· Ta tunneb end iseenda seltskonnas mugavalt ning suudab ka koos teistega lõõgastuda. (Elenurm, 2001) KOKKUVÕTE Liider on juhtimises suhteliselt haruldane nähtus võrreldes juhiga, sest juhiks võib parktiliselt igaüks saada, kuid liidril peavad juba olema vastavad omadused varem. Väidetakse isegi, et liidriks sünnitakse. Küll aga on igal inimesel võimalus arendada oma liidrivõimeid. See tuleb kasuks mistahes asja eestvedamisel ja on ka positiivne eneseteostus. Head liidrit pole võimalik teeselda, sest õige liidri tunneb ära tema järgijate järgi. Liider kujundab järgijaid, kes omakorda peegeldavad vastu tema tõelist palet. Käesolevas referaadis on loetletud liidri omadusi, kuid see ei taga kindlalt hea liidri olemasolu. Liidriks saab vaid see, kes tahab saada. Niisamuti liidrikäitumine, mis võib olla omane paljudele inimestele, kuid reaalsed liidrid moodustavad vaid osa nendest. Liidriks saadakse ise, mitte näppu raamatus taga ajades
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutust...
majanduse enda jäkusuutlikku arengut. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed. Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna. Nii müügitulu kui ka töötuse statistikas võib märgata, et enne majanduse languse alustamist, erinevates sfäärides oliolukord suhtuliselt tasakaalus. Nüüd situatsioon hakkas muutma, mida võib märgata erinevates valdkondades. 7 KASUTATUD ALLIKAD: · http://www.stat.ee/18988
Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine.Saavutatav polises. -Augustinus:reflektiivne pööre.Tee ülima hüveni inimese enda kaudu. Mis on hea elu?Varauusaja vaade. -humanism:eneseväärikus, harilik elu -romantism:sisemise loomuse väljendamine -Taylor´i ,,Autentsuse eetika" kirjeldab arengut: sihid väljaspool püüdlejat eneseteostus Objektivism->subjektivism II -Uusaeg:rõhk inimeste õiguse sfääril (varem inimese kohustused kogukonnas,funktsioon Jumala loodud süsteemis) -Tähelepanu õigusi kaitsvatel normidel ja seadustel -Kesksed mõisted: õigused (rights), huvid (interests) -Muutunud ´vooruse´ mõiste (=seaduste täitmine) Antiikaeg -2 suurt perioodi 1) Kreeka:linnriigid 2) Rooma: impeerium -Linnriigi e. Polise allakäik 4. saj. Ekr (Makedoonia impeerium 334-327, Ateena
Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3. Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel? V: 4. Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida? Millised on p...
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel...
SEMINAR: LÕPPTARBIJA OSTUKÄITUMINE 1. MÕISTED. Turunduse mõjurid - Toode,Hind, Psühholoogilised mõjurid - motiivid, edustus ja jaotus(turustus) tähelepanu, taju, õppimine, mälu ja hoiakud Keskkonna mõjurid -majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed, Tarbija ostuprotsess- koosneb ostusituatsiooni mõjurid probleemi teadvustamisest, informatsiooni otsimisest, alternatiivide võrdlemisest, ostmisest Individuaalsed mõjurid - vanus ja ja ostujärgsest käitumisest pereelu, elukutse ja haridus, elustiilja isiksus Tarbija rahulolu - tarbija rahulolu on tarbija arvamus/enesetunne soetatud teenuse/toote vajaduste ...
Motivatsioon üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb või tegutsemas hoiab. Teadvustatud protsess, inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Vajadus keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Maslow motivatsiooniteooria vajaduste hierarhia inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Kõrgeimal kohal vajadustest on eneseteostus oma võimete realiseerimine. Tungide teooria (S. Freud) Tegutsema ajendavad kahesugused liikumapanevad jõud: · Elutung e eros · Surmatung e thanatos Ootuste-väärtuste teooria (Wigfield & Eccles) ülesannete ja tegevuste valikut, tegutsemise püsivust ja tulemuslikkus mõjutavad järgmised tegurid: · Uskumused ja ootused oma edukuse suhtes · Konkreetsele tegevusele/ülesandele antav väärtus · Oluline ka sisemine ja välimine motivatsioon. 11
suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. -Järgmiseks on tunnustusvajadused. Omandades uusi teadmisi, saame heakskiidu osaliseks. Inimene ümbritseb end esemetega, mis talle meeldivad ning see loob kujutluse teistele. Ka stiili eest võib tunnustust saada. Seepärast sõltubki meie tarbimine sellest, millisena end näha tahame. -Eneseteostuse vajadus väljendub soovis midagi teha ja kuhugi arenenda. Midagi saavutades ja seda läbi millegi saavutades on võimalik eneseteostus. Lapse kui täiskasvanu jaoks on tähtis, et oleksid täietud esmased vajadused. Ning tagatud peab olema turvalisus ja kaitse. Vanemaks saades hakkavad olulist rolli mängima turvalise seisukohalt ka majanduslik kindlustatus ja rahulik elu. Lapse, noore ja täiskavanu jaoks on tähtis kuhugi kuuluda ning pere ja sõpradega suhelda. Koolis käies või mingil muul viisil teadmisi omandades soovib igas vanuses inimene saada tunnustust. Heade õpitulemuste või muude kordaminekute eest
Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus – kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5. Eneseteostus, oma võimete maksimaalne kasutamine; soov olla kompetentne Juht peab keskenduma oma alluvate vajadustele pidevalt. Inimesele on olulisemad rahuldamata mitte rahuldatud vajadused. Inimest motiveerib, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal olemas on. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. Teooria puuduseks on see, et teaduslikud uuringud ei tõesta kõigi viie astme vajaduste unikaalsust ja nende astme-astmelist arengut alumiselt ülemistele tasemetele. Mõnele
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 25st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused on valikvastustega testi vormis. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. loetelu põhiteemadest/küsimustest. Küsimused on enam-vähem nende loengus käsitlemise järjekorras. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevenso...
säilitamise ja edasi arendamisega. Hea näide selle väite kinnituseks on kultuuriarengu paradoks, kus Viires (Viires 2001) nimetab vana rahvakultuuri propageerimist ja levitamist moodsate industriaalsete meetodite ja kommunikatsioonivahendite abil, mis on vastuolus omaaegse otse isikult isikule ja käest kätte kanduva rahvakultuuri olemusega. Rahvakultuuri peamisteks funktsioonideks on laiade rahvahulkade aktiivne osalemine kultuuris, inimeste kunstiline eneseteostus, üldise loovuse arendamine ja elukvaliteedi tõstmine, traditsioonide hoidmine, ühistunde loomine ja kindlustamine (Kuldna). 12 4. Kokkuvõte Rahvuskultuur kui selline, hakkas Eestis reaalselt pead tõstma 19. sajandi keskel. Millistel tingimustel see alguse sai ja millist mõju omas selles küsimuses ärkamisaeg, selle üle on tänapäeva ajaloolased palju pead murdnud, kuid ühesele järeldusele antud
Tänu sellele tekib üliinimene, seadustest kõrgemal seisja. * Üliinimene on filosoofiline satanist (inimese õilistamine). -> natsireziim (ülirass). * ,,Gott is tot." jumal on surnud saksa keeles. * Eetiline egoism. * Omakasupüüdlikkus, rahuldus. * Nietzscelik ültemine Kivisildnik. * Tähtsal kohal üksikindiviid. * Relativistlik eetika. * Seosed: * Hedonism hea on see, mis suurendab naudingut. * Nartsissism eneseimetlus. * Eneseteostus on muutunud eesmärgiks omaette. Kõige rohkem kannatavad suhted ja perekond. * Individualistlik egoist teised peavad minu heaks tegutsema. (Vastand on alturism). * Universalistlik egoist ma pean eelkõige iseenda elu eest seisma. Tagajärjeks võib olla anarhia. * Kultuuriline relativism. * Moraal või eetika sõltub antud kultuurist. * Ühest kultuurist pärit olev inimene ei saa hinnata teistest kultuuridest inimesi.
motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi. Selle teooria phjal vib jreldada, et inimeste vajadused on ksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese pdluste tipuks on eneseteostus. Maslow teooria kohaselt on inimvajaduste hierarhia jrgmine: 1. fsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse jrgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rhma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt vljendatava tunnustuse jrele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kik see, milleks inimesel jtkub vimeid, oskusi ja teadmisi.
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Ärikorralduse kõrvaleriala Elmo Jõeleht Ev-2-Q-E-Tal SITUATSIOONI ANALÜÜS Juhendaja: Jüri Uljas Tallinn 2012 Sissejuhatus Võtame situatsiooniks, mida kirjeldame hakkame, elulise, majanduslangusest tingitud olukorra, kus kõrgelt haritud pereisa koondati oma endiselt kõrgepalgaliselt töökohalt väikeettevõtte harukontori juhataja kohalt. Mehel on praegu töökoht, kuid see on ilmselgelt alakvalifitseeritud, ning palk on samuti 3x väiksem. Samas annab praegune töökoht mehel oluliselt rohkem vaba aega kui varem. Mees kasutab seda targalt ning uurib turgu, et suunduda ettevõtlusega tegelema. Naine töötab samas kohas juba 8 aastat, kus saab alla Eesti keskmise palka. Naine on tsehhis õmbleja. Pere on pidanud uhke auto tagasihoidliku vanema mudeli vastu välja vahetama ning maja pangale tagastama, kuna see käis üle j...
Eksami kordamisküsimused 1) Allokatsioonifunktsioon – mida toodab avalik sektor, millega erasektor toime ei tule.(riik tagab nende teenuste täitmise) ostab teenuseid sisse Jaotusfunktsioon – sissetulekud jaotatakse ümber, jaotatakse maksude kaudu. Majanduse stabiliseerimise funktsioon – hoida inflaktsioonimäära kontrolli all, riigi eelarve poliitika, rahapoliitika. 2) Lorenzi kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise ja nõudmise vahekorra muutmine. 4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside tu...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Palk tasu tehtud töö eest ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset
Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus – kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5. Eneseteostus, oma võimete maksimaalne kasutamine; soov olla kompetentne Juht peab keskenduma oma alluvate vajadustele pidevalt. Inimesele on olulisemad rahuldamata mitte rahuldatud vajadused. Inimest motiveerib, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal olemas on. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. Kaasaegsed juhid peaksid: kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi; mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused;
(Loogika on selles, et põhjalikum üldharidus annab inimesele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem vabadust ja kompetentsi oma asju ISE otsustada.) Maslow, Abraham H. (1907-1970) - oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust
Nt juhi puhul kabineti suurus, ametiauto, ametitiitel, oma sekretär ja autojuht, otsustamise õigused, isegi ametiriietus. Staatuse allikad – haridus, ametiaste, võimed, ametioskused, töötasu, töötingimused, vanus. Töörühmas oleneb staatus käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja rollile. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Maslow vajaduste hierarhia: 5. Eneseteostus, 4. Lugupidamine, 3. Kuuluvus (rühm), 2. Turvalisus (töö), 1. Füsioloogilised (toit, eluase jne). Juhtidel tuleks pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Märksõnaks on eneseteostus ja kuuluvustunne. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Hertzbergi kahe teguri teooria keskendub sisemistele ja välimistele
X ja Y teooria SISUKORD TEOORIA X JA Y AUTOR..................................................................................................3 TEOORIA X: AUTORITAARNE JUHTIMINE..................................................................4 TEOORIA Y: OSALUSJUHTIMINE...................................................................................7 VEEL X JA Y TEOORIAST.................................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA ...
Kuidas saite aru, et just see idee on edukas? Mul läks umbes poolaastat. Mina teadsin turu situatsiooni ja nägin konkurendite vead. Ettevalmistus perioodil mina jälgisin situatsiooni ja sain ka analüüsi teha, kuidas kliendid võivad käituda mõju all. 4. Kuidas teie ise arvate, kas teil oli piisavalt kogemust ja pädevust, et hakata oma firmaga tegeleda? Jah, arvan küll. 5. Mis oli teie motivatsiooniks, et sellist firmat asutada? Idee elluviimine ja eneseteostus just selles valdkonnas. 6. Kuidas teie arvate, millised oskused peavad olema isikul, kellel plaanides on uue firma asutamine? Plaanide kindlaskmääramine, iseenda õigsus, intuitsioon ja avantürism. 7. Kas teil oli olemas äriplaan enne firma avamist või ettevõtte ilmus tänu suurepärase ideele? Äriplaani mul ei olnud. Mina viisin ellu sellised ideed, mis olid juba testitud reaalses elus enne firma avamist. 8
o Ka sümboolsed vanvanemad Perekonnaelu ökoloogia ja eetika o Esmalt ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vara Vanad indiviidid ühiskonnas Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust Järjest enam kasutatakse sõna ,,eakad"- positiivsem foon Eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes Väärikate ülikool Kuidas ,,eakalt" vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- Rahulolev ja tegus vanainimene... Meeldiv sotsiaalne roll Positiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul Rehabilitatsioon- ja tugisüsteemid kättesaadavaks, sh tegevusteraapia Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus
kavadesse. Timotheus saatis oma manifesti keisrile enne selle avaldamist Maapäeval. Ta oli varem andnud tsaarile lubaduse talle alati tõtt rääkida ning ta kavatses seda teha ka nüüd. Tsaar ei saanud selle manifesti avaldamist aga lubada, sest tagajärjed oleks võinud keisrile endale saatuslikuks saada. Timotheus von Bock saadeti vangilaagrisse avalikkusele põhjust avaldamata. Von Bock oli tahtnud teha head, kuid tingimused polnud sobivad. Seetõttu määras tema eetiline eneseteostus ta praktiliselt surma Vene vanglate tingimused olid kohutavad, isegi vaatamata sellele, et talle kongi klaver viidi. Kui üheksa aasta pärast vahetus Vene impeeriumi keiser, kelleks sai Nikolai I, siis pääses ka Timo vangistusest. Tõsi, see polnud tavaline ega täielik vabanemine: Timo oli tunnistatud vaimuhaigeks ning ta pidi elama Võisiku mõisavalitseja majas eluaegses koduarestis. Aleksander oli tahtnud muuta Timo maailmavaadet ja kavatsusi, kuid von Bock suutis need säilitada
y-tüüp töö on inim. loomulik tegur suunavad jõupingutused tulemustele, kontrollib end ise *F. Herzbergi kahe faktori teooria. Ta jagas vajadused motivaatoriteks ja nn. hügieeni teguriteks. Hüg. teguritega arvestamine tagab töötajate mitterahulolu ja alles motivaatorite rakendamine tagab rahulolu. Mot. faktorid tulenevad inimesest endast- tema tahtmised, huvid. - väljakutseid esitav töö - eneseteostus motivatsiooni- - tunnustus faktorid - suurenenud vastutus - olulisus org jaoks - info kättesaadavus - kaasamine otsustusprotsessi ETTEVÕTTE POLIITIKA - töötingimused - tööohutus - juhtimise kvaliteet hügieenifaktorid - suhted - staatus - töötasu - isiklik elu Motivatsiooniprotsessi tsükkel
kõnealuse ühiskonna liikmena ning vastupidi - kui ei tunta ennast ühiskonnas sotsiaalselt aktsepteerituna, siis on ka soov sellesse ühiskonda enda panust anda väikesem (Ferguson, Eva Dreikurs, 2010) Oma individuaalpsühholoogia teooriates rõhutab Alfred Adler koduvalt inimese tungi püüelda üleolekule, täiuslikkusele ning täiustumisele. Tema kohaselt on indiviidil seesmine vajadus ületada raskusi ning saavutada täielik eneseteostus. Kõnealused punktid tulevad eriti selgelt välja ka tema sünnijärjekorra teoorias, milles Adler väidab üldistatult, et lapse sünnijärjekord ning tema võimekus on omavahel seotud. Teadlased, kes tegelevad isiksusepsühholoogiaga, võtavad enda uurimisobjektiks tihti just sünnijärjekorra ning sellega seonduvad teemad. PsycINFO andmebaasis teostatud otsing näitas, et vahemikus 1990. kuni 2010. aastani
Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted Kohanemisvõime skaala · Reaalsuse testimine · Paindlikkus · Probleemide lahendamine Stressi juhtimise skaala · Stressitaluvus · Impulsi kontroll
klassikaline mudel aitab küll selgitada inimese käitumist, kuid sellel on ka nõrgad küljed. Maslow mudeli puhul tekib vastuolu teooria ja reaalse elu vahel, kuna inimene võib ennast teostada, kuigi tema alumiste tasandite vajadused on rahuldamata. Näiteks saab klienditeenindajast üleöö juhataja, kuigi tal ei ole ühtekuuluvusvajadus, armastuse vajadus ning turvalisuse vajadus veel rahuldatud. Näiteks antud ettevõttes on töötajad erinevate vajadustega (tunnustus, turvalisus, eneseteostus jne). Põhitöötaja soovib ise teha kõike võimalikult hästi (tuleb varem kohale, üritab kõigist teistest aktiivsem olla, jagab teistele töölistele vähem informatsiooni toimuva kohta, poeb juhatajale), abilised aga ei pööra erilist tähelepanu sellele ( teevad töö ül oma suva järgi, kuna neile juhataja informatsiooni ei jaga). Määravaks saab siin see et, põhitöötaja saab tunduvalt rohkem palka kui abilised. Tihti saabki
hoiab · Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk · Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele A. Maslow vajaduste hierarhia: inimene püüdleb selle poole, et saavutada kõik, milleks tal ressursse jätkub. Motivatsioon põhineb saavutamata vajadustel 7 eneseteostus oma võimete realiseerimine 6 esteetilised kord, ilu 5 kognitiivsed teada, mõista, uurida 4 hinnang saavutada, olla kompetentne 3 kuuluvus, armastus 2 turvalisus olla ohutu, kindel 1 füsioloogiline nälg, janu, uni, soojus, seks TEOORIA: instinktide teooria - Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde
stereotüüp naise rollist minevikus. Ta lisab, et praegu tahavad peaaegu kõik, et noor naine oleks edukas, nii et traditsioonilised naiselikkuse omadused- passiivsus, suletus, eeldus et meeste ja võimu esindajatel on arvatavasti õigus ja et naistel mitte-on seega ülearused. Nagu eelnevalt mainitud, levib sageli arvamus, et naine peab valima pere ja karjääri vahel. Ema rolliga konkureerib eelkõige töö ja tööalane eneseteostus. Valik laste ja töö vahel sõltub peamiselt naisest ja tema ambitsioonidest. Emaks saamine ja emaks olemine on sageli seotud millestki loobumisega. Üha rohkem naisi püüdleb kõrgema hariduse poole, et tagada edu tööturul ja paremaid võimalusi perekonna toimetulekuks. Kõik need muutused mõjutavad peresuhteid ja perekondade struktuuri, osaliselt ka laste arvu perekonnas (Valgma 2005: 1). 5 4
Aktsiis- juurdehindlus kaubale, mille tarbimist tahetakse piirata (Eesti: alkohol, tubakas, kütus, elekter, pakend) Maksusüsteemid 1. Proportsionaalne- ühtne maksumäär 2. Progressiivne- maksumäär kasvab sissetuleku kasvades Sotsiaalmaks 33% palgafondist Tööandja Kidlustusmaksed: 1. Pensionikindlustus 2% 2. TKM 1,6% üksikisik palgast/ 0,6% ettevõtja Töö ja palk MIKS? 1. Majanduslik sund 2. Eneseteostus 3. Missioonitunne Palk: 1. Ajapalk- tunnitasu 2. Tükipalk- tehtud töö koguse eest Miinimumpalk (täistööaeg) Tööealine 15-74 Tööjõud- aktiivne tööjõuline elanikkond Töötaja (palgatöötaja, ettevõtja, vabakutseline) Töötu (otsib tööd) Täistööhõive Tööpuuduse põhjused: 1. Muutused tootmise struktuuris 2. Majanduskriis Vahendamise võimalused: 1. Uued töökohad 2. Ümberõpe
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
kavadesse. Timotheus saatis oma manifesti keisrile enne selle avaldamist Maapäeval. Ta oli varem andnud tsaarile lubaduse talle alati tõtt rääkida ning ta kavatses seda teha ka nüüd. Tsaar ei saanud selle manifesti avaldamist aga lubada, sest tagajärjed oleks võinud keisrile endale saatuslikuks saada. Timotheus von Bock saadeti vangilaagrisse avalikkusele põhjust avaldamata. Von Bock oli tahtnud teha head, kuid tingimused polnud sobivad. Seetõttu määras tema eetiline eneseteostus ta praktiliselt surma Vene vanglate tingimused olid kohutavad, isegi vaatamata sellele, et talle kongi klaver viidi. Kui üheksa aasta pärast vahetus Vene impeeriumi keiser, kelleks sai Nikolai I, siis pääses ka Timo vangistusest. Tõsi, see polnud tavaline ega täielik vabanemine: Timo oli tunnistatud vaimuhaigeks ning ta pidi elama Võisiku mõisavalitseja majas eluaegses koduarestis. Aleksander oli tahtnud muuta Timo maailmavaadet ja kavatsusi, kuid von Bock suutis need säilitada
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti...
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. loeng 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. 3. Kirjeldage McKinsley 7S käsitlust. Koosneb seitsmest faktorist: süsteemid, strateegia, struktuur, juhtimisstiil, oskused ja teadmised, inimesed ja keskel ühised väärtused. Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koor...
I osa: Turunduse olemus ja turunduse planeerimine 1. Turunduse olemus, roll ja areng. Turunduse mõiste ja turundudmeetmestiku olemus. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Strateegiline turundus(analüüsile orienteeritud): vajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turundusvõimaluste hindamine, konkurentsianalüüs, turundusstrateegia välja töötamine Taktikaline turundus(konr tegevuskava paikap.): sihtsegmentide valik, eesmärkide täpsustamine, turundusmeetmestik, turunduseelarve ja ajakava teostus ja ...
kontekstis on ka sisemine stiimul vajalik. (Lester. 1988. lk. 372) A.H. Maslow’i tehtud uuring käsitles, miks mõned inimesed töötavad suurema entusiasmiga, kui teised. Ta leidis, et see on seoses inimese vajaduste hierarhiaga, mis on kindlas järjestuses inimeste vajaduste rahuldamine. Tema hierarhia on viie tasandiline ning sinna kuuluvad: füsioloogilised vajadused, turvalisus, sotsiaalsed vajadused, isikulised vajadused ning eneseteostus. (Lester. 1988. lk. 376) 7 Joonis 3. Maslow Hierarchy of Needs (Lester. 1988. lk. 378) Projektimeeskonna juhtimine on projektijuhi oluline tööülesanne, et projekti eesmärki edukalt saavutada. Lisaks sellele, et inimesi tuleb juhtida, abistada ning kontrollida, peab projektijuht oskama ka töid jaotada vastavalt projektimeeskonnas olevate inimeste isikuomadustele ning oskustele. Lisaks sellele on väga oluline, et meeskond töötaks
aastatel midagi kodueesti kiire elavnemisega võrreldavat, samas võib seda ajajärku pidada pagulusproosa kuld/ajastuks, mil loodi hulga kaalukaid teoseid. Ilmusid Karl Ristikivi ajaloolised romaanid, Bernard Kangro Tartu- romaanid ja muud ( A.Kalmus ,,Juudas"). Paguluskirjanduse funktsioon oli oluliselt muutumas : nostalgiat ja põgenemisega seotud õuduselamusi vajati üha vähem. Uus põlvkond pagulasi oli saanud täiskasvanuks kasvanud välismaal, nende eneseteostus polnud katkenud, vaid toimus normaalsetes oludes mistõttu vajati üha vähem jutustusi kodumaast ja üldse eesti kirjandust. KODUNE TÖÖ: valmistage ette järgmistele küsimustele. 1. Missugused muutused toimusid kultuurielus 1960ndail? 2. Mis on ridadevaheline poliitika? 3. Kes on tuntumad luule/uuendajad? 4. Mis on vabavärss? 5. Millised peamised tegurid mõjutasid proosa uuenemist? 3 7
Hiljem hakkasid tekkima liidud ja organisatisoonid puudetega inimeste jaoks. Lastekodud olid suletud süsteemiga ja väga halbades oludes elasid need lapsed. Sotsiaalsete probleemide statistika oli salastatud. 4. EV Põhiseaduse eesmärgid sotsiaalpoliitika kujundamisel EV põhiseaduses on sotsiaalpoliitika kujundamisel esmatähis inimväärikuse esikohale seadmine. Peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse avaliku võimu suhtes. Olulisism prinsiip on isiku vaba eneseteostus ning kui see on inimesel piiratud, siis riik peab abistama. 5. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted Kõrgeimaks ühiskonna arengu eesmärgiks on üldise heaolu maksimeerimine, mida iseloomustatakse kategooriatega nagu vabadus, inimõiguste kaitse, sotsiaalne õiglus ja turvalisus, võrdsed võimalused jms. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused
seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi
Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal ,,hüpe" hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. (Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama) hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve hauataguses elus, siin pean ära teenima, teen seda võimsalt. Romantismi eetika ülim hüvelooming ja loominguline eneseteostus. Elu mõte on loominguline eneseteostus. Eksistensialism õnn peitub vabaduse teostamises. Minu isikliku vabaduse teostamine on kõige olulisem. Sotsiaalse hüve eetika tähtsam on teenida mingi kollektiivi huve. Subjektiivne heaolu on tähtsaim asi, seda küsitakse ja uuritakse otse inimestelt. Mingi idee teenimine NT: kommunism, rassism Kuidas elada hästi? Mida teha, et olla õnnelik? Populaarne hedonism iha objekte võimalikullt palju omandada
Uni füüsiliste ja psüühiliste ressursside taastamiseks, ööpäevane tsükkel Nälg energia Janu 0,5% vedelikukaotust, veevaru inimesel ei ole Suguiha tagada liigi säilimine, suguhormoonid mõjutavad suguiha, mitte valmisolekut Sõltuvus uimastitest 33. Maslow motivatsioonipüramiid Maslow järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad aga madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Eneseteostus nõuab väga head eesmärkide püstitamise oskust. Eneseteostuseni ei jõua need, kes on
· Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus · sisemine atributsioon · ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni Motivatsioonilised strateegiad · ebaedu vältimine · edu saavutamine VII Sisemine ja välimine motivatsioon (intrinsic and extrinsic motivation) Edward Deci, Richard Ryan · sisemine eneseteostus, nauding · välimine positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine Mihaly Csikszentmihalyi optimaalne tippelamuste voog (optimal flow) huvi VIII Tasu ja motivatsioon kontroll käitumise üle ja kompetentsus tasu, mida seostatakse kompetentsusega, suurendab sisemist motivatsiooni tasu, mida seostatakse välise kontrolliga, vähendab sisemist motivatsiooni Intiimsuse motivatsioon
indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel:
Pensionieelik (Jommi V romaan) ER 1975 3 Taimetark II ER 1976 Maailma viljad I V 1982 Alguse asi. Brigadir (Jommi I ja IV romaan)ER 1982 Maailma viljad II V 1984 Elupadrik (romaan) ER 1986 Taimetark III ER 1986 Rõõm päikesest (publitsistika) ER 1986 Maailma viljad IIIIV V 1986 Mind armastab jaapanlanna (esimene raamat) ER 1987 Maria Siberimaal (romaan) Kupar 1988 Maailma viljad IV Kupar 1989 Elame üle. Eneseteostus (Jommi II ja VI romaan) ER 1989 Mind armastab jaapanlanna (teine raamat) Õllu 1990 Lõhkine küna (Jommi VII romaan) Õllu 1990 Aasta 1988 (päevik) Õllu 1990 Kuidas end tunned, kuuekümnene? (publitsistika) ER 1990 Mureaja laps (publitsistika) Õllu 1990 ,,Kupra" lõhenemine (Aasta 1989) Õllu 1992 Aasta 1985 Õllu 1992 Aasta 1979 Õllu 1992 ,,Jaapanlanna" kirjutamine (Aasta 1976) Õllu 1993 Kirjanike elamu (Aasta 1977) Õllu 1993 ,,Maria" saamine (Aasta 1978) Õllu 1993
tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud. White analüüsis ja järeldas et kasvatuses võib lapsekeskse hoiaku võtta kolmel viisil: kasvatuspsühholoogiline, kasvatusfilosoofiline või kasvatussotsioloogiline. Kasvatuspsühholoogiline lapsekasvamine, areng, isikupära arvestamine, eneseteostus ja indiviidi eelduste maksimaalne areng. Kasvatusfilosoofiline sotsiaalne interaktsioon, õpetaja aktiivne tegutseja, lapse sõltumatus. Kasvatussotsioloogiline ühiskonnas omaksvõetud reeglite õppimine. 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika Jean Jacques Rousseau seisukohad kasvatusest, tuuakse välja kaks tähtsamat. Esimest nimetab ta lapse eneseregulatsioonil põhinevaks pildiks kasvatusest ja teist indiviidi ja ühiskonna
Meil on tõsine põhjus rõõmustada, et see meile aastakümneid surnud olnud väärtteos on leidnud nüüd B. Luki kaudu taaselustamist." Anton Kasemetsa hinnang Luki kavavalikule ajalehes Rahvaleht aastast 1939. Soolokarjäärist olulisem oli Bruno Luki jaoks ansamblimäng, millest kujunes pedagoogilise tegevuse kõrval aastatega tema põhitöö. Eelkõige duos mängimist pidas Lukk eriti südamelähedaseks: "Tegin seda tööd suure andumuse ja vaimustusega. Eneseteostus on aktiivsem, spontaansem ja produktiivsem kui saan partnerilt toetust ja inspiratsiooni, kui võin helide kaudu vestelda kaasmängijaga." Nii pianist ise kui ka tema kaasaegsed on meenutanud, et üksi mängides tundis Lukk end sageli halvasti ning närveeris pidevalt tõeline musitseerimine oli võimalik vaid ansamblis. KLAVERIDUO ANNA KLAS BRUNO LUKK Eesti muusikaloo tuntuim ja tollase Nõukogude Liidu üks juhtivamaid klaveriduosid Anna Klas Bruno Lukk alustas tegevust 1942
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
