Sport Eestis (0)

Sport Eestis
Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise,
kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde
vanaisad, need omakorda isad , isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad.
Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli
võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel.
Vanasõna ütleb „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“. Eestis algas sihipärane spordi-,
eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks
spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid
jalgrattasport , jooks, võimlemine, jalgpall, poks , ujumine ja uisutamine . 1912. aasta
Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli
teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise
taseme laskesport , endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine , jääpurjetamine,
male ja meeste kergejõustik.
Spordil on enamiku inimeste jaoks elus kindel koht. Milline see osa on, kas suur või väike,
sõltub inimese tahtest sporti teha, vanusest, tema tervisest ja kehalistest eeldustest,
keskkonnast ning loomulikult ajast.
Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi
ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid , eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on
välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud ,
olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased
käsiraamatud.
Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas
võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi
saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis
oma jõu ja osavuse tunnetamine ? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis
midagi muud...
Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse
terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud
suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi
tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus,
loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus
mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku
kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid.
Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust,
vähmustesse kuuluvusest, varanduslikust seisundist või mõnest muust tunnusest õigus osaleda
spordis.
Iga teotahteline inimene tahab midagi ära teha, midagi osata, saavutada. Kordaminekud, edu
või ka teatud tasemel püsimine parandab enesetunnet , tõstab eneseusku ja tiivustab, aitab
kaasa hea maine kujunemisele ümbritsevate silmis , aitab leida sõpru. Psühholoogid peavad
eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu
tähtsaks eelduseks . Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata,
täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada.
Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks
eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe ,
distsiplineeritus ja suur töövõime on omadused, mis aitavad igal elualal, eriti siis, kui vaimu
harimist pole unarusse jäetud. Liikumisvaegus kujundab inimeses välja selliseid
iseloomujooni, mille üldnimetus on mugavus. See väljendub nii töössesuhtumises, isikliku elu
korraldamises kui ka suhtlemises.
Igapäevaelus on sport inimese kõrvalekaldumatu püüdlus laiendada oma võimete piire , terve
emotsioonide maailm, inimestevaheliste suhete kompleks , populaarne vaatemäng, tänapäeva
üks massilisemaid sotsiaalseid liikumisi , tähtsamaks viisiks inimeste ettevalmistamisel tööks
ja ühiskonnale muuks vajalikuks tegevuseks, eetilise ja esteetilise kasvatuse vahendiks jne.
Sportimise motivatsiooni käsitlevates uuringutes tuleb eneseteostuslik aspekt alati esile ja see
on omane spordielu kõigile tasanditele. Eneseteostuse väline tunnus on spordis konkreetne
tulemus, rekord , võit jms., seesmine aga individuaalne edasiminek, tervise-ja enesetunde
paranemine, endast (laiskusest) jagusaamine. Isiksuse eneseteostus on üldjuhul positiivse
suunaga - eesmärk on areneda, luua. Sportlikke võimeid ja oskusi omaval inimesel on kergem
elada, sest saavutatu loob teatud enesekindluse, see omakorda aitab suhelda. Väga paljudes
elusituatsioonides, mis nõuavad kehalist tublidust, ei pruugi pealtvaatajaks jääda,
kaasalöömine aga annab eneseteostusliku rahulduse .
Spordist on ikka ja jälle midagi kirjutatud. On kirjutatud varem st. väga ammu , on kirjutatud
täna ja ilmselt kirjutatakse ka tulevikus. Küll läbib neid kirjutisi ühine joon, et sport on oma
põhiolemuses muutumata ja samas alati uus. Siit ka järgmised mõtted: sport on igavene ...;
sport on reaalne...; spordis pole tagauksi...; spordis ei maksa minevik ...; sport liigutab
rahvast...; spordis pole miski võimatu...; spordis on kõik võrdsed...; sport on must ja valge...;
sport on alati uus... Nende mõtete taustal on asja olemust igati kerge mõista ja üheselt
kirjeldada. Lisada on niipalju veel, et kahju on neist, kes sporti ei armasta. Kuivõrd tühi võib
nende elu olla!
Kokkuvõtteks tahan öelda, et on meeldiv tõdeda spordi suuremat populaarsust eesti rahva
hulgas. Tervisesport on popularne nii noorte kui eakate hulgas. Inimesed mõistavad spordi
positiivset mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele. Nad panustavad järjest rohkem sporti ja
pikendavad sellega oma aktiivset töö-ja pereelu. Eluiga pikeneb ja selle kvaliteet paraneb . See
säilitab riigi ja rahva järjepidevuse.
Tähelepanu väärivad Eesti tippsportlased. Väikese Eesti riigi kohta on meie sportlaste
saavutused märkimisväärsed ka maailmakaardil. Loodetavasti võrsub noorte hulgast tugevaid
tipptegijaid ka edaspidi.
Lõpetuseks tahaksin öelda, et inimese eneseteostuse alustoeks on jõukohane sportlik eluviis,
mis tagab vaimse ja füüsilise aktiivsuse, vitaalsuse ja tegusa pikaealisuse.