindu mõjutada. Seetõttu nimetatakse monopsoni ka „ostja monopoliks“. Sarnaselt monopolile ei ole tegemist majanduslikult efektiivse turuvormiga. Kuigi monopsoni puhast vormi esineb harva (näiteks mõnes väikelinnas, kus üks
tax inspectors maksuametnikud 696. Taxation Act maksustamisseadus 697. conducted by juhitud kellegi poolt 698. inspecting compliance kontrollima vastavust 699. administered haldab 700. Tax Board maksuamet 701. Customs Board tolliamet 702. register with the tax board registreeruma maksuametis 703. keep accounts hoidma alles arveid 704. present tax returns esitama tuludeklaratsiooni 705. not impede mitte takistama 706. compulsory precepts kohustuslikud ettekirjutused 707. the obliged person võlgu olev isik 708. to raise raha korjama 709. nuisance tüütus 710. social-security sots kindlustus 711. a tax haven maksuparadiis 712. tax relief maksuvabastus 713. will of a taxpayer maksumaksja kohustus 714. issue precepts välja andma ettekirjutusi (?) 715. dues liikmemaks 716. exemption vabastus 717. assessor hindaja 718. tax levy maksukogumine 719. a tax return tulumaks 720
olemasolu ja seega ka hüvitise määramisel. Võimalik on ka kohtuliku keelu määramine kolmandatele isikutele. Tsiviilõigus tavaliselt lubab tulevasele sündmusele suunatud kohtulikke ettekirjutusi isikute vastu, kes on seotud kellegi teise lepinguvälise kahju tekitamisega, isegi kui nendel kolmandatel isikutel puudus eelnev teadmine õigusrikkumisest. Saksa doktriin "Störehaftung" näiteks lubab kohtulikud ettekirjutused kolmandate isikute suhtes, kui nad osalevad pooldavas tegevuses, mis põhjustab "korrarikkumise", isegi kui nendelt isikutelt ei nõuta kahju hüvitamist ilma tõendita teadmiste kohta. EU 2001. aasta autoriõiguste direktiiv33 nõuab, et liikmesriikide seadusandlus teeks ettekirjutuste andmise võimalikuks autoriõiguste omanikele vahendajate suhtes, kelle teenuseid kasutatakse autoriõiguste rikkumiseks, isegi kui vahendajad ise rikkumise eest ei vastuta. 34 33 Direktiiv 2001/29/EÜ 34 A
mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul „mida ma peaksin tegema?“ Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime
mitte? · Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides? Eetikakoodeksid Eetikakoodeksid jagunevad laias laastus kolme suurde rühma: 1. normatiivsed (rules-based) - ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste (mõtlemisstandardite), mis esitatakse positiivses ja käitumisnormide, mis esitatakse negatiivses vormis, kirjalik konstateering, mille järgimine on ettevõtte töötajatele kohustuslik, sisuliselt täpsed ettekirjutused. 2. väärtustele tuginevad - tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. 3. sotsiaalselt kohustavad (social-responsibility-based) - firma kohustused kõigi oma huviliste - oma klientide, töötajate, omanike, aktsionäride, partnerite, konkurentide ning ka kogu ühiskonna ees. Enne koodeksi tegemist on vaja leida vastused järgmistele küsimustele:
organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatused ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud kokkuleppele. 6) Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. Regulatiivsed õigusnormid on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega,
ja seadust saab muuta või tühistada vaid selle vastu võtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Reguleerimine vaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob õiguslike tagajärgedega. Võimalik üldine võrdsete võrdne ja ebavõrdsete erinev käsitlus. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Osa formaalseid seaduseid ei ole materiaalses mõttes seadused on põhiseaduslikus korras vastu võetud, kuid ei puuduta kodaniku juriidilisi õigusi ja kohustusi (nt Riigi eelarve seadus). Seaduse teatavakstegemine toimub avaldamise teel, selle kord põhiseaduses. Täitmiseks üksnes avaldatud seadused. Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist, kui ei sätestata teisiti.
kindlustada tegevuskeskkonna toetus ja see hõlmab palju politicsi Policy Policyt võib üldiselt nimetada tegevusjooneks. Policyt võib teha üksikisik, rühm või avalik võim. Policyt võib mõista sidemena kavatsuste, tegevuste ja tulemuste vahel. Policy väljendub: 1. Kavatsuste tasandil valitsuse seisukohana 2. Tegevuste tasandil valitsuse käitumisena 3. Tulemuste tasandil valitsuse tegevuse mõjuna ühiskonnale Riigi mõjutamisvahendid Kolm põhilist: 1. Ettekirjutused (regulatsioon) 2. Rahaline mõjutamine 3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine Riigi tegevusulatus: erinevad vaated ® Konservatiivne riigikäsitlus minimaalriik ® Liberaalne riigikäsitlus piisavalt sekkuv riik ® Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne riik ® Fukuyama lähenemine: riik ei pea tegelema liiga paljude asjadega, aga tuleb tagada riigivõimuinstitutsioonide tugevus Riigi funktsioonid: minimaalsed
üle, kelle ülim kohustus on olla riigi liige"(Rechtsphilosophie, § 258). Indiviidide vaba mänguruum riigis on perekond ja kodanliku ühiskond. Hegeli ,,vabadus" tähendas inimese vabanemist individuaalsest egoismist. Hegeli riik kui teostunud vabadus ei olnud inimese vabaduse piiraja, vaid hoopis selle tagaja ja laiendaja. Hegel ei tunnistanud riiki piiravat loomuõigust. Õiguse ülim allikas on üksnes riigi tahe. Tõeline õigus oli just riiklikes seaduses selgesti määratletud ettekirjutused [Luts 1997, lk 120]. Karl Marx'i (1818-1883) veendumuse kohaselt ei olnud filosoofia ülesanne mitte maailma seletamine, vaid selle muutmine [Ibid., lk 120]. Kui maailmas, mis on kujundatud inimliku vaimuga (mitte jumaliku), mittevabaks jäänud proletariaat, siis pidi ts oma vabastamise ise ette võtma. Seega otsustas Marx tulevikueesmärgile: tootmisvahendite ühiskonnastamisele klassivõitluse dialektika kaudu. Ideed on ühiskondlikult tingitud käitumisorientatsioonid ja
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja. On oluline era- ja avaliku õiguse eristamine. 5. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõ loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Õigusliku reguleerimise meetodid: · Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6
Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934- 1940). Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina
Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid v ettekirjutusi. Preskriptivism nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotustused on universaalsed ettekirjutused. Alasdair MacIntyre · Väitis, et teaduslikud teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse. · Mõisted hea, õiglane, kohus on lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist eba sobi enam õigupoolest kellelelgi ega millelelgi. · Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb?; vastus: ajaloolisele traditsioonile. · Tema arvates 2 võimalust: o Valida Aristotelese voorusõpetus või
org/wiki/Asjaajamine AMETIKIRJADE NÄIDISED http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur DOKUMENDIHALDUS Dokumendihaldus on dokumendi kontrollitud haldamine läbi terve selle elukäigu Selleks, et tagada vajalike protsesside ja otsuste piisav dokumenteeritus ning korrektne dokumendihaldus, kehtestab asutus oma asjaajamiskorra. Selles määratakse dokumendi elukäigu iga etapi jaoks vastutus ja kontrolli teostamise viis (nt. ettekirjutused dokumentide vormistamiseks, dokumentide registreerimise kord, dokumendi arhiveerimise kord, jne.). Asjaajamiskorra kõrval on teiseks oluliseks dokumendihalduse ohjevahendiks asutuse tegevuste ja funktsioonide liigitusel põhinev dokumentide loetelu, kus näidatakse ära dokumendisarjade säilitustähtajad ning tihti ka juurdepääsu piirangud teatud liiki dokumentidele. Dokument on informatsiooni haldamise viis ja vahend
eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine läbirääkimise tehnikad Eetika abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine. Psühhoteraapias on fookus kõrvaldav, aitab ületada olemasolevaid probleeme, nt. ärevus, depressioon · Probleemi olemus. Nõustamine tegeleb igapäevaeluliste probleemidega, nt. pere, töö, suhted. Psühhoteraapia probleem on komplekssem. Et eristada kumma alla probleem sobib, on vaja diagnostikaprotseduure. · Eesmärk. Nõustamisel lühiajaline
Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-1940). Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses
huvide realiseerimine. Formaalselt mõistetud haldusõiguse reegli kujutus. §2 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: - käsud e. ettekirjutused otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus. - keelud otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus) - õigustused juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele) Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik:
3. §3 Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete ringi väljaselgitamine võimaldab kindlaks teha valdkonna, mida haldusõigus reguleerib. Õiguslik reguleerimine = meetod + ese. Reguleerimise erisused on määratud reguleerimise meetoditega, st milliste vahendite ja millisel viisil reguleeritakse vastavaid suhteid. Reguleerimise üldtunnustatud meetodid on: käsud e. ettekirjutused otsesed juriidilised kohustused sooritada teatud tegu/toiming (haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus. keelud otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus) õigustused juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele) Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik:
Serveerige sourklaasis Konjakikokteilid Olulisemad konjakid on pärit veini kodumaalt Prantsusmaalt. Charente'is LäänePrantsusmaal toodetakse konjakit ja Prantsusmaa lõuna osas Armagnacis toodetakse armanjakki. Need on kahtlemata parimad ja tuntumad konjakisordid. Samuti on olnud nad eeskujuks teiste konjakite tootmisel. Konjaki ja armanjaki tootmismeetodeid reguleerivad hoolikalt Prantsuse seadused ja ettekirjutused. Konjakit toodetakse väga lihtsast vähese alkoholisisaldusega valgest veinist, mida destileeritakse kaks korda. Saadud vedeliku laagerdamine tammevaadis annab konjakile ta omadused ja vormi. Hea kvaliteedi saamiseks laagerdatakse konjakit vähemalt kolm aastat mida pikem laagerdusaeg, seda parem ja kallim on konjak. Amanjakki toodetakse üldjoontes samamoodi, ainult selle vahega, et veini destileeritakse ühe korra.
edastatakse järeltulevatele põlvkondadele muutuv sotsiaalses aeg-ruumis sisemine heterogeensus: sotsiaalsete gruppide eristumine hoiakute, uskumuste, kommete, maitsete jne baasil Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja; märgid ja sümbolid - esindavad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikku toimingut või objekti kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis
Elanikkond (soovitavalt kasvav, reeglina äärelinnas; arvestada tuleb soolist, vanuselist ja teiste hulgimüüjate lähedus võib varanduslikku jaotust ning elulaadi). olla kasuks. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba Asukoha valikut mõjutavad tegurid tööstusettevõtetel: Asukoha valikut mõjutavad tegurid Piirkondlikud ettekirjutused - kas teenindusettevõtetel: selline tootmine on lubatud? Lähedus kaubanduskeskustele Rendileantavate pindade (või neis paiknemine) on sageli olemasolu. soodne. Transporditingimused Liiklustihedus, juurdepääs Kaugus toodangu turust ja hoonele. toorainest
1)Neid ettekirjutusi ei tohi suunata mitte välisriigi kohtule, vaid sellele vaidluse osapoolele, kes menetleb või tahab menetleda asja välismaa kohtus. (Kui aga isik alaliselt ei ela Inglismaal ja tal ei ole olilisi varasid seal, siis seda ettekirjutust tõenäoliselt isik järgima ei pea). 2)Ettekirjutust on kerge teha osapoolele, kes kuulub kohtu jurisdiktsiooni alla, nagu nt Inglismaa Kodanik ja kelle suhtes see ettekirjutus on tõhus vahend. 3)kuigi need ettekirjutused on suunatud isikutele, mitte kohtutele, on siiski tegemist sekkumisega välisriigi kohtu jurisdiktsiooni, ja seega tuleks seda ettekirjutuste tegemiste õigust teostada hoolega. 4)Erinevad põhimõtted kehtivad juhul kui ettekirjutuse eesmärk on takistada osapoolel menetleda asja välisriigi kohtus, sest kokku oli lepitud teisiti ja menetledes asja välisriigi kohtus rikuks ta vahekohtu kokkuleppet või sätet lepingus, mis näeb ette ainupädevuse nt Inglismaale.
koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks; kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE
jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. iseloomustab kõik,mis dispositsiooni kohta eespool öeldud. 6)Täidesaatva funktsiooni järgi- regulatiivsed ja kaitsvad õigusnormid Regulatiivsed õigusnormid- vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Suunatud
saavutanud kokkuleppe. 07.10.2014 Õigusnormi loogiline struktuur ja õigusnormiettekirjutuse struktuut Loogika: Hüpotees Dispositsioon Sanktsioon KUI-SIIS-VASTASEL JUHUL räägib meile õigusnormi loogilisest struktuurist. Sellist õiguslikku struktuuri valdavalt me ei leia õigusnormide ettekirjutustest. Ettekirjutus: A/Hüpotees; dispositsioon B/ Hüpotees; sanktsioon. Õigusnormide loogiline struktuur loob tervikpilti. Õigusnormi ettekirjutused sõltuvalt normi eesmärgist seda tervikpilti ei sisalda ja ei peagi sisaldama. Nii on õigusnormide ettekirjutus struktuur, siis on ta koos seisev osa kas hüpoteesi ja dispositsiooniga või hüpoteesi ja sanktsiooniga. I regulatiivsed normid II Õigustkaitsvad normid. Kui HÜPOTEES siis DISPOSITSIOON. Kui HÜPOTEES vastasel juhul SAKNKTSIOON. Kui piirialase koostöö küsimused ja piirivalvejuhtumid ei leidnud lahendamist Eesti
Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja. On oluline era- ja avaliku õiguse eristamine. 5. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõ loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Õigusliku reguleerimise meetodid: · Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6
Sajandi kirikumuusikas 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Olulised muutused liturgias ja ettekirjutused ka kirikumuusikale. Nõuti ka greg. laulu reformimist ja selle tähtsuse taastamist liturgias. Tulemuseks oli greg. laulu tunduv lihtsustamine kaunistuste kaotamise teel. · Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. Sajandil 16. sajandi alguses hakkas Itaalia muusika taas õitsema seoses paljude prantsuse ja flaami muusikute maaletulekuga Itaalia sõdade ajal 15.-16. sajandi vahetusel, aga ka uue situatsiooniga poliitikas ja majanduses. Suurenes metseenide huvi kunsti ja
õigusi ja kohustusi tekitavad lepingu sõlmimine õigusi ja kohustusi muutvad muutmine õigusi ja kohustusi lõpetavad kehtetuks tunnistamine Faktide kogumi järgi: lihtfaktid- nõutav vaid üks juriidiline fakt liitfaktid- nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus. 40. Õigusliku reguleerimise protsessis realiseeritakse õigusnormid, st viiakse ellu õigusnormi ettekirjutused õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Õigus realiseerub 3 vormis: õiguse järgimine(täitmine) õiguse kasutamine õiguse rakendamine Õiguse järgimine subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele. Kohustavate normide puhul on nõutav, et subjekt sooritaks aktiivse teo, aga keelavate normide puhul, et ta hoiduks teost.
omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad. Hulgimüüjal: tarbijate põhihulgale lähemal; soodsad transpordivõimalused; reeglina äärelinnas; teiste hulgimüüjate lähedus võib olla kasuks. Tööstusettevõtetel: 1. Piirkondlikud ettekirjutused - kas selline tootmine on lubatud? 2. Rendileantavate pindade olemasolu. 3. Transporditingimused 4. Kaugus toodangu turust ja toorainest. 5. Energia, vee, oskustööliste jt ressursside kättesaadavus ja maksumus. 6. Finantseerimisvõimalused Teenindusettevõtetel: 1. Lähedus kaubanduskeskustele (või neis paiknemine) on sageli soodne. 2. Liiklustihedus, juurdepääs hoonele. 3
(alamkult suure kultuuri sees) ja kontrakultuuridest jne 33. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi 34. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 35. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba
Neile on omane passiivsus ja fatalism, isikliku initsiatiivi puudumine. 19 · Budism- hool hinge saatuse pärast. Vabatahtlik perekonnast ja vanematest ning järglastest loobumine. Kasvatuse eesmärk Hiina kasvatustraditsioonis oli individuaalne suunamine n-ö kohuse teele, kus iga nii tegevust kui ka suhteid puudutav pisiasi oli ettekirjutatud äärmise põhjalikkusega ning need ettekirjutused ei muutunud sajandite vältel kuigivõrd. Kasvatuse ülesanne oli väikesele grupile rahvajuhtidele ühiskondliku korra ja mitmete selle seoste õpetamine ning enamikule rahvast sündsa käitumise õpetamine igal elujuhtumil. Hiina kasvatus oli väga tihedalt seotud riigi sotsiaalse struktuuriga, saavutas suure mõjujõu ning täitis edukalt oma eesmärgi. Kasvatus oli selgelt eetilise iseloomuga. Kasvatati praktilist
jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. iseloomustab kõik,mis dispositsiooni kohta eespool öeldud. 6)Täidesaatva funktsiooni järgi- regulatiivsed ja kaitsvad õigusnormid Regulatiivsed õigusnormid- vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Suunatud
PS ptk-sid "Üldsätted" ja "PS-i muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. Referendumi käigus teostab rahvas talle kuuluvat legislatiivset riigivõimu. Seadus* – Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadust saab muuta või tühistada vaid selle vastu võtnud organ. Seadusega materiaalses tähenduses luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Seadused võetakse vastu Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seadus jõustub 10. päeval pärast RT-s avaldamist, kui pole märgitud teisiti. 2.5. Seadlus Seadlus* - seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid* -
Kõiki väärtusi mõõdetakse läbi normide. Väärtused- arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas. Üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne. Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme. Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema, väärtus on puhtus. Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Normide klassifitseerimine: Tavad- tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale Moraalinormid- tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms Seadused- kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta ning reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi. 32
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
