Vastuolu kolme komponendi vahel: emotsionaalne, käitumuslik, kognitiivne komponent. Vähendada vastuolus elementide tähtsust, lisada elemente, mis oleksid omavahel kooskõlas, muuta vastuolus olevaid elemente (suitsetamise näide) Väärtuste tüübid: Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, sot tunnustus, õnn, vabadus Tugväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, tasakaalukas, viisakas Positiivseid hoiakuid toetab: võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine, mõtlemine=tegutsemine, probleemide märkamine ja lahendamine, tasu pingutuse, lojaalsuse ja pühendumise eest, töötajate austamine ja tunnustamine, tõhus info jagamine ja suhtlemine. Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu
Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus. Sunniviisiline töötegemine on iseloomulik vangilaagrites. Töökohustus oli ka endises NSVL-s. Neid inimesi, kes tööd ei tahtnud teha, karistati. 3.ENESETEOSTUS - s.o.moraalne heaolu, mida inimene võib töötegemisest saada. Eneseteostus s.o. karjäär, mida inimene oma elus teeb, see on sotsiaalne seisund ühiskonnas, kuhu inimene tahab jõuda. Näiteks mõne inimese unistus on saada ministriks, presidendiks, teine võib tahta saada hamba- arstiks, kolmas teha teadlase karjäääri Eneseteostuseks võib lugeda ka inimese soovi olla tuntud, olla populaarne (oma kuulsusejanu rahuldamine)(näitlejad, muusikud, TV diktorid, ajakirjanikud). Üks eneseteostuse realiseerimise viis on töötamine sümboolse tasu eest
ja ühiskonnale muuks vajalikuks tegevuseks, eetilise ja esteetilise kasvatuse vahendiks jne. Sportimise motivatsiooni käsitlevates uuringutes tuleb eneseteostuslik aspekt alati esile ja see on omane spordielu kõigile tasanditele. Eneseteostuse väline tunnus on spordis konkreetne tulemus, rekord, võit jms., seesmine aga individuaalne edasiminek, tervise-ja enesetunde paranemine, endast (laiskusest) jagusaamine. Isiksuse eneseteostus on üldjuhul positiivse suunaga - eesmärk on areneda, luua. Sportlikke võimeid ja oskusi omaval inimesel on kergem elada, sest saavutatu loob teatud enesekindluse, see omakorda aitab suhelda. Väga paljudes elusituatsioonides, mis nõuavad kehalist tublidust, ei pruugi pealtvaatajaks jääda, kaasalöömine aga annab eneseteostusliku rahulduse. Spordist on ikka ja jälle midagi kirjutatud. On kirjutatud varem st. väga ammu, on kirjutatud täna ja ilmselt kirjutatakse ka tulevikus
ja ühiskonnale muuks vajalikuks tegevuseks, eetilise ja esteetilise kasvatuse vahendiks jne. Sportimise motivatsiooni käsitlevates uuringutes tuleb eneseteostuslik aspekt alati esile ja see on omane spordielu kõigile tasanditele. Eneseteostuse väline tunnus on spordis konkreetne tulemus, rekord, võit jms., seesmine aga individuaalne edasiminek, tervise-ja enesetunde paranemine, endast (laiskusest) jagusaamine. Isiksuse eneseteostus on üldjuhul positiivse suunaga - eesmärk on areneda, luua. Sportlikke võimeid ja oskusi omaval inimesel on kergem elada, sest saavutatu loob teatud enesekindluse, see omakorda aitab suhelda. Väga paljudes elusituatsioonides, mis nõuavad kehalist tublidust, ei pruugi pealtvaatajaks jääda, kaasalöömine aga annab eneseteostusliku rahulduse. Spordist on ikka ja jälle midagi kirjutatud. On kirjutatud varem st
Inimese vajadustasandid Maslow'i järgi Eneseteostus Püüe maksimaalselt rakendada oma võimeid, arendada ennast, oma võimeid ja omada võimalust eneseväljenduseks. Enesehinnang Enesest ja teistest lugupidamine, oma "ego" vajaduste rahuldamine. Suhtlemine (sotsiaalsus) Suhtlemine teiste inimestega, kuulumine gruppidesse, saada ja jagada sõprust, kiindumust ja armastust. Ohutus Kaitse ohtude, ähvarduste ja oluliste kaotuste eest. Füsioloogilised tarbed Nälg, janu, töö-unetsükkel, sex ja tualett. Probleemide lahendamise viisid: Metoodiliselt -Sõnaliselt Visualiseerides Arvutades Katsetades Mõttetööga Küsimustega täpsustamine Mis on see probleem? Miks see probleem on olemas? Kus on see probleem? Miks me ta sealt leidsime? Miks see probleem üldse esineb? Miks just seal ja siis? Kellele on see probleem? Miks just neile? Kui üldine (suur, tähtis, raske, ...) see probleem on? Millised on alamprobleemid ja kuidas on nad seotud? Probleemi al...
töötamine: peavalud arteriaalse vererõhu tõus unetus Kompuutertõbi Läbipõlemissündroom burn out ·Kiiremini ja enam tabab noori-noored spetsialistid püstitavad enesele (üli)kõrgeid eesmärke = töönarkomaania! ·Kannatavad tugevasti motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesed, kes lisaks töö tõttu palju suhtlevad § vaimne kurnatus § energia ja tahte alanemine § vähene eneseteostus § "tühjaks väänatud" § ükskõiksuse kasv § kompetentsi kahanemine § Depressiivsus § ärrituv, väga tundlik, vaenulik ja kahtlustav § abitus, lootusetus ja võimetus § kadunud ideaalid Stressi ja läbipõlemissündroomi vältimine Aeg + vaev + suured kulud või Psüühiliste pingete vältimine Füüsilised ja psüühilised mõjutajad on stressi vältimise ja maandamise võimalused: põhjuste väljaselgitamine ümberkorralduste läbiviimine
Kognitiivne : teadmised enda kohta, kujutlus oma väärtuse ja väärikuse oma mõtlemisest tunnetamine Regulatiivne tasand: võime jälgida Energeetiline tasand: eneseteostus, enda iseenda käitumist, analüüsida, realiseerimine tegevuses, hinnata ja teha õigeid valikuid, edu taotlus õppimises Kogemused ja õppimine Õppimise läbi toimub
analüüsi. Ärimissioon Ettevõtte kõikehõlmav, ühendav ja juhtiv idee, mis kujundab kogu äri protsessi. Ettevõtte eksistentsi juhtmõte: kelle, milliseid vajadusi, kuidas ettevõte rahuldab pikaajalises perspektiivis. Ärivisioon Võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus. Eesmärk Lähtudes visioonist ja uuringutest pannakse paika eesmärgid tulu, müügimaht, töökoha loomine, eneseteostus jne. Äristrateegia Selgitab, kuidas ettevõtte tegutseb (millisel viisil), saavutamaks pikaajalisi eesmärke. Ärimudel Ärimudel on raha tegemise raamis- tik. See ühendab ettevõtte strateegiad ühtseks tervikuks, milleta ei ole võimalik pikaajaliselt teenida kasumit. Tunnuslause Tunnuslause on lause või fraas, millest tuntakse organisatsiooni, ettevõtet, toodet, kampaaniat vm. Tunnuslause võib välja kujuneda
Eesti alade loomulik kultuurimaailma areng pidurdus – Tehnilised uuendused kultuuriline areng ja Tekkisid linnad eneseteostus Koormised ja maksud Ei jäänud vene ja õigeusu kontrolli alla Majandustegevus kasvas o TALURAHVAS 13.-14. SAJANDIL Säilinud õigused: o Õigused kinnistati lepingutega
- arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2.) esteetilised vajadused, kognitiivsed vajadused 3.) eneseteostus SAAVUTUSMOTIVATSIOON McLelland ja Atkinson 1960ndad *edu saavutamine vs läbikukkumise hirm - McLelland motivatsiooni tõukejõudude teooria: >< saavutus >< võim >< kuulumine >< ... ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (Ryan ja Deci) - sisemine motivatsioon *keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) *NT raamatumäng, reis, raamat, film, eriala - väline motivatsioon *keskendub tegevuse tagajärgedele *NT palk, hinne, avalik tähelepanu
oluliseks, tänades loodust ühtesobimatuse, kadedalt rivaalitseva edevuse ning rahuldamatu omamis- ja valitsemisviha eest. Antagonism on osa inimeste igapäevaelust. Tänu sellele toimub inimeste kultuuriline edenemine, kuna vastasseis teiste inimestega sunnib inimesi end arendama. See vastuolu on jõud, mis paneb inimsoo arengu liikuma. 6) Kant põhjendab, et kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem, kuna inimese kui mõistusliku olendi eneseteostus on võimalik üksnes sellises ühiskonnas, kus iga inimene on vaba ja tema vabadus on täpseimalt piiritletud teiste vabadust silmas pidades. Sealjuures tahab loodus veel, et inimkond selle ise teostaks. 7) Inimene vajab valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte, kuna inimene ei ole võimeline tulema toime oma isikliku tahte ohjeldamisega – ta vajab kedagi teist, kes seda teeks. Valitseja murraks tema isikliku tahte ja sunniks kuuletuma üldkehtivale tahtele
Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Külastatud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html 2. Beck, U., Giddens, A., & Lash, S. (2001). Modernización reflexiva Política, tradición
vastu. 6. Anton Thor Helle Tõlkis 1739. aastal piibli eesti keelde. Hupel- tõlkis ajakirja Põltsamaa pastor eesti keelde. 7. Vennastekoguduste liikumine- uus usuvool, levis talurahva hulgas, propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust, moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja, koguneti lageda taeva all või palvemajades, astuti välja, vanade kommete vastu, kuritegevus kadus, talupoegade eneseteostus tõusis, esitati sotsiaalseid nõudmisi 1743. keelati liikumine. 8. Talurahva kaitseseadused - koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid. III 1. Talurahvaseadused 1802 Eesti- ja 1804 Liivimaal, ,,Iggaüks", millega muudeti talud pärandatavaks, teokoormiste normeerimine, vallakohtute loomine. 2. Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. a.-l, ühtlasi
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, ...
· käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. · Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. Grupid ja gruppidevahelised suhted
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan. Toimub pidev emotsioonide kõikumine, ebakindlus. Tekivad armumised ja seksuaalsuhted. 6) Intiimsus vs isolatsioon noorus 18 -… - lähedaste suhete loomine ja hoidmine, armastus 7) Loovus vs stagnatsioon täiskasvanuiga - Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus 8) Integraalsus vs meeleheide - Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Inimese käitumise juhivad alateadlikult soovid ja mälestused, sisemine tung 1) Prelatentne periood sünd-7a – oraalne -1(imemine), anaalne 1-3 (potilkäimine), falloslik 3-6 (tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm)
mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga, ja võime selle üle uhkust tunda. Samuti on eestlased saavutanud selle vabaduse, mida ihkasid. Piltlikult võib öelda, et mõisa köis ei lohise enam, sest mõis ja köis on omad. Loomulikult pean sellega silmas ka põhimõtet: vabadusega kaasneb alati vastutus. Eesti rahvas on vaba. Elatakse vabaduses ise valida oma elukutse, usk või uskumatus, sõita kõikjale Euroopas, tähistada riigi sünnipäeva ja niisama seda ka mitte teha. Eesti eneseteostus ning eesmärgid on eeskätt paratamatult moraalset laadi. Eesti on piirkond, kus eestlased on üritanud püsima jääda enamasti vaenulikus maailmas ja olles küll osa Euroopat, on meid mitmeid kordi püütud Euroopast eraldada. Eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja kaaslaste poolehoid eesti jonnile lubavad täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus. Neid suhteid tuleb hoida ja vahest isegi parendada.
Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mida inimene enne ei omanud, kuid tahab või võiks omada ning mille saavutamiseks ta teeb midagi. Religoosse hedonismi järgi on hüve igavese elu leidmine ning ka kehas olles jumalaga sideme loomine. Eneseteostus, vabadus, teiste austus jne. Objekt, emotsioon, tegevus, mille läbi saavutatakse õnneseisund. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub iha objektide poolt pakutavais naudinguis (obbjektid on hüved, mis inimesed õnnelikuks teeb). Mikrokosmiline tasakaal hüveks seesamune tasakaal, mis viib õnneni. Filosoofiline/ intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naidingutes (toit on
tööalase aktiivsuse säilitamisele vajalikul tasemel ega ka töö tootlikkuse kasvule. Selle meetodi kasutamine võib olla kasulik töö tootlikkuse lühiajaliste tõusude saavutamiseks. Kokkuvõttes harjutakse seda tüüpi mõjutustega kiiresti. Vajadus raha järgi kasvab sõltuvalt elatustasemest teatud piirini, mille järel rahale omistatakse normaalne psühholoogiline seisund inimväärikuse säilitamiseks. Domineerima hakkavad vaimsed vajadused - loominguline eneseteostus, eduelamus jm. Tööfunktsioonide laiendamine kujutab endast ühe töötaja poolt teostatavate operatsioonide arvu suurenemist. Selle tulemusel pikeneb iga töötaja töötsükkel ja kasvab töö intensiivsus. Antud meetodi sihipärane kasutamine töötajate vähese koormatuse ja nende isikliku soovi korral avardab oma tegevuse ringi, vastasel juhul võib see viia töötajate terava vastuseisuni. Spetsiifilisi korduvaid tööliigutusi tegevate töötajate jaoks on mõistlikum kasutada
Kuidas see avaldub maalis ''Maastik Ikarose kukkumisega'' ja eriti ''Pimedates''? Pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. ''Maastik Ikarose kukkumisega'' üksiku kangelase eneseteostus katse. ''Pimedad'' mitte füüsiline vaid vaimne pimedus, inimese loomastumine. Pimedate rongkäigule vastanud imekaunis loodus taustal, mis tahaks nagu öelda, et vaid loodus on ''inimlik''. 14. SAKSA KUNST 15.-16. SAJANDIL 7. Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades
Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel ja avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle. Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et kõik isikud on võrdselt kaitstud, majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe ja õiguskord tagab ning väärtustab ausa ettevõtluse arengu. Eesti õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Riigi ja kodanikuühiskonna toimimiseks vajalikud õigusaktid on olemas ja enamasti ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nüüd peab hoolikalt jälgima, et riik ei hakkaks pärssima kodanike võimet vabalt oma elu korraldada, s.t ei sekkuks oma võimuga sinna, kus kodanikud saavad oma huvid ja õigused temata suurepäraselt rahuldatud. Fookus tuleb suunata õigusloome kvaliteedile, et mõista võimalikke murekohti ja leida juba eos lahendusi, kuidas olukorda parandada. Õigusnormid peavad tulenema konkreetsest ühiskonnast enesest, käima sammukese ...
· üha enam püütakse sotsiaalseid norme ja väärtusi (hinnanguid) läbi suruda VÕTTE Juhtkond (tegevomanikud) - investeeringu säilimine ja kasv spetsiaalselt selleks loodud institutsioonide ja organisatsioonide poolt; SISESED (väikeettevõtluses tavaliselt - iseseisvus, otsustusvabadus · ettevõtet hakatakse üha enam vaatlema kui sotsiaalset üksust ja sellest - eneseteostus HUVI- samad isikud) tulenevalt kannab ettevõte ka sotsiaalset vastutust. GRUPID Töötajad - sissetulek, töökoht, sots. kindlustus Juriidiline keskkond (võib vaadelda sotsiaalse keskkonna osana) moodustub - eneseteostus, töökollektiiv (grupisuhted)
motiveerivat atmosfääri, mille tulemusena saavutatakse kõrge produktiivsus ja rohkem kasumit. Töösoorituste mõistmiseks ja täiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. - Maslow' vajadustehierarhia: teooria on üks enim kasutatuid motivatsiooniteooriaid. Selle motivatsiooni-teooria järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. 2 Tasemed alustades kõige kõrgemast: 1) eneseteostusevajadused (oma võimete realiseerimine); 2) esteetilised ja kognitiivsed vajadused (sümmeetria, kord ja ilu; aru saada, uurida); 3) vajadus hinnangu järele (saavutada, olla kompetentne, leida heakskiitu); 4) kuuluvuse ja armastuse vajadus (kiinduda, meeldida ja kuhugi kuuluda);
Muu hea ja parem on ikka veidi hilisemas eas valgust näinud. Tuleb tunnistada, et andekamatel on nad ka stabiilsemad avaldamata aastate võrra. Ülitugev debüüt nõnda noorelt võib lati psüühiliselt liiga kõrgele ajada. Suisa kahju, et luules pole (ei ole kunagi olnudki vist) õpipoisi ja selli aega, mil rahulikult kirgastuda. Meil on üldse kõik hirmmõistuslik ning samas enneaegne oodilaulmine (mina kah, näe, laulan). Pigem meeldib mulle budistlik leidmine, küpsemine ja eneseteostus alateadvuse soppides või tunnetuse tasandil. Ma ei taha nüüd öelda, et Jürgen Rooste pole suuteline arenema ega paremaks enam lähe, vaid kurb mõelda, kui raskeks see tegelikult kujuneb. Kuis kriitikud raisakullidena kriiskaksid, kui Pegasos komistama peaks...
· Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni · Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine. · Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: · Rahvas tuli religioonile lähemale · Talurahva eneseteadvus kasvas · Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi · Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel · Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks · Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule Ratsionalism levis 18. sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule. Iseloomulik oli .. 1. Ratsionalistid püüdsid talurahvast valgustada, nt. toetati rahvahariduse edendamist ja jutlustel jagati talupoegadele kasulikke teadmisi 2
tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 2. Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 3. Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu. 4. Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. 5. Tarnijad ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, maksevõime, pikaajalised plaanid. Bilansi analüüs 6. Riik, kohtud, ühiskond ja väiksemaid ühiskondlikud ühendused keskkonnakaitsealane tegevus, sotsiaalne ja ühiskondlik tegevus, majanduskeskkonna ja seadusandlike muudatuste mõju ettevõtte tegevusele, maksude tasumine, investeeringud, eksport, statistikaametile vajalik finantsinformatsioon, tööhõive. Bilansi analüüs Huvigrupid koduses keskkonnas?
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
turvalisuse tagamiseks vaid ka kõigi teiste, eeskätt oma laste ja lastelaste, kaitsmise huvides.Sõjavägi. 4. Inimeste haritus ja ühiskondlik aktiivsus Haritus on inimese teadmiste ja kogemuste kogum, mida erinevalt haridusest ei kirjeldata läbitud koolide tunnistuste kaudu. Aktiivsus ehk ühiskondlik aktiivsus on sotsioloogias isiksuse, kollektiivi vm grupi ühiskonna käitumise peavaldkondades avalduv eneseteostus. 5. Riikidevaheline koostöö Riikidevaheline koostöö hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi. 6. Isikliku turvalisuse tagamine Turvalisuse tagamine võib olla päris kallis (turvavarustus). Ülesanne: Siia kirjutage teile arusaamatud väljendid ja sõnad, otsige neile emakeelne tõlge. Sõnu võib olla rohkem, kuid mitte vähem kui 20. Sõna eesti Tõlge emakeelde Sõna tähendust selgitav fraas või lause keeles
Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. Tarnijad ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, maksevõime, pikaajalised plaanid. Riik, kohtud, ühiskond ja väiksemaid ühiskondlikud ühendused keskkonnakaitsealane tegevus, sotsiaalne ja ühiskondlik tegevus, majanduskeskkonna ja seadusandlike muudatuste mõju ettevõtte tegevusele, maksude tasumine, investeeringud, eksport, statistikaametile vajalik finantsinformatsioon, tööhõive. 3
aastateni. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust; sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. Andis tõuke koorilaulule ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: • Rahvas tuli religioonile lähemale • Talurahva eneseteadvus kasvas • Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi • Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel • Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks • Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739
muutustes. 2. Kirjelda Maslow püramiidi ning too välja kaks põhjust, miks seda teooriat on kritiseeritud. Maslow püramiid on vajaduste skeem, milles kõrgemale astmele liikumise eelduseks on madalama taseme vajaduste rahuldamine. Aluseks on inimvajaduste hierarhia. Füsioloogiline vajadus (toit, uni, tervis, kehatemperatuur, seksuaalsed vajadused), armastuse- ja turvatunne, kuuluvus, tunnustusvajadus, eneseteostus (proovib ära kasutada oma potensiaali, mis pole seotud esmaste vajadustega) KRIITIKA: • inimeste vajadused on erinevad • inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud • empiirilised uuringud pole seda teooriat kinnitanud 3. Kirjelda Herzbergi kahe-teguri mudelit ja too mõlema tegurite grupi kohta kolm näidet. Too välja kriitika antud teooria suhtes. Herzbergi kahe-teguri mudeliteks on: HÜGIEENIFAKTORID (välised tasud)
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõ...
Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada) Carl Rogers: pole patsient vaid klient 18. Kognitiivne. U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967 Tunnistab sisemiste protsesside olemasolu (mitte nagu gestalt) Seletab kõike-inimene nagu arvuti; arvuti tekitaski selle revolutsiooni
Haritlased teevad revolutsiooni ja põhjakiht joob! Elu lõpul elas tagasihoidlikus korteris Pariisis, kus teda oli külastanud ka Robespierre (tollal 19- aastane). Tema põrm paigutati Panteoni, kus oli ka Voltaire'i põrm... Mehe kasvatamine Naise kasvatus: 21. sajand 21. sajand * Peab ise hakkama saama iseseisvus, * Iseseisvad toetab naist, vanemaid * Kodused toimetused * Eneseteostus töös * Laste kasvatamine * Ajateenistus, riigikaitse * Töö, eneseteostus, haridus * (Autoremont), ehitus-/parandustööd * Naine ja mees on võrdsed * (kodused toimetused, laste kasvatamine) * Näputöö * NB! Tundekasvatus Rousseau 18
töösooritus ei sõltu mitte ainult pingutustest, vaid ka töötaja võimetest ja isikuseomadustest ja tema rollitajust. Sisemised tasud on raskesti hoomatavad, nende alla kuuluvad näiteks saavutus- ja edutunne, tunnustamine ja kõrgenenud vastutustunne. Välised tasud on paremini mõistetavad, nende all mõeldakse palks ja töötingimusi. sisemised tasud on olulisemad motivaatorid kui palgatõus ja ametikõrgendus. 18. Vajaduste motivatsiooniteooriad Vajadused ja eneseteostus - vajadused on liigitatud vastavalt nende olulisusele. Füsioloogilised vajadused(söök, jook, õhk), turvalisusevajadus, teiste tunnustus, enesehinnang, eneseteostus - Maslow vajaduste hierarhia. Erinevate inimeste puhul võib vajaduste järjekord olla erinev, sest inimesed väärtustavad erinevaid vajadusi. Alderfer kohandas Maslow püramiidi töötajatele vastavaks - eksistents(põhivajhadused), seotus(sotsiaalne suhtlemine, tunnustus, lugupidamine), kasv(eneseteostus, iseseisvus, edu)
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
· 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Hernhuutlastele iseloomulikud jooned · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine A.W.Hupeli; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt A.W.Hupel oli Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi ja ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. J.G.Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris
1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks keskseid probleeme Ibseni loomingus on eneseteostuse küsimus. Eneseteostus, mis põhjustab teistele inimestele hädasid ja õnnetust, ei saa olla humaanne. Järgmistel aastatel töötas H.Ibsen Kristiania Norra teatris kunstilise juhina. Kristianias osales B.Björnsoniga "Norra Ühingus", mis võitles norra kultuuri vabastamise eest taani mõjude alt. Esimene suurem teos sellest perioodist oli "Armastuse komöödia" (1862), 1863.a. kirjutas ajaloolise näidendi "Trooninõudlejad", mis kujutab rahva saatust kuningas Håkon Håkonssoni valitsusajal (1204-1263)
· Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused. · Tööealine elanikkond alates 16 aastasest noorukist kuni pensioni eani. · Tööjõud kõik tööd tegevad inimesed, kes jaksavad tööl käia nii füüsiliselt kui vaimselt. · Tööpuudus ei ole inimestele sobivaid töökohti, paljud jäävad töötuks. · Töösuhteid reguleerivad seadused nt: lepingud, TLS, paika pandud tööaeg,
saadavad ainepunktid. Ka motivatsiooni tase on erinev: mõni on rohkem, mõni vähem (sisemiselt ja/või väliselt) motiveeritud. Näide töövaldkonnast: Soovis teha karjääri võivad kaasa mängida nii sisemised kui välised motivaatorid. Tööalane karjäär võib ahvatleda palgatõusuga (väline motivaator), aga see võib lähtuda ka inimese soovist end teostada ja proovile panna (sisemine motivaator). Sageli on need kaks aga jällegi seotud: eneseteostus on ahvatlev ning ahvatlev on ka palgatõus (millele võib lisanduda ka prestiiž teiste silmis, mis on samuti üks olulisi väliseid motivaatoreid). On täheldatud, et õppimise käigus õpimotivatsiooni intensiivsus muutub. Kui õppimise alguses tehakse suuri edusamme, siis õppimise käigus areng aeglustub või peatub täiesti. Kui sellest punktist üle saadakse, toimub areng taas tõusvas joones. Seda protsessi on seletatud järgnevalt:
rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud 4) NSV liidu jaoks muutus Eesti omamoodi “läänelikuks osaasiks” a. materiaalse heaolu hankimine, mis meelitas muulasi b. elatustase ületas NSV liidu keskmisi näitajaid VII “Kuldsed kuuekümnendad” 1) poliitiliste olude tuntav liberiseerumine Eesti NSV-s a. ühiskonda toodi elementaarne isikuvabadus b. suurenes ühiskonna avatus ning aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades c. kujunes välja mitmepalgeline nn. rahvuskommunistide põlvkond 2) noorte aktiivsuse kasv a. tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev b. poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsoliliinis c. noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma d. kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tallinna ülikool
· 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Vennastekoguduste liikumine: · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine Ratsionalism: 18.saj II pool · valgustus · eesmärk-rahva harimine ja valgustamine · rahvale jagati kasulikke teadmisi ja nõudeid · kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, eeskätt pärisorjus · Peter Ernst Wilde- 1766.a. hakkas andma Põltsamaal välja esimest ajalehte
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida...
läbi isikliku kogemuse. 13. Mis on karjääriplatoo? Karjääriplatoo on olukord, kus inimese edasine tööalane areng on väga aeglane või olematu. 14. Mis on karjääri sigmoidkõvera põhiseisukoht? Jätkuva karjääri aluseks on oskus alustada uut muutust enne, kui olemasolev töösuhe hääbub. 15. Mis põlvkond on praegu Eesti tööjõuturul kõige arvukam? Millised on selle põlvkonna ootused ja põhiväärtused? Generatsioon X. Põhiväärtuseks on eneseteostus. Paistavad silma ettevõtliku mõtteviisiga, on edukad olukordades, kus avaneb võimalus iseseisvalt mõelda ning ootavad töö ja eruelu vahelist tasakaalu. 16. Mis põlvkond on 10a pärast Eesti tööjõuturul kõige arvukam? Millised on selle põlvkonna ootused ja põhiväärtused? Milleeniumi põlvkond. Püüavad ühendada töö- ja eraelu sellisel viisil, mis võimaldab neil töötada millal, kus ja kuidas nad tahavad. Suured ootused
motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria Abraham Maslow lõi motivatsiooniteooria, kus inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostus on inimese suutlikkus saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rõõmu tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad olema eelnevalt rahuldatud madalama astme vajadused. Ükski vajadus ei saa olla rahuldatud täiel määral. Maslow motivatsiooniteooria tuumaks on see, et inimesed peavad rahuldama kindlaid vajadusi enne, kui saavad järgmisele tasemele edasi liikuda. Inimesed peavad olema
inimeste vajadusi. Töö mõiste muutub ajas ja ruumis. PALGATÖÖ on eesmärgistatud ja otstarbekas tegevus, mille teostamise eest saadakse palka. TÖÖ KÄSITLEMISE SOTSIOLOOGILISED TEOORIAD: Neoklassiline- indiviid käitub ratsionaalselt, mis tuleneb tema huvidest ja eelistustest; vaba konkurents ja turusuhted; töö valdkonnale on omane võimu tasakaal; palga ja hariduse tasakaal. Marksistlik ja neomarksistlik töö käsitlus- töötaja on sunnitud müüma oma tööjõudu; töötaja eneseteostus on piiratud, kasvav konkurents suurendab võõrandumist; palgad on vastavad ametikohale ja võimule. Insitutsioonilised teooriad- lähtekohaks grupinormid ja traditsioonid; individuaalsed valikud tulenevad tööturu segmenteeritusest; haridus on saavutuslikkuse näitaja. Sotsiaalne konstruktivism- töö kaudu toimub töö tähenduste ja eesmärkide internaliseerimine; töösfääris toimub tööjõu kvalifikatsiooni ja sotsiaalsete
nõrgendades ühelt poolt ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jäkusuutlikku arengut. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed. Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna. 11 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.eesti.ee/est/teemad/too_ja_ettevotlus/tootus_ja_too_otsimine/ · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6puudus · http://www.stat.ee/18988 · http://www.arileht.ee/?majandus=407490 12
Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus 10 · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted Kohanemisvõime skaala · Reaalsuse testimine · Paindlikkus · Probleemide lahendamine Stressi juhtimise skaala · Stressitaluvus · Impulsi kontroll Üldine tuju skaala · Optimism
vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu o Karistusel põhinev võim hirm o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine o Karismaatiline võim isiksuse võlu o Ekspertvõim liidril suured teadmised valdkonnas Motivatsiooniteooriad o Maslow vajaduste hierarhia füsioloogiline, turvalisus, kuulumine, tunnustus, eneseteostus o McClellandi teooria 4 vajadust saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni. Võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi/olukordi, olla tähelepanuobjektiks. Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, seotus teistega. Asjatundlikkus tahe võimeid arendada o Herzbergi töö ja rahulolu teooria - Hügieenifaktorid (tööga rahulolematus, palk, kindlustunne, töötingimused) ja motivatsioonifaktorid(saavutusvajadus, tunnustus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
