Kirjandus - Antiik, Barokk, klassitsism, valgustus, sentimentalism (0)

Kirjandus
Antiik:

• Jumalad/jumalakultus
  
• Kangelased olid tähtsal kohal.
  
• Gilgameši/Odüsseuse seiklused
  
• Lepiti surmaga
  
• Mütoloogilised kohad/Olümpose mägi
  
• Delfi oraakel
  
• Kreeka ( Ateena )
  
• Eeposed ja tragöödiad
  

Klassitsism :

• Mõistuse kultus/ tähtsustamine
  
• Kultuse algus Prantsusmaal
  
• Sümmeetrilisus
  
• Must-valge vastandamine
  
• Reeglipärane, ratsionalistlik
  
• Kõlbeline
  
• Näited inimese allakäigust
  
• Ametlik
  
• Kodanlik
  
• Seos antiigiga
  

Barokk:

• Sidus vastandeid
  
• Mitmemõtteline
  
• Reeglite puudumine
  
• Parimad näited Hispaania kirjandusest
  
• Skeptiline
  
• Sensuaalne
  
• Loov
  

• Inimene on oluline (inimene õpib tegema õigeid valikuid)
  
• ↑ M.Koperniku õpetus → Maa ei ole keskpunkt → heliotsentrilisus. (M. Kopernik oli poola teadlane, astronoom )
  
• ↑ G. Bruno (itaalia astronoom, sügavalt usklik ); jumal=inimene.
  

PARADOKS : leiti, et ta on katoliku usule ohtlik → kuulutati ketserik (põletati)

• Mikro- (inimene) ja makrokosmos kattuvad
  
• ↑ utoopia
  
• Itaallane Galileo Galilei
  

PARADOKS: maa- keskne süsteem… tegi kõige raskema patu – reetmise, kuid jäi ellu.

• Jumal on oluline (käitumisjuhend/ moraaliõpetus)
  
• 1517. Luther ( usupuhastus )
  
• Mikro- ja makrokosmos kattuvad
  
• Katoliiklus vs luterlus → ususõjad
  
• 30-aastane sõda: 1618-1648 (väga verine)
  

→ inimese avastatud teadus…avastused → teadus&usk lahutamatult koos
„Sevilla täht“ Lope de Vega : …
Sünd…mäss (~12-30)…rahunemine…surm. („Elu on unenägu“ Calderón)
Richelieu

• Üks salongiründajaist
  
• Riikliku mõtlemise kaasaegsete põhimõtete rajaja
  
• Prantsuse absolutismi rajaja
  
• Võttis poliitilise terminina kasutusele mõiste „kodumaa“
  
• Juhtis Louis XIII nõukogu
  
• Avaldas kuningale olulist mõju
  
• Ajaloolistes romaanides kujutatakse teda salakavala intrigaanina
  
• Surus maha mistahes opositsiooni (eesmärgiks tugev ja ühtne absoluutne monarhia )
  
• Rajas Prantsuse akadeemia
  
• Õukonnakultuur
  

„Täiuslik monarhia“: kunst pidi kehastama niisuguse täiuslikkuse taotlust ja näidist, korrastama ja parandama seda, mis tegelikkuses korrale vastu seisis. Keskne koht kuulus kuninga isiksusele.
Päikesekuninga iseloomustus: ladina ja kreeka keele oskus oli pinnapealne, oli omandanud poliitilise tarkkuse ja humanitaarsed teadmised. Tal oli kaasasündinud hea maitse ja elegants. Kulutas palju ilustuste/dekoratsioonide peale, korraldas etendusi, ehitas (ümber) mitmeid losse , korraldas pidusid; pidi olema kõigist ülim ja parem.
Boileau : kehtestas 17. sajandi Prantsusmaal poeetika seadused, mis läksid tal korda ainult tänu tema andele, maitsele ja autriteedile. Tema põhimõtteid hakati hiljem nimetama normatiivseks poeetikaks. Oli satiiride meister.
„Normatiivse poeetika“ iseloomustus: kehtestatud normid, mida toetavad mõistus ja peen, haritud maitse. Tragöödia ja eepiline poeem kuuluvad „kõrgete“ žanride hulka. Kolme ühtsuse reegel: tegevuse, koha ja aja ühtsus. Tuleb järgida tõepärasuse nõuet. Igal žanril on oma kangelane. Eeskujuks tuleb pidada Homerost. Inpiratsioon+töö+mõtisklus=edu. Epopöa ja tragöödia aineks on fantaasiaga täiendatud ajalooline või mütoloogiline pärimus, kuid mitte kristlik. Ilma fantaasiata jääb luule kiretuks.
Boileau suhtumine Moliér’i: Boileau arvas, et Moliére teeb sajandi kuulsaks , kuid samas tea eitas madalat farslikku alget…
Moliére’i elulugu:

• Pärisnimi: Jean- Baptiste Poquelis
  
• Kuninga tapetsiiri poeg
  
• Lõpetas Clermont’i jesuiitide kolleegiumi
  
• Õppis õigusteadust
  
• Tõlkis Lucretiuse poeemi „Asjade loomusest“
  
• Oli üks Illustre Theatre rajajaid (1643-1645)
  
• Veetis alates 1645. aastast 13 aastat oma lavatrupi riismetega provintsi ringreisil (1645-1658)
  
• Mängisid/lavastasid improvisatsiooniteatrit
  
• Pariisi naasdes „pööras“ näidendid õukonna poole
  
• „Naeruväärsed eputised “ 1659
  
• Loomingu kõrgperiood oli 1660 keskel
  
• Oli vastuolus õukonna ja vaimulikega
  
• Suri kopsuhaigusesse „Ebahaige“ neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa oli mängunud
  
• „Meeste kool“; „Naiste kool“; „Tartuffe“; „Don Juan “; „Misantroop“; „ Ihnus “; „Õpetatud naised“; „Ebahaige“; „Naeruväärsed eputised“
  

(17.sajand) – „Don Juan“
Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism)
Oli jumalasalgaja.
Ta uskus ka sellesse, et kõik naised on õnnelikud, kui nad saavad temaga suhelda
…et ta on väärtuslik armastaja
…et tunded on tähtsad, spontaansed
Ta ei hoolinud kiriku dogmadest
Suhtumine aadlikesse:

• Uhked (mõnikord põhjendamatu)
  
• Ausad/autunne → komtuuriga söömine; 3. vaatuses don Carlose päästmine
  
• Viisakus → Dimanche (võlakaupmees)
  
• Häbitunne (ühiskond tekitab häbitunde)
  
• Suhtumine armastusse → armastus on spontaanne, ebaratsionaalne, tuleb ja läheb…
  

Kas don Juan oli positiivne või negatiivne tegelane?
Don Juan ei austanud oma isa → tänapäevane
Don Juan kui positiivne/negatiivne tegelane:

• Ei allunud seltskonna/ ühiskonnanormidele → ei valetanud, oli aus ja siiras
  
• Suhtus vaimude ja meestega kui võrdsetega
  
• Julge, vapper
  
• Ratsionaalne → ei taganenud oma põhimõtetest
  
• Oli enda suhtes aus
  
• Ükskõik milline naine, ta on kõigiga võrdne; ei teinud südame sunnil tüdrukutel vahet…
  

• Oli alamklassiga ebaviisakas
  
• Abiellus → petab naist
  
• Isekas – allus tunnetele
  

Kas Sganarelle on 21. Sajandi eurooplane? Miks?
Sganarelle:

• Usub taevausku, usklik
  
• Omakasupüüdlik
  
• Kahepalgeline, silmakirjalikkus
  
• Uskus, et armastus on igavene
  
• Arg (eiras ülekohut don Carlose vastu..)
  

Teenrid ei pidanud oleme ei uhked ega ausad → see väljendus Sganarelle’i käitumises – võitluse algades puges ta lähima puu taha…
Kas Moliére imetleb don Juani või mõistab hukka?
17.sajandil arenesid loodusteadused tohutult, kuid polnud süstematiseeritud…
Valgustus
18.saj
Valgustus – riik? (kiriklik võim ei oska luua riiki, ilmalik võim allus kiriklikule võimule). Inimene? (kes me oleme? Mis on kõige tähtsam? Kellel on rohkem õigust? Normid kodanikele). Valgustus=võitlus kirikuga .
18. sajand → väga frivoolne
* katoliku kiriku/religiooni kontroll
* teaduse kui usu teke
* elu on õige ja hea; õnnetus on juhus → tuleb leppida!
* skepsis
Suur Prantsuse Kodanlik revolutsioon
Rikkurid vajavad kõige rohkem meelelahutust (kirjandus, „heategevus“)
Duellile kutsutakse ainult võrdseid.
Francois Marie Arouet de Voltaire (1694 – 1778=18.sajand)
TAUST: 90-kõiteline teostekogu. Filosoof ; filosoofilised jutustused, valgustliku monarhia idee autoreid , ajaleht Euroopa Avalik Arvamus, esimese Prantsuse/Lääne entsüklopeedia artiklite autoreid.

• Ema suri, kui ta oli väike, isa tahtis, et ta õpik juurat; Voltaire jättis õpingud pooleli
  
• Kodanlane (isa kaupmees /ametnik); ei olnud aristokraat, kuid viibis aristokraatlikes salongides (kõrgseltskonnas ei koheldud teda võrdsena, vaid kui narrina…)
  

ISIKSUSE OMADUSED:

• Edevus
  
• Karjäärihimu
  
• Andekus (nii keeleline kui matemaatiline)
  
• Teravkeelne/- meelne (pilab nii kuningat kui naeruvääristab õukonda)
  

ELU KÄIK:

• Kirjanikuna Pariisis, 2xBastille’s
  
• Friedrich Suure (valgustatud monarh ?) õukond Saksamaal
  
• Kohtus Inglismaal Newtoniga → oli tema ideede pooldaja
  
• Miljonär; varustas prantsuse armeed toiduga, investeeris kaubalaevadesse Inglismaa meredel
  

• Cirey’ loss ( Emilie du Chatelet → võttis eraviisiliselt tunde, päevas 8-12 tundi, matemaatika, füüsika)
  
• Ferney mõis (Šveitsi ja Põhja-Prantsusmaa piiril); tõekspidamine, et demokraatia põhineb avalikul arvamusel!
  

Ratsionalist, reaalteadused päästavad ühiskonda.
„Mikromegas“
Arukas inimene – reisinud, haritud, eelarvamusteta, teeb vaatlusi , harib end ise
Deism – usutakse teaduslikke fakte ja loodust, kuid ka jumalat, et jumal on selle kõik teinud, kuid nüüd enam ei sekku.
Tänu valgustajatele tekkis tänapäevane koolisüsteem
Skeptiline järeldus Maa kohta: liiga väike ja korrapäratu (vastupidi eelnevatele inimeste arvamusele)→ jumalik süsteem ei toimi enam.
Voltaire kirjutas ulmeka – vähe tõenäoline, et midagi taolist juhtub/juhtus…
„Meis on liigagi palju mateeriat, et kurja teha, juhul kui kurjus tuleb mateeriast , ja üleliia palju vaimu, juhul kui kurjust tuleb vaimust .“ → kõike on palju
Kolm hukatavat tegevust on nälg, kurnav töö ja liiderlikkus, mis kõik olid sel ajal Prantsusmaale iseloomulikud…
Inimese teadmised iseendi kohta olid vaid arvamused, nas ei teadnud midagi kindlat… kosmose-rändureile meeldis kõige rohkem väide, kus tunnistati, et midagi ei teata, ainult usutakse.
Väide, et maailm tiirleb inimeste ümber tegi täheilma asukaile nalja selle pärast, et inimesed on nii väikesed, kuid arvavad siiski, et kõik käib nende ümber… suhtelisus .
Jean- Jacques Rousseau ( 1712 -1778=18.sajand)
TAUST: ei olnud aadlik, väikekodanlikust perest, käsitööliste perekond. Ema suri sünnitusel. Sündis Genfis, vabalinnas (iseseisev admin , kapitalistlik linn). Ei varjanud oma sisemist nõrkust=aus. Jäi sugulaste hoolde peale isa põgenemist, kuid teatud ajani → sattus kokku katoliiklase Warensiga → abi katoliiklikult kirikult. Rousseau õppis koos de Warensiga (kes ei töötanud, aga omas raha…); rikkus→au; luksus keelustada, rahakaubandus →  naturaalmajandus ; esemete ja toidu tegelik ülekandmine). Abiellus ja elas naisega, kes elu lõpuni ei oskanud kirjutata , andis oma 5 last lastekodusse…
LOOMING: uus, täiesti originaalne nootide kirjutamise viis; võrdsuse idee (kõik on võrdsed, kestahes nad ka ei oleks; kirjutas sellest → Suur Pr. Revolutsioon…). Kirjutas palju pedagoogikast.
„Émile ehk Kasvatusest “ – 1762 (→ emotsionaalne laeng, motiveerida impulsi, põletati Prantsusmaal→oli sunnitud Genfi naasma…
„Ühiskondlik leping“ – 1762 (käis aristokraatidele kõige rohkem vastu; riik = kokkulepe, ühiskondlik leping; ≠jumalast tekkinud)
Tema tööd sisendasid fanatismi
ISIKSUSE OMADUSED: hajameelne, ei kartnud seltskonnas nutta, äpu/saamatu → ei olnud miljonär; „ naiselik mees“.
PÕHIMÕTTED:

Inimene peab tegema tööd (kõrgseltskonnale oli töö häbi)

Kõik inimesed on sündides võrdsed

Inimene – ole loomulik! (nii emotsionaalselt, kui …)

Eitab tsivilisatsiooni (t. teeb ebaloomulikuks)
Oli loomuliku inimese poolt, heitis lääne inimestele ette töötamatust, seda et raha tuli ei tea kust.. suhtus teistesse, kes ei olnud tema seisusest ülbelt = haritlaste probleem. Haritlased teevad revolutsiooni ja põhjakiht joob!
Elu lõpul elas tagasihoidlikus korteris Pariisis, kus teda oli külastanud ka Robespierre (tollal 19-aastane). Tema põrm paigutati Panteoni, kus oli ka Voltaire’i põrm…
Mehe kasvatamine
21. sajand

• Peab ise hakkama saama → iseseisvus , toetab naist, vanemaid
  
• Eneseteostus töös
  
• Ajateenistus , riigikaitse
  
• ( Autoremont ), ehitus-/parandustööd
  
• (kodused toimetused, laste kasvatamine)
  

Naise kasvatus:
21. sajand

• Iseseisvad
  
• Kodused toimetused
  
• Laste kasvatamine
  
• Töö, eneseteostus, haridus
  
• Naine ja mees on võrdsed
  
• Näputöö
  
• NB! Tundekasvatus
  

Rousseau – 18. sajand

• Loomulik ja vaba
  
• Õppimine ei tohiks olla sundus; õpitakse seda, mida mõistetakse
  
• Kehalised harjutused – füüsis
  
• Hullamine, lärmitsemine, naermine, jooksmine
  
• TÖÖ on oluline
  
• Esteetiline vabadus – julgus avaldada arvamust
  
• Füüsiline töö, hirmud aitavad ihasid all hoida, selgitamine , kaudne mõjutamine
  
• Seksuaalsust suurendab teater, kirjandus, kunstid , kino
  
• Seltskond/ühiskond rikub loomulikke tundeid
  
• Noor inimene on loomu poolest hea
  
• Lepitajad tülides
  
• Maskide kandmine ühiskonnas
  
• Praktiline meel
  

Rousseau – 18. sajand

• Allumine mehele, ei tohi olla liigselt iseseisev
  
• Lastekasvatus
  
• Usk on oluline
  
• Kodused toimetused
  
• Ei tohi olla liialt haridust
  
• Istub kodus, ei tohi minna seltskonda lõbutsema
  
• (isale, emale, mehele allumine)
  
• Kehaline kasvatus, graatsia
  
• Lapsena lärmitsemine, naermine, hullamine; mängu juhivad siiski poisid, tüdrukud alluvad …
  

Järeldus:
Romantism =vaoshoitud ja sügavad tunded.
Sentimentalism
Nikolai Karamzin (1766- 1826 ) „Vaene Liisa “
Rousseau’ga sarnane inimeste võrdsus, (Liisa ja Erast’i mingisugune võrdsus)
Tugineb mitte mõistusele vaid tunnetele; vallalastud tunded.
Sentimentalism – looduskekskond, talud , metsad; ausad ja puhtad tunded (väga väärtustatud)
17. sajand → Barokk (tunded, kaootiline), klassitsism (selge, normipärane, normid)
18. sajand → valgustus
19. sajand → sentimentalism (18. sajandi lõpust)
Suur Prantsuse revolutsioon
I pool romantism
II pool realism (tegelikkus)
Aleksandr Sergejevitš Puškin (1799 – 1837)
TAUST: vaesem kuid kultuurne aristokraatlik perekond, valitsusevastaste luuletuste kirjutamise eest saadeti ta hiljem asumisele Mihailovskojesse – tema perekonnamõisa. Hiljem veetis aega Peterburi kõrgseltskonnas. Kuna ta oli sõltumatu ja äraostmatu, siis ei meeldinud ta õukonnale. Laimujutud tema perekonnaelu kohta ajendasid Puškini ja d’Anthèsi kahevõitluse, milles Puškin ka hukkus. Surres oli 38 aastat elanud. Dekabristid ei võtnud teda oma seltskonda, kuna arvasid, et ta on liiga suur poeet.
HARIDUS: Tsarskoje Selo lütseum,
SUHTED VANEMATEGA:
AMETID: pärast lütseumi lõpetamist välisministeeriumi teenistuses.
ERILISUS /OMANE VEIDRUS: etiooplane
LOOMING: loomingut iseloomustab kaasaelamine oma aja eesrindlikule mõttestikule ja meisterlik vorm. Väga kuulus on teos „Ruslan ja Ludmilla“, millega Puškin ka kuulsaks sai. Ta hakkas realistlikult kirjutama Mihailovskojes. Ta on kirjutanud ka värssmuinasjutte. 1822-„Vang“; 1825-„Talveõhtu“; 1826-„Prohvet“; 1827-„Poeet“
Järeldus:
George Gordon Byron (1788-1824)
TAUST: isa põlvnes vanast aadliperekonnast ning oli šoti kuningas James I pojapoeg, ema oli šotlanna. Isa suri varakult, ema pöördus Byroniga tagasi Šotimaale. Käis suviti mägedes olevas talus (jala pärast) → kasvas lihtrahva hulgas → looduse-ja vabadusearmastus. Kümneaastasen päris lorditiitli → asusid emaga Newstead Abbey ’sse. Reisis palju. 1812 . aastal sai üleöö kuulsaks („Childe Haroldi palveränd“). Ta abiellus rikka, ilusa ja haritud aadlidaamiga, kuid kooselu ei olnud õnnelik → nad läksid peagi lahku ja Byron lahkus Inglismaalt jäädavalt. Reisis Šveitsi, kus kohtus Shelley’ga. Viimane teos, mida kirjutas oli „Don Juan“, kuid see jäi lõpetamata. „Don Juani“ kirjutas ta ilma plaanita. Byron haigestus raskesse palvaikku, mis ta tervist väga nõrgendas. Ta valiti Kreeka Komiteesse, et Kreeka Türgi ikkest vabastada. Teda tabasid mitmed haigushood ning viimane tabas teda siis, kui ta ratsutas oliivisaludes 1824. aastal. Suri malaariasse? Surres oli 36 aastat noor. Tema maised jäänused saadeti õe soovil Inglismaale, süda aga jäeti Kreekasse ja maeti Missolonghi.
HARIDUS: kaks kodukooliõpetajat, käis kohalikus koolis. Jätkas oma õpinguid Newsteadis ning kolmeteistkümneaastaselt läks Harrow’sse keskkooli. Seitsmeteistkümneaastaselt läks Cambridge’i ülikooli.
SUHTED VANEMATEGA: isa suri varakult, ema kohtles liigse hellituse ja liigse karmusega
AMETID: Lordide Koda? Drury Lane’i teatri juhatuse liige. Mitmete ülestõusude organiseerija ja aitaja (Itaalia, Kreeka)
ERILISUS/OMANE VEIDRUS: tõeütleja, ülbe, lonkas jalga. Loomult vastuokslik.
LOOMING: alustas kirjutamist noorelt. Seitsmeteistkümneaastaselt avaldas esimesed värsid, kuid anonüümselt. 1807-„Laps olla muretuna veel“; 1815-„ Muusikale “; 1820-„ Epigramm “; 1820-„Stansid“
„Childe Haroldi palveränd“ 4 osa, satiir „Inglise bardid ja Šoti kriitikud“, värsikogu „ Nooruki värsid“; „Ood masinapurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile“; „Chillioni vang“
Järeldus:
Sandor Petöfi (1823-1849)
TAUST: ungari luuletaja ja rahvusliku vabadusvõitluse kangelane – ta juhtis 1848. aasta Ungari revolutsiooni Austria vastu... suri 27 aastasena duellis.
HARIDUS:
SUHTED VANEMATEGA:
AMETID:
ERILISUS/OMANE VEIDRUS: rahvuslane, mässu juht
LOOMING: sütitav isamaa- ja võitlusluule, ülistas vabadust, armastust ja kodumaa loodust. Viljeles ka poliitilist satiiri . 1847-„Vabadus,armastus“; 1847-„Madjar“; 1847-„ Aknast välja, aknast välja“; 1844 -„Joogem“; 1846-„Sa anna, saatus…“; 1847-„Kes mees on, meheks jäägu“
Järeldus:
Mihhail Lermontov (1814- 1841 )
TAUST: tema isa esivanemad pärinesid Šotimaalt. Tema ema suri tiisikusse ja tema vanaema „ostis“ Lermontovi isalt ära. Vanaema kavatsus oli kasvatades pöörata suurt tähelepanu Lermontovi haridusele. Tema iseloom kujunes raskeks ja heitlikuks. Tal avaldusid kunstnikukalduvused – ta harrastas kogu elu maalimist.
HARIDUS: Talle õpetati keeli, ajalugu ja vene kirjandust. Tema ümber oli palju koduõpetajaid ja temavanuseid lapsi, et Lermontovil ei puuduks mängu- ega õpingukaaslased. Käis Moskva ülikooli aadlipansionis, kuid hiljem lahkus. Ta esitas avalduse, et astuda Moskva ülikooli moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda. Hiljem pidi häbematuse pärast lahkuma , kuid tegi läbi väljaõppe Peterburi alamlipnike koolis.
SUHTED VANEMATEGA: …
AMETID: õppis ohvitseriks, ihukaitseväe husaaripolk.
ERILISUS/OMANE VEIDRUS: ebaproportsionaalsus, kodune vastuolu
LOOMING: 1837-„Poeedi surm“; 1831 -***(Ma õnne taevastelt ei palu); 1832 -„Puri“; 1838-„Mõtisklus“; 1840-„On igav ja kurb“; 1839-*’le. 1839 – „Meie aja kangelane“
Järeldus:
Heinrich Heine (1797-1856)
TAUST:
HARIDUS:
SUHTED VANEMATEGA:
AMETID:
ERILISUS/OMANE VEIDRUS: saksa juut, I pool tema loomingust on romantiline, II pool ühiskonnakriitiline.
LOOMING: 1826-„Küsimused“; „Närusus“; „Krahvinna Jutta“; 1851 -„Oktoobris 1849“
Järeldus:
Tüüpilise romantiku elulugu:
TAUST: rikkamast perest
HARIDUS: haritud, lõpetamata, kõrgem, väga tugev enda harimine
SUHTED VANEMATEGA: väga halvad, pinged („must lammas“ peres)
AMETID: pealesunnitud, püsimatud, välja saatmised, sõjavägi
ERILISUS/OMANE VEIDRUS: igaühel oma, eriline saatus, erilised sündmused kodumaal
LOOMING: alustamine nooremas eas, hiilgeaeg enne surma, eriline…
„Meie aja kangelane“ M.Lermontov (1839)
Maksim Maksimõtš oli alt üles „ kerkinud “ kapten
Vene ohvitser Kaukaasia põliselanikke allutades mõistis nende vabadusjanu. Nad mõistsid nende vabadust, kuna olid ise sellest ka kirjutanud?
Kahetine sekkumine: allutan nad oma tsaarile – kahtlen oma tsaaris…
Petšorin lootis Belalt täielikku puutumatust lääne tsivilisatsioonist. Bela oli n-ö metslane. Kaukaasia rahvaste suurim varandus oli hobune.
Novellide ajaline järjestus:
I Taman
II Vürstitar Mary
III Fatalist
IV Bela
V Maksim Maksimõtš
Tsaar ei lubanud duelle , sest sõdurid oleksid kõrgemad ohvitserid ära tapnud .
Tsaari solvas, et Petšorinit (=tähtsusetu, alamast seltskonnast haritlane, keda on rasekm manipuleerida ) peeti tema aja kangelaseks. Ta võis kangelaseks pidada pigem Maksim Maksimõtšit (=kõrgemast seltskonnast, naiivne harimatum inimene, keda on kergem manipuleerida…)
Haritlane – maa eliit , kes ei tohi olla pettunud . (=mitteprofessionaalne kretinism )
PROBLEEM: miks Petšorin ei tegutsenud? Miks kõik ta oskused läksid naiste võrgutamisele?
Vürstitar Mary (edaspidi M.):

• Petšorin (edaspidi P.) põhjustas Maryle kannatusi
  
• P. teadis, et ta ei armasta M.’t ega saagi kunagi armastama
  
• P. hakkas M’ga kohtuma ainult Veera pärast
  
• P. võrgutas M’t selle pärast, et Grušnitskile kohta kätte näidata.
  

Veera (V):

• P. ei oleks V’ga abiellunud
  
• Kuna V jäi rasedaks (P’st?) pidi ta abielluma, et laps vaesuses üles ei kasvaks
  
• Teose lõpus tuli välja, et P. tegelikult (mingit moodi) armastas V’t
  

Grušnitski (G):

• Armastas M’t, kuid Muutus ajapikku talle jaoks igavaks, vastupidiselt P.’le
  
• Oli ~21 aastane, kuid P. oli ~5 aastat vanem
  
• Lõpu poole sai aru, et P. on temast üle
  
• Kuigi G oli alguses P’ga sõber, hakkas ta teda lõpus vihkama → keeldus P. pakkumisest vabandada ja kõigest puhtalt välja tulla…
  
• Käitus alatult, sest tema viha varjutas ratsionaalsust…
  
• Duelli kaudu püüdis P’d mõrvata
  
• Püüdis P’le õige vastane olla, kuid kuna teised teda mõjutasid, siis …
  

Bela (B):

• P sundis B endasse armuma ja arvama , et ta armastab ka teda
  
• P oli tema vastu hea
  
• P tegi B vennaga diili → B hobuse vastu.
  
• P tahtis oma elu huvitavamaks muuta (jahilkäigud)
  
• P oli ~süüst puhas → kõike halba tegi B vend
  
• B’le anti isegi võimalus lahkuda, kuid ta keeldus sellest.
  
• Kazbitš, kes ei saanud B’t endale, tegi nii, et keegi teda ei saaks, kuid enne pani ta kannatama
  
• B. haigevoodi kõrval oli P ja ka Maksim Maksimõtš
  

Maksim Maksimõtš (MM):

• Pidas P’d oma sõbraks, kuid pidi temas pettuma
  
• Teenis koos P’ga Kaukaasias
  
• P. kohtles teda kui võrdset
  
• P ei armastanud B’t → ta küll käitus temaga hästi, kuid ei kavatsenudki temaga abielluda.
  
• Kui MM tahtis P’t pärast B surma lohutada, puhkes P naerma → MM ei kahtlustanud teda tundekülmuses, kuna oli lihtsameelne …
  

Verner (VE):

• P ja VE vahel oli ~ austus → P kutsus ta oma sekundandiks
  
• VE meelest käitus P hulljulgelt, oli tema arust nõus surma minema…
  
• Duelli lõpplahendus: P kaitses end
  
• P on süütu, sest laim oli suunatud tema vastu → tegemist oli enesekaitsega.
  

Petšorin:

• Tegelikult ta armasta V’t kuid sai sellest liiga hilja aru…
  
• Otsis armusuhetest ja kontrollist naiste üle põnevust ning see ei olnud tema arust vale
  
• Võistles G’ga ning ei austanud teda
  
• Kaukaasias austas MM, kuid hiljem see austus kadus
  
• Tal puudus süü G tapmise pärast, sest tema meelest oli G oma saatuse vääriline
  
• Tamani tüdruk pakkus talle huvi ja põnevust
  
• Ta tahtis teada, kuidas B käitub, kui ta röövitakse
  
• Inimloomusele on omane otsida põnevust ja väljakutseid?
  
• P’l oli Venemaal igav
  
• Naiste tagaajamise asemel oleks ta võinud tegeleda diplomaatiaga → oskas inimestega manipuleerida ja nende käitumist läbi näha
  
• Ta ei teinud karjääri, kuigi oli haritud, sest ta oli võrgutamises kogenum
  
• Ta oli elus/naistes mingitmoodi pettunud
  
• Ta ei elanud tühja, sest sai elust ~põnevuse kätte
  
• Mõjutas G duellile minnes psühholoogiliselt
  
• Andis siiski G võimalusi ausalt välja tulla
  
• Duellil kummardus ettepoole, et mitte kuristikku kukkuda , kui ta riivata sai ...
  

Järeldus: