Eesti Vene Impeeriumis (1)

Ajaloo kontrolltöö
I
1. Rahvastiku olukord pärast põhjasõda: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati – olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia – surmad . Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad.
2. Balti erikord – asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, valitsevaks jäi luteri usk, riigimõisate restitutsioon ja tollipiir.
3. Maapäev – rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega .
4. Rüütelkonnad – taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad.
5. Restitutsioon – mõisate tagastamine aadlile
6. Roseni deklaratsioon – näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest.
7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks.
II

Balti erikord – taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal

Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal – määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks.

Talurahva õigusliku olukorra muutumine – kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist , õigust omada vallasvara , mõisakoormiste ülempiirid- st. et talupoegade õiguslik olukord paranes.

Majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seosed- senine olukord oli ennast ammendanud, talupoegadel puudus motivatsioon , elati ülejõu- aadlid . Selleks kehtestati piirangud aadlile ja reformeeriti – Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta .

Baltisakslased- nende seas oli valgustajaid, kes pooldasid reforme nii majanduses kui ka talurahva olukorra parandamiseks, kuid valdav enamus oli ikkagi selle vastu.

Anton Thor Helle – Tõlkis 1739. aastal piibli eesti keelde. Hupel- tõlkis ajakirja Põltsamaa pastor eesti keelde.

Vennastekoguduste liikumine- uus usuvool , levis talurahva hulgas, propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust, moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja, koguneti lageda taeva all või palvemajades, astuti välja, vanade kommete vastu, kuritegevus kadus , talupoegade eneseteostus tõusis, esitati sotsiaalseid nõudmisi 1743. keelati liikumine.

Talurahva kaitseseadused - koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid.
III

Talurahvaseadused – 1802 Eesti- ja 1804 Liivimaal, „Iggaüks“, millega muudeti talud pärandatavaks, teokoormiste normeerimine, vallakohtute loomine.

Pärisorjuse kaotamine – Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. a.-l, ühtlasi loodi ka valla omavalitsused .

Pärisorjuse kaotamise põhjused ja tagajärjed: Venemaa mahajäämine muust maailmast, katsetatus olukord, valgustusideede pärast. Mõisnikud ei vastutanud enam talupoegade eest. Talupoegadel oli osaline liikumisvabadus , ametit vahetada ei tohtinud, ise enda eest vastutavad ja teoorjus säilis.

Vallakogukond – omavalitsus , mille ülesandeks oli teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, valla piirkonnas tegemist vajavad tööd, teetegemine, nekrutite toetamine .

Vallakohus – kohtusi ja kaebusi arutati talupoegade osavõtul

Magasiait – koguti ikalduste ja näljahädade tarbeks viljavarusid, mida jaotati talupoegadele.

Priinimed – Talupojad said perekonnanimed
IV

Talude päriseksostmine ja teoorjuse kadumine– 1849. a. vastuvõetud talurahva seadus nägi ette üleminekut raharendile ja andis talupoegadele õiguse talu päriseks osta.

Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine – on tingitud tõsiasjast, et valitses maapuudus ja tekkisid kuulujutud , et kes lähevad üle keisri usku saavad endale maad. 1863. aastal kinnitatud seadusega said talupojad liikumisvabaduse ja Venemaal anti tasuta maad- suur väljaränne.
V

J. V. Jansen – võttis kasutusele mõiste „eestlane“ ja hakkas välja andma Perno Postimeest. (1857)

J. Hurt – sõnastas „rahvusliku ülesande“, poliitiline ühendus Venemaaga, saksa kultuur eesti kultuuri põhjana ja luteri usk- Euroopasse kuulumine.

C.R. Jacobson – ajaleht Sakala, ning sõnastas rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi.

Rahvusliku liikumise eeldused ja keskused- suur kirjaoskus , rahvuslike ideede levik, jõukate talupoegade kihi teke, eestlased olid vabad pärisorjusest. Holstre, Tarvastu ja Paiste.

I üldlaulupidu- 1869. aastal, J. V. Janseni eestvedamisel, tähistada priiuse 50. aastapäeva, eestlaste ühistunde tõus.

Aleksandrikooli kommitee – Hurt, Jakobson, Jansen, Köler, Kreutzwald , eesmärk oli rajada eesti keelne kool, tulemus- avati küll venekeelsena, kuid ühendas rahvusliikujaid.

EKS – arendasid eesti keelt ja kirjandust, eesti keelse kirjanduse väljaandmine.

Eesti põllumeeste seltsid – tähelepanuväärne osa talumajapidamiste kaasajastamisel.

Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos – maarahvas hakkas end teadvustama moodsa aja rahvusena, keda seovad ühised huvid, minevik ja tulevik. Eestlased ei sulandunud teiste rahvustega, vaid valisid oma tee, mis viis lõpuks oma riigi rajamiseni.
VI

Venestusaja tähtsus ja tähendus ja mõju Eesti ajaloos – Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Põhjused: kaasajastada iganenud halduskorda, rahvuslik tõus nii venelaste kui ka muulaste hulgas ja Vene riigi julgeoleku oht.

Eesti ühiskond 19. saj II poolel – oli mõjutatud valdavalt baltisaksa kultuurist ja usutunnistuselt oldi valdavalt luterlased. Venestamise käigus üritati vene kultuurivõimu peale suruda, kuid see kukkus läbi.

Ühiskondliku mõtte areng – Villem Reimann , karskus liikumine

Venestamise põhjused ja tagajärjed – eestlastele: haridustaseme langus ja balti kultuuri väiksem mõju, venelastele: kukkus läbi, kuid saksa kultuuri mõjuvõim vähenes.
VII

Jaan Tõnisson kuulus rühmitusse „mõõdukad“ ja taotles parlamentaarset monarhiat. K. Päts seevastu, aga kuulus „Tallinna radikaalidesse“ ja taotles vabariiki.

1905. aasta sündmused Eestis ja nende mõju: jaanuar: üldstreik, mõisatööliste streik . Juuni: petitsioonikampaania. Oktoober: verine pühapäev Tallinnas. Detsember: erakondade loomine ja mõisate põletamine. Mõju: asutati esimesed eesti keelsed koolid: MHG. Parandati töötingimusi, sotsiaalolusid, lubati tegutseda ametiühingutel. Loodi duuma . Ajendiks oli Vene-Jaapani sõja kaotus ja halvad tingimused, mida oleks ammu pidanud reformima.

Miks sai see pöördepunktiks Eesti ajaloos- Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja astus vastu poliitilise võitluse areenil aktiivse jõuna. Esmakordselt toimusid grandioossed meeleavaldused ja rahvakoosolekud , relvavõitlus valitsuse vastu, Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonnaelus võimsalt esile poliitilise võimu ja riiklusega seotud küsimused. Nõuti poliitilise enesemääramisõigust ja autonoomiat.

Autonoomia – osaline iseseisvus , mis on antud osale riigi elanikkonnast.

Terror – Poliitiliste vastaste hävitamine, valimatu vägivalla kasutamine

Revolutsioon – üleminek ühelt ühiskondlik-poliitiliselt korralt teisele.

Karistussalk – sõjaväe salk , kes peatas mõisate põletamise ja karistas.
VIII

Maj., rahv., kult. Poliitilisi õigusi – kultuur muutus kutseliseks, EÜS, kutselised teatrit, ERM. Majandus- probleemid töötingimustega, olid maad osta saanud, kuid valitses ka maapuudus.