Töö ja palk (2)

TÖÖ JA PALK
Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis - või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu.
Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd?
Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele.
1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist.
Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha.
Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat).
2. SUND – Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus.
Sunniviisiline töötegemine on iseloomulik vangilaagrites. Töökohustus oli ka endises NSVL -s. Neid inimesi, kes tööd ei tahtnud teha, karistati.
3. ENESETEOSTUS - s.o. moraalne heaolu, mida inimene võib töötegemisest saada. Eneseteostus s.o. karjäär, mida inimene oma elus teeb, see on sotsiaalne seisund ühiskonnas, kuhu inimene tahab jõuda.
Näiteks mõne inimese unistus on saada ministriks, presidendiks, teine võib tahta saada hamba-arstiks, kolmas teha teadlase karjäääri
Eneseteostuseks võib lugeda ka inimese soovi olla tuntud, olla populaarne (oma kuulsusejanu rahuldamine)(näitlejad, muusikud, TV diktorid, ajakirjanikud). Üks eneseteostuse realiseerimise viis on töötamine sümboolse tasu eest. Sellise töö tegija kohta öeldakse, et ta töötab missioonitundest.
4.HARJUMUS - kujuneb välja inimestel, kes pikki aastaid on töötanud ega oska ilma tööta olla.
NB! Töö on samasugune kaup kui jalgratas, leib, nafta , mille omamiseks tuleb maksta
Mille poolest erineb töö tavalisest kaubast ?
Kaupa ostes või müües vahetub kauba omanik, tööd ostes või müües omandisuhe ei muutu, kui pole tegemist orjadega.
Mis on palk?
Palk on tasu tehtud töö eest. Üldiselt makstakse palka siis, kui töö on tehtud, kuigi on levinud palga osaline ettemaksmine (nn. avanss )
Palgal on kaks vormi: AJAPALK JA TÜKIPALK
Nende eritamise aluseks on see, kas me mõõdame töökogust ajas või töökogust lõpp-produktina (tükkides, kilogrammides, meetrites jne.)
1.Ajapalga korral kujuneb töötasu faktiliselt töötatud aja eest tunni-, päeva- või kuupalgana. Seda töötasu vormi kasutatakse neil juhtudel, kus pole võimalik või otstarbekas tootlusnorme rakendada või kus eelkõige on vaja stimuleerida töö kvaliteeti. Kuid on ka niisuguseid tootmislõike, kus töölise tootlus ei olene tema individuaalsetest võimetest vaid tehnoloogilise protsessi käigust. Nii makstakse ajatöötasu valvuritele, laohoidjatele, raamatupidajatele, ametnikele, õpetajatele
Nõuded ajapalga rakendamisel:

tegeliku tööaja täpne arvestus ja kontroll

töötajate tarifitseerimine vastavuses nende poolt tehtava töö raskusega ning vastutusega.
Arenenud riikides on see laialt kasutatav palgavorm
2. Tükipalka iseloomustab see, et töötasu tuleneb nõutava kvaliteediga tööde mahust. Seda töötasu vormi rakendatakse nendel töödel, kus on võimalik arvestada iga töötaja panust, kelle töö hulka saab füüsiliselt mõõta (näiteks kõplamisel, vilja koristamisel, ehitustöödel jne)
Nõuded tükipalga rakendamisel:

töö õige normeerimine

toodangu täpne arvestus

kvaliteedi kontroll

hea töökorraldus, mis väldiks tööseisakuid.
Kui neid nõudeid ei täideta, siis tükipalk ei toimi.
Osa väljateenitud palgast peab inimene maksma maksudeks. Vastavalt sellele eristatakse: bruto – ja netopalka .
BRUTOPALK e. kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist.
NETOPALK - on palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude ( tulumaks , töötuskindlustusmakse) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks.

NETOPALK = BRUTOPALK – MAKSUD

Neto- ja brutopalk võivad üksteisest oma suuruselt oluliselt erineda. Kui maksud on kõrged nagu näiteks Skandinaaviamaades, moodustab netopalk väljateenitud palgast 50% või veelgi vähem.
Töötava inimese palk peab katma tema elatuskulud Seepärast sekkub riik palgapoliitikasse, kehtestades miinimumpalga.
MIINIMUMPALK on palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted töötajatele maksta täistööajaga töötamisel (8 h päevas, 5 päeva nädalas)
Tööatajate sissetulekute võrdlemiseks arvutatakse ka keskmist palka.
KESKMINE PALK – see saadakse, kui teatud perioodi, tavaliselt kuu või aasta jooksul kõigi töötajate poolt teenitud palk kokku jagatakse töötajate koguarvuga.
Keskmine brutopalk tegevusalade järg
2004 2005 2006

Tegevusala keskmine 7287 8073 9407

1. Põllumajandus 4799 5626 6808
2. Metsandus 7267 8365 9105
3. Mäetööstus 8687 8734 10070
4. Töötlev tööstus 6696 7526 8844
5. Elekter -, gaas 7468 8480 10385
6. Ehitus 7468 8480 10075
7. Hulgi-jaemüük 6915 7401 9111
8. Hotellid, restoran. 4535 5421 6148
9. Veondus, laondus 8048 8859 10126
10. Finantsvahendus 14998 16384 16915
11. Kinnisvara, rent. 9332 9724 11433
12. Avalik haldus 9224 10101 11482
13. Haridus 6474 7219 7949
14. Tervishoid 6524 7900 9026
15. Kalapüük 4430 4575 7107
16. Muu sotsiaal. 6244 6970 7862

Keskmine brutopalk maakondade järgi

2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006

Kogu Eesti

4907
5510
6144
6723
7287
8073
9407
Harju maakond
5918
6570
7413
8077
8615
9307
10837
Tallinn
6002
6716
7553
8281
8850
9462
10997
Hiiu maakond
4081
4830
5006
5467
5957
6721
7434
Ida-Viru maakond
3873
4498
4703
4991
5461
6057
6842
Jõgeva maakond
3885
3878
4264
4801
5488
6758
7507
Järva maakond
3841
4450
5017
5886
5951
6877
7993
Lääne maakond
3689
4040
4209
5199
5816
6468
7201
Lääne-Viru maakond
3920
4465
4838
5253
5653
6301
7318
Põlva maakond
3480
3885
4193
4846
5324
6210
7250
Pärnu maakond
4253
4626
5024
5607
6002
6902
7948
Rapla maakond
4408
4702
5047
5544
5828
6660
7583
Saare maakond
3931
4282
4708
5333
6010
6938
7916
Tartu maakond
4167
4745
5423
6019
6679
7624
9088
Valga maakond
3825
4086
4552
4747
5337
6081
6908
Viljandi maakond
3694
4158
4496
5389
5740
6368
7492
Võru maakond
3517
4006
4737
4977
5405
6284
7177
Mida kõrgem on töötaja kvalifikatsioon , seda kõrgemat palka talle tavaliselt ka makstakse. Enamasti teenivad kõige rohkem ettevõtte tippjuhid , kõrged riigiametnikud , advokaadid.
Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
1. PÕHIPALK- on töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva või kuupalgamäära alusel arvutatud palk töötaja tööfunktsioonide hulka kuuluvate tööde tegemise eest. Palgaseaduse kohaselt peab töölepingus palga kokku leppima brutosummana.
2. LISATASU - on töötaja tööülesannete hulka mittekuuluvate täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või töötamise eest eritingimustes tavalisel tööajal või väljaspool tööaega, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
Palgaseaduse kohaselt peab tööandja maksma lisatasu alljärgnevatel juhtudel: ületunnitöö tegemise eest, õhtu-ja öötöö eest, riigipühal tehtud töö eest, puhkepäevadel töötamise eest, lisatöö tegemise eest, töö eest milles töölepingus ei ole kokku lepitud.
3. JUURDEMAKSE on summa, mida makstakse selleks, et tagada ettenähtud palgatase või hüvitada võimalik palga vähenemine.
Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustustest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee, peab ta tegema vastava juurdemakse. Juurdemaksete hulka kuuluvad ka summad, mis tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamise hüvitamiseks, sellistel juhtudel , kui tööandja on kohustatud ettenähtud keskmise palga säilitama (teisele tööle üleviimine seadusega ettenähtud korras, kui tükitasu rakendamisel ei jõua välja teenida miinimumpalka, tasustamisega tööseisaku aja eest)
Palga hulka ei arvata summasid, mida tööandja on kohustatud töötajale maksma seoses tööülesannete täitmisega tekkivate kulude katteks (töölähetuse hüvitised, oma auto kasutamine tööülesannete täitmisel jne).
Palka arvutatakse ja makstakse üldjuhul rahas. Kokkuleppel võib osa palka maksta ka loonuspalgana
Loonuspalk on palk, mida ei maksta rahas vaid toote või teenusena, väärtpaberina.
Ületunnitööl (töötaja töötamisel üle kokkulepitud tööajanormi. Ei pea olema riiklik norm) - töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalgamäärast.
Ületunnitöö on lubatud ainult poolte kokkuleppel v.a vääramatu jõu korral, kui töö on ajutine ja seda tuleb teha viivitamatult (katlakütjad)
Vahetustöötaja tööle mitteilmumisel, kui töös ei või tekkida vaheaega , on töötaja kohustatud sellest teatama tööandjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd (kuni 4 tundi) Ületunnitööga ei või tööaja kestus nädalas ületada 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi korral.
Töötajat ei tohi rakendada ületunnitööle üle 4 tunni päevas. Vahetuse kestus ei tohi olla üle 12 tunni (peab olema tööinspektori nõusolek, kui rohkem)
Puhkepäevadel- töötamisel peab lisatasu olema vähemalt 50% tema palgamäärast. Puhkepäeval töötamise hüvitamisel vaba aja andmisega tasutakse puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel tööpäeval tehtud töö eest See ei tähenda, et laupäev, pühapäev on ainult puhkepälevad, vaid libiseva graafiku korral, millal minu puhkepäev tuleb (T,K). Puhkepäevadel töötamisel makstavat listasu (50%) võib nõuda kuni 3 aastat tagasiulatuvalt. Töötaja töölerakendamine puhkepäevadel on lubatud tema nõusoleku,l välja arvatud:

loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks

õnnetusjuhtumi, tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks ( paras kummipuu, mille alla mahub kõik. Nõua kirjalikku seletust)
• Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.
Tööandja võib riigipühadel töötaja tööle rakendada, kui see on tingitud elanikkonna teenindamise vajadusest, töö iseloomust (katkematu tööprotsess- loomad tahavad süüa) või tootmishädavajadusest .
Õhtusel ajal (kella 18.00- 22.00) töötamisel makstakse lisatasu 10% töötaja tunnipalga määrast või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele.
Öisel ajal (kella 22.00- 06.-ni) töötamisel makstakse lisatasu 20% töötaja tunnipalgamäärast või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Üldise tööaja rakendamisel lühendatakse vahetuse kestust ööajal ühe tunni võrra ja selle võrra lühendatakse ka tööaja normi.

TÖÖAJA NORMID

Täisstööaja riiklik norm täiskasvanutele on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Puhkamiseks ja eninestamiseks antava vaheaja algus ja lõpp määratakse töösisekorraeeskirjade, vahetuste ajakava või töölepinguga. (Ei soovita seda töölepingusse panna. On mõistlik näidata see töösisekorraeeskirjades, sest et töölepingu tingimusi muuta, on vaja mõlemapoolsest nõusolekut. Miski ei takista teil töösisekorraeeskirjadesse muudatusi teha. Töölepingus näita: viide sisekorra eeskirjadele.
Lühendatud tööaeg on kohustuslik:

13-14 aastastel 20 tundi nädalas ( selle eest vähemalt miinimumalk) (ainult koolivaheajal või osalemise korral etendusasutuste loomingulises tegevuses: teatrid)

15 aastastel 30 tundi nädalas

16 - 17 aastastel 35 tundi nädalas ( tingimustel, et ei kahjusta tervist, arengut ega takista osalemist õppetöös)

allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel 35 tundi nädalas,

koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel 35 tundi nädalas.
Valveaeg - - on osa puhkeajast, kus töötaja peab olema tööandjale kättesaadav edasilükkamatute tööülesannete täitmiseks. Valveaja kestvuseks on kuni 30 tundi kuus. Valveaja kestvuse, rakendamise korra ja makstava lisatasu suuruse võib määrata kollektiiv - või töölepingus. Kui töötaja kutsutakse valveajast tööle, siis peab tehtavate töötundide eest maksma töölepingujärgset palgamäära. Et valveaeg lisandub tavapärasele tööle, siis on valveajal tehtud töö ka üldjuhul ületunnitööks, mille eest makstakse lisatasu või antakse vaba aeg vastavalt poolte kokkuleppele.
Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Palgaseaduse kohaselt on palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste või töölepingu muutumisel tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamisest.
Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja maksmisele kuuluva palga kohta. Palga maksmisel on tööandja kohustatud andma töötajale kirjaliku teatise või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, sellest makstud maksude ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.

Nõudmine ja pakkumine tööturul

Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Mida kõrgemat palka maksta tuleb, seda vähem töötajaid ettevõtja tahab, sest muidu läheksid palgakulud liiga suureks.
Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi kes sooviksid ühele või teisele alale mingi kindla palgaga tööle minna. Mida kõrgem palk seda rohkem taotlejaid.
Niisiis võime öelda, et tööjõu pakkumine väljendab töötajate soove ja tööjõu nõudlus väljendab ettevõtete huvi.
Tööandja e. ettevõtja –NÕUAB TÖÖD
Töövõtja e. töötaja – PAKUB TÖÖD
Tööturg on turg , kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes selle eest tasu.
Töö nõudmine Töö pakkumine
Palk
p1 ---------------------------------
T
p2 -----------------------------
a1 a2 a3 a4 Töötajate arv
Tööturg on tasakaalus pakkumise ja nõudmise võrdsuse korral. See tähendab, et vabu töökohti on sama palju kui inimcsi, kes tahavad tööd teha (punkt T ).
Kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem, siis jääb osa inimesi tööta- tekib tööpuudus (lõik a I –a4 )
Kui töö nõudmine on suurem kui töö pakkumine (lõik a2-a3), siis on tegemist tööjõupuudusega. Sellisel juhul tõstavad ettevõtted tavaliselt palka.
TÖÖ PAKKUMINE > TÖÖ NÖUDMINE = TÖÖPUUDUS
TÖÖ PAKKUMINE TÖÖJÕU PUUDUS
Ametiühingud on töötajate esindusorganid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga.
Ettevõtted (tööandjad) ja töötajad peavad läbirääkimisi ning sõlmivad kollektiivse töölepingu e. kollektiivlepingu, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused. Arenenud riikides esindavad töötajaid neil läbirääkimistel ja ka üldse tööandjate ees ametiühingud.
Töötajate huvide kaitsmiseks kasutavad ametiühingud mitmesuguseid mõjutusvahendeid, millest tuntum on streik .
On mitmesuguseid streigi liike:

Hoiatusstreik- töö katkestatakse mõneks minutiks või tunniks

Solidaarsusstreik- streigitakse solidaarselt mingi teise ettevõttes, majandusharus või riigis sterikivate töötajatega

Pikaajaline streik- võib kesta nädalaid kuid

Üldstreik- kui kõik töötajad teatud piirkonnas või riigis katkestavad töö
Sterigiga sarnane lokaut- on samuti töö katkestamine, kuid töötamast keeldub ettevõtte administratsioon . Selline keeldumine toob kaasa tavaliselt olukorra, et ka töötajad ei saa tööd teha.
8