Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil (0)

Teemad ja märksõnad
· Restitutsioon ja selle mõju
Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle.
· Balti erikord ja selle tunnused
Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega.
Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine.
· Aadlimatriklid ja nende tähendus
Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud , kes olid Baltikumis sajandeid elanud.
· George Browne ja tema tegevus
George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner , kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks
Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisesse.
· Asehalduskord ja sellega seondunud ümberkorraldused
Asehalduskord-Katariina II ajal Eesti-ja Liivimaal 1783-1796 kehtinud valitsemiskord , mille eesmärgiks oli üleriigiliselt kehtiva valitsemiskorra laiendamine Balti kubermangudele ja nende tihedam liitmine ülejäänud Venemaa aladega.
Muutused administratiivses jaotuses:

• E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski
  
• L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa
  
• Narva linn kuulus Peterburile
  
• Setumaa Pihkvale
  
• kõik maakonnakeskused said linnaõiguse
  

Poliitilised ümberkorraldused:

• muudeti venemaa sarnaseks
  
• mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur
  
• maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali
  
• kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused
  
• linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile
  
• linnaduumad
  

Maksukorraldus:

• pearahamaks
  
• hingedeloendused
  

· Roseni deklaratsioon (1739)
Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen . Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse.
· Nn positiivsed määrused (1765)
Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne. Tegemist oli talupoegade kaitseseadustega. Kui talupoeg oli mõisa ees oma kohustused täitnud, võis ta oma saaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid pandi mõisakoormistele. Määrati kindlaks mõisa poolt määratava peksukaristuse ülempiir - 30 vitsahoopi. Talupoegadel oli õigus mõisnik kohtusse kaevata.
· Pearaharahutused (1784) – põhjused ja tulemused
Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle.
Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda.
· Pietism ja selle roll

• uus usuvool
  
• taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist
  
• aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust
  
• luteri usu lähendamine rahvale
  
• usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega
  
• elavnes usulise kirjanduse väljaandmine
  
• 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle)
  
• levis pastorkonna hulgas
  

· Hernhuutlastele iseloomulikud jooned

• uus usuvool
  
• levis talurahva hulgas
  
• propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust
  
• moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja
  
• koguneti lageda taeva all või palvemajades
  
• astuti välja vanade kommete vastu
  
• kuritegevus kadus
  
• talupoegade eneseteostus tõusis
  
• esitati sotsiaalseid nõudmisi
  
• kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad
  
• üle 10 000 liikme
  
• 1743. keelati liikumine
  

· A.W. Hupeli ; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt
A.W.Hupel oli Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi ja ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises.
J.G. Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel.
A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise. Helle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.a. Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat.
· 1765.a koolikorraldus
Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud.
· Balti provintsiaalseadustik ehk Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu koostati 19.saj. Provintsiaalseadustik kinnitas veelgi Balti erikorda. See aga ei meeldinud Vene avalikule arvamusele ja 1860.a vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu.
· Kindralkuberner ja tema ülesanded
Kindralkuberner esindas kõrgemat võimu valitsuse nimel kindralkubermangus. Kindralkuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning sisuliselt võrdsed ministri omadega. Ta oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased.
· Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse , arstiabi ja heategevsulike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisit vangla tüüpi asutused(töömajad). 1811.a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine, valveteenistuse pidamine, pagenud nekrutite ja talupoeegade püüdmine, kontroll nekrutite üle ja nekrutite esialgne väljaõpe.
Barclay de Tolly ja tema tegevus ·
Barclay de Tolli oli üks kõige silmapaistvamaid baltisaksa ohvitesere Vene armees . Ta aitas vene armeel sõjaks ettevalmistada, oksas hoiduda piirilahingust ja viis ellu taganemisplaani, säilitades vene armee võistlusvõime. Paljud süüdistasid teda kui võõramaalast ja nõudsid ta lahkumist .
Talurahvaseadused 19. sajandil (1802/1804; 1816/1819; 1849/1656/1865)
1802.- „Iggaüks“

• talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine
  
• talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse
  

1804.- E/m:

• keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
  
• Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga
  
• vallakohtud
  
• teokoormiste fikseerimine
  

L/m:

• vallasvara pärandatav õigus
  
• talude pärandatav õigus
  
• teokoormiste normeerimine
  
• keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
  
• mõisnike kodukari õigust piirati
  
• vallakohtud
  

1816, 1819:

• aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle
  
• Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks
  
• maa oli endiselt mõisniku oma—maad tuli rentida
  
• rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent
  
• talupojad ei tohtinud linna elama minna—osaline liikumisvabadus
  
• perekonnanimed
  
• talupojad olid isikult vabad
  

1849.: L/m

• teorendilt raharendile järk-järguline üleminek
  
• renditalude kruntiajamine mõisnike poolt
  
• mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad
  
• talude päriseksostmise võimalus
  

1856 .: E/m

• keelati mõisnike kodukariõigus
  
• täielik raharent
  
• talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt
  
• eestlaste oma tahte teostamine
  
• 
  
• 1863.-passiseadus—liikumisvabadus
  
• 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine
  
• 1866.-vallaseadus—tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt
  
• 1868.-raharent
  

· Vallakohtu ülesanded
Vallakohus tegeles talupoegade omavaheliste tülideküsimuste lahendamisega, võlguolevate mõisakoormiste sisse nõudmisega, üleastunute karistamisega , avaliku korra valvamisega, vallalaekate ja magasiaitade haldamisega ja andis mõisnikule loa talupoja talust välja tõstmiseks või ilma maata müümiseks
· Talitaja ja vöörmündrid
· Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid
· Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised
Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud.
Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine . Pearaha maksmisega oli paljudel talupoegadel raskusi ning seda maksis nende eest mõisnik suurendades selle arvelt teotööd. Sõjalisetest koormistest kõige rängem oli nekrutiandmine, sest seda tehti ilma kindlate reegliteta ning tegemeist oli sõna otseses mõttes meeste tõmbamisega.
Kogukondlikeks koormisteks oli teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Üks olulisemaid oli teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks taludel oli kätte antud kindel teelõik.
· Vallareform (1866) ja valla juhtimine
19.saj keskpaigaks oli aadli kontrolli all olev kogukondlik omavalitsus enda ammendanud ja tekitas ka talupoegade seas rahulolematust . 1865.a tegi keskvalitsus rüütelkondadele ettepaneku koostada uus vallakogukonna seadus. Uus seadus võeti vastu 1866 aastal. Vallarefromi olulisemaks tagajärjeeks oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused. Vallakogu moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallanvanemast ja tema abilistest, vallakohtust. Selline kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisel.
Valla täiskogus olid kõik päris-ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeeste esindajatest, kes valisid volikogu . Valla tähtsaimaks meheks oli vallavanem , kes valiti taluperemeeste hulgast, tal oli ka politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna territooriumil. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse , kes palkas endale mitmesuguseid ametimehi(vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid jne)