Kui laps küsib Kes on ükssarvik?

Vastus leiad õppematerjalist: FILOSOOFID

Kui kõik on teaduslik paratamatus?

Vastus leiad õppematerjalist: FILOSOOFID

FILOSOOFID (0)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui laps küsib Kes on ükssarvik?
Kui kõik on teaduslik paratamatus?

FILOSOOFIA
Püha Augustinus , Aquino Thomas , Rene Descartes , Pierre Abelard, Francis Bacon , Benedictus Spinoza
PÜHA AUGUSTINUS

Eluaeg : 4-5 saj p.Kr
Rahvus: Alžiirlane
Tsitaat: „Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe"
Teosed: Pihtimused; Jumalariigist
Fiosoofia olemus:

Kõigepealt hakkas ta manihheistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast.
Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofilise vooluna kujunenud Platoni asutatud akadeemias. Peagi leidis ta aga enda jaoks ristiusu, kuid kuna ta oli Platoni filosoofia mõju all, võttis ta selle endaga ka ristiusku kaasa.
Ta sulatas kokku platonismi ja ristiusu.
Ta väitis, et skeptikud peavad eksima , sest kõiges kahtlemiseks tuleb kõigepealt ise olemas olla ja järelikult mu enda eksistents on midagi, milles mul on võimatu kahelda. Kui ma aga tean kindlalt, et ma olen olemas, ei saa ma öelda, et meil on võimalik kõiges kahelda.
Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus .
Augustinus oli veendunud ettemääratuses. Ta uskus, et põrgusse lähevad ainult need hinged , kellele see on ette määratud. Järelikult neetud on neetud Jumala tahtel. Sellega õigustati hiljem ketserite põletamist: kui nad oleksid süütud, oleks Jumal sellele vahele astunud ning ketserluses süüdistatud päästnud.
Augustinus oli dualist - uskus nagu Platongi kahte maailma. Üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailma, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm.

AQUINO THOMAS

Eluaeg: 13.saj
Rahvus: itaallane
Tsitaat: „Hinge tunned tegudest"
Teosed: Summa theologiae (Teoloogiline summa); Summa contra gentilles (Summa paganate vastu)
Filosoofia olemus:

Aquino Thomas oli Keskaja tuntum teoloog , kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat .
Suursaavutuseks oli kõige selle võimas süntees, mille üle Lääne filosoofias kuni tema päevini vaieldud oli, ja tõestus, et see on sobitatav ristiusuga.
Suurem osa tomismist (Thomase filosoofia) kujutab endast senise tugevalt platoniseeritud kristluse ja Aristotelese filosoofia õnnelikku abielu. Läbi kogu oma laiahaardelise töö jälgib ta, et filosoofia ja religiooni (ehk mõistuse ja usu) vahel säiliks selge vahe.
Thomas väidab, et kõik meie teadmised sellest ilmast pärinevad meelelistest kogemustest, mida mõistus seejärel peegeldab. Mõistuses pole midagi, mis poleks kõigepealt olnud meeltes. Kui sünnib laps, siis on tema mõistus otsekui tühi leht (tabula rasa ), millele pole veel midagi kirjutatud. Ta on kindel, et maailm, millest me oma kogemusi ammutame, on otsast lõpuni Jumala looming.
Ta tõmbab piiri olemuse ja olemasolu vahele. Mingi asja olemus kajastab seda, mis see asi on, ja see küsimus seisab lahus küsimusest, kas asi on ka olemas või mitte. Kui laps küsib: „Kes on ükssarvik?”, siis võite vastata: ”Ükssarvik on ilus hobune, kellel on otsaees sarv .” Kuid kui laps küsib, kas ükssarvik on ka päriselt olemas, peate vastama, et ei ole. Selles näites käib esimene vastus olemuse, teine olemasolu kohta.
Kui asi on iseenesest vaid olemus, siis tähendab see võimalust olemas olla, kuid mitte veel tegelikku eksistentsi. Olemus peab peab eelnema olemasolule, kuid Jumala puhul see nii ei saa olla – Jumal on puhas eksistents.

RENE DESCARTES

Eluaeg: 16-17 saj
Rahvus: prantslane
Tsitaadid:

"Ma mõtlen, järelikult ma olen"
"Terve mõistus on kõige paremini jaotatud kaup maailmas, sest igaüks on veendunud, et tal on seda piisavalt"

Teosed: Arutluses meetodist; Meditatsioonid; Filosoofia printsiibid
Filosoofia olemus:

Rene Descartes oli loodusteadlane ja matemaatik, kelle arvates sarnanes filosoofia puuga : juured on metafüüsika, tüvi füüsika ning puuoksad rakendusteadused. (Nagu ka õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures).
Ta rajas uue matemaatikaharu, mille tuumaks oli algebra kasutuselevõtt geomeetrias. Ühtlasi leiutas ta graafiku (x- ja y- telge nimetatakse tema järgi kartesiaanlikeks koordinaatideks). Ta mõtles, et see, mis annab matemaatikale tema tõsikindluse, on ehk üle võetav ning rakendatav ka teistes teadmisvaldkondades.

Rene Descartest peetakse ratsionalismi (ehk arusaama, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane) rajajaks.
Descartese arvates ei esine tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises. Tema meelest järeldub tõeline teadmine printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad, vaid kogujad. Mõttetark aga otsib arusaamist.
Samuti uskus Descartes, et eksimuse allikad või tunnetuse teel tekkinud ohud tekivad, kas lapsepõlve eksimatusest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest või meelte väheusaldatavusest.
Ainukeseks teeks , kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada , oli Descartese arvates kahtlemine kõiges. Tema arvates oli võimalik saavutada tõsikindel teadmine kaheldes kõigis seni tõesteks peetud seisukohtadeks ning kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust.
Descartes’i meelest oli võimalik kindel olla vaid kolmes asjas, milleks on kolm ilmselget tõde:

„Ma mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito, ergo sum)“ - See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde.

„On olemas jumal“ - Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest.

„Materiaalne maailm on olemas“ – Meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms.

Descartes oli dualist - uskus kahe maailma olemasolu ehk kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha.

PIERRE ABELARD

Eluaeg: 11-12. Saj
Rahvus: prantslane
Tsitaat: „Naist ihaldada pole patt, patt on sellele ihale järele anda.“
Teosed: pole vaja
Filosoofia olemus:

Abelard’i filosoofilistest kirjatöödest huvitavaimad käsitlevad nõndanimetatud universaalide küsimust; need on sõnad nagu „punane” või „puu”, mida võib täpselt üht ja sama moodi kasutada lugematu arvu erinevate objektide kohta. Kas need sõnad tähistavad midagi, mis eksisteerib iseseisvalt või mitte? Platon ütles, et jah – et on olemas „punasuse” ideaalne Vorm ja iga üksiku punase eseme punasus on selle kajastus, ükskõik siis kui ebatäiuslik. Aristoteles eitas seda: muidugi on olemas punased esemed, kuid punasus ei eksisteeri neist lahus; teda poleks ilma nende punaste objektideta.
Esimene neist kahest seisukohast, platonistlik , sai nimeks „ realism ” - selle kohaselt universaalid eksisteerivad iseseisvalt, reaalselt.

Teine, Aristotelesest lähtuv seisukoht sai tuntuks kui „ nominalism ”- see väitis, et universaalid on nimed, mis on tarvilikud teatavate omaduste väljendamiseks, kuid ei ole iseseisvalt olemasolevad asjad.
Vaidlus realistide ja nominalistide vahel läbib punase niidina kogu keskaja filosoofiat. Selle üheks põhjuseks oli tõsiasi, et tegemist on erakordselt raske küsimusega, teiseks see, et siit tulenesid väga olulised teoloogilised järeldused, näiteks Kolmainu Jumala olemuse kohta. Kuigi Abelard oli tark ja kõrgetasemeline nominalist, pole probleemi tänini suudetud kõiki rahuldaval viisil lahendada ja ehkki me enam ei kasuta keskaegset terminoloogiat, heitleme me sellega senini .
FRANCIS BACON

Eluaeg: 16-17. saj
Rahvus: inglane
Tsitaadid:

"Sõnad on vaid asjade kujutised, armuda neisse on kui armuda pildisse"
„ Pealiskaudne filosoofia kallutab inimvaimu ateismi poole, kuid filosoofilised sügavused toovad ta tagasi usu juurde.“

Teosed: esseed ; Teaduste väärikusest ja suurendamisest; Novum Organum
Filosoofia olemus:

Francis Bacon oli keskaja filosoof , kelle silmis oli tolleaegne filosoofia täiesti kasutu targutamine .

Ta üritas kasutada oma poliitilist mõjuvõimu teaduse arendamiseks.
Bacon propageeris tunnetusmeetodit, mida nimetatakse induktsiooniks ehk üldistamiseks.
Francis Baconi arvates võivad teadusalased teadmised anda inimesele võimu looduse üle. Ent tema arust polnud keegi seda veel õigesti teinud:

-Ratsionalismi kalduvad mõtlejad on nagu ämblikud, kes koovad võrku omaenda keha eritisest: nende struktuurid on küll muljetavaldavad, kuid kõik tuleb nö seestpoolt ja sel puudub kontakt tegelikkusega.
-Empiirilisemad mõtlejad on nagu sipelgad , kes kuhjavad kokku andmeid, omades vaid piiratud ettekujutust, mis sellega peale hakata.
-Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali – õietolmu – töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka teadlane : ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega – faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua “kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit”.

Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist. Tunnetust takistavaid inimõistuse iseärasusi nimetas Bacon iidoliteks (kr eidolon ‘kujutis, viirastus , iidol’) ning liigitas nad neljaks :

Sugukonnaiidolid /hõimuviirastused- ühised kogu inimsoole. Inimloomusele omased moonutavad tegurid . meie kalduvus uskuda oma meeli, ehkki need tegelikult meid sageli eksitavad; kalduvus lasta tunnetel mõjutada otsuseid; kalduvus mõtestada enda poolt tajutavat vastavalt oma oletustele ja lootustele.

Koopaiidolid/ viirastused - Iga inimene elab nagu koopas, mille seinadele langevaid varje ta peab tegelikeks asjadeks. ( viitab Platoni koopamüüdile).

Turuiidolid/viirastused – need levivad koos inimestevahelise suhtlusega, mida kannab peamiselt keel:
esiteks - üks ja sama sõna võib eri inimestele tähendada eri asju. teiseks- inimolendi märkimisväärne kalduvus ajada keelt seganimi tegelikkusega.

Teatri-iidolid/ viirastused - Inimesed suhtuvad ebakriitilisest neile meeldivatesse teooriatesse (silmas on peetud mitmesuguseid filosoofilisi, eelkõige valeteadvust loovaid süsteeme ehk ideoloogiaid) ning kasutavad neid valesti mõistes.

Bacon oli suurepärane mõtleja, kes eristas teadust metafüüsikast ja mõistis, et teaduslikud seletused on põhjuslikud ega seleta asju eesmärgi ega otstarbe kaudu.

BENEDICTUS SPINOZA

Eluaeg: 17. saj
Rahvus: Hollandi juut
Tsitaadid:
"Jumal on kõigi nende asjade põhjus, mis temas sisalduvad"
"Kuid looduse vastu ei saa, see säilitab oma kindla ja muutmatu korra"
"Valitsuse tõeline eesmärk on vabadus"
Teosed: Teoloogilis-poliitiline traktaat; Eestika
Filosoofia olemus:

Teadus võlus teda sügavalt ja ta võttis omaks Descartes’i veendumuse, et õige viis teaduslike teadmiste hoone rajamiseks on alustada vaieldamatutest eeldustest ja teha neist loogilise arutluse abil sammhaaval järeldusi. Kuid üksiti nägi ta, et Descartes’i filosoofia jätab teatavad fundamentaalsed küsimused lahendamata.
Spinoza oli sügavalt kõlbeline inimene ja juba loomu poolest ka sügavalt usklik inimene, mis tekitas seoses uue teadusega mitmesuguseid raskusi. Kui kogu tegelikkus on kirjeldatav süsteemina, kus kõik olev või toimuv loogiliselt järeldub vaieldamatutest eeldustest, siis kas jääb selles ruumi kõlbelisele valikule või üldse vabale tahtele – kuidas saab veel olla vaba tahet, kui kõik on teaduslik paratamatus? Ja kas jääb selles süsteemis ruumi ka Jumalale? Kui kõike saab seletada matemaatiliselt, siis pole meil Jumala sekkumist vaja. Ta on jäetud kõigest kõrvale. Kuid Spinoza vajas alati- ja kõikjalolevat Jumalat.
Spinoza usub, et Jumal on sama suur, kui on kõik olev kokku, sest Jumalal ei ole piire . Kõiksus on see, millest väljaspoole ei ole midagi. Kõiksus on ainus tõeline substants , ainus miski, mis ise põhjustab olemasolu, ainus põhjus, millel endal puudub põhjus. Kuid sellist miskit nimetatakse Jumalaks . Seetõttu peab Jumal olema sama, mis kõik. Jumal ei ole väljaspool maailma ega ka mitte selle sees – Jumal ongi maailm.
Meie oleme lõplikud olendid, kuid meil on kahene olemus nagu Jumalalgi: me oleme füüsilised kehad, kuid me oleme ühtlasi hinged. „Keha on hinge väline vorm”.
Ta väidab, et me ei ole teadlikud oma tegude tõelistest põhjustest ja seega on meie endi arvamus iseendast vaid pettekujutelm.
Spinoza kaitses mõtte- ja sõnavabadust.

MÕISTED:

a priori – kogemuste-eelne teadmine
absoluut – reaalsus ühe kõikehõlmava printsiibina.
agent – subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb; subjekt, mis lisaks tunnetamisele ka tegutseb
agnostsism- suhtumine, mis väldib otsustamist. seisukoha vältimine.
antropomorfism – inimlike omaduste omistamine millelegi mitteinimlikule
dialektika - a) küsimuste ja vastuste esitamise kunst b) iga väide loob vastuväite, mis koostöös jõuavad koosväiteni (teesini)
dualism- seisukoht, et miski koosneb kahest mittetaandatavast elemendist. (kahene maailmapilt jms)
empirism - õpetus, mille kohaselt teadmised saadakse kogemuste kaudu
emotiivne – emotsioone väljendav. Filosoofiaalses kirjanduses kasutatav halvustav termin, tähistamaks väljendeid,mis pretendeerivad objektiivusele või erapooletusele, kuid on tegelikult emotsionaalsed.
idealism - tegelikkuse koosnemine millestki mittemateriaalsest, vaimsest.
Intuitsioon – teadmise vorm, mis ei vaja arutlust
kosmoloogia - universiumi, kosmose jms uurimine .
küllaldase aluse printsiip (!)- seisukoht, et iga kogemuslikus maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid
materialism – õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne.
monism- seisukoht, et kõik koosneb ühest algest
müstitsism- intuitiivne teadmine, mis ulatub kaugemale n.ö loomulikust maailmast.
naiivrealism- seisukoht, et maailm ongi selline nagu ta näib.
Paratamatud ja küllaldased tingimused – selleks, et X saaks olla abielumees, on tal paratamatult olla abielus. Kuid see ei ole siiski küllaldane tingimus, sest ehk on X naine? Küllaldasteks tingimusteks, et X saaks olla abielumees, on olla mees ja olla abielus. Nimetatud erinevus paratamatute ja küllaldaste tingimuste vahel on erakordselt oluline. Üks levinumaid vigu on paratamatu tingimuse pidamine küllaldaseks tingimuseks .
propositsioon – lause tähendus – sama propositsiooni on võimalik öelda, mis tahes keeles või ühes keeles erinevatel viisidel : nt. „Socrates is mortal“, „Socrate est kortel “, „Sokrates on surelik“, „Sokrates sureb ära“
vastandlikkus- kui kaks väidet ei saa olla mõlemad tõesed. mõlemad väärad võivad olla.
vasturääkivus- kaks väidet ei saa olla tõesed ega valed ühel ajal.. üks võib olla tõene teine vale.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 121 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

121 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ahhoi Õppematerjali autor

fillosoofid, nende tsitaadid teosed ja filosoofia olemused, mõisted:
Augustinus, Aquino Thomas, Rene Decartes, Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza

filosoofia püha augustinus aquino thomas rene decartes abelard francis bacon benedictus spinoza ratsionalism

Sarnased õppematerjalid

docx

FILOSOOFIA 11 KLASS ARVESTUS

Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat,

Filosoofia

docx

Filosoofia konspekt

FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari

Filosoofia

docx

Filosoofia arvestus

(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,

Filosoofia

doc

René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

arvamust enda teada hoidma.Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese mõttevabadust (Piibel lubab tema arvates olla mõistusel vaba)Ei olnud nõus sellega, et Piibli iga lõik on jumalik ja tõde.Teoses Teoloogilis-poliitiline traktaat kritiseeris võltskristlust ning propageeris isiklikku mõttevabadust (pärast teose ilmumist süüdistati ateismis, ketserluses ja isiklikus jultumuses).Põhiteos Eetika (Descartes - ainus filosoof, keda mainib) ilmus pärast surma (seal seisukohad radikaalsemad).Kolmest ratsionalistist (Descartes, Leibniz) kõige radikaalsemaks.Oli vähenõudlik ning pühendunud tõe otsimisele.Mõtlejana väga ratsionaalne.Vaatleb maailma holistlikult, st terviku kaudu (Descartesil oli see näiteks mina- keskne).Filosoof, kellest on sageli otsinud inspiratsiooni kunstnikud ja kirjanikudSuri 44-aastasena tuberkuloosi.METAFÜÜSIKA - filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õp

Filosoofia

doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem

Filosoofia

doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)

Filosoofia

doc

Mõtte mõttest

Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid neid on vaja meelde tuletada. Väga tuntud on Platoni Koopamüüt. Platoni dialoogis ,,Menon" suudab orjapoisike tõestada matemaatilise teoreemi Platoni arvates sellepärast, et ta meenutab teadmisi, mida ta tegelikult juba teadis. Ühiskonnaõpetuses on kuulsaim dialoog "Riik". Inimesed tuleks liigitada kolme gruppi sõltuvalt sellest, kui põhjalikult on mingi inimese hing tutvunud ideede maailmaga: 1. filosoofid peaksid riiki valitsema, sest nende hinged on näinud seaduspärasusi, mida riigi valitsemine nõuab; 2. sõdurid ehk valvurid, peavad tagama korra, need on inimesed, kes ise pole pädevad teadma, mis on kord, kuid käsu nad täidavad; 3. käsitöölised ehk tootjad on õnnelikud kui teevad tööd. Hüve mida nad mõista suudavad on mõõdukus. Riik on õnnelik, kui inimesed jaotuvad nendesse gruppidesse. Igaühe koht vastab tema eeldustele.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

doc

Keskaja filosoofia

koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele. · Usk ja mõtlemine · Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo · Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused. · Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi · Samas ei ole nad ka võrdväärsed. juhtimisel linna. · Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad · Pühakuna tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni. · Augustinuse austamine levis kiiresti. · Õnnelik elu... · Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse. · Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. · 28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva. Beate certes omnes vivere volumus.

Filosoofia

Rohkem sarnaseid