(Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism. mille rajakaks oli prantslane R. Descartes ,,Cogito ergo sum!" (,,Mõtlen, järelikult olen olemas!"). · Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. ,,Tabula rasa" ehk ,,Puhas leht". Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele eelnevad teadmised. · Irratsionalistlik tunnetamine e. mitte mõistuslik tunnetamine. Basseerub alateadvusel e. intuitiivne tunnetamine (vaistlik, intuatsioonil põhinev). Esindajaks sakslane A. Schopenhauer,
Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema
tõde igaühe peas. Platon - mõistus > meeled (ei ole usaldusväärsed, aga teadmisi saame meeltest, mida töötleb mõistus), geomeetria & matem. mõtlemine -> tõeni. Dualistlik lähenemine – ebatäiuslik materiaalne keha ja puhast teadmist sisaldav mõistus/hing Geomeetria suurendab teadmise täpsust läbi mõtlemise ja mõõtmise. Nähtuste mõistmiseks tuleb selle osasi analüüsida. Vastandub idamaisele holistlikule(terviklikule) arusaamale inimesest ja maailmast. Aristoteles - empirism. ratsionalism. vaatlus - tõde looduses. Hingede hierarhia: taim, loom, inimene. Liikumine põhj. jumalast, esimene liigutaja, kus mateeria seal liikumine, muutumine. Muutumine, kui enda potentsiaali rakendamine, annab sihi. HIINA: humanistlik Conficius. Hsün Tžu -naturalist, püüdis leida korrapärasusi. Hiinlased soestasid keha ja vaimu - terviklikkuse ja holismi idee. Skeptitism-künism-epikuurlus-stoikud Pyrrho - skeptitism I pragmaatilisus, usaldamatus. mitte millessegi uskumine
-16. sajandil Itaalia humanistide poolt, kes tahtsid end eristada keskajast. Uusaja filosoofia hõlmab 17.-19.sajandit, kuid piirid on väga tinglikud. Hakkasid 8 arenema teadused, eesmärgiks uute teadmiste hankimine. Selleks, et muuta inimest looduse valitsejaks. Filosoofias hakkas arenema eelkõige tunnetusteooria, mis on tunnetuse lähtealuseks. Siin tekkis kaks seisukohta ratsionalism, mis pidas lähtealuseks mõistust, ja empirism, mis pidas lähtealuseks kogemust. Hakati vaidlema küsimuse üle, mis on tõde?, kas see on üldse olemas?. Ratsionalism Rene Descartes (1596-1650) on tuntud ka matemaatikuna, leiutas analüütilise geomeetria. Tema filosoofia eesmärgiks on leida tõsikindel teadmine, millel on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, mitte juhuslikud. Nt 3x3=9. teiseks tõelised teadmised on üldkehtivad. Kõiges muus tuleb kahelda. Filosofeerimisel tuleb kinni pidada õigest meetodist:
mida julgem on lahendus. Mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o. teadmine oma teadmatusest” [seals., lk. 1850-1851]. Teadmise allika probleem. Eelpool kirjeldatud teadusfilosoofilistest seisukohtadest lähtudes diskuteerib Popper oma osutatud kirjutises “Teadmised ilma autoriteedita” Euroopa filosoofia ajaloo üle. Tema kriitika peamiseks objektiks antud kirjutises on empirism, mille klassikalise esindajana on tule all David Hume. Empirismi käsitleb Popper traditsioonilise arusaama kohaselt seisukohana, mille järgi meie teadmiste ülimaks allikaks ja selle kaudu ühtlasi tõesuse kriteeriumiks on vaatlus. Kuid ta jagab selle väite kaheks: 1) leidub teadmise ülim allikas, millele teadmist tagasi viies on võimalik lõplikult kindlaks teha teadmise tõesust; 2) niisuguseks teadmise allikaks on just vaatlus
7. LOENG: TEADMINE Platon: „Teadine on tõene uskumus koos seletusega sellele, miks see uskumus on tõene.” 1. Millega tegeleb epistemoloogia? EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Tegeleb teadmise (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistetega (taju, mälu) Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me võime teada? Millised on meie teadmiste piirid? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. Tõesuse nõue – teadmise mõiste on faktiivne – st ainult tõde on võimalik teada. Uskumus – mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine selle väite tõesusele. Õigustus – uskumused peavad olema põhjendatud või
agent subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb; subjekt, mis lisaks tunnetamisele ka tegutseb agnostsism suhtumine, mis väldib otsustamist. seisukoha vältimine. antropomorfism inimlike omaduste omistamine millelegi mitteinimlikule dialektika a) küsimuste ja vastuste esitamise kunst b) iga väide loob vastuväite, mis koostöös jõuavad koosväiteni (teesini) dualism seisukoht, et miski koosneb kahest mittetaandatavast elemendist. (kahene maailmapilt jms) empirism õpetus, mille kohaselt teadmised saadakse kogemuste kaudu emotiivne emotsioone väljendav. Filosoofiaalses kirjanduses kasutatav halvustav termin, tähistamaks väljendeid,mis pretendeerivad objektiivusele või erapooletusele, kuid on tegelikult emotsionaalsed. idealism tegelikkuse koosnemine millestki mittemateriaalsest, vaimsest. Intuitsioon teadmise vorm, mis ei vaja arutlust kosmoloogia universiumi, kosmose jms uurimine. küllaldase aluse printsiip (
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta...
a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
Platon ja viimase õpilane Aristoteles 2. Nimetage need kolm peamist probleemi, millega tegeleb filosoofia. Probleemid, millistega tegeleb filosoofia on kolmesugused: ontoloogia ehk olemisõpetus, epistemoloogia (gnoseoloogia) ehk tunnetusõpetus ja aksioloogia ehk väärtusõpetus 3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? Selle võttis kasutusele kreeka teadlane Rhodose Andronikos. Kõik, mis jääb füüsikast väljaspoole ongi metafüüsika. 4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Tunnetusteoreetiline õpetus, mis peab kogemust ainsaks tõese tunnetuse aluseks on empirism. Empirism väidab, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Esindajaks inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626 5. Mida tähendab ratsionalism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Tunnetusteoreetiline õpetus, mis peab mõistust ainsaks tõese tunnetuse aluseks on ratsionalism. Rene Descartes. 6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi?
päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab –
seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. Laclos' avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile). Valgustusliikumist toetas nii Prantsuse ratsionalism, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirism, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise. Jumalat hakati vaatlema kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisse enam ei sekku. Valgustusliikumse kodumaaks peetakse tihti ekslikult Prantsusmaad, tegelikkuses on valgustuse alguseks siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajaid inspireeris kokkupuude
veenda püütakse, seda eelkõige veenmiskunstis, loogikas nimetatakse argumendiks propositsioonide või väidete süsteemi, milles on eristatud eeldus või eeldused ja järeldus. Argumendid jaotuvad kaheks: empiirilised argumendid ehk faktid, statistilised andmed, aksioomid, paradigmad ja standardid, aprioorsed argumendid on aga intuitsioon, usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust.1 Empirismis toimub argumenteerimine vastavalt loogika reeglitele ja seadustele.2 Ratsionalismis toimub aga argumendi pealesurumine selle tõesusest või väärusest sõltumata. Empiirilised argumendid on ratsionaalsed ning objektiivsed: nad
• Filosoofilise stiilimeistrina oli silmapaistev • Kerge, vaba ja kaasakiskuv stiil • Filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt, ärplevalt meelelahutuslikult • Tekstidele kerge läheneda • Teaduslikult suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele • Annab Platoni kaheks jagatud maailmale lõpliku filosoofilise lihvi • Hingel(inim) on ülim võim • Tunnetusteootriad • Empirism (kogemus) - tõed on avastatavad meelelise kogemuse läbi (varasem) • Ratsionalism (mõistus) - tõed on avastatavad mõtlemise läbi (descartes’i kohta, esimene ratsionalism) • Ei olnud akadeemiline teadlasetüüp, ehkki oli suveräänne ja mitmekülgselr andekas loov uurija. • Ei olnud traditsiooniline õpetlane • Vanemas eas luges vähem ja tema kuulsaimates filosoofilistes tekstides puuduvad viited varasemate autorite teostele
of Rights", mille alusel pidi kuningas arvestama parlamendi otsusega ning ei olnud enam ainuvalitseja. · Valgustus Valgustussajandiks peetakse 18.sajandit. Seda peetakse ka kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. Valgustus suunas inimesei mõtlema iseseisvalt, mitte tegutsema vastavalt kiriku ja autoriteetide tahtmisele. Rene Descartes: ,,Cogito, ergo sum" e ,,Mõtlen, seega olen". Empirism teadmiste allikaks on kogemus. Deism Jumal lõi küll maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustuse tähtsus: tekkis võimude lahusus, inimõigused; iganenud seisukohad kaotasid oma tähtsuse; arutlused ideaalse riigikorra üle; tekkisid entsüklopeediad. Iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik. Valgustajad püüdsid juurutada inimestesse haridust ja teadmisi. Oldi kindlad, et inimkonna hädades on
Ülestähendused (nimekirjad, arveraamatud, isiklikud märkmikud, kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume. Uusaja filosoofia (17-20 saj) saab alguse tööstusliku pöördega. Inimesse ei suhtutud enam kui üksikusse indiviidi, vaid ühiskonna liikmesse. Filosoofia keskmeks polnud enam inimene vaid ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks
kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume. Uusaja filosoofia (17-20 saj) saab alguse tööstusliku pöördega. Inimesse ei suhtutud enam kui üksikusse indiviidi, vaid ühiskonna liikmesse. Filosoofia keskmeks polnud enam inimene vaid ühiskond. Inimest hakati võrdsustama jumalaga, loobuti jumala autoriteedist. Jõuti arusaamiseni, et inimene on ise võimeline endale seadusi looma. Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik
Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste psühholoogilise allikana, vaid ka teadmiste proovikivina. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased
piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväitega, mida tavaliselt esitatakse empirismile kõigis vormi- des; nimelt et empiristlike printsiipidega on võimatu ära seletada paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see
Psühholoogiliselt tundub see seisukord kõige tõepärasem: me saame ju uskuda ainult seda, millest me aru saame. Uusaja filosoofia Uusaja filosoofia põhijooned Uusaja filosoofia aja alguseks on 15 16 sajand, kui filosoofia (teadus) vabanes religiooni eeskoste alt. Kiiresti arenesid teadused, eesmärgiks uute teadmiste leidmine ja seda selleks, et parandada inimeste elu. Vaieldi selle üle, mis on uute teadmiste allikaks. Selles küsimuses tekkis kaks seisukohta: 1. Empirism pidas uute kogemuste allikaks kogemust. 2. Ratsionalism pidas uute kogemuste allikaks mõistust. Kerkis esile ka tõe probleem. Uusaja ratsionalism Rene Descartes (1596 1650) elegantne mees, peetakse ka geomeetria leiutajaks. Tema eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, millele on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, nagu 2 x 2 on 4 ja teiseks nad on üldkehtivad. Süstemaatilise kahtlemise meetod Kõiges, milles saab, tuleb kahelda
rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks täitsid meistrite ülesandeid. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Aquino Thomas, keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad nad usutõdesid mõista. Tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest
Me arvame, et see, mida ülikoolis õpime, on läbini objektiivne, tegelikult aga ei ole, nad küll annavad olemuslikku infot asjade olemuse kohta, kuid igasuguse tõekonseptsioonid kaitsevad ikkagi kellegi huve. On palju teooriaid, mille kohta ei saada aru, kas see üldse annab tähtsat informatsiooni millegi olemuse kohta. N: matemaatika miks on seda kõike vaja? Matemaatikat on arendatud kaugemale, kui seda praktikas tegelikult üldse vaja oleks. 1.Tunnetuse mehhanismid: empirism Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest Skeem: objekt(avaldab meeltele mõju ) taju(tekib idee objektist ) lihtideeliitidee (John Locke) Skeem: objekttajuideed pole tajud ise, vaid on hoopis tajude koopiadideed (David Hume) 2.Tunnetuse mehhanismid: ratsionalism Ratsionalism: teatud asju ei ole võimalik meeleliselt kogemuselt tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni(võime tunnetada asju, mis meil kogemuste
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga. S.o "esimene filosoofia"(Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest. Mis on tegelikkuse olemus? -Ontoloogia ehk olemisõpetus. -Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist? Mida tähendab väide "Jumal on olemas?" Antropoloogia - õpetus inimesest. Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea.
arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Johann Guttenberg trükikunsti leiutaja Euroopas. Ta võttis kasutusele metallist lahtised üksiktähed.
paratamatud. Ka analüütilised tõed on paratamatud, sest nende väärus pole mõeldav (selliste väidete vääruse eeldamine on vasturääkiv) Samas kõik aprioorsed väited pole analüütilised, sest mõned aprioorsed väited on ka sünteetilised. Seega pole ka kõik paratamatud väited analüütilised. Ei kehti: p on aprioorne p on analüütiline p on paratamatu p on analüütiline Ayer ja empirism Empiristid lükkasid tagasi sünteetiliste aprioorsete tõdede olemasolu. Tunnistasid aprioorsetena vaid analüütilisi ja loogilisi tõdesid, kogu teadmine pärineb kogemusest. Ayeri lähenemine on samuti empiristlik. Ta märgib, et aprioorne ja paratamatu teadmine seab empiristi dilemma ette (lk 109): "ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et nad seda on; või peab ta ütlema, et neil puudub
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on
", siis võite vastata:"Ükssarvik on ilus hobune, kellel on otsaees sarv." Kuid kui laps küsib, kas ükssarvik on ka päriselt olemas, peate vastama, et ei ole. Selles näites käib esimene vastus olemuse, teine olemasolu kohta. Kui asi on iseenesest vaid olemus, siis tähendab see võimalust olemas olla, kuid mitte veel tegelikku eksistentsi. Olemus peab peab eelnema olemasolule, kuid Jumala puhul see nii ei saa olla Jumal on puhas eksistents. 17.Uusaja filosoofia lühiiseloomustus. Empirism ja ratsionalism. UUSAJA FILOSOOFIA (17.saj kaasaeg) Algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale, lõpeb tänapäeva filosoofiaga. Eripära: 1) "mõistuse" võidukäik mitmesugustes valdkondades 2) On inimese ja mõistusekeskne KLASSIKALINE EMPIRISM kõik teadmised tegeliku maailma (kus me elame, kus asjad toimuvad tavapäraselt. Võimalik maailm muinasjutumaailm) kohta pärinevad
Platon , Aristoteles, Sokrates 2. Nimetage need kolm peamist probleemi, millega tegeleb filosoofia. 1. Ontoloogia- olemisõpetus, tegeleb kõige oleva uurimisega 2. Epistemoloogia- kuidas me maailma tunnetame (metafüüsika) 3. Oksoloogia ehk väärtusõpetus 3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? olemist käsitlevad probleemid, teisalt ka spekulatiivne õpetus kogemusvälisest tegelikkusest. Kreeklane R.Andronikos 4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Empirism- tunnetamine kogemuse läbi. 5. Mida tähendab ratsionalism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Ratsionalism tunnetamine mõistuse kaudu 6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi? René Descartes, Benedictus Spinoza ja Gottfried WilhelmLeibniz. 7. Kes mõtles välja utilitarismi? Jeremy Bentham (utilitarims- tunnistab teo kasulikkuse kõlbuse kriteeriumiks) 8. Kes rajas sotsialismi? Karl Marx 3 9
väljamõeldised vaid sõna kuulub kosmilise korra juurde. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras: nimesid ei saa moodustada igaüks vaid see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enese poolt. Demokritos: Sõnad on juhus ja mitte looduse poolt. Sofistid: sõnad on konventsioonid. Ratsionalism: (Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas) sõnade tähendust nähakse peituvat asja olemuses. Sõnad tähistavad asja essentsiat. Uusaegne empirism (Locke, Hume)- sõnad on korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke: Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume: Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatism John Dewey- sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Ludwig Wittgenstein- sõna tähendus seisneb tema kasutuses, rollis, mida sõna mängib keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees?
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
Riigikohtu kohtunikud nimetab parlament ning riigikohtu esimees. (Priit Pikamäe) Kohtus selgub tõde vaidluse käigus. Vaidlevateks poolteks on süüdistaja e. prokurör ja kaitsja e. advokaat. Kohut mõistab kohtunik, kes peab olema juriidilise eriharidusega ning tema kõrval 2 kaasistujat e. toetajat, kellelt ei nõuta eriharidust. (eksisteerib ka anglo-ameerika kohtusüsteem, kus töötab vandemeeste kogu, kes otsustavad süü, ning kohtunik määrab karistuse) 3. Empirism ja ratsionalism Empirism( tõe otsimine läbi kogemuste)-J. Locke, kes uuris millisena inimene sünnib. Kas kimbu kaasaantud mõtetega või puhta lehena. Pärast mitmeid eksperimente oli ta veendunud, et kõigi ideede ainsaks allikaks on inimlik kogemus. Ideed tekivad kas välismaailma esemete poolt meeleorganitele avaldatava mõju tulemusena või hinge enese olekute ja tegevusele suunatud tähelepanu tulemusele. Sellist välist ja sisemist taju kujutas ta kahe aknana, kust
seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid. Fakt – partikulaar väide; universaal – kõige kohta käib väide. Seos, korrelatsioon – üldistus. Empirism – põhjused ei loe, pigem seosed. Kinnitamine, loogiline ja statistiline tõenäosus. Seaduse täielik kinnitamine võimatu. Seaduse ümberlükkamine. Loogiline ja statistiline: induktiivne – faktiline. Kasutada loogilist tõenäosust. Universaalsus – tõenäosus 1. Teoreetilised seadused, mille kohta need käivad, kuidas saadakse? All. Milleks on vaja vastavusreegleid? Kust need tulevad? All. Kokkuvõte niisama Empiirilised ja teoreetilised seadused:
Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus. Maailmas valitseb eesmärgipärasus ja peab olema juht, kes seda suunab. 9. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu
nagu geomeetriaõpik QED (quod erat demonstrandum) "mida oligi vaja tõestada" (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) · Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) · Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõige nimetada, kuigi seda on proovitud LOCKE · John Locke (1632-1704) oli inglise filosoof, empirismi rajaja · Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad lõppkokkuvõttes kogemusest · Locke oli mõtlejana esmaklassiline nii tunnetusteoorias kui ka poliitilises filosoofias · Esimeses pani ta aluse tööle, mida paljud peavad tänini selle ala tähtsaimaks nimelt inimmõistuse piiride uurimisele. Tema arvates, ükskõik kuipalju ei oleks võimalik tajuda, sel ei ole nii või teistpidi tähtsust, sest selleni, mis on väljaspool meie taju piire, me lihtsalt ei jõua
Inimkond läbib kolm uskumuste staadiumi: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne. Teaduse ja filosoofia ülesanne on anda positiivseid teadmisi meeleliste nähtuste kirjeldusi. Positivismi rajajateks on veel ka utilitarist J. S. Mill ning evolutsionist H. Spencer. Sajand tagasi arendasid positivismi ,,psühholoogilise positivismi" nime all E. Mach ja R. Avenarius. LOOGILINE POSITIVISM (NEOPOSITIVISM) Positivismi mõjukam suund (neopositivism, loogiline empirism või loogiline positivism) arenes Viini Ülikooli professori M. Schlicki filosoofiaseminaridest XX sajandi 20-datel. Tekkinud grupeeringut nimetatakse sageli ,,Viini ringiks", kuigi sellega ühines ka filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O. Neurath, K. Hempel ning Rudolf Carnap (1891-1970). Viini ring koosnes peamiselt teadlastest, kes olid metafüüsika vastu ja positiivse teadusliku teadmise poolt. Viini ringiga oli ka seotud L. Wittgenstein, kes ise ei olnud positivist.
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal. Võõrandumine on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst
eelistab uskuda et jumal on hea, tema arvates peab jumala olemasolu tõestama kuna ratsionaalne inimene usub vaid tõestatud asju JOHN LOCKE 1632 Sündis 29 augustil Wrigtoni linnas Bristoli lähedal 1646 Westministeri kool 1642 Oxfordi ülikool huvi filosoofias tekita s R.Boyle 1675 pidi riigist põgenema 1689 tuli tagasi Inglismaale suri 28.okt 1704 teosed: kiri ususallivustest teine kiri kolmas kiri .... Locke'I empirism Tabula rasa mõistust on sündimisel nagu valge paber, ideed puuduvad Idee . mõtlemise objekt Ideed pärinevad kogemustest Kogemus võib olla tulla kahest kohast 1) aisting välismaailma tajumine 2) reflektsioon sisemaailma ratsionlaalne seletamine esmased omadused omadused, mida keha säilitab kõigi muutuste ja mõjutuste puhul. Need on kõvadus ulatus, kuju ja liikumine teisted omadused omadused, mida mõistus tõlgendab. Need on värv, heli, maitse, soojus/külmus
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik maailmapilt (suur seotus teadusega), keelefilosoofia, eksistentsialism, hermeneutika. Kierkegaardi tähelepanuväärsemate teoste hulka kuulub ,,Elutee staadiumid", milles ta küsib mis on inimese puhas olemine. Inimese elu teostub tema hinnangul kolmel tasandil: esteetiline tasand e elu vastavalt meeleolule
Descartes püüdis seda skeptitsismi vältida,väites, et Jumal ei lase meid eksitada ja teeb nii et meie tajud on reaalsusega kooskõlas (aga kuidas me teame, et Jumal seda tagab?) Descartes: me ei eksi, kui usume üksnes ideid, mis tunduvad selged ja distinktsed. Ratsionalism - meie teadmised pärinevad mõistusest, mitte kogemusest. Paratamatute tõdedeni võib jõuda mõistuse abil, meeltele toetumata. Empirism - suurem osa uskumusi on õigustatud kogemuse põhjal. Empirism lõdvendab õigustuse tingimust. Selleks, et midagi teada, 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)sul peavad olema head tõendid selle uskumuse jaoks (häid tõendeid võib saada ka kogemusest). Locke’i järgi omandame kõik ideed kogemuse kaudu. Idee – mõiste (ehk asja mõistmise viis) ja mõtlemise objekt (mõistmise käigus eristatud asjade aspektid). Kõik ideed või mõisted pärinevad ümbritseva maailma aistimisest ja refleksioonist omaenda vaimsete protsesside üle.
4) romantismi keskaeg - muinasjutuline, ulmeline 5) philosophia perennis´e keskaeg - formaalne, dogmaatiline ja loogiline filosoofia, strukturalism 6) rahvuslike identiteetide keskaeg 7) dekadentluse keskaeg 8) filoloogilise rekonstruktsiooni keskaeg - annaalide koolkond jt 9) traditsiooni või okultistliku filosoofia keskeg 10) lõpu ootuse keskaeg. 14). … (KÜSIMUS: Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.) Uusasja filosoofiaks nimetatakse aega, kui hakati vastanduma keskaja skolastikale ja keskenduti peamiselt tõeotsingutele läbi ratsionaalse mõistuspärasuse või empiiriliste uurimismeetodite. Inimesekäsitluses humanism, subjektikesksus. Usuti eelkõige sellesse, et maailm on inimmõistsega tunnetatav ja selles pole midagi müstilist või üleloomulikku või irratsionaalset.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
