Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Ei kardeta pühenduda teistele inimestele ega end avada. 7) Loovus vs endasse tõmbumine Kuidas pakkuda hoolitsust teistele (laste kasvatamine) või kuidas hoolitsust taluda (vanaduses). Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integratsioon vs lootusetus Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Teriooriad sarnased: Impiirilised, suhteliselt halvasti tehtud. Piaget kognitiivse arengu teooria Uskus, et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsamad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: - Aju ja närvisüsteemi küpsemine
Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Ei kardeta pühenduda teistele inimestele ega end avada. 7) Loovus vs endasse tõmbumine Kuidas pakkuda hoolitsust teistele (laste kasvatamine) või kuidas hoolitsust taluda (vanaduses). Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integratsioon vs lootusetus Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Teriooriad sarnased: Impiirilised, suhteliselt halvasti tehtud. Piaget kognitiivse arengu teooria Uskus, et bioloogiline küpsemine valmistab lapse ette kognitiivseks arenguks. Tähtsamad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed. Areng koosneb: - Aju ja närvisüsteemi küpsemine
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrast...
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
Osa inimeste puhul kehtib enam X-mudel, osa inimesi soovib aga oma võimetele täielikku rakendust. Peaaegu kõigil alluvatel on mingisugust potentsiaali oma võimete arendamiseks ja kasvuks. Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. Abraham Maslow soovitas juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsed suhted, tunnustus ja eneseteostus. 3. Organisatsioonikultuur Paljude organisatsioonide puhul väärtustatakse kõrgelt nende kultuuri. Sageli seostatakse kultuuriga tööelu kvaliteeti. Mida tähendavad need mõisted sisuliselt? Kõige laiemas mõistes on kultuur inimese loova mõtte ja sellest ajendatud tegevuse tulemus. Loova tegevuse tulemusena saadud kultuuriväärtusi jaotatakse tinglikult ainelisteks ja vaimseteks. 3
Ka human relation koolkonda on kritiseeritud: toonitab rühmaprotsesse üle. Samas töötajate jaoks töökollektiiv on oluline rühm. Töötajad vajavad sotsiaalset toetust, suhtlemist teistega. Peale füsioloogiliste vajaduste on ka teisi: sõprus, tunnustus, enda vajalikuks tundmine. Tööga rahulolu osas on palk ja töötingimused ainult üks tegur Vrd. Abraham Maslow. vajaduste püramiidiga (sotsiaalpsühholoogias tuntud): eneseteostus TUNNUSTUS INTERAKTSIOON TURVALISUSETUNNE FÜSI OLO OGILISEDVAJADUSED Human resource management sai alguse Jaapanist. Inimesed töötavad ühes firmas väga pikalt. 80ndad: Töötajad võeti tööle otse koolist, enam-vähem samal päeval. Palga ja boonuste maksmise süsteem ette teada, kuidas edutatakse (vanuse, senioriteedi põhimõttel)
valusalt kätte maksta. Vale on mõelda, et juhina oleks kasulik kõiki ühtmoodi kohelda, samade standardite järgi, sest just nii ei arvestata inimeste sooliste, poliitiliste, kultuuriliste või isiklike omapäradega. Lubagem endale ühe üldistuse, mis põhineb Maslow vajaduste hierarhial esmatähtis on füüsiliste vajaduste rahuldamine, sellele järgnevad turvatunne, sotsiaalsed vajadused, tunnustusega seotud probleemid ning kõige lõpus asub eneseteostus. Sellega võib seletada, et raha on motivaator vaid üürikest aega kui selle abil täidetakse persooni füüsilised vajadused, hakkab ta püüdlema turvatunde järele. Oluliseks muutub hoopis see, kas tema töökoht on kindel ning ta ei pea kartma vallandamist või koondamist. Järgmisena mängivad suurt rolli suhted kolleegidega, mis on täiesti arusaadav. Haruldased ei ole juhtumid, kus töökohta vahetatakse pelgalt põhjusel, et ei saada oma töökaaslastega läbi, olgugi et palk on
kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) -Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism? -Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele? Eneseteostus • Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “Motivatsioon ja isiksus” • “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246) • Maslow meetod! • Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi? Ennast teostavad inimesed Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumine probleemile, eraldatus,
motivatsiooni vastu ega niisiis ka seda kujundanud lapsepõlvekogemuse vastu, vaid keskendutakse siin-ja-praegu kogemusele. See on põhierinevus psühhoanalüüsist. Fenomenoloogilised teooriad tekkisidki reaktsioonina eelnimetet kahe puudustele. Nad nimetavad end ka humanistlikuks psühholoogiaks, kuna keskenduvad sellele, mis inimesel loomaga ühist ei ole - valikuvabadusele, elu mõttele. Tähtsad mõisted on eksistentsiaalne ärevus, teadvustatus, vaba tahe, eneseteostus (enese-aktualiseerimine), indiviidi ainukordsus, elu eesmärk. Ka mõiste kolmas jõud psühhoteraapias ja isiksuse teoorias käib fenomenologistide kohta. I. MINA TEOORIA (Self theory). Carl Rogers. C. Rogers (1902 - 1987) ei tee selget vahet mina (self) ja mina-pildi (self-concept) vahel. Täpsem tõlge oleks vahest ise, mitte mina. Ise sisaldab kõiki ideid, tajumusi ja väärtusi, mis mind puudutavad, näiteks “kes ma olen?”, “mida ma teha suudan?” jne. Ennekõike
Juhtiv Autoriteet Raha Toetus Meeskonnatöö mõju Töötaja Sõnakuulelik- Turvalisus, Töötami- Vastutustundlik orjentat- kus kasu ne Käitumine sioon Psühho- Sõltuvus juhist Sõltuvus Osalus Enesedistsipliin loogiline organisat- tulemus sioonist Töötaja Olelus Turvalisus Seisund ja Eneseteostus vajadus-te tunnustus rahulda- mine Osalemise Minimaalne Passiivne Ärganud Mõõdukas, tulemus koostöö töötahe entusiasm, sünergia Autokraatne mudel- aluseks on juhi võimutäius, mis peab looma ka autoriteedi (kõva hääl, rind ees). Juht mõtleb, alluv kuulab, inimesed kuulavad sõna, isiklikku arvamust avaldamata
Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina. Terapeuti käsitles katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid (85% oma füsioloogilistest vajadustest, 70% oma turvalisuse vajadustest, 50% oma kuuluvusvajadusest, 40% oma enesehinnanguvajadusest, 10% oma eneseaktualiseerimise vajadusest). Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus
Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab 5 vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Tagajärje-eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on nende valikute võrreldavad tagajärjed: õige on see valik, millel parimad tagajärjed. Normatiivne ehk reeglipärane eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika:
§16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad - 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism võimuiha rikkus eneseteostus saada maad ja vabadust (talupojad) itaalia kaubalinnad, saada võimu Vahemerel - tagajärjed negatiivsed idamaade laastamine suured inimkaotused (4 6 mln) süvendas vaenu läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel Lääne Euroopa feodaalide luksusjanu kasvas positiivsed laienes eurooplaste silmaring eurooplased tutvusid uute põllumaj. kultuuridega: riis, tatar, mais, kanep, lina, roosuhkur
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
Organisatsioonikäitumine (kevad 2018) Eksami kordamisküsimused TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda, võib olla erineva tugevusega. 2) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1 Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2 Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3 Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väär...
Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu Vajaduste hierarhia: · Eneseaktualiserimine · Eneseaustus · Sotsiaalne kuuluvus ja armastus · Ohutustarve · Füsioloogilised vajadused Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali ·See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Maslow arvas, et keskmine inimene rahuldab: ·85% füsioloogilisi vajadusi ·70% turvalisuse vajadusi ·50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi ·40% eneseaustuse vajadusi ·10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. B
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
Harrastajad on nõus panustama nende poolt armastatud ala tegevsportlastesse ning tunnevad huvi spordi arendamise vastu. Harrastajatele mõeldud võistlusklasside vähesusest annab kinnitust nii ERL 2012. kalenderplaan kui spetsialistide hinnang arengu osas. Harrastussportlastele mõjuks motiveerivalt ja innustavalt kui võistluskalendris oleks sissetoodud eraldi harrastajate võistlused kogumaks oskusi jõukohaste vastastega. Harrastaja näol on tegemist arukate inimestega, kes õpihimust ja eneseteostus vajadusest pühendavad aega ja raha harrastustegevusele, oodates sealjuures võimalust endale sobival tasemel võistelda. Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule
ning võimaliku sõltuvusena teatud ainete suhtes. Nende tunnete tekke aluseks on keha sisekeskkonna tasakaalu säilitamise vajadus. Kultuurilise motivatsiooni arenguline aspekt käsitleb uudishimu, oma keskkonna ja iseenda tundmist ning kontrollitunnet nende üle. Kõige ilmekamalt avalduvad arenguga seotud omadused saavutusmotivatsioonina. Motivatsioon avaldub tegevuses. Maslow järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda. Motivatsiooni kõrgem astmeni jõudmiseks peavad aga madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Eneseteostus nõuab väga head eesmärkide püstitamise oskust. Eneseteostuseni ei jõua need, kes on raskustes vahe-eesmärkide püstitamisel ja kes püstitavad endale liiga kõrgeid ja kaugeid lõppeesmärke.
tagasihoidlikum, kuid järgmisel kümnendil kasvas migratsioon jälle tunduvalt. Eesti NSV tööstuse ekstensiivse arengu otseseks tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal rahvastikus. 1970 oli see näitaja juba 60%. Võõrtööliste massiline saabumine kahandas jätkuvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas ning kiirendas linnastumist. 1960.-ndaid on nimetatud kuldseteks, kui ühiskond justkui liberaliseerus, suurenes ühiskonna avatus ning inimeste senisest hoopis aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades, kaasa arvatud poliitilises elus. Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, kes oli veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. Nende aadetele panevad lõpu 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused, mis näitavad, et sotsialismi reformimise kavast ei tule midagi välja. 1960.-ndaid iseloomustas noorte aktiivsuse kasv, erilist initsiatiivi näitasid üles üliõpilased
heteroseksuaal/homoseksuaal. Teatud identiteedid, mis kujunevad erinevate rollide täitmisel samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure kujundav agent ja on samaaegselt oma toimimises mõjutatud ühiskonna struktuursetest piirangutest ja võimalustest. · Biograafiline eneseteostus varasemas traditsioonilises ühiskonnas sai indiviidi eluloolise kujunemise juures määravaks vanus, sugu ja klassiline kuuluvus ning valikud olid pigem sotsiaalse positsiooni põhised; tänapäevaühiskonnas valitseb võimaluste paljusus ning inimelusid mõjutavad globaalsed muutused. Inimeste valikud on pigem elustiilipõhised. - Globaliseeruvad biograafiad - Globaliseeruv maailm on endaga kaasa toonud ka
Sellega katsu ise toime tulla, sest sa ise ka 8 ei tee kõiki neid asju, mida teine sinult ootab sa kas ei jaksa, ei saa või ei taha. Suurema vastutuse võtmine enda eest toob paarisuhtesse palju positiivset. Sõltuvussuhted kestavad harva kaua. Kuidas ülemäära suurt sõltuvust vältida? Mina olen mõelnud, et nii nagu teisedki ülitähtsad elu osad (vaimne areng, eneseteostus, lapsed jne), ei tohiks ka lähedussuhe olla inimese kogu elu. Lähedussuhe olgu kindlal kohal teiste väga väärtuslike asjade hulgas. Riskitegureid igapäevaselt teadlikult vähendades saab oma suhet kindlustada. Kui aga paarisuhtes on siiski tekkinud probleeme, mis tuleb ilmtingimata selgeks rääkida, siis kuidas oleks seda kõige parem teha? Esiteks tuleb katsuda selgusele jõuda, mis on see, mis mind tegelikult vihastab või nördima paneb. Teiseks:
rikkaks saada Eeldused: TEHNILISED ÜHISKONDLIKUD 1. kompass ja astrolaab. Võimalik merel 1. Pürenee ps väikeaadlikud e hidalgod orienteeruda vajasid uusi väljakutseid 2. ookeanisõiduks kohandatud laev karavell, 2. renessanssiaja maailmavaade sai sõita vastutuuled kolmnurkse purje tõttu. uudishimu, eneseteostus rõhutatud Täiustatud karavellil ruut ruut kolmnurk. Ladina puri. Sinna sai mahutada piisavalt toitu ja magedat vett 3. õpiti tundma antiikautoreid nind araablaste 3. varakapitalism, manufaktuurid vajasid geograafiaja kartograafiaalaseid töid. turgu ja toorainet. Vahemaad olid tegelikult pikemad ku kaardil 4. tulirelvade kastuamine, sõjaline üleolek. 4. usu levitamine, rekongista aitas kaasa
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja org...
see võib olla väga erinev. 1. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused. A. Maslow vajaduste hierarhia. Motivatsioon on motiivide kogum mis ajendab inimesi toimima. nagu inimesed on ka nende vajadused erinevad. Motivatsiooni mõjutavad esmalt esmavajadused (füsioloogilised toit, õhk, vesi, uni, turvalisus mis on kehaline kaitstus ja majanduslikud, tööga kindlustatud)ja seejärel kõrgemaastme vajadused (sotsiaalsed, sõprus, ühtekuuluvustunne) austuse ja staatuse vajadus ning eneseteostus oma võimete maksimaalne kasutamine). Mõnele inimesele piisab ainult esmavajaduste rahuldamisest, teistele on vaja juba sotsiaalset ja psühholoogilist laadi vajadusi ja need on juba ebamäärasemad ning pole otseselt tunnetavad. Motivatsiooni aluseks on tunda inimeste erinevaid vajadusi. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Hooldavad tegurid on seotud tema töökeskkonnaga enamasti väliskeskkonnaga ja ei lähtu inimesest. Neid nim. ka hügieenilisteks teguriteks. need
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1.Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja mis funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. Aitab käitumist jälgida, aitab mõista inimesi, aitab ennustada muutusi, aitab jälgida kogu organisatsiooni. Püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Seotd inimest käsitlevate sotsiaalteadustega. 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist. Inimesed ehk sotsi...
Maslow’lt. Hierarhia kõrgema astmeni pääsemiseks peavad kõik eelnevad vajadused olema täidetud. Baasvajadused rahuldatud. Esimene aste: füsioloogilised vajadused: vesi, toit, seks, uni Teine aste: turvalisusvajadus: vajadus füüsilise kaitse järele, moraalne turvalisus Kolmas aste:armastuse ja kuuluvus vajadus: pere, sõbrad, intiimne lähedus Neljas aste: tunnustusvajadus: usaldus, saavutus, eneseväärikus Viies aste: eneseteostus vajadus: moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine Kuues aste: transtsendentsi vajadus: piirideta ühtsuse või kõiksuse tunnetamine, ego kadumine 4. Tervist mõjutavad tegurid ja tervise näitajaid iseloomustavad komponendid. Mõjutavad tegurid: sissetulek ja sotsiaalne staatus, haridus, sugu, töö ja töötingimused, kultuur, sotsiaalne võrgustik, tervishoiuteenused Tervise näitajad: kehaline, psüühiline, vaimne, intellektuaalne, emotsionaalne 5
Õpikeskkonna ainespetsiifiline kirjeldus (seotud uue RÕKiga) Ainespetsiifilised õpioskused Soovitused õppemetoodika valikuks ja hindamiseks Soovitused diferentseeritud õpetamiseks Võimalused ainetevaheliseks lõiminguks Läbivate teemade käsitlusvõimalused Soovitused ainega seotud klassivälilseks tööks Üldpädevus Väärtuspädevus – inimsuhted, üldkehtivad moraalinormid Sotsiaalne pädevus – eneseteostus, ühiskonnas kehtivad väärtused ja normid Enesemääratluspädevus – teada oma tugevaid ja nõrku külgi Õpipädevus – organiseerimine, planeerimine, õppimine Suhtluspädevus – eneseväljendus arvestades olukorda ja suhtluspartnerit Matemaatikapädevus – käsitleda probleeme matemaatika seisukohalt Ettevõtlikkuspädevus Erinevus VANA ja UUE vahel Vana: Õpipädevus
· Korraldamine kui mingi otsus on tehtud tuleb see ellu viia · Kontroll tulemuste ja faaside jälgimine ja kontrollimine Ettevõtte eesmärkide olemus Ettevõtte eesmärk tulevane sündmus või seisund mida soovitakse saavutada. Olemasolev seisund mida tahetakse säilitada. Ettevõtte eesmärgid: · Toodangu kvaliteet · Konkurentsivõime · Kulude alandamine · Ettevõtte säilitamine Ettevõtja isiklikud eesmärgid: · Isiklik sõltumatus · Eneseteostus · Suured sissetulekud · Ideede realiseerimine Mõjutavad ettevõtte eesmärke: · Põhigrupid mõjutavad otseselt eesmärkide formuleerimist ettevõttes. Omanikud ja mänedzerid ja ettevõtte töötajad. · Satelliitgrupid kaudne mõju ettevõtte eesmärkide formuleerimise protsessile. Võõrkapitaliomanikud, kliendid, hankijad. Eesmärkide sisu määrab kindlaks mida tahetakse saavutada. 1. Formaalsed eesmärgid.
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD o Väike võimudistants Töötajad initsiatiivikasmad Juht ja alluv võrdsed ja juht peab lugupidamise ära teenima Austria, Taani, Uus-Meremaa, Iisrael 2. Individualism/kollektivism Kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi o Individualistlik: suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus, isiklikud huvid USA, Austraalia, Kanada, Suurbritannia o Kollektivistlik: inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused Kolumbia, Pakistan, Venetsueela, Peruu 3. Maskuliinsus/feminiinsus o Maskuliinsus kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused
Mida rohkem on töökohal neid omadusi, seda suurem on töötaja motivatsioon, tootlikus ja töörahulolu. Töö karakteristikud võimaldavad arvutada motivatsioonipotentsiaali antud töökohal ja kujundada motiveerivaid töökohti. 1.3 Hüvitiste tüübid Välised hüvitised Sisemised hüvitised Individuaalsed hüvitised Preemia, lisatasu Eneseteostus Organisatsioonilised Soodustus Organisatsiooni hüvitised liikmeksolek (kindlustushüvitis) Tabel: Hüvitiste tüübid Sisemised hüvitised (intrinic rewards) on seotud inisese seesmise rahuldusega, mida ta tunneb tööprotsessis. Individuaalseks sisemiseks hüvitiseks võib näiteks olla probleemi lahendamine, millest ka teised kasu saavad
stressi, oluline on kindlustunne (Kreeka, Portugal). Ebakindluse vältimine madal: muudatustega kohanemine kiirem, vähem kirjalikke reegleid, paindlikkus, oluline on tegevusvabadus (Rootsi, Taani, Singapur). · Individualism/kollektivism: kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi. Individualistlik: suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus (USA, Kanada, Suurbritannia). Kollektivistlik: inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused (Kolumbia, Pakistan, Peruu). · Maskuliinsus/feminiinsus: kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused. Maskuliinsus (Jaapan, Itaalia, Austria): iseseisvus, karjäär, edukus, kindlameelsus, edasipüüdlikkus, tulemustele orienteeritus.
See on mõjutanud pedagoogika ideid ja juhtimisteeoriat. Ta kasvas väga religioosses peres ning lapsepõlves oli Carl Rogers üksildane. Kompensatsiooniks sellele, et ta ei saanud eakaaslastega suhelda, sukeldus ta õppimisse. Tal oli tunne, et ta ei leia kohta inimeste maailmas. Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendents. Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal. Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki. Rogersi puhul on oluline tema kliendikeskne teraapia. Enne Rogersit arvati, et teraapia protsessi juhib terapeut, kuid Rogers arvas, et seda peaks juhtima klient. Terapeudi ülesanne on minna kliendiga kaasa, olla talle toeks mõtetes ja püüdlustes. Rogersi teraapias püütakse aru
Võrreldes teiste riskikäitumistega on kanepi tarvitajate osakaal seitse korda suurem nende 15-aastaste osas, kes tarvitavad tubakatooteid, ja 30 korda suurem nende seas, kes end purju joovad (Aasvee jt 2009: 47). Uimastitega katsetava noore inimese saatuse kujunemist mõjutab sõpruskonna ja uimastitarvitajate kultuuri kõrval ka tema sotsiaal-majanduslik taust ja ühiskondlik staatus (Allaste jt 2005: 87). Eriti keeruline on puberteediaeg, kus eneseteostus on sageli seotud riskikäitumisega. Teistega võrdlemine ja soov olla „normaalne“ kuulub küpsemise protsessi. Koolitervishoid esmatasandi tervishoiusüsteemis Tänased tulemused koolitervishoius toetuvad mitme sajandi kogemustele. Juba 19. sajandi lõpus alustasid tööd esimesed kooliarstid ning alates 1917. a rakendati koolides ühtne tervishoiukorraldus. Kooliarsti ülesanne oli kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
lõige 3 ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavate eraldihoidmise. Lõige 5 annab vanglateenistusele võimaluse piirata isikute suhtlemist, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab VangS §-s 90 sätestatu PS § 34 kaitseala, kust tuleneb igaühe õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. 1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine". 2 Vangistusseadus. 14.06.2000. RT I 2000, 58, 376; RT I, 20.12.2012, 16. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2.
inimene on surutud näoga riigi poole, inimene on riigi ees põlvili,nn politseiriik. Riigiorganite süsteemil on õigused ja inimestel valdavalt kohustused. Ei ole tagatud kaasajal tuntud inimõigused ja kodanike poliitilised , majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised õigused. Selliste suhete prioriteedi puhul valitseb kogu ühiskonnas surutus,, sallimatus, õldine umbusaldus. Inimesekeskne ühiskonna mall- inimene-ühiskond –riik. Inimene on siin esikohal. Isiksuse eneseteostus on vaba, riik ja ühiskond suhtuvad sellesse tolerantselt , inimene tegutseb oma võimete kohaselt mistahes sotsiaalses staatuses ja rollis ning saab sellest avatusest rahuldust. Tagatud on üldised inimõigused ja kodanike poliitilised , majanduslikud ning sotsiaal-kultuurilised õigused, isiksuse vaba eneseteostus. Piltlikult öeldes on siin riik näoga inimese poole, riik on inimese jaoks. Kõikide subjektide suhtes tomib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte
tagajärge isikule. Seda teooriat selgitatakse läbi hedonismi ehk elul pole sügavat mõtet, vaid tuleb seda lihtsalt nautida. Hedonism on mõtteviis, kus eelistatakse intellektuaalseid naudinguid ehk mis suurendavad naudingut, on head. Hea külg on eneseteostuse tingimus, kuid halb on et näiteks perekonnas ei toimiks antud mõtteviis. Nartsissism on mõtteviis, kus hea on see, mis suurendab omakasu ja eneseimetlust. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Antud teoorias on eneseteostus oluline. Selleks, et ennast tõestada, peab olema enda edulugu. Schopenauer jõuab järeldusele, et maailm on enda ettekujutus. Tahe pidavat olema kogu maailma algne olemus. Vaba tahe on illusioon ning meie praegune maailm on kõigist olemasolevatest kõige kehvem. Tema eetika põhineb kaastundel ja kaaskannatamisel, saanud mõjutusi darvinismist. Tema eetika vastand on altruism. Eetiline teleoloogia
pole inimestele teadvustunud, see on ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus. Inimese vajadusi on püüdnud süstematiseerida Maslow, Herzberg ja Alderfer. MASLOW vajaduste hierarhia teooria inimese vajadused on kaasa sündinud. Kõigepealt peaks korras olema füsioloogilised vajadused. eristas 5 vajaduse taset: · Füsioloogilised · Turvalisus · Sotsiaalsed · Austuse ja staatuse · Eneseteostus. Juht peab oma alluvate vajadustega tegelema pidevalt. Peab arvestama et erinevatel inimestel on erinevad vajadused. Inimese vanusega muutuvad ka vajadused. Korraga võib olla mitu vajadust. Kaasaegsed juhid peaksid: · kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi 5 · mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused · püüdma jooksvalt rahuldada osalisi vajadusi
Johann Gottfried von Herder leidis, et kõik rahvad on kultuurivõimelised. Ta pooldas progressi ideed, mille jörgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Leidis, et rahvast tuleb harida ja kasvatada. Uuris piiblit ja avaldas ka 13 eestikeelset rahvalaulu. Pidas tähtsaks rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Kasvatamist vastikust sõja vastu. Valgustusajastu lõpul sündis kujutlus kunstnikust, kelle loomingu sihiks oli esmajoones eneseteostus, mis allus üksnes esteetilistele kriteeriumitele. Varasem idealiseeritud kunstiparadigma asendus uuega, mis väärtustas reaalsust, elutõde ja mõistust. Valgustus oli tõest osasaamine, aga mitte haridus. Seepärast tähendas valgustus tervet mõistust. Ühiskond kannatas mitte harimatuse vaid eelarvamuste tõttu. Hädade põhjuseks peeti kas väära ühiskonnakorraldust, eelarvamust või siis valitsejate rumalust ja keskaja pärandit.
Nende kasutusele võtmine andis sõjalise üleoleku. Ühiskondlikud eeldused: Ühiskondlikuks eelduseks oli see, et Pürenee poolsaarel oli töötuks jäänud väike-aadlike ehk hidalgode kiht ja nad otsisid uusi väljakutseid. Arenema hakkav varakapitalism vajas uusi turge ja tooraine allikaid. Kolmas põhjus on seotud renesanssi ja humanismi levikuga. Huvi ja uudishimu kasv ümbritseva maailma vastu. Eneseteostus. 24. MAADEAVASTUSED (TULEMUSED) Euroopale – Kaubandusekese liikus Vahemerelt Pürenee poolsaarele, mis oli pigem ajutine. Vahemerelt eeskätt Madalmaadesse. Nihkus ka Inglismaa sadamalinnadesse. Uued taimed (kartul, tomat, mais, tubakas, kõrvits) ja kalkun. Lisaks sellele hakati Euroopasse sisse vedama kakaod (Ameerikast), teed (Hiinast), kohv (Aafrikast). Euroopasse veetud kuld ja hõbe põhjustasid kiire inflatsiooni. Näiteks teravilja hind tõusis viis
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehte...
kõiki asjaolusid arvestav kohustus (osutus prima facie kohustuseks). Kuidas objektiivseid printsiipe kindlaks teha? · Ideaalne vaatleja: sõltumatu, kõigest informeeritud. · Teab, mida on heaks eluks vaja, milline on inimloomus, mismoodi toimib ühiskond. Eetika alused, 4. loeng:VÄÄRTUSED JA HEA ELU Millised asjad on väärtuslikud? · Elu? · Vabadus? · Nauding / lõbu? · Eneseteostus? · Raha, majanduslik heaolu? · Sõprus, armastus? · Tervis? Mis on väärtus? · Väärtus kõige üldisemas mõttes on miski, mida hinnatakse ja mis juhib meie toimimist. Väärtused on moraaliprintsiipide aluseks. · Väärtus tähistab seda, mis on hea, mille poole püüelda. Aksioloogia · Aksioloogiaks nimetatakse väärtusõpetust. Näiteid kesksetest küsimustest:
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada pal...
Side stiimulite ja reaktsioonide vahel. Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne revolutsioon. Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobel preemia. Miller: maagiline arv. U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky)
Kõrgemaid vajadusi rahuldab inimene siis, kui madalamatelt astmetelt vajadused on rahuldatud. Kui madalamalt astmelt jääb midagi rahuldamata, siis liigub see hierarhias allapoole. 1. Füsioloogilised (seks, vesi, toit, uni jms), 2. Kaitstus (turvatunne, kindlus), 3. Armatus ja kuuluvus, 4. Tunnustus (inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised teda hindavad. Alaväärsustunne pärsib enesekindlust ja sotsiaalsust), 5. Eneseteostus (mida elus tahan?). Silmas on peetud keskmist inimest, pole arvestatud neid, kes loobuvad mingitest vajadustest, et saavutada kõrgemaid eemärke. Atributsioonid ehk omistamised (Weiner): inimene püüab leida enda või teiste käitumistele põhjuseid neid mingil viisil tõlgendades. Koosneb kolmest etapist: käitumise märkamine, käitumist peetakse tahtlikuks, põhjus omistatakse seesmistele või välistele teguritele
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Teele Jänes Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain..........................................................................
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST Tallinna Ülikool 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust sa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
