kokkupuutumine 83/447/EEC asbestiga töötamine 86/188/EEC kahjustav müra 88/364/EEC teatud spetsiifiliste tegurite ja tegevuste keelamine Eurodirektiivi 89/391/EEC art. 6.2 sätestab preventsiooni põhiprintsiibid : - vältida riske - hinnata riske, mida ei saa vältida - võidelda riskidega nende tekkeallikates - kohandada töö inimese võimetele vastavaks (arvestada nõudeid töökoha kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul, et vähendada monotoonset ja arütmilist tööd) - kohandada tehnikat inimesele - asendada ohtlik ohutuga - arendada üldist ennetuspoliitikat - edastada töölistele asjakohast informatsiooni ja teadmisi riskidest ja nende mõjust tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia
- süstemaatilist uurimist, kuidas riskist tulenevaid võimalikke kaotusi viia miinimumini - otstarbekohast haldamismeetodi valimist ja teostamist - riskitaseme vähendamist või ohuteguri eemaldamist töökeskkonnast Riskitasemed ·VÄHENE RISK (I tase) erilisi abinõusid ei vajata. ·VASTUVÕETAV RISK (II tase) ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel ·KESKMINE RISK (III tase) tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. ·SUUR RISK (IV tase) - nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist. Abinõud tuleb rakendada 1 3 kuu jooksul. ·TALUMATU RISK (V tase) riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks
enne ja pärast töö lõppu, töövaheaegadel, mõnes riigis liidetakse nendega ka teel tööle juhtunud õnnetused. Selle tõttu ei ole võimalik adekvaatselt võrrelda tööõnnetuse arvu erinevates riikides. Eestis võtab tööga seotud õnnetusjuhtumid arvele Tööinspektsioon (ib., lk 22). Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri tegevusloa alusel loodud töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus. Töötervishoiuteenistus aitab läbi viia töökoha riskianalüüsi, mõõdab töökeskkonna ohutegurite parameetreid, kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi. Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja -õed, tööhügieenikud, psühholoogid, insenerid, ergonomistid, juristid, et tagada töötajate igakülgne kaitse (ib., lk 18). Töökaitsealane järelvalveorgan on Tööinspektsioon, millel on kõigis maakondades oma allüksused
- puudulik tegevus - vale tegevus - kahjulik ülemäärane tegevus - vale tegevusjärjestus - vale ajastamine Olukorrad, millest inimlikud vead võivad tuleneda: - kavandamisviga - tegevusviga - valmistamisviga - korrashoiuviga - kontrolliviga - käsitlusviga Suurem osa kommunikatsioonist inimeste vahel toimub suuliselt. See viis on eriti aldis mitmesugustele häiringutele ja teave ei lähe alati pärale. Suulise kommunikatsiooni nõrk koht on see, et teave võib ununeda, kontroll ei ole nii kerge kui kirjaliku teavitamise korral Inimlike vigade sündi mõjutavad tegurid: - keskkonnategurid - koormustegurid - stressitegurid - teiste töötajatega seotud tegurid. 1.4. TÖÖKESKKONNAALASE TÖÖ KORRALDUS RIIGI TASANDIL EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA TÖÖKESKKONNAFOND KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON TÖÖKOHT TÖÖANDJA TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST
füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökohaks nimetatakse ettevõtte või asutuse, territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta viibib tööandja loal või korraldusel. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. (i) riskide tekkimise vältimine; (ii) vältimatute riskide hindamine; (iii) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni; (iv) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; (v) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; (vi) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust.
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk
1. 07. 2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks. (31) Töötervishoiu ja töohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas kehtestab Vabariigi Valitsus.
Kõik kommentaarid