Eesti kui näidisliiduvabriik, Eesti vabariik 1991-1994 (0)

1 Hindamata

26.-27. ENSV kui näidisliidu vabariik
I Eesti NSV poliitilised olud
1) J. Stalini surm 1953. aastal ning selle mõju

järgnes nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberiseerumise
2) Ungari ülestõusu mahasurumise mõju

otsese relvavõitluse hääbumine

kolhoosikorra algav toibumine

inimeste materiaalne olukord paranes
3) Eesti NSV muutus “näidisliiduvabariigiks”
II J. Käbin ja tema meeskond
1)Johannes Käbini elu

oli sündinud 1905.aastal Virumaal Kalvi vallas

1910 .aastal lahkus pere eestist Peterburi ja seejärel Sussanino asulasse

1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima

töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis

1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati
2) J.Käbini valitsemisaeg

kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat

head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga

kindlustas ENSV -le teatud majanduslikud eelised

1954.aastal käis Hruštšov Käbini kutsel Eesti oludega tutvumas

kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised olid suhteliselt mõõdukad

toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi

tugines oma poliitika teostamisel valdavalt “mõõdukatele” Venemaa eestlastele
III Ülekohtu osaline heastamine
1)sula-aja oluliseks tunnusjooneks oli rehabiliteerimine

ENSV jaoks tähendas eelkõige natsionalistideks nimetatud kodanike hea nime osalist taastamist

1956.aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N. Hruštšov Stalini isikukultuse hukka

see mõjutas arvukat gruppi haritlasi

Eesti NSV koosseisust kõrvaldati üksnes kõige käremeelsemad stalinistid’
2) represseeritute õigeksmõistmine

vabastamine vanglaist

1959 .aastaks pöördus ENSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu

represseeritud ei saanud tagasi oma vara ning paljusid ei lubatud tagasi oma kodukohta
IV Noorte salaorganisatsioonid
1) Noorte organisatsioonide iseloomustus

tekkisid protestivaimust nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu

range distsipliin

põhikirjad

käsitsikirjutatud lendlehed

vandetõotused

relvade kogumine

eeskuju ammutati metsavendade tegevusest ning iseseisvusaegsest kirjandusest ning mälestustest
2) Eesti Rahvuslaste Liit’

selle ridadesse kuulus ka Enn Tarto

kandepind ja siiski üsna tagasihoidlikuks
3) Profašistlikud rühmitused

lähtusid põhimõttest- minu vaenlase vaenlane on minu sõber

liikmed idealiseerisid fašistlikku ideoloogiat, riigikorda ja selle välist artibuutikat

nende gruppide likvideerimisega lõppes põrandaalune noorsooliikumine ENSV-s
V Põllumajanduse toibumine
1)Muutused põllumajanduses

alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme

tõsteti nende varumishindu

vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid maks

1954.aastal hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas

suurenes talurahva iseotsustamisõigus

paranes kolhooside juhtivkaadri ja põllumajandusspetsialistide ametialane ettevalmistus

1951.aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia
2) Vaevaline taastumine

teraviljasaak ja piimatootmine oli 1950.aasta viimase kolmveerandi tasemel

sõjaeelse taseme saavutas lihatootmine

halvalt mõjusid N. Hruštšovi “ eksperimendid ”- külviseemne jaroviseerimine, maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesti jms
3) Ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine

tööstuslikule alusele viidi üle linnu-, piima- ja seakasvatus
4) 1970. aastad olid suurmajandite ja -farmide loomise ajaks

üha enam andis endast tundma gigantomania

ülepingutamine laostas ajalooliselt väljakujunenud asustuspildi

kurnas viljakad maad

halvendas keskkonna olukorda
VI Industrialiseerimise laienemine
1)Põlevkivitööstused

anti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt täielikult kütte-energeetiline suund

kaevandati üha enam väärtulsikku põlevkivi

käiku lasti 2 uut elektrijaama ( Balti ja Eesti elektrijaam)

üle poole toodetud energiast ENSV-st välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga
2) Tööstuslik areng

1950. aastate lõpus hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki

tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust

Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid

Algas võõrtööliste massiline saabumine, mis kahandas eestlaste osatähtsust elanikkonnas

rahvamajandusnõukogud muutusid majanduselu juhtimise paindlikumaks

1965.aasta majandusrefmormiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti
VII Side läänemaailmaga
1) “ raudse eesriidega eraldaud”

Eesti NSV-s oli maailmas toimuvast tõepärase informatsiooni saamine äärmiselt raske

peamiseks kanaliks olid välisraadiojaamad ning peagi hakati edastama saateid ka eesti keeles

Esimeseks selliseks oli “Ameerika Hääl”, mis alustas tööd 1951.aastal New Yorgis

1953-1958 anti neid saateid eetrisse ka Münchenist

Ameerika Ühendriikide rahalisel toel tegutsesid Münchenis Ida-Euroopa maadesse ja NSV liitu suunatud raadiojaamad “Vaba Euroopa” ja “Vabadusraadio”
2) Eesti keelsete saadete eesmärk

edastada ilma tsensurita informatsiooni maailmasündmustest

vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare,analüüse ja repotaaže sündmustest NSV liidus ja ENSV-st

välisraadiojaamade saated olid oluliseks informatsiooniallikaks Eesti NSV-s ja aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu
3) hakkasid taastuma otsekontaktid muu maailmaga

hakati tegelema moodsate teadusharudega ( psühholoogia , sotsioloogia jne)

üksikud teadlased pääsesid teaduskonverentsidele

leidis kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, džäss-ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud
4) NSV liidu jaoks muutus Eesti omamoodi “läänelikuks osaasiks”

materiaalse heaolu hankimine , mis meelitas muulasi

elatustase ületas NSV liidu keskmisi näitajaid
VII “ Kuldsed kuuekümnendad”
1) poliitiliste olude tuntav liberiseerumine Eesti NSV-s

ühiskonda toodi elementaarne isikuvabadus

suurenes ühiskonna avatus ning aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades

kujunes välja mitmepalgeline nn. rahvuskommunistide põlvkond
2) noorte aktiivsuse kasv

tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev

poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsoliliinis

noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma

kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tallinna ülikool
3) Paljud selle põlvkonna esindajad leidsid neil aastatel eneseteostuse kirjandusest , teaduses , kunstis jms.
VII Demokraatilikud liikumised
1) dissidentide liikumine

oli suunatud valitseva režiimi vastu
2) Eesti iseseisvumine oli rahvusvaheline küsimus

sellele aitas kaasa pagulasorganisatsioonide tegevus rahvusvahelisel areenil
3) Iseseisvuse nimel

1972.aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatilik Liit memorandumi ÜRO -le

nõuti Eesti iseseisvuse taastamist

Balti pagulaste ühistööna loodi 1960.aastatel ühine organisatsioon BATUN

BATUN hakkas taotlema saadetud memorandumi elluviimist

1975.aastal kirjutati alla Euroopa julgeoleku-ja koostöönõupidamise lõppaktile

moodustati teisitimõtlejate gruppe, jälgimaks inimõiguste täitmist Nõukogude impeeriumis

Eesti NSV-s olid demokraatlikud liikumised lämmatanud juba enne Helsingi lõppaktile allakirjutamist.
31. Eesti Vabariik aastatel 1991-1997
I Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine
1)uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Asemblees 1991.aasta lõpuks, mis kiideti heaks ning jõustus 3.juulil 1992.aastal
2) ettevalmistused Riigikogu ja presidendi valimisteks

1992.aasta suvel selgusid kandidaadid- Arnold Rüütel, Lennart Meri, Rein Taagepera ja Lagle Parek

Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest

valiti kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel - A.Rüütli ja L.Meri vahel

5. oktoobril 1992.aastal valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri

Riigikokku valiti 9 valimisliitu või erakonna esindajad

Isamaa moodustas koalitsiooni koos ERSP-ga ja valimisliiduga Mõõdukad

Valitsusjuhiks sai Mart Laar
3) Pärast valimisi

tegevuse lõpetas Eesti kongress ja pagulasvalitsus

riigikogu kinnitas ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste

järgneval aastal õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja

27.mail 1993.aastal pidas Tartus oma esimese istungi Riigikohus

rakendusid seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim
II Üleminek turumajandusele
1) Rahareform

viidi läbi 1992.aasta juunis

Eesti kroon seoti Saksa margaga

eralduti rublatsoonist

mõnekuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal ning inflatsiooni taltumine
2) Eesti majanduslik integeerumine Euroopaga

1995.aastal sõlmiti Eesti ja Euroopa liidu vahel vabakaubandusleping

tänaseks on ligi 60 protsenti Eesti väliskaubandusest seotud Euroopa liidu liikmesriikidega
3) Oluline roll turumajanduse üleminekul

erastamine

panganduse areng

omandireformi läbiviimine

suurpõllumajanduse ümberkujundamine

arenenud valuliselt, tõsiste tagasilöökidega
4) Aastatel 1992-1995 loodi keskmiselt 12 000-14 000 uut ettevõtet aastas
III Võõrvägede lahkumine
1)rahvusvaheliste organisatsioonide tuge võõrvägede väljaviimisel

1992.aastal võttis ÜRO Peaasamblee vastu võõrvägede väljaviimisest Balti riikides
2) Läbirääkimiksed Venemaaga

Eesti-Vene läbirääkimised ei andnud mingeid tulemusi

Venemaa nõudis Eesti siseriikliku seadusandluse muutmist ning kompensatsiooni maksmist Venemaale

murrang saavutati 1994.aasta läbirääkimistel presidentide vahel

kirjutati alla vägede väljaviimise lepingule ja Vene erukaadrisõjaväelastele sotsiaalsete tagastite andmise kokkuleppele

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 4 allalaadimist

Eesti kui näidisliiduvabriik-Eesti vabariik 1991-1994 #1

Eesti kui näidisliiduvabriik-Eesti vabariik 1991-1994 #2

Eesti kui näidisliiduvabriik-Eesti vabariik 1991-1994 #3

Eesti kui näidisliiduvabriik-Eesti vabariik 1991-1994 #4

Eesti kui näidisliiduvabriik-Eesti vabariik 1991-1994 #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kartu25 Õppematerjali autor

Laiendatud kavad

ensv eesti nsv hrutov üro demokraatilik eneseteostus kongress

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader

Ajalugu

xls

Tabel - Eesti NSV

1.Tabel (EESTI NSV) 1.Aeg 2. Liider NSVL/ENSV 3.Sündmused 4.Iseloomulikud jooned Stalinism 1944-1953 J.Stalin 1944.31.jaanur-Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV Ülemnõukogu oma presiidiumiga Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest 1944.24.nov. kogu eesti territoorium on langenud Punaarmee kontro 1944.a inkorporiteeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu

Ajalugu

doc

ENSV sõjajärgsed aastad

ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.

Ajalugu

doc

Nõukogude eesti

Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940.

Ajalugu

doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid

Ajalugu

doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine

Ajalugu

doc

Eesti NSV Liidus

............................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõda taas Eestisse. Toimub kibe võitlus Narva pärast, mis kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse

Ajalugu

docx

EESTI NSV 1945-1985

NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le

Ajalugu

Rohkem sarnaseid