Kunstiajalugu - renessanss (0)

13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL
1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias?
Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses.
2. Mis oli madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks?
Inimeste hingeelu avamine
3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale?
Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks.
4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule?
Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile.
5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades?
Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias).
6. Kus asub Genti altar ? Millega see teos haarab vaatajaid ?
Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad.
7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga?
Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides.
8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel ?
Karjaste kummardamist
9. Millega hämmastas see altar itallasi, kui ta oli jõudnus Itaaliasse tellija kätte?
Esmakordselt nähti kõrgtasemelist peenmaali, õlivärvide võimalusi ja võõrapärast inimese- ja usukäsitlust.
10. Kelle loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia? Mille kujutamiseks sobis see eriti hästi?
Hieronymus Bosch. Paradiisi ja põrgu.
14. SAKSA KUNST 15.-16. SAJANDIL
1. Mis eristab põhimõtteliselt puulõiget ja vasegravüüri?
Vasegravüür võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist.
2. Kuidas ja millal kumbki neist tekkis?
Puulõige – 6. sajand, Hiina. Vasegraväär – 15. sajandi algus, Lõuna-Saksamaa.
3. Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos?
Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks.
4. Mida tähendab mõiste '' reformatsioon ''? Kuidas mõjutas see ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal?
Refomatsioon – usupuhastus , talurahvasõda. Reformatsioon ehk usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu .
5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu?
Hilisgootika ja renessansi piirile.
6. Kirjelda Grünewaldi peateost.
Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga.
7. Mille väljendamine oli sellest teoses peamise tähtsusega?
Jeesus Kristuse inimlikkuse ja jumaliku loomuse väljendamine.
8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks?
Albrecht Dürer
9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamad graafikateoseid.
Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: „ Melanhoolia “,“Rüütel, surm ja kurat“
10. Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus?
Ühendas Madalmaade ja Itaalia stiili saksalikuga.
11. Kes oli suurim saksa portretist?
Hans Holbein noorem
12. Milliste ajalooliste iskute välimust tunneme eelkõige tema maalide kaudu?
Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree.
15. MADALMAADE JA EESTI KUNST 16. SAJANDIL
1. Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16. saj.?
Areng oli konfliktirohke. Reformatsioon – kõigepealt luteri poole siis kalvinismi suunas. Reformaatorid olid ketserid ja neid jälitati, vahel hukati. Usuvõitlus põimus rahvusliku vabadusvõitlusega. Sellega saavutasid Põhja-Madalmaad iseseisvuse.
2. Kuidas jaotusid Madalmaad 16. saj. lõpuks?
Põhja-Madalmaad (praegune Holland ) iseseisvaks ja Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia) jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla.
3. Kuidas suhtusid Madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti?
Luterlus suhtus tõrjuvalt ja kalvinism eitas seda täielikult.
4. Millist kunsti hakkab endale muretsema madalmaade jõukas kodanlus ? Millised on selle kolm iseseisvat teemaderühma?
Maalikunsti, milles religioosne teema vahetus ilmalikuga.
5. Kes oli suurim maalija 16. saj. Madalmaade kunstis? Milline oli tema hüüdnimi? Miks see oli talle antud?
Pieter Brueghel vanem, hüüdnimi Talupoegade Brueghel, sest tema maalide peategelasteks olid lihtsad talupojad.
6. Millist maailmakäsitlust võib välja lugeda paljudest tema teostest? Kuidas see avaldub maalis ''Maastik Ikarose kukkumisega'' ja eriti ''Pimedates''?
Pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. ''Maastik Ikarose kukkumisega'' – üksiku kangelase eneseteostus katse. '' Pimedad '' – mitte füüsiline vaid vaimne pimedus, inimese loomastumine. Pimedate rongkäigule vastanud imekaunis loodus taustal, mis tahaks nagu öelda, et vaid loodus on ''inimlik''.
7. Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades? Millise eeskujuandva ehitise ta kavandas?
Cornelis Floris, Antverpeni raekoda .
8. Millise tolleaegse Eestist pärit kunstniku üle võime uhkust tunda?
Michel Sittow
9. Kust oli pärist Tallinnas töötanud Arent Passer ? Nimeta ta peateosed.
Hollandist, Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaad.
10. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi.
Viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil aga vapid ja reljeefid .
16. PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL
1. Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst ?
Prantsusmaa sõjakäikudele Itaaliasse 1494 .aastal.
2. Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas?
Francois I
3. Millised uued lossid rajas see valitseja?
Blois' loss, Chambord, Fontainebleau loss
4. Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud ?
Fontainebleau loss. Seal töötanud kunstnikud pärinesid Itaaliast .
5. Missugust lossi hakati sel ajal ehitama Pariisis?
Louvre'i loss
6. Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot?
Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil.
7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile?
Jean Goujon
8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena.
Isa Jean Clouet ja poeg Francois
17. KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS
1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks?
Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti.
2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud?
Prantsusmaa
3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas?
Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile, inkvisitsioon
4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda.
Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda.
5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile ?
Teaduste ja filosoofia areng, geograafilised avastused ja kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja senitundmatu loodusega, avardus maailmapilt .
6. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17. saj. kunsti kohta?
Barokk
7. Miks on hakatud hiljem eri maade 17. saj. kunsti erinevalt nimetama?
8. Mitmeks rühmaks saab jagada 17. saj. Euroopa maad kunsti üldilme järgi? Maini neist esimene ja iseloomusta seda?
Kolmeks rühmaks. Need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid.
9. Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti?
Absolutislikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Kunsti ilmestasid õukonna tellimused. Prantsusmaa oli selle ilmekaim esindaja????
10. Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus?
Keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ja põlati katoliku kiriku tundeküllast kunsti.??
11. Millisesse rühma kuulub 17. saj. kunst Eestis? III