Töökoha riskide hindamine ja kontroll (0)

TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA
RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE
Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude
kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise
põhimõtetest.
MÕISTED
OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all
mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju.
RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus
ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi
saab ohu tõttu kannatada.
SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks
ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja
ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele.
RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist,
ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse
tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata
nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust.
TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste
dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja
tööohutuse valdkond.
Väljavõte
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond
§ 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised,
füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu
töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
§ 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1
punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme.
Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-
tunnise tööpäeva (40 tunnise töönädala jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta
tervisekahjustust.
§ 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida
tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
§ 5 (1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud ostarbel
ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine
ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega
töökeskkonda.
§ 6 (1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus,
laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis-
ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
§ 7 (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse
(RT11998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja
neid sisaldavad materjalid.
§ 8 (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja
inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad
põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
§ 9 (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste
kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning
muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
§ 9 (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele
mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud
samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja
psüühilises seisundis.
3. peatükk
§ 13 (1) Tööandja on kohustatud:
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,
korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt
käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on
kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima
selle tulemusi ning vajadusel kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja
töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning
hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja
soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse
55 aastat;
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles
nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja
töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi
tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Sisekontrolli all töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas mõistetakse töö
planeerimist, juhtimist ja järelevalvet eesmärgiga täita töökeskkonda
reguleerivate õigusaktide nõudeid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt tööandja
on kohustatud:
• viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab,
korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt
käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on
kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
• vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima
selle tulemusi ning vajadusel kohandama abinõud muutunud olukorrale.
Töökeskkonna sisekontrolli korralduse ettevõttes võib jagada viide etappi:
1. strateegia kavandamine;
2. personali organiseerimine strateegia elluviimiseks;
3. ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine;
4. detailse töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuskava koostamine;
5. järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli
korralduse efektiivsuse üle.
1.Strateegia kavandamine
Algatus tegeleda töökeskkonna probleemidega peab tulema tööandjalt. Sisekontroll
peab olema kaasatud töökorraldusse ning lähtuma töökeskkonna tervikhinnangust.
Tööandja peab kaasama sisekontrolli läbiviimisse ka töötajad.
Sisekontrolli strateegia peaks algama juhtkonnapoolse kohustuste ja vastuste
äranäitamisega ning ettevõtte töökeskkonnaalase töö eesmärkide püstitamisega.
Sisekontrolli strateegia kavandamisel tööandja:
• sätestab ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse üldpõhimõtted (sh Töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse kui miinimumnõude) ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste
ennetamiseks vajalikud meetmed kui ühe osa ettevõtte kaugemast eesmärgist
kaitsta nii materiaalseid väärtusi kui ka inimressursse;
• selgitab, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisega ei ole seotud mitte ainult
ettevõtte töötajad, vaid ka alltöövõtjad ning ettevõttevälise tegevusega seotud isikud
(näiteks kaupade transpordiga, jäätmete käitlemisega jne tegelevad inimesed) ja
külastajad;
• jaotab töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ja vastutuse juhtivate
ametnike (töökeskkonnaspetsialist, personalijuht, osakonna juhataja,
töötervishoiuarst, otsene tööjuht) vahel, mille kohaselt iga valdkonna juhataja
vastutab oma osakonna või töölõigu töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ning
koostatud tegevuskava elluviimise eest. Vastutaval isikul peavad olema vajalikud
teadmised ja võim võtta vastu tema pädevusse kuuluvaid otsuseid ja tegutseda
vastavalt olukorra nõuetele;
• fikseerib töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimiseks ja tegevuskava
elluviimiseks vajalikud konkreetsed meetmed (näiteks, kes kontrollib ja kuidas
kontrollitakse alltöövõtjate tegevust ettevõtte territooriumil ning kuidas tagatakse
nende ohutus) või viitab teistele asjaomastele dokumentidele (näiteks riskianalüüsi
materjalid, töökeskkonna ohutegurite mõõtmisaktid, materjalide ohutust tõendavad
sertifikaadid, sisekontrolli aruanded);
• määrab kindlaks tegevuskava läbivaatamise sageduse ja selle eest vastutava isiku;
• määrab kindlaks töötingimuste kontrolli ja järelevalve sageduse või aja (näiteks
alati enne töö algust, kord nädalas, kord kvartalis jne) sõltuvalt tööprotsessist ja
tegevuse ohtlikkusest;
• määrab kindlaks esmaabiandjad ja esmaabivahendite eest vastutava isiku ning
kehtestab esmaabi andmise korra ettevõttes;
• kehtestab protseduurireeglid tegutsemiseks tööõnnetuste korral lähtuvalt
kehtivatest õigusaktidest ja ettevõtte töökorraldusest;
• kehtestab tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja ohuolukordadest teatamise
korra;
• kehtestab protseduurireeglid tegutsemiseks tulekahju ja muude hädaolukordade
korral;
• teavitab töötervishoiuteenuste osutamise võimalustest ja korrast;
• määrab kindlaks töötajate väljaõppe, täiendõppe ja iseseisvale tööle lubamise
korra;
• sätestab ettevõttesisese töökeskkonnaalase info edastamise korra "ülevalt alla ja
alt üles".
Selle sisekontrolli korraldust käsitleva dokumendi allkirjastab tööandja või
tööandja esindaja.
Töökeskkonna sisekontrolli strateegia kavandamisel tuleb arvesse võtta tööandja
põhilised töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning muude õigusaktidega
sätestatud kohustused. Tööandja peab tagama:
• ohutu töökoha;
• ohutud töömeetodid;
• ohutud masinad, seadmed, töövahendid;
• vajaliku väljaõppe ja koolituse, kontrollimeetmed;
• vajalikud kaitsevahendid ja kaitseriietuse juhul kui ohte ei saa kõrvaldada;
• vastavad plaanid ja skeemid hädaolukordadeks;
• vajaliku väljaõppe hädaolukordades tegutsemiseks;
• kõikide võimalike riskide kontrollimise;
• olmeruumide olemasolu ja korrashoiu;
• vajadusel oma ala asjatundjate abi töökeskkonna ohutuks muutmisel ja
töötervishoiu teenuste osutamisel;
2. Personali organiseerimine strateegia elluviimiseks Tööandja peab:
• looma ettevõttes töökeskkonna struktuurid, see tähendab:
• määrama töökeskkonnaspetsialisti;
• korraldama töökeskkonnavolinike valimise;
• moodustama töökeskkonnanõukogu;
• määrama esmaabiandjad ja esmaabivahendite eest vastutaja;
• jaotama vajalikud tööülesanded, -vahendid ja volitused nii, et oleksid välditud
tervisekahjustused ja tööõnnetused;
• jälgima pidevalt töötajate vajadusi töökeskkonnaalaste teadmiste täiendamise
osas;
• hoolitsema pidevalt selle eest, et allüksuste juhid ning tööde juhid valdaksid kõiki
neid eriteadmisi töökeskkonnast, mis on neile vajalikud oma tööülesannete
täitmiseks;
• korraldama tööprotsesside pideva jälgimise nii, et ohud töökeskkonnas saaksid
võimalikult kiiresti kindlaks tehtud, hinnatud ja kõrvaldatud;
• välja selgitama tööl tekkinud tervisekahjustuste ja tööõnnetuste põhjused ning
koostama igal aastal ülevaate tööprotsessis tekkinud tervisekahjustustest ja
tööõnnetustest (arvesse tuleb võtta ka ohuolukordi, mis võinuksid põhjustada
tervisekahjustusi ja tööõnnetusi);
Tuleb välja selgitada kõik igapäevased tegevused. Nendeks võivad olla töötajate
koolitamise kord, isikukaitsevahendite kasutamine, seadmete ja masinate
kasutamine, puhastus, hooldus- ja remonditööd jne. Samuti tuleb süstematiseerida
olemasolev töökeskkonnaalane dokumentatsioon ning teha see kõikidele töötajatele
teatavaks.
3.Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 2 kohaselt:
• töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva
isiku elu ega tervist.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 3 kohaselt:
• töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1
loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm
on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise
tööpäeva (40 tunnise töönädala jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta
tervisekahjustust.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt tööandja on
kohustatud:
• korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja
töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning
hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja
soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse
55 aastat;
Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
psühholoogilised ohutegurid võivad põhjustada nii tööõnnetusi, kutsehaigestumisi
kui ka tööst põhjustatud haigusi. Tööõnnetusi tekitavad tavaliselt masinate ja
seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja
elektrilöögioht, plahvatus, tugev vibratsioon, kõrge temperatuur ning muud
samalaadsed tegurid. Erinevad füüsikalised ohutegurid esinevad sageli koos,
mõnikord lisanduvad neile ka keemilised ohutegurid (happe või leelisega söövitus,
mürgistus) või füsioloogilised ohutegurid. See tähendab, et paljud töötajad on
samaaegselt ohustatud mitmete ohutegurite poolt või et erinevad ohutegurid
ohustavad teatud tööde korral sama töötajat. Näiteks ehitustööde korral võivad
samaaegselt ohustada töötajat temperatuur, niiskus, müra, vibratsioon,
tolm, füüsiline ülekoormus ning seadmetest ja masinatest tulenevad
mehaanilised/tehnilised ohud.
Seadmest või masinast tulenevaid ohte ja nende poolt tekitatavaid riske saab
kindlaks teha näiteks uurides samm-sammult masina või seadme tööd. Millal tekib
oht? Millises olukorras või mida tehes võib tekkida probleeme? Kas kõik ohtlikud
seadme või masina osad on kaitstud ettenägematute olukordade tekkimisel või
juhuslike isikute juurdepääsu korral/eest? Riskide juhtimist ehk kontrollimist on
õige aeg läbi viia siis, kui töötatakse välja uusi tooteid, ostetakse või
projekteeritakse uusi seadmeid või masinaid ning projekteeritakse ja luuakse
töökeskkonda (töökohti).
Füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide hindamisel tuginetakse tavaliselt
piirnormidele ja piirmääradele. See tähendab, et tuleb teostada töökeskkonna
ohutegurite parameetrite mõõtmised. Neid mõõtmisi võivad läbi viia selleks
akrediteeritud mõõtelaborid. Riskide analüüsimisel võrreldakse saadud
mõõtmistulemusi kehtivate piirnormidega. Töökeskkonna mõõtmiste abil saab
näiteks kindlaks teha konkreetse töötamiskoha õhutemperatuuri, õhu
liikumiskiiruse ja relatiivse niiskuse, mürataseme, vibratsiooni, valgustustugevuse.
Mõõtmistele lisaks tuleb arvesse võtta töö iseloomu (kerge, raske, istuv töö, liikuv
töö, välistöö, sisetöö jne), kasutatavat riietust, töökohtade paigutust ja seadmeid
ning loomulikult antud töökohas töötavate inimeste arvu.
Kemikaalid võivad olla ohtlikud nii tervisele kui ka keskkonnale ning need võivad
põhjustada tulekahju ja plahvatusohtu. Kemikaalide kasutamine võib tekitada
tööõnnetusi, kutsehaigusi või allergiat ning muid tööga seotud haigestumisi. Samuti
võivad kemikaalid põhjustada suurõnnetusi.
Kemikaalide omaduste väljaselgitamine ja nendest tulenevate ohtude
kindlakstegemine on kemikaalide ohutu kasutamise aluseks. Terviseriski suurus
sõltub ohuteguri kontsentratsioonist, mõju ulatusest, ajast ning inimese
individuaalsetest omadustest ja tundlikkusest. Kui töökohal kasutatakse ohtlikke
aineid, peab tööandja hindama töötaja tervisele mõjuvate ohutegurite mõju ja
võimaliku terviseriski suurust. Selgitatakse välja, kas, kui palju ja millises
tööprotsessis kasutatakse kemikaale, kas töökohal on tolmu, gaase, auru, suitsu või
kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Samuti võetakse arvesse varasemad
töökeskkonna mõõtmise tulemused (kui need on olemas), tööinspektori tehtud
ettekirjutused, informatsioon esinenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta
ettevõttes.
Mis on riskianalüüs?
Riskianalüüs on süstemaatiline kindlas korras läbiviidud tegevus, mitte range
teaduslik protseduur. Enamasti pole selleks tarvis põhjalikke matemaatilisi
teadmisi. Meetod riskianalüüsi läbiviimiseks peaks olema küllaltki lihtne, et seda
rakendada võimalikult paljudes erineva profiili ja tegevusvaldkonnaga ettevõtetes.
Spetsiaalne ja erilist ettevalmistust nõudev riskianalüüs oleks vajalik väga ohtlike
ettevõtete jaoks.
Riskianalüüsi läbiviimiseks ei ole üldjuhul vajalik iga tootmisprotsessis kasutatava
seadme, masina või töövahendi üksikute detailide või sõlmedeni minev analüüs.
Tootja poolt peab juba projekteerimise staadiumist alates kuni seadme või masina
valmiskujuni olema tagatud kasutaja ohutus. Seadmega kaasasolev
dokumentatsioon juhib tähelepanu seadme kasutamisel kaasnevatele võimalikele
ohtudele ja nende vältimisele (ohutud töövõtted, kaitsevahendid, blokeeringud,
avariiline seiskamine).
Tootja tagab tootmisprotsessis kasutatavate seadmete ohutuse. Tööandja kohus
on tagada ohutu töökeskkond .
Miks on riskianalüüs vajalik?
Tööõnnetused, kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigused ohustavad töötaja elu,
kahjustavad suuremal või vähemal määral tema tervist, mõjutades ühtlasi
negatiivselt ka ettevõtte tegevust ja mainet (toodangu vähenemine, seadmete
kahjustumine, klientide usalduse kaotamine jms.) ning tuues kaasa mitmesuguseid
kaudseid inimühiskonda mõjustavaid tagajärgi ja kulutusi. Indiviidi seisukohalt
lähtudes on töötajaga juhtunud õnnetuse mõju tuntav eelkõige muidugi kannatanule
enesele ja tema lähedastele. Ühiskond tervikuna kaotab iga tööõnnetusega aga
tunduvalt rohkem kui üksikisik, ühiskonna kulud on alati suuremad: tööpanuse
kaotsiminek, toodangu kaotus või teenindamise halvenemine, maksude väiksem
laekumine, kulutused meditsiinile (kannatanu ravi ja hooldus), kulud pensioni ja
võimaliku kompensatsiooni maksmiseks, kulutused seoses asendaja või uue töötaja
väljaõppega jpm.
Riskianalüüsi käigus ilmnenud tööprotsessiga kaasneda võivate õnnetuste
ennetamine on väga oluline. See võimaldab kaitsta töötaja tervist võimalike
vigastuste või kutsehaigestumiste eest ja hoida ära märkimisväärset materiaalset
kahju. Analüüsi käigus selgub, kas ohutuse tagamiseks käesoleva ajani rakendatud
abinõud on piisavad või vajavad täiendamist.
Riskianalüüs annab võimaluse uurida ettevõttes tööandja poolt seni kasutusele
võetud tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmise meetodite ja vahendite
efektiivsust.
• Tööohutuse ja töötervishoiu probleeme tuleb ratsionaalselt analüüsida, nagu
mistahes teisi tootmisega seotud probleeme.
• Õnnetuse analüüsimisel tuleb arvestada mitte ainult tehniliste vaid ka
organisatsiooniliste põhjustega, viga võib olla organisatsioonis, mitte aga masinas
või töötajas.
• Riski ei saa vältida ainult töötajate väljaõppe ja isikukaitsevahendite kasutamise
kaudu, vajalik on plaanipärane riskide analüüsimise ja ennetamise süsteem.
• Riskianalüüs peab hõlmama ka meetmeid toimimiseks suurõnnetuse korral.
• Isikud, kes vastutavad hädaolukorras tegutsemise ja päästetööde eest, peavad
saama täiendava heatasemelise väljaõppe.
• Töötajad saavad võimaluse olla aktiivselt kaasatud tööohutuse ja töötervishoiu
korraldamisse.
• Tööandja võib võtta tööle töökeskkonnaspetsialisti, kuid vastutajaks jääb ikkagi
tööandja ise.
• Töötaja mittenõuetekohane käitumine ei vabasta tööandjat vastutusest.
• Igapäevases elus ja töös arvestab iga inimene suuremal või vähemal määral
võimalike riskidega.
Eeldused riskianalüüsi edukaks läbiviimiseks:
• tööandja suhtub heatahtlikult riskianalüüsi kohustuslikkusesse ja tegeleb sellega
omal initsiatiivil, lähtudes seadustest/normidest ja üldtunnustatud headest tavadest;
• tööandja on võimeline leidma riski suurusele vastava õige lahenduse, lähtudes
tootmisvajadustest ja kulutuste suurusest (tasuvuse analüüs);
• usk oma töö tulemuslikkusesse ning tahtmine mõtteviisi muuta, olla avatud ja
uuendustele vastuvõtlik. Mõtteviisi muutmine ei tähenda muidugi seda, et me
oleksime pimedad ja kurdid probleemide suhtes ning märkaksime ümbritsevas
ainult positiivset.
• mõeldes riskianalüüsist kui raskest ja ebameeldivast probleemist, millega tuleb
tegelema hakata ning millega tegelemiseks puudub igasugune motiiv, tekitame
iseenesele tarbetu emotsionaalse barjääri. Võtame seda hoopis kui huvitavat
väljakutset ja võimalust oma varemomandatud teadmisi rakendada ning õppida
juurde midagi uut;
• iga ülesande juures on oluline, kuidas sellele läheneda: kas otsida takistusi või
näha võimalusi, kas otsida süüdlasi või lahendusi.
Riskianalüüsi ettevalmistav osa.
• Analüüsi läbiviimiseks on soovitav moodustada rühm, kuhu kuulub ettevõtte
erinevate elualade inimesi (töödejuhataja, analüüsitava tööpingi/süsteemiga töötav
inimene, remondi-teeninduspersonal või mõned teised töötajad), kellel on vajalikud
teadmised ja kogemused. Rühmajuhiks on sobiv ettevõtte töökeskkonnaspetsialist.
• Vajaliku üldinformatsiooni saamiseks tuleb esitada mistahes küsimusi, mida
peetakse otstarbekaks. On vaja koguda teavet põhitoodangu, tootmisprotsessi,
töötajate arvu (eraldi nais- ja meestöötajad), tööaja (ka lõunavaheaeg, puhkepausid,
ületunnid) ning teiste analüüsiks oluliste küsimuste kohta.
• Töötajad võiksid vastata järgmistele küsimustele (häid tulemusi ausate vastuste
saamiseks annab anonüümselt täidetav ankeet):
• millised ohud esinevad nende töökeskkonnas, s.t. töötaja otseses ümbruses;
• millised ohud tulenevad tööprotsessist või kasutatavatest töövahenditest;
• mida peaks töötaja arvates tegema, et vältida vigastusi ja töötada ohutult;
• mis häirib töötajat kõige rohkem (millega ta rahul ei ole) oma töökohal.
• Määrata analüüsitav piirkond. Kui on tegemist väikese ettevõttega, võib hinnata
ühekorraga kogu tootmistegevust. Suurema ettevõtte puhul hinnatakse eraldi
erinevaid tootmis- või tegevuslõike. Eelnevalt on vajalik läbi mõelda kuidas nimelt
seda jaotust teha, kas (näiteks):
• struktuuriüksuste kaupa;
• jagada ettevõte mõttelisteks osadeks;
• tööoperatsioonide või töövahendite järgi;
• mõnel muul antud ettevõtte jaoks sobivamal viisil. • Selgitada välja ettevõttes
viimastel aastatel toimunud tööõnnetused ja nende põhjused,
endistel või praegustel töötajatel diagnoositud kutsehaigused.
RISKIANALÜÜSI VIIS SAMMU.
I samm: Selgita välja ohud (ohutegurid)
Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all
mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju.
Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva
isiku elu ega tervist.
II samm: Selgita, kes on ohustatud ja kuidas
Ohtudega kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine ja neile mõjuvatest ohtudest
tuleneva riski hindamine on äärmiselt oluline.
Ohustatud töötajatele tuleb korraldada tervisekontroll vastavalt kehtivale
õigusaktile (Töötajate tervisekontrolli kord).
III samm: Hinda riski suurust ja otsusta, kas olemasolevad ettevaatusabinõud
on piisavad
või peaks neid täiendama
Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus
ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi
saab ohu tõttu kannatada. Riskide hindamisel tuleb arvestada ka tagajärgede
raskust. Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kasutama tööl
ohumärguannet, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike
abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada (Ohumärguannete kasutamise
nõuded töökohas).
IV samm: Dokumenteeri avastused
Dokumenteerida tuleb:
• sisekontrolli strateegia (eesmärgid, tööülesannete jaotus, järelevalve korraldamine
jne), st lähtuvalt juhendmaterjali punktidest 1 ja 2;
• riskianalüüsi tulemused;
• tegevuskava.
Väikeettevõttes ja asutustes, kus ohutegureid on suhteliselt vähe ja riskid väikesed,
on võimalik riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise kohta vormistada
ühine dokument. Samuti võib sisekontrolli strateegiat käsitlevas dokumendis
viidata teistele asjaomastele asutuse- või ettevõttesisestele dokumentidele.
NB! Nende dokumentide jaoks ei ole kehtestatud mingit ühtset vormi, vaid
selle üle otsustab tööandja. Tähtis on dokumendi sisu.
V samm: Analüüsi hindamise tulemusi ja tee vajalikud korrektiivid
4. Töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuskava koostamine
Tegevuskava on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine,
näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse
probleemid. Tegevuskava on abiks tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vältimisel.
Väikeettevõtetes peaks strateegia olema koostatud võimalikult lihtsas vormis.
Kirjalik kava peab olema ajakohane ja selge, töötajatele arusaadav. Koostatud kava
on aluseks riskide süstemaatilisele kontrollimisele. Kavas peavad olema märgitud
vastutajad ja täitmise aeg. Tööandja peab iga-aastases tegevuskavas ära näitama,
milliseid abinõusid planeerib ta kavandada töökeskkonna parandamiseks.
Tegevuskavast peab selguma, mis ajaks peavad olema planeeritud abinõud
tarvitusele võetud. Tegevuskavasse ei pea kirja panema koheselt rakendatavaid
abinõusid ega selliseid, mis pole seotud töö planeerimisega. Seejuures tuleb silmas
pidada Euroopa Liidu raamdirektiivi 89/391/EEC üldpõhimõtteid:
• väldi riski;
• kontrolli riski, mida ei ole võimalik vältida;
• väldi või kontrolli riski selle tekkekohal;
• kohanda töö vastavalt töötaja ealistele ja soolistele iseärasustele, eeskätt töökoha
paigutusel ja kujundamisel, töövahendite ning töö- ja tootmismeetodite valikul,
arvestades monotoonse ja sundrütmiga tööga seotud terviseriskide vähendamist
töötaja tervisele;
• rakenda tehnilise progressi saavutusi;
• asenda ohtlik vähemohtlikuga;
• tööta välja arusaadav ennetamispoliitika, mis arvestab kasutatavat tehnoloogiat,
töö organiseerimist, töötingimusi, sotsiaalseid suhteid ja töökeskkonda mõjutavate
ohutegurite mõju;
• eelista kollektiivseid kaitsevahendeid individuaalsetele kaitsevahenditele;
• edasta asjakohast teavet, teadmisi ja oskusi töötajatele.
5. Järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning
sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle
Järelevalve ja kontrolli korraldamisel tuleb lähtuda sisekontrolli strateegias
sätestatud protseduurireeglitest ja tähtaegadest. Järelevalve ja kontrolli
korraldamine tähendab, et:
• kui on kasutusele võetud ettevaatusabinõud, peab tööandja veenduma, et need on
tõepoolest andnud soovitud tulemuse (kasutades nii aktiivset kui ka passiivset
kontrolli):
-aktiivne kontroll (otsene järelevalve), -passiivne kontroll (tööõnnetuste ja
kutsehaiguste uurimine);
• tööandja peab igal aastal sisekontrolli korralduse läbi vaatama. Kui see ei toimi
rahuldavalt ega anna soovitud tulemusi, tuleb sisekontrolli tegevus ümber
korraldada.
• sisekontrolli strateegia (eesmärgid, tööülesannete jaotus, järelevalve korraldamine
jne), st lähtuvalt juhendmaterjali punktidest 1 ja 2;
RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMISE MEETODID JA TEGEVUSKAVA
KOOSTAMISE
ALUSED
Riskide hindamise ja analüüsimise meetodeid on arvukalt. Meetodi valik on
tööandja enda otsustada. Ohuteguritest tulenevate riskide analüüsimine on põhiliselt
subjektiivne, toetudes hindaja(te) varasemale praktilisele kogemusele, omandatud
teadmistele, analüütilisele mõtlemisele, töötajate küsitlusele ning hindaja isiksusest
tulenevale võimele teha teemakohaseid üldistusi.
Ohutegurite kindlakstegemist võib alustada näiteks ohutegurite kaardistamisega.
Nii saadakse üldpilt ettevõtte olukorrast ja tehakse kindlaks ohtlikumad piirkonnad
ja tootmisprotsessid, mida tuleb riskianalüüsi käigus täpsemalt uurida. Ohtude
kindlakstegemine ja riskide analüüsimine toimub sellisel juhul üldiselt üksikule.
Esialgselt saadud üldhinnangut töökeskkonnale tuleks aeg-ajalt täpsustada.
Võiks kasutada ankeetküsitlust, kus ankeedis on loetletud antud ettevõtte
tootmistegevusele tüüpilised ohud. Neid ankeete kasutades saab ohutegureid
täpsustades hinnata ka ohtudest tulenevaid riske. Ankeetküsitlusest on kasu ainult
siis, kui selle on koostanud antud tootmistegevust hästi tundev inimene.
Ohutegurite kindlakstegemisel tuleb pöörata tähelepanu nii igapäevase töö
olukordadele kui ka harva tehtavatele töödele, nagu hooldus- ja korrastustööd, uute
masinate ja seadmete kasutuselevõtmisele ning asendustöötajatele ja uutele
töötajatele. Tuleb meeles pidada, et ohustatud võivad olla ka naabertöökohtade
töötajad ning teised möödakäijad, kliendid, külalised. Riskianalüüs võib vastavalt
olukorrale, vajadusele ja selle läbiviija(te)le olla väga erinev. Lihtsaim viis on
liikuda ringi töökohal ning teha kindlaks võimalikud ohud vastavalt riskianalüüsi
läbiviija(te) pädevusele ja kogemusele. Sellise riskianalüüsi eesmärgiks on saada
ülevaade töökohal esinevatest ohtudest ja nende mõjust. Kõik tähelepanekud
märgitakse üles ja nn kaardistatakse ohutegurid ning hinnatakse neist tulenevad
riskid. Järgmine tase on kas pädeva ja kogemustega ettevõtte oma
töökeskkonnaspetsialisti ja töötervishoiuarsti poolt või väljastpoolt ettevõtet
töötervishoiu-teenistuselt tellitud riskianalüüs. See võib olla samuti kas üldine
süstemaatiline riskihindamine või siis keskendutakse teatud töötamiskohale,
tööprotsessile vms, mille hindamisega näiteks ettevõtte spetsialistid üksi ei tule
toime.
Riskianalüüsi läbiviimise erinevate meetoditega saab ohtude kindlakstegemisel
võtta arvesse palju erinevaid tegureid ning täpsemalt määratleda nende vahelist
suhet. Analüüsimisel jagatakse kontrollitav seade, protsess väiksemateks
osadeks/lõikudeks ning hinnatakse neis riskid. Sageli kasutatakse sellisel analüüsil
kontrollküsimustikke või nn võtmesõnu. Ettevõttest endast sõltuvaid ohte saab
kindlaks teha kogu ettevõtte tegevusprotsessi kaardistamisega/dokumenteerimisega.
Tegevusprotsessi kontrollimine aitab näha sõltuvust finantseerimisest, allhankijatest
ja teistest koostööpartneritest. Mis juhtub, kui selle protsessi üks osa ei toimi?
Riskianalüüsi läbiviimisel võib olla sageli vaja kaasata eksperte, eriti siis, kui
ohtude tekkimine ja nende mõju ei ole ettevõttes selge (nt erinevate kemikaalide
kasutamisel). Sarnased ohutegurid ja võimalikud riskid on suure tõenäosusega juba
mõnes teises ettevõttes kindlakstehtud ja hinnatud. Lisateabe omamine aitab
hinnata ja analüüsida riske oma ettevõttes. Sellist teavet omavad tööinspektsioon,
tervisekaitseamet, , töötervishoiuteenistused jne. Riskianalüüsil tuleb arvestada juba
toimunud tööõnnetusi ja tekkinud kutsehaigestumisi.
Riskianalüüs töökeskkonnas hõlmab eelkõige ohutegurite kindlakstegemist ja
nende mõju hindamist. Seejärel võetakse arvesse:
• tööõnnetuste, kutsehaiguste, muude tööst põhjustatud haiguste ning soovimatute
kaasmõjude võimalikku teket;
• ohustatud töötajaid, nende arvu ja võimalikke teisi ohustatud isikuid;
• tehnilisi abinõusid ja isikukaitsevahendeid.
Ohtude süstemaatiline kindlakstegemine võimaldab välja selgitada väga palju
erinevaid ohtusid ning seetõttu ei ole kõikide riskide kõrvaldamine või
vähendamine koheselt võimalik.
Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kõige kiiremat rakendamist vajavad
ohutusabinõud. Abinõude rakendamise ajaline järjestus määratakse peamiselt
riskide suuruse põhjal.
Riski suurus (tase) sõltub võimaliku õnnetuse toimumise tõenäosusest ja õnnetuse
raskusest. Riski suuruse e. taseme määramiseks võib kasutada nii numbrilisi kui ka
sõnalisi meetodeid. Arvutuslike meetodite puhul antakse sündmuse tõenäosusele ja
tagajärgedele kindlad väärtused (koodid), millede kombinatsioon annab riski
suuruse, st:
Riski suurus (tase) = tõenäosus x tagajärg
Näide riski suuruse (taseme) hindamisest
Riski suurust võib vastavalt Inglise töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise standardi
BS 8800 järgi lihtsalt jagada järgmisteks riskitasemeteks:
Tagajärjed Vähene (1) Ohtlik (2) Väga (3)
ohtlik
Tõenäosus (e.
kahjulik)
Ebatõenäone (1) Olematu (1) Vähene risk (2) Lubatav (3)
risk risk
(e. võimatu) (e. tühine) (e. talutav) (e. ohustav)
Võimalik (2) Vähene (2) Lubatav (4) Lubatav (6)
risk risk koos
(e. (e. talutav) (e. ohustav) kontrollimis
vähetõenäone) ega (e.
kahjustav)
Tõenäone (3) Lubatav (3) Lub atav (6) Lubamatu (9)
risk (e. koos risk (e.
ohustav) kontrollimi eluohtlik)
sega (e.
kahjustav)
Tagajärgede tõsidust võib määrata järgmiselt:
Vähene - mööduv haigus või vigastus, mis ei põhjusta püsivat kahju;
Ohtlik (kahjulik) - põhjustab suuremat või püsivat terviseriski, nagu põletushaavad,
põrutused, kuulmise vähenemine, astma, jne.
Väga ohtlik - tagajärg põhjustab püsivaid ja pöördumatuid kahjustusi, näiteks
jäsemete kaotus, mürgistused, surmaga lõppev õnnetus, paljude töötajatega
juhtunud õnnetused, jne.
Oletatavat tõenäosust võib määrata:
Ebatõenäone - on juhtum, mis esineb harva ja millel puudub seaduspärasus;
Võimalik (e. vähetõenäone) - on juhtum, mis esineb korduvalt, kuid
ebareeglipäraselt; Tõenäone - on juhtum, mis esineb pidevalt ja reeglipäraselt.
Riski suurus ja ettevaatusabinõud tekkinud riski korral (tagajärje ja oletatava
tõenäosuse koodi korrutis):
Lubamatu risk (9) - töötamine on keelatud kuni riski kõrvaldamiseni;
Lubatav koos kontrollimisega (6) - on vajalik riski suuruse üksikasjalik hindamine
ning võimalikult kiire riski vähendamine sobivate ettevaatusabinõude
rakendamisega; Lubatav risk (3)(4) - risk tervisekahjustuseks on vastuvõetavalt
madalal tasemel; Vähene risk (2)- see ei eelda ettevaatusabinõude
kasutuselevõtmist, küll aga riskide kontrollimist;
Olematu risk (1)- meetmeid rakendada ei tule.
Riski suuruse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
• kui sageli tekib ohuolukord;
• kas esineb asjaolusid, mis aitavad kaasa ohuolukorra tekkimisele? Sellisteks
asjaoludeks võivad olla näiteks kiire töö, väsimus, halvad töösuhted või keerulised
seadmed;
• milline on ohu mõju;
• millised on tagajärjed; näiteks küllalt sagedasel samal tasapinnal kukkumise
tagajärjed võivad olla väga rasked.
• kui suurt hulka inimesi, töid, masinaid/seadmeid, kliente või toodangut
kahjustavad tekkivad õnnetused ja nende tagajärjed;
• millised täiendavad faktorid kaasnevad õnnetusega, võttes arvesse asjaolu, et
õnnetuste ja kahjude kaudsed tagajärjed on tavaliselt palju suuremad kui otsesed
tagajärjed.
Riskianalüüs ja riskide kontrollimine on mehaaniline tegevus ega ole seega
iseenesest piisav. Lisaks sellele tuleb läbi viia üldine töökeskkonna hindamine,
mille eesmärgiks on anda hinnang riskide kontrollimise meetmete
(ettevaatusabinõude) kvaliteedile ja piisavusele. Hinnang antakse nii
tööoperatsioonide alusel kui ka konkreetseid töötajaid arvestades. On eriti tähtis
olla kindel selles, et ka hädaolukorras ja muudel erandjuhtudel on kavandatud
ettevaatusabinõud piisavad.
Kindlakstehtud ohutegureid ja hinnatud riske saab kontrollida erinevate
meetoditega.
Seejuures tuleb lähtuda eelpoolmainitud EL direktiivi 89/391 EEC üldpõhimõtetest.
Kõigepealt tuleb vältida ohtude tekkimist või vähendada nende mõju. Vajalikud
ettevaatusabinõud sõltuvad riski suurusest.
Abinõud võib kavandada näiteks järgmist tabelit abiks võttes:
Riski suurus (tase) Vajalikud ettevaatusabinõud
Olematu risk (1) • Risk on nii väike, et abinõusid ei tule
rakendada
Vähene risk (2) • Abinõusid ei tule tingimata rakendada
• Leida paremaid lahendusi, mis ei tekitaks
lisakulutusi
• Olukorda tuleb jälgida riskide
kontrollimiseks
Lubatav risk (3)(4) • Tuleb rakendada ettevaatusabinõusid.
Rakendamiseks võib kavandada sobiva aja.
• Ettevaatusabinõude tasuvust tuleb väga
täpselt kavandada
• Kui riskiga kaasnevad eriti rasked tagajärjed
(nt raske tööõnnetus või tulekahju), tuleb
ohuolukorra tekkimise tõenäosust täpsemalt
kindlaks teha
Talutav risk (6) • Riski vähendamine on koheselt vajalik.
Ettevaatusabinõusid tuleb rakendada kiiresti
• Ohtlikku tööd ei tohi jätkata enne, kui on
vähendatud riski suurust
• Ohtlikku tööd võib jätkata, kuid kõik
ohustatud isikud peavad teadma riski suurust
ning ohtlik töö tuleb võimalikult kiiresti
lõpuni viia.
Talumatu risk (9) • Riski kõrvaldamine on vältimatu.
Ettevaatusabinõud tuleb koheselt rakendada
• Ohtlikku tööd ei tohi alustada
• Ohtlik töö tuleb koheselt peatada riski
kõrvaldamiseni.
Rakendatavate meetmete hierarhia:
• Töötaja terviseriski vältimise parim lahendus on muidugi ohuteguri tingimusteta
kõrvaldamine tootmisprotsessi või tootmistehnoloogia muutmise teel; kahjuks ei
ole see enamasti võimalik.
• Kõrge riskitasemega ohuteguri asendamine millegi vähemohtlikuga.
• Tööprotsessi ümberkorraldamine eesmärgiga vähendada ohuolukordadesse
sattumise võimalust.
• Kui asendamine ei ole võimalik, siis eraldada ohutegur töökeskkonnas viibijatest
(näit. piirded, eraldi ruum).
• Viimase abinõuna võetakse kasutusele individuaalsed kaitsevahendid töötajate
kaitsmiseks.
Isikukaitsevahendite kasutamist tuleks püüda igati vähendada. Töökeskkond peaks
olema selline, et ei kahjusta selles viibija tervist. Kui siiski osutub vajalikuks
kasutada individuaalseid kaitsevahendeid, tuleb nende valikusse suhtuda väga
tõsiselt.
Isikukaitsevahendite valik põhineb riskianalüüsil (Isikukaitsevahendite valimise ja
kasutamise kord).
Riskide kontrollimisel ja abinõude kavandamisel tuleb ka alati arvestada
majanduslikku poolt ja ettevaatusabinõude rakendamise tasuvust.
Riskide vältimise põhimõtteid:
• riskid, mis võivad tekkida inimliku vea tõttu, tulenevad peamiselt halvast
töökohast või kehvadest töövahenditest;
• õnnetus juhtub tavaliselt mitmete asjaolude koosmõju tulemusena. Seetõttu tuleb
alustada peamisest - kõrvaldada vigade põhjused;
• riskid tuleb juba ettenägelikult kõrvaldada. Kui kavandatakse/projekteeritakse
midagi uut, tuleb näiteks juba uue tootmisruumi ehitamisel võtta arvesse
võimalikud riskid, sest hilisem vigade parandamine lähab tunduvalt kallimaks;
• õnnetuste vältimisele suunatud tegevusega saab mõjutada nii õnnetuse raskust ja
ulatust kui selle toimumise tõenäosust;
• mitmesugused ja erinevate suurustega riskid eeldavad erinevate meetmete
kasutuselevõtmist.
Riskide vältimiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks vajalike abinõude
elluviimiseks tuleb koostada kirjalik tegevuskava. Kirjalikult vormistatud kava abil
on hea jälgida konkreetseid töökeskkonna parandamiseks kavandatud tegevusi ning
vajadusel viia läbi uut või täiendavat riskihindamist, kui olukorrad seda nõuavad.
Võimaliku tegevuskava näidis
Ettevõtte/struktuuriüksus/töökoht
Ohutegur Riski Meetmed Täitmis Vastutav Maksum Täitmise
tase riski e isik us kontroll
vältimiseks/ tähtaeg
vähendamise
ks
Koostaja(d):
Kuupäev: