Arutleva kirjandi kirjutamise etapid (0)

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid
1. Loe hoolega pealkirja.
2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad).
 Kui loed pealkirja „Kas kool teeb õnnelikuks?“ ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud .
Siin on rõhuasetus kahel sõnal – kool ja õnnelikuks
Mõttekäik võiks olla selline.
Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse . Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt.
Niisiis tuleks leida vastused küsimustele:
Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule – mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?)
Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks?
2.a Kirjuta sissejuhatus.
Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõepoolest saan koolist kaasa vajaliku pagasi õnnelikuks saamiseks.
Minu sissejuhatus:
Küsisin kord vanaemalt , mis on tema arvates õnn. Kuna tema oli juba üsna vana ja aastaid liikumisvõimetu olnud, vastas ta seekord mulle: „Õnn, mu lapseke, on see, kui sa oskad õigel ajal surra.“ Minul, teismelisel, polnud selle teadmisega midagi peale hakata, sest ei valmistunud ma ju surema, vaid oma elu õnnelikult elama. Niisiis pidin oma õnne valemi ise kirjutama. Arvasin, et õnnelik olemiseks on vaja heapalgalist  töökohta, oma kodu, perekonda ja elu armastust, palju sõpru ja tuttavaid. Selleks, et sinna jõuda, vajasin kahtlemata plaani ning teadmisi iseendast. Õpilasena küsisin loomulikult endalt ka seda, kas kool suudab mind eluõnneks ette valmistada ja igakülgselt mõtteid heietanud, sain vastuse, et suudab küll.
 Nagu näed, mõtlesin välja olukorra, mis tekitaks väikese pinge ja annaks ühtlasi mõista, et meil kõigil on õnnest erinev arusaam.
3. Püstita probleem küsimusena või küsimustena (antud juhul on probleem juba pealkirjas olemas).
Kui mõtled kohe, et kool ei tee õnnelikuks või teeb õnnelikuks ainult väheseid, siis esitagi hoopis küsimus: Miks kool teeb õnnelikuks ainult väheseid? Sinu peatees, kirjandit läbiv mõte on siis järgmine: Kool teeb ainult väheseid meie seast õnnelikuks. Selle teesi igakülgne põhjendamine ongi nüüd sinu kirjandit läbivaks teljeks.
4. Vasta esitatud küsimusele. Sinu vastus ongi kirjandit läbiv mõte, peamine tees, mida hakkad nüüd tõestama.
Antud juhul tuleb esmalt küsida näiteks, mis teeb sind õnnelikuks. Vasta sellele võimalikult üksikasjaliselt ning ära mõtle seejuures ainult antud hetkele, vaid ka tulevikule. Mis teeb sind õnnelikuks praegu ja tulevikus, pärast koolide lõpetamist?  Kas kool aitab kaasa selle saavutamisele ?
Mida ma peaks siis koolis teada saama, et olla tulevases elus õnnelik?
         Kuidas ennast tundma õppida, et leida oma oskustele ja soodumustele võimalikult vääriline amet?
         Kuidas saada võimalikult hea töökoht? Mida selleks teha? Kas head teadmised koolis lubavad automaatselt põnevat/tasuvat töökohta?
         Kuidas muretseda endale kodu ja see hubaseks muuta? Kuidas hakkama saada kodus esinevate probleemidega?
         Kuidas  luua sõprussuhteid ja neid hoida? Kuidas lahendada konflikte? Kuidas töötada meeskonnas?
         Kuidas meeldida vastassoo esindajatele? Kuidas olla külgetõmbav ja atraktiivne?
         Kuidas hoida suhet, kuidas hoolitseda laste eest?
4. Kui said vastuseks, et koolis saad vajalikud oskused ja teadmised, et elus toime tulla, saad oma kirjandi peamõtteks Kool teeb mind õnnelikuks. Nüüd pead hakkama oma peamõtet tõestama ja selleks on otstarbekas koostada teeskava .
Teeskava koosneb teesidest ehk väidetest, mille abil kavatsed tõestada, et kool muudab sind õnnelikuks. Minu teeskava näeb välja selline:
         Koolis õpin end tundma. (eneseteostus, ameti valik)
         Koolis õpetatavad ained, näiteks keemia ja füüsika, on eluks vajalikud. (need teadmised on oma kodus vajalikud, et mitte fööniga  vannis juukseid kuivatama hakata)
         Koolis leian palju sõpru. Igas kooliastmes leitud sõbrad moodustavad hilisema sõpruskonna, kes aitab töö leidmisel või rasketel hetkedel.
         Esimene armastus leitakse sageli koolis.
          Algsed seksuaalteadmised ja algtõed perekonnast kuuluvad kooliprogrammi.
5. Teeskava punktid näitavad ära, kui mitu lõiku jaksan oma kirjandisse luua. Teeskava punktid korrektselt sõnastatuna on minu kirjandi lõikude tuumlaused. Neid tuumlauseid (-väiteid) asun argumenteerima, s. t koostan iga teesi kohta tervikliku argumentatsiooni.
Koostan näidiseks argumentatsiooni oma teeskava esimese punkti kohta:
Näidis:
Väide (tees): Koolis õpin end igakülgselt tundma.
Selgitus: Enesetundmine tähendab, et ma tean, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed. See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada.
Tõestus:  Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud õpiviisid. Kuna kogu elu on üks suur õppimine, on sellest teadmisest tulevikus palju kasu. Loovainete tundides avastan endas kunstniku või muusiku või nende mõlema puudumise, kehalises kasvatuses saan teada, et mul on suurepärased kaugushüppaja võimed või et mul jätkub võhma erakordselt pikkade distantside läbimiseks, ilma et hakkaksin isegi hingeldama. Kirjanduse õpetaja juhatab mind raamatute juurde ja ütleb ka, et mul on andi sõnu ritta seada. Matemaatikas selgub , et kui tahan tulevikus perekonna eelarve tasakaalus hoida, pean protsendi olemusse põhjalikumalt süüvima.
Järeldus: Kooli õppeprogramm on piisavalt mitmekülgne selleks, et teada saada, millised on minu võimalused ja mida peaksin tegema, et oma unistusi täide viia.
Vormista see nüüd lõiguna, s.t jäta selgitavad märkmed argumentatsiooni osade kohta eest ära.
    Koolis õpin end igakülgselt tundma. Enesetundmine tähendab, et ma tean, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed. See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada.  Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud õpiviisid. Kuna kogu elu on üks suur õppimine, on sellest teadmisest tulevikus palju kasu. Loovainete tundides avastan endas kunstniku või muusiku või nende mõlema puudumise, kehalises kasvatuses saan teada, et mul on suurepärased kaugushüppaja võimed või et mul jätkub võhma erakordselt pikkade distantside läbimiseks, ilma et hakkaksin isegi hingeldama. Kirjanduse õpetaja juhatab mind raamatute juurde ja ütleb ka, et mul on andi sõnu ritta seada. Matemaatikas selgub, et kui tahan tulevikus perekonna eelarve tasakaalus hoida, pean protsendi olemusse põhjalikumalt süüvima. Kooli õppeprogramm on piisavalt mitmekülgne selleks, et teada saada, millised on minu võimalused ja mida peaksin tegema, et oma unistusi täide viia.
 
NB! Selle lõigu pikkus on 153 sõna.  Iga lõik arutlevas kirjandis peaks moodustama tervikliku argumentatsiooni, sellise, nagu praegu näiteks koostasin. Argumentatsiooni reegleid järgides  ei teki ealeski tunnet , et sa ei suuda nii palju kirjutada, nagu vaja oleks. Selline probleem, et sa ei tea, mida kirjutada,   kerkib päevakorda ainult siis, kui sul puudub peamõte ja selgus, kuidas oma peamõtet lugejale selgitada. Teeskava koostamine või oma tõestuskäigu punktidena üleskirjutamine on äärmiselt vajalik tervikliku arutleva kirjandi loomiseks.
Argumenteerimisoskus on arutleva kirjandi juures väga oluline, sest teadupoolest annab terviklik arutluskäik peaaegu poole riigieksamikirjandi punktidest.
6. Koosta nüüd terviklikud argumentatsioonid kõigi oma teeskava punktide kohta. Siin pea silmas ka adressaati – kellele kirjutad.
7. Vaata, kas peaksid nende lõikude järjekorda muutma ning seda, et nad omavahel seostatud oleks. Kui üleminek ühelt argumentatsioonilt/lõigult teisele tundub liiga järsk olevat, kirjuta sinna vahele lühike sidelõik, mis aitab sujuvamalt ühelt mõttelt teisele üle minna. Mina peaksin ilmselt oma viimase teesi asukohta muutma ning viima selle alguse poole. Viimaseks jätan lõigud sõprade ja armastuse kohta ja enne seda kirjutan sidelõigu, milles viitan, et koolielu ei koosne ainult tundidest, vaid ka vahetundidest ning muudest ühistest ettevõtmistest, mis lisavad vürtsi teadmiste omandamisele.
8. Kirjuta lõppsõna kõige viimasena.