Keskaja filosoofia ülevaade (0)

Q: Kui eksisteerivad vaid inimmõistuses siis kuidas me nad üldmõisteteks ära tunneme?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskaja filosoofia ülevaade

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui eksisteerivad vaid inimmõistuses siis kuidas me nad üldmõisteteks ära tunneme?

Keskaja filosoofia

Seotus religiooniga. Jumalakesksus – olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei- millestki . Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal.

Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus , et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel – eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik , sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus.

Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi – skolastiline filosoofia.
Universaalid – abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid – konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda.
Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi ( Platon ja inimese idee) või neis asjades endis ( Aristoteles – olemus asjades eitas ideede maailma).
Nominalistid – reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad, nt ei eksisteeri eraldi värvusi värvilistest asjadest või õiglust õiglastest tegudest.
Keskaja probleem – kas universaalid on olemas ja mis mõttes on nad olemas.
Konseptualism – kesktee , universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. Kui eksisteerivad vaid inimmõistuses, siis kuidas me nad üldmõisteteks ära tunneme ? Seega peavad nad ikkagi kas asjades enestes või neist eraldi eksisteerima .
Patristika
Kirikuisade õpetus. Kujutab endast kristluse filosoofilist põhjendamist ja ta peab jumala ilmutust kõrgemaks inimese tarkusest. Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega.
Skolastika
Usulis -filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi:

Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju.

Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus .

Pärast asju nad eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjadest inimese mõistuses.
Patristika perioodil lahendati teoloogilis-filosoofilised õpetused usu teel, lükates kõrvale mõistuse. Thomas Aquino’t loetakse skolastika süstematiseerijaks. Ta püüdis kohastada Aristotelese vaateid katoliku kiriku õpetusega. Tema arvates on igal nähtusel põhjus ja kõikide nähtuste ülempõhjuseks on jumal.
Renessanssi filosoofia
Sai alguse XIV saj lõpust Põhja- Itaaliast ja levis XV-XVI saj põhja poole. Renessanssi eeldused: kompass, püssirohi ja trükikunst. Arenes majandus, tekkisid pangad . Kodanluse klass. Renessanssi inimene tahtis end jäädvustada, 1506 alguas Roomas Peetruse kiriku ehitamine. Astronoomias muudeti maailmapilti.
Kopernik – 1. ilmaruumi kese Maa asemel Päike. 2. Mõju inimese suhtumisele religiooni, seda nim heliotsentriliseks maailmapildiks. Kummutas sellega geotsentrilise maailmapildi.
Kepler – Planeedid liiguvad mööda ellipsid, mitte ringi, erinevatel objektidel erinev kiirus. Sõnastas planeetide liikumise kohta 3 seadust.
Galileo Galilei – Maa liigub ümber oma telje ja ümber päikese → tohutu mõju religioonile. Leiutas teleskoobi ja termomeetri. Kehade langemiskiirus ei sõltu kaalust . Vabalangemise kiirendus. Suurtüki leiutamise alus. Õhku paisatav keha liigub mööda parabooli.
Isaac Newton - “Kui ma olen midagi näinud kaugemale, siis tuleneb see sellest, et ma olen seisnud hiiglaste õlgadel.” Leiutas integraal - ja diferentsiaalarvutused.Sõnastas gravitatsiooniseaduse. Sõnastas ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi. Nägi inimeses universumi valitsejat.
Niccolo Machiavelli – Itaalia poliitik ja ajaloolane, kirjanik. Nägi ajaloo liikumapanevat jõudu poliitilises võitluses. Inimese tegevust juhib inimene ise. Ta hindas inimeses aktiivsust, tahet, energiat ja edutaotlust.
Michel de Montaigne – Mõjukaim renessanssi esindaja. Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pani aluse uuele žanrile – essee – lühike, subjektiivses laadis kirjutatud kirjateos, mis on teadusliku või kirjanduskriitilise sisuga. Leiab, et iga inimene valdab ja väljendab kõike seda, mis on omane kogu inimsoole. Filosoofia eesmärgina nägi ta inimest juhtida rõõmule. “Inimene on areneva, muutuva, püsiva looduse osa, mitte keskpunkt.” Inimese elu mõte on temas eneses.
Thomas More ( 1478 -1535) – Inglise poliitik. Oli esimene utopistlike ideede esindaja. Raamat “Utoopia”. Leidis, et rahva majanduse põhjuseks on raha. Ideaalne on ühiskondlik omand ja isiklik huvi, mis kokku teevad ühiskondliku huvi. Töökohustuseks 6 tundi, ülejäänud aeg enesetäiendamiseks.
Empirism – Filosoofiline tunnetus: teoreetiline suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Teaduslikel vaatlustel, katsetel, faktidel põhinevat tunnetust. Alahindavad abstraktse mõtlemise osa tunnetusprotsessis . Eelkäijateks olid stoitsistid, epikuurlased ja nominalistid. 17. saj. esindajateks Bacon, Hobbes , Locke.
Francis Bacon – Inglise filosoof. Uusaja materialismi ja eksperimenteeriva teaduse rajaja. Baconi loodusfilosoofia eesmärgiks on tõepärane looduse tunnetamine, et selle kaudu saavutada ülemvõimu looduse üle. Tõetunnetuse lähtealus on loodustunnetus. Selleks, et mõista elu tõelisust, peab inimene vabanema pettekujutlustest(=iidol), mis takistavad teda tõe tunnetamisel. Tema teooria järgi olid soo, koopa, turu ja teatri iidolid.

Sooiidol – kõigile inimestele on iseloomulik, et nad soovivad maailma idealiseerida ja näha maailmas seda, mida seal pole.(inimsugu)

Koopaiidol – inimene sulgub oma loodud maailma ja tal on oma eriline maailmataju, mis on tingitud tema võimetest ja harjumustest.

Turuiidol – keele võim mõistuse üle.

Teooriaiidol – eelarvamused , mis on seotud dogmade või oma ekslike seisukohtadega.
Tõetunnetuse aluseks on vabanemine iidolitest. Tunnetusteooria lähtealuseks on tõetunnetamise meetodid(3):

ämbliku tunnetus – dogmaatiline , ratsionaalsel mõtlemisel põhinev tunnetus, kus kõik üldisemast lähtuvalt lõplikult paikapanduna olemas. Tõde tunnetatakse puhtast teadvusest enesest.

sipelga tunnetus – äärmiselt empiiriline ja kuna sipelga tegevus ei anna uut kvaliteeti, on see lõputu sihipäratu faktide kuhjamine ja me ei pruugi jõuda mingisuguse kogemuseni.

mesilase tunnetus – eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi.
Ratsionalism – Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon – jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks – aksioomid . Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Mõni mõtted on minust enesest. Alahindasid kogemusel põhinevat tunnetamist. 17. saj. esindajad olid Descartes , Leibniz ja Spinoza .
Rene Descartes – prantsuse filosoof, matemaatik , füüsik ja füsioloog. Filosoofia lähtealuseks peab mõtlemist. Mõtlemise tulemusena jõuti maailma olemise tõsikindlate seaduspärasusteni. Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid. Üldised tõed maailma nähtuste, asjade kohta ei vaja mingit empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged . Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine.
“Minu mõtted, tõde minust enesest.” Descartes oli dualist. Lähtus kahest teineteisest sõltumatust olemise substantsist:

Mittemateriaalne substants (hing, vaimsus ). Põhiomaduseks mõtlemine.

Materiaalne substants (keha). Põhiomaduseks ulatuvus, ruumilisus .
Koos Baconiga pidas Descartes inimese põhiülesandeks tagada inimese võimu loodusjõudude üle. Selleks, et seda täita, tuli esiteks kahelda kogu olemasoleva eksistentsis.

Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja ilmselt, ülejäänud tuleb kahelda.

Iga tekkinud raskus tuleb jaotada nii mitmeks osaks, kui vähegi võimalik. Sest väikseid probleeme on kergem lahendada.

Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja minna keerulisema juurde.

Kõik uurimisvaldkonnad jaotada osadaks ja koguda erinevaid fakte, andmeid jne.
Tunnetusteooria meetodilt deduktiivne . Liikumine üldiselt üksikule.
Vabadus pole midagi muud, kui paratamatuse tunnetamine selle kohta, et inimene on vaba oma tahtmistes sedavõrd, kuivõrd ta mõistusega suudab tunnetada tõde. “Mitte haarata elust rohkem kui mõistus tõesena tunnetada suudab.”
Filosoofia Inglismaal
17. sajandi filosoofid käsitlevad maailma olemist materialistlikuna. Tunnetusteoorias pidasid nad tõeseks tunnetatud kogemuslikke teadmisi, mille põhjal mõistus (üldistuse ja analüüsi teel) jõuab olemise üldistumiseni. 18. sajandil on tegemist subjektiivse idealismi esindajatega.
George Berkeley – Jõudis järeldusele, et inimene võtab vahetult vastu oma ideid ja aistinguid. Asjade eksisteerimine seisneb tajutavuses. Ideed on passiivsed, neid tajub kehatu substants – hing, mis omab võimeid ideid vastu võtta (mõistus). Reaalselt eksisteerib inimese taju. Materiaalne maailm eksisteerib tänu sellele, et me tajume seda. Maailm on niivõrd olemas, kuivõrd me tajuma tema olemasolu.
David Hume – Maailm on tunnetamatu. Filosoofilistelt vaadetelt agnostik . Agnostika on filosoofiline õpetus, mis osaliselt või täielikult eitab maailma tunnetatavust ja teadmiste tõesuse lõplikku kindlakstegemist. Oma tunnetusteoorias pidas empiirilist kogemust, üldistatud teadmisi, ratsionaalse mõtlemise üldideid mitte tõeseks vaid suhtelisteks. Teadmised kujunevad mitte empiiriliste uuringute loogilise tõestusena, vaid kogemuste kaudu saadavate muljetena. Muljed välismaailma kohta liigitab ta meeltega tajutavateks ning mõistuse muljeteks. Ühtki ideed ei saa tekkida ilma eelneva muljeta selle kohta. Hume oli utilitaarse mõtlemise looja – kõik, mis on kasulik, on kõlbeline. Usuküsimustes agnostiline, eitas jumala ideed.
Prantsuse valgustusfilosoofia
Prantsusmaa ühiskondlik-poliitiline areng oli väga vastuoluline – ühelt poolt arenev kodanlik kord, teiselt poolt feodaal -absolutistlik süsteem. Juba enne revolutsiooni tekkis seal ulatuslik liikumine inimmõtte vabanemise eest, mida tuntakse valgustusfilosoofiana.
Valgustusfilosoofia juhtmõtted:

Mõistuse poolt ja pimeduse vastu
Tõe poolt ja müstika vastu
Demokraatliku ühiskonna poolt dogmade ja absolutismi vastu

Valgustusfilosoofia ideelised allikad

Renessanss , humanism ja inimesekeskne maailmakäsitlus
Teaduse saavutused
17. saj. Inglismaa materialistlik filosoofia + Lock’i õpetus riigist + Hume’i moraal .

Valgustusfilosoofid teooriasse midagi uut ei toonud , oluline väärtus on nende publitsistikal ja esseistikal.
Montesquieu – Hariduselt jurist , töötas välja rahvusvahelise õiguse printsiibi: “Rahvad peavad rahuolukorras üksteisele võimalikult palju head ja sõjaolukorras võimalikult vähe kurja teegma.” “Inimesi tohib karistada nende tegude , mitte nende mõtteviisi pärast (vabaduse tagatis ).” Võimu jagamine – täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim.
Voltaire – Deism – õpetus jumalast, kui maailmaloojast, kes pärast loomisakti ininkonna arengusse enam ei sekku. Voltaire leiab, et inimese tahtele ja tegevusele peab leiduma mingi kõrgem printsiip, mille järgi elus käituda. Leiab, et inimene ei oma kohustusi jumala ees.
Tahe ei määra tegutsemisvabadust, vaid loob võimalused, mis on selleks objektiivselt olema, et inimene saaks tegutseda nii nagu ta tahab. Meeleline tunnetus.
Rousseau – peateemaks inimese suhe ühiskonnaga ja ta leidis, et igal ühiskonnakihil on omad vastuolud. Tunnetusteoorias leidis, et primaarsed pole mitte mõtted, vaid tunded. Tundeliseks väljaelamiseks on vaimuelu kõrgeim vorm. Arutles teaduse ja kunsti üle. Esikohal tundekasvatus.
Prantsuse materialism
I Mateeria ja loodus on tekkinud oma enese sisemise arengu protsessina ja seetõttu on ta lõputu ajas ja ruumis. Kõikide looduse tekkimise ja arenguprotsesside põhjuseks on mateeria.
II Looduses on kõik põhjuslikus seoses ja loodus toimib kõigis oma nähtustes objektiivse paratamatusega. Maailmakõiksus on lõputu ahel põhjusi ja tagajärgi, mis lakkamatult üksteisest tulenevad.
III Prantsuse materialistid käsitlesid meeltega saadavate aistingute materialistlikku olemust ja jõuti järeldusele, et aistmisvõime on samuti üks mateeria üldisi seadusi. Ümbritsev maailm eksisteerib mõistusest sõltumatult. Meie aistingud peegeldavad välismaailma asjade, nähtuste omadusi, mis aga ei tähenda, et aistingud oleks tegelikkuse täpsed koopiad.
Immanuel Kant
Tunnetusteooria. Kõik, mida me ükskõik mis viisil mõistame – taju, tunde, mälu, mõtlemise vms kaudu mõistame oma füüsilise aparaadiga (5 meelt ja kesknärvisüsteemi abil). Me suudame kogeda kõike, millega see aparaat tegeleda suudab. Kuid seda, millest meeleorganid jagu ei saa, me kogeda ei suuda ja meil puuduvad selleks vahendid. See, mida me teada võime, on ühelt poolt see, mida me kogeda suudame. See, mis jõuab meie teadvusesse, on meeleorganite produkt. “Asi iseneneses, asi meie jaoks.”
Aeg ja ruum kuuluvad inimese ülesehitusse ja nad on eeskätt meie mõistuse, mitte maailma omadused. Aegruumis eksisteerivad materiaalsed objektid, mille liikumises valitsevad põhjuslikud seosed.
Otsustusteooria. Kategooriline imperatiiv – toimi alati nii, et sinu käitumisreegel võiks olla samas ka üldine seadus. See peab toimuma igas olukorras. Kohtle inimest kui eesmärki iseeneses, mitte kui vahendit millekski muuks.
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Saksa klassikalise filosoofia silmapaistvaim esindaja. Ta oli romantismi esindaja. Ta ei uskunud, et mõistus või vaim oleks tekkinud hingetust loodusest, vaid et see ongi eksistentsi põhikomponent ja seega reaalsuse, kui ajaloolise protsessi kandja. Hegeli jaoks on VAIM olemise alus, selle ülim olemus ja kogu ajalooline protsess, mis moodustab reaalsuse, kujutab endast vaimu arenemist enesest teadlikuks saamise suunas. Kui eneseteadvus on saavutatud, jõuab kõik olev iseendaga kooskõlla – Hegel nimetab seda enesest teadlikku üksiolemist absoluudiks. Kuna ta nägi oleva põhiainest mitte-materiaalsena, siis on tema filosoofiat hakatud nimetama absoluutseks idealismiks. Hegel uskus, et kui me kõneleme ideede arengust, siis saabub vastuoludeta seisund siis kui vaim tunnetab end ülima tõelusena ja mõistab, et kõik mida ta seni on pidanud endale võõraks, on tegelikult tema osa ja mitte temaga vastuolus , kuid kui selleni pole jõutud, jääb vaim endast võõrandunuks. Üksikisik on endiselt mässitud vastuoludesse, ei tunneta iseennast ega ole vaba. Selline olukord on jätkuva dialektilise arengu liikumapanevaks jõuks.
Arengu seadus( dialektika ) – Hegel nägi kõike arengus ja kõike protsessi tulemusena. Tees → antitees → süntees → tees → ∞
“MIS ON MÕISTUSLIK SEE ON TEGELIK, MIS ON TEGELIK, SEE ON MÕISTUSLIK”
Hegeli kolm võtmeideed, mis on mõjutanud kogu lääne mõtlemist:

Reaalsus on ajalooline protsess ja seda saab mõista vaid ajaloolise seletuse kaudu

Maailma ajalooline struktuur on mõistusepärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk dialektikas.

Võõrandumise mõiste – oma enda tsivilisatsiooni rajades loob inimene igasuguseid institutsioone, seadusi ja ideid, mis hakkavad teda ahistama hoolimata tõsiasjast, et need on tema enda leiutatud.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merkuka Õppematerjali autor

Nominalistid Universaalid Realistid Konseptualism Skolastika Augustinius Thomas Aquino’t Keskaja filosoofia

Sarnased õppematerjalid

odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia

doc

Filosoofia

filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks:

Filosoofia

doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik

Filosoofia

docx

Filosoofia konspekt

FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari

Filosoofia

pdf

Filosoofia

Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi

Filosoofia

pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest

filosoofia teine kursus

pdf

FILOSOOFIA mõisted

filosoofia teine kursus

docx

Filosoofia arvestus

1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast

Filosoofia

Rohkem sarnaseid