Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti õiguskord - mida tuleks teha paremini (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel ja avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle.
Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et kõik isikud on võrdselt kaitstud, majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe ja õiguskord tagab ning väärtustab ausa ettevõtluse arengu.
Eesti õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Riigi ja kodanikuühiskonna toimimiseks vajalikud õigusaktid on olemas ja enamasti ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nüüd peab hoolikalt jälgima, et riik ei hakkaks pärssima kodanike võimet vabalt oma elu korraldada, s.t ei sekkuks oma võimuga sinna, kus kodanikud saavad oma huvid ja õigused temata suurepäraselt rahuldatud. Fookus tuleb suunata õigusloome kvaliteedile, et mõista võimalikke murekohti ja leida juba eos lahendusi, kuidas olukorda parandada.
Õigusnormid peavad tulenema konkreetsest ühiskonnast enesest, käima sammukese ees, lähtuma väärtusist, mis Põhiseaduses kokku lepitud. On valdkondi, kus on vajalik ja võimalik suurem reeglite ühtlustamine teiste riikidega. Tsiviilõigus. Äri. Euroopa Liidu määrused ja direktiivid on meilgi täitmiseks. Valdkonnad, mida EL

Eesti õiguskord - mida tuleks teha paremini #1 Eesti õiguskord - mida tuleks teha paremini #2 Eesti õiguskord - mida tuleks teha paremini #3 Eesti õiguskord - mida tuleks teha paremini #4 Eesti õiguskord - mida tuleks teha paremini #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merike K. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
doc

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö- õigusakti analüüs karistusseadustikust

Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele........................................................... 9 5. Uuritava õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt........................................11 5.1 Mitteamorfsus ja terviklikkus.........................

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
21
docx

Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud)

9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks

Õigus
thumbnail
33
doc

Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus............

Õigusteadus
thumbnail
130
pdf

Altkäemaks karistusõiguses

62 Kasutatud normatiivmaterjal …............................................................................... 62 Kasutatud kohtupraktika ................................................................................... 63 3 SISSEJUHATUS Seoses uue Karistusseadustiku1 vastuvõtmise ja jõustumisega on Eesti karistusõiguses tänaseks pööratud sisuliselt uus lehekülg Eesti karistuspoliitikas. Käesoleva uurimistööga soovib autor analüüsida nii empiirilistest seisukohtadest kui ka teoreetilistest allikatest korruptsiooni ühte osa, see on altkäemaksu „tagajärjeks” olevat tegu. Karistusseadustiku § 294 sätestab ühes altkäemaksu võtmisega ka selle mõiste, mille

Õigus
thumbnail
32
doc

Loengute konspekt

Saksa õigussüsteemil. · Common law ­ põhineb pretsedentidel · Islami õigus · Aafrika konstitutsioon ­ kultuuride segu Uurimistöö: küsimused esitab õppejõud, mina valin akti ja allikad. Oh yeah! Vajab eeltööd. põhiprobleemid: · Õiguse eelistused ja mõiste · õiguse allikad · õiguse normid · riik, konstitutsioon · õiguskord ja selle struktuur · õigussuhted · õiguse realiseerimine · õiguse rakendamine · õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245) Maailma õiguskultuurid 9. september 2008. a. 8:13 Islami õigus "Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda.

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
108
pdf

Juhtimine ja õigus I

Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised huvid liikunud alati juhtimise ja õiguse või siis juhtimis- ja õigusteaduse piirimail. Nii sündiski pealkiri ,,Juhtimine ja õigus", mis oma sisult on organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslik käsitlus ja mida võib nimetada ka äriõiguse õpikuks.

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
32
docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt (kõik loengud)

See teeb paragrahvid väga pikaks. Statuutide juurde kuuluvateks iseloomulikeks elementideks on lühike pealkiri (mille järgi tuntakse statuuti) ja pikk pealkiri (kirjeldab statuudi reguleerimisulatust, kõneleb statuudi enda sisust, seaduse eesmärk). Iga paragrahvi juures ääremärkus. Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud. · Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda. Püha seadus sätestab, kuidas käituda. On riike, kus domineerib ilmalik pool, ja riike, kus domineerib jumalik pool. Tunvuvalt keerulisem kui teised õiguskultuurid. Jumalik pool on püha ja puutumatu. Esimene politseinik esimesel tänavanurgal võib sellest juba mööda vaadata. Selleks, et mitte mööda vaadata, peab püha ja puutumatus olema sinus eneses, pead olema kultuuri osa ning end sellega sidunud. Islami usulist seadust nimetatakse sariaadiks

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

Õiguse osa koostati samuti nagu riigi osagi arvestades Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi. Loengumapp on koostatud valdavalt kontseptuaalse referatiivse ülevaatena vastavuses käesoleval sajandil kinnistunud paradigmaatiliste lähtealustega, kusjuures õiguse osa tugineb põhilises kontinentaalsesse suurde õigussüsteemi kuuluva normativistliku koolkonna käsitlustele. Normativistlik koolkond (ka Viini koolkond) on eesti õigusteoreetikuid mõjutanud tugevasti juba enne omariikluse saavutamist ning see mõju on selgelt tunnetatav nii teoorias kui ka praktikas omariikluse saavutamisest kuni 1940. aastani. Veelgi enam - normativistlik käsitlus on tunnetatav õigusteadlaste töödes isegi nõukogude okupatsiooni perioodil ning teoorias ja praktikas praegugi. See on põhjuseks, et loengumapis antakse vaid minimaalne ülevaade teistsugustel doktriinidel põhinevatest käsitlustest

Õiguse entsüklopeedia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun