kultuur mitte ainult ühe inimese jaoks, vaid ka kollektiivne – rahva vastutus olla kultuurne rahva vaim = ideaalide kogum (varauusaeg: vaim – kultuur) tsivilisatsioon (prantsuse, inglise mõiste) vs kultuur (saksa mõiste) Giambattista Vico (1668-1744) → mõiste “kultuur” sünd ☼ kultuuriteaduste panija ☼ alles 19.sajandil sai kuulsaks ☼ igatses saada õigusteaduste õppejõuks ☼ esimene akadeemiline biograafia (kirjutas iseennast) 3 isikus (от 3 лица) ☼ Descartes käsitles kultuuri kui ratsionaalset, matemaatiliset, kuid Vicole see ei sobinud, vaestatav ☼V erum factum-printsiip:tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi – inimeste – tehtud. (humanitaarteadused – uurivad inimeste saavutusi - ainus õigus Vico poolt. Verum factum) ☼ loodusteadused – Jumala poolt tehtud ☼ tsükliline kultuuriarengute mudel(Antiik-Kreekas oli juba) (corsi– ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg
tähenduseta pole märki. () Märk Tähendus üks märk võib olla teise märgi tähendus. Iga asi võib olla märk. Näiteks: Tool ei ole märk, aga kui tool on ukse vahel, siis ta ei ole enam mööbel, ta on märk (näiteks kohvikus). Iga asi on potentsiaalne märk. Märkide märk Tähenduste tähendus Sõnad Jumal Uue aja pööre oli kausaalsuse põhjendamine igal tahajärjel on põhjused. 19. saj. oli tähtsaim Hegel ja 17. sajandil Rene Descartes. Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsuse põhimõte sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks keemias: mateeria jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (Jumal lõi maailma kasutas märki ja kohe tuli tähendus)). See teooria andis hoobi alkeemikutele, kelle arvates pidi mingi uue aine loomiseks teisest ainest juurde panema mõned rituaalid paastumine jm. 2. punkt on, et mateeria ei kao.
,,barocco" port k, ebakorrapärane pärl. Barokis kasutati väga palju allegooriat, metafoore, sümboleid. Hakkab rõhutama maise elu tühisust, illusoorne, pessimismi, skeptitsismi, inimese hing on lõhestunud ja ta on moraalselt alla käinud. Klassitsism toetub antiigile aga sealt võetakse väline vorm, mitte sisu, eetika võetakse aluseks. Louis XIII tegeleb sellega. Richelieu asutas Pra teaduste akadeemia, mis võitleb luule puhtuse eest. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Filosoof Descartes ,,Cogito ergo sum" mõtlen, järelikult olen olmas. Aluseks mõte, mitte tunded. Kõik peab olema korrapärane. Kunst jaotatakse kaheks: kõrgem (trag) ja madalam(kom). Keht kolmühtsuse nõue: aja-koha-jategevuseühtsus. Valdavalt näitekirjanduses. 24. Moliere'i elu ja looming (1622-1673) Jean Baptiste Pocquelin. M vanemad oli pariislased, mõlemad pärinesid kuninglikest tapetsiiride perekondadest. Pärandatav amet. 1621 abiellusid. Üsnagi jõukad. M
kohaselt oli nõidu keeruline üles leida. Erilised tunnused, mis võivad viidata nõiale olid küür, kongus nina, soolatüükad, ka naised, kellel on olnud nurisünnitus, mis viitab vahekorrale kuradiga. 1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks.. Filosoofilised ideed René Descartes (1596-1650) (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus ,,hinge koht" ja selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute ,,elu hingeõhuga"; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W
Animism esemete ja olendite hingestamine (selline maailmanägemine siis). Idealistlik psühholoogia Platon väidab,et hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad teineteist. Frenoloogia põhines ekslikul oletusel, nagu oleks võimetel ja isiksuse omadustel peaajus kindlapiiriline asukoht. Psühhofüüsika objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. Biheiviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises.
selle tõesust uurima. Tulemusena igaüks, kes räägib ajaloolisusest ja ei täpsusta, siis räägib ta segaselt. Kui inimene endale mõne mõiste selgeks teeb ja valib tähenduse, siis järgneb sellele kogu tegevusprogramm. Kui ajalugu on müüt, siis võib öelda, et ka juutide tapmine natside poolt on jama, sest see on müüt. Milleks on vaja õpetada koolides mütoloogiat? Voltaire rääkis filosoofilisest ajaloost ja pidas silmas tähtsamate sünd- muste ajalugu. Descartes ajaloofilosoofia oli eelviimase epohhi algus. Tema hakkas mõist- ma, et autoriteet ei ole argument. Sellel epohhil hakkas tekkima ühiskond- liku lepingu idee. Viimane epohh algas Prantsuse majandusteadlaste eduga Prantsuse revolutsiooni ajal. Algas piiritu enesetäiendamine. Herder oli mõjutatud valgustuse ja rahvusluse arenemisest. Ta arvas, et ajalugu on rahvaste ajalugu. Teda võib ka väga natsionalistlikult tõlgendada.
Kuid need asjad, objektid hakkavad ka meie subjektiivseid tahtmisi mõjutama. Kui me näeme midagi, siis me kas tahame seda, ihaleme, või mitte. Tarbimine ei ole subjektide vaba hõljum objektiivses maailmas, vaid need tarbekaubate inimestevaheline suhe on dialektiline, me olme nendest mõjutatud. Miller: "Tarbimine on protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse? Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste. Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
inimesed, toimuvad reflekside kaudu. Käsitles ühiskonna põhjakihti nii, uuris kuidas prostituudid, kurjategijad (oma olude ohvrid) jms käituvad. Sotsiaalsed tegurid, millega tegeles marksism. Antiseksuaalsus. Mitsurin. Seksuaalrevolutsiooni idee, et meie loomulikud impulsid vabastatakse. Punkrocki loogika on, et meie keha on sisuliselt masin, mis allub välistele mõjutustele, on nõrk ja abitu järelikult igasugused püüdlused kõrgemale ei toimi. Descartes. Ratsionalistlik loogika. Sex Pistols ,,Bodies". Inimesekujuline masin midagi abitut, ebatäiuslik. Industriaalrock. Intiimsus kadus, selle asemel seksuaalsuse ümberkodeerimine rituaalsesse võtmesse. Demüstifikatsioon. Baudrillard. 3 tüüpi masinad. Simulaakrumiteks nimetab masinaid. 1) (traditsiooniline teadusfantastiline) kujutisel ja matkimisel põhinevad utoopilised masinavärgid. Inimene ehitab millegi/kellegi valmis, mis on inimesele analoogne. Väliselt ja tihti ka sisemiselt
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine. Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki tähistatakse aastatega 1600-1750, täpsemalt jaotatud: a. varane periood-uute väljendusvahendite ja vormide kujunemine 1580-1630 b. keskmine periood-erinevate stiilide väljakujunemine 1630-80 c. hiline periood-ajastu zanrite kõrgaeg 1680-1740 Uue stiili kujunemine Ooperi sünd
Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus. Eeskujuks seati loodus (kõik mis looduses on mõistlik), aga loodusega vastuoluline polnud õige. Uus humanism. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti vastu kristliku asketismi vastu (eriti katoliku kirik). Võitlus katoliku kirikuga on eriti omane Prantsusmaale. René Descartes ,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest.
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused" on kvaalide peamisteks näi- deteks. Näib, nagu ei saaks sa midagi lähemalt tunnetada kui oma kvaale; olgu terve universum mingi suur illusioon, mingi Descartes'i kurja deemoni ettekujutus, see ettekujutus (sinu jaoks) on ikkagi tehtud sinu hallutsinatoorse kogemuse kvaalidest. Descartes väitis, et kahtleb kõiges, milles saab kahelda, kuid ta ei kahelnud kunagi, et tema teadvuslikel kogemustel on kvaalid, omadused, mille kaudu ta neid tunnetab või tajub. Tegusõna "kvainima" on veelgi esoteerilisem. Ta pärineb Filosoofilisest leksikonist (Dennett 1978c, 8. väljaanne 1987), eponüümide satiirilisest sõnastikust: "kvainima", verb. Millegi reaalse ja oluli- se olemasoluga tähtsust resoluutselt eitama". Esimesel pilgul oleks raske kujutada ette veel donkih-
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
Arenesid igasugused mehhanismid jms (kõik see põhines kella mehhanismil). Oli levinud kujutlus, et maailm on üks kella mehhanism kõik töötab ühtmoodi, kõigel on oma ülessanne jne, seega arvati, et kui uurida igat asja eraldi, siis võib maailmast paremini aru saada. Samamoodi hakati uurima rohkem inimest inimestki võrreldi mehhanismiga. Arvati, et kui on võimalik kõiki liikuvaid asju teha, siis on ka võimalik elu luua. * Rene Descartes 1596 - 1650 a. Suured võimed matemaatikas, suurepärane mälu ja teda peeti ka filosoofiks. Ta armastas üksindust ja sooja kliimat. Sündis Prantsusmaal, kolis Hollandisse ning hiljem kutsus teda Rootsi kuninganna enda juurde koduõpetajaks, kuhu ta ka läks ning kus ta ka suri (sai kopsupõletiku). Arvas, et keha paneb liikuma refleksid. Cogito ergo sum = Mõtlen, seega olen olemas. Tema printsiip oli, et kahtle kõiges ta leidis, et ainus, milles ei pea kahtlema, on iseenda olemus
Ratsionalistlik maailmakäsitlus (ideaalne, ideed muudavad maailma) Loodus Humanism ( esiplaanil inimene koos oma vajaduste ja kirgedega) Deism (usutlus, et Jumal on kunagi ammu universumi loonud ja end enam sellesse ei sega) Valgustatud absolutism (ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire) TÄHTSAMAD MÕTLEJAD Rene Descartes -1596-1650. Filosoof - Peamised ideed: Cogito ergo sum, Kahtlemine, Kriitiline suhtumine. Teosed: "Arutlus meetodist" Voltaire -1694-1778 Kirjanik, poeet, ajaloolane, filosoof - Ideed: Katoliku kiriku vastu, Loodusõigus, Isikuvabadused, Valgustatud absolutism Teosed: "Filosoofilised kirjad" Jean-Jacques Rousseau -1712-1778 Kirjanik, filosoof -Ideed: Rahva võim Vabariik. Teosed: "Arutlus teadustest ja kunstidest", "Ühiskondlik leping"
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 3. ratsionaalne tunnetamine (ratio- mõistus). Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 4. irratsionaalne tunnetamine ehk mittemõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel, seda iseloomustab intuitiivne tunnetamine, vaistlik, kõhutunde järgi. Esindajaks oli saksa mõtleja A
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
- Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erinevad viisid ühe ja sama asja kirjeldamiseks Neuropsühholoogia kujunemine 19. saj Ajuvigastusi oli palju ja saadi aru neuronitest. Kui neuroneid oli puudu, auk oli sees, siis saadi aru, et see mõjutab kuidagi.
potential. Valmisolekupotentsiaal. /uuemad andmed generaatorite kohta: ACC, premotoorne korteks/ Benjamin Libet uuris, millisel ajahetkel enne vabalt elluviidud tahtlikku toimingut inimesed esmakordeslt tundsid soovi kätt liigutada: subjektiivne teadvutatud soovimishetk..... bla Benjamin Libet and mindbody causation Libertarian free will suggests that our conscious intentions cause our actions. This idea is deeply embedded in human culture, and particularly in European culture since Descartes. However, it clearly implies both dualism and mindbody causation, because a conscious thought (i.e. my intention) would need to drive the motor areas of the brain, and thus the muscles of my body, to realize my action. Attempts to identify the crucial interface where the mind controls the brain have been as unsatisfactory as Descartes' original suggestion of the pineal gland. The search is clearly misguided, because conscious experience is a consequence of brain activity, rather than its cause
3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? olemist käsitlevad probleemid, teisalt ka spekulatiivne õpetus kogemusvälisest tegelikkusest. Kreeklane R.Andronikos 4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Empirism- tunnetamine kogemuse läbi. 5. Mida tähendab ratsionalism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Ratsionalism tunnetamine mõistuse kaudu 6. Kes filosoofidest moodustavad ratsionalistide triaadi? René Descartes, Benedictus Spinoza ja Gottfried WilhelmLeibniz. 7. Kes mõtles välja utilitarismi? Jeremy Bentham (utilitarims- tunnistab teo kasulikkuse kõlbuse kriteeriumiks) 8. Kes rajas sotsialismi? Karl Marx 3 9. Mida tähendab positivism ja kes selle lõi? Positivism tunnistab tunnistab tõeliste teadmiste ainsaks allikaks empiirilised teadused ja eitab filosoofia tunnetuslikku väärtust A.Comte 10. Mida tähendab pragmatism ja kes selle lõi?
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
14- 200 p.Kr klassikajärgne keel 11 inglise keeleruumis, buntus pro 1543 Copernicus De revolutionibus discolor saksa orbium caelestium keelealal, guerra pro bellum 1543 Vesalius De humani corporis hispaania keelealal fabrica jne). 1628 Harvey De motu cordis 1644 Descartes Principia 3. Rahvakeelte küpsemine. philosophiae 1670-ndad Spinoza filosoofilised Humanistide "keelearendustegevus" teosed Uusladina kantseleikeel : Coluccio 1687 Newton Philosophiae naturalis Salutati Firenzes principia mathematica (14. saj II pool)= KANTSELIIT 1748 Euler 1748 Introductio in Ladinakeelsed grammatikad: analysin infinitorum
- Niisugune vaade on objektiivne, õige ja võimaldabki vaaltemist ja võrdlemist Tim Ingold - Lähtumine elatud kogemusest: tajuerinevused tulevad sellest, mitte „kultuuri filtrist“ Nägemine vs vaatamine Aktiivne Pasiivne Sisseminev Pealispindne Sängitatud maailma Vaademaailma Keha ja meele koostöö, kogemuslik Filtreeritud Rene Descartes (1596-1650) Nähtav – Silm – Ajukoor – Meeled, tõlgendus Lääne kultuuri on ka nimetatud visualistlikuks ehk okularotsentristlikuks. Nägemine on olulisem kui kuulamine. Helilised kultuurid? Paul Stoller: Lääne-Aafrika songhaid: ühe keelega viiul ja trumm on nende jaoks kõige tähtsamad muusikainstrumendid. Helid on vaimud. Alfred Gell: Paapua Uus-Guinea umedad Fonoloogiline ikonism
2) motivatsioonist, mis on vajalik tugeva immuunsüsteemi kujundamiseks (Salovey jt, 2000) · Praktikas tähendab see tähelepanu oma emotsioonidele ja aktiivseid pingutusi positiivsete emotsioonide soodustamiseks · Uurijad on väitnud, et lääne kultuuri esindajatele on omane oma emotsioonide allasurumine või ignoreerimine. Seda võib vaadelda kui keha ja hinge dualistliku käsitluse tagajärge (milles on tegelikult süüdi Descartes´i senini mõjuvad ideed) · Nimelt oli Descartes see, kes juba XVII sajandil väitis, et hingelised nähtused on jumalikku päritolu ja seetõttu toimivad jumalike seaduste kohaselt, sellal kui kehalised nähtused on looduslikku päritolu ja toimivad loodusseaduste kohaselt · Lääne kultuuri esindajad väärtustavad ratsionaalset ja mitteemotsionaalset lähenemist elule ja ei väärtusta emotsioonide tähtsust igapäevaelus. Seetõttu pole me enam oma emotsioonidele häälestatud ja tagajärjeks on halb tervis
Education Education is so multifaceted that it is difficult for me to know where to begin discussing it, or how to prioritize the many factors. Relaying my own experience is easy: I had a standard classroom approach, supplemented by inordinate reading. In only the briefest and least memorable instances did I receive any individual tutoring. Education is commonly thought of as the job of schools. Adults cry "educate our children!" Everyone has opinions about the best way to do the job. It is of urgent importance, and all the numerous factors are much studied, debated, and new (or old) ideas continually tested or retested. Some people say "it's as simple as . . . " and then name their pet peeve or passion. My view is not of an education specialist, but of one who loves sharing what I learn, and owes much to educators. Since I don't have an educational theory neatly worked-out, nor an outline of my perceptions, my intent is to addr...
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja tunnetatuse ulatuses. Pead tõstab KAHTLUS. Descartes. Püüdlus üha kindlama teadmise poole. 3. Eksistentsifilosoofia subjektivistlik õigusfilosoofia, saab alguse kahtlusest, kahtlus korrastatuse olemasolus, eitab loomuõiguse siduvat jõudu positiivse õiguse suhtes. Positiivne õigus on ajalik ja muudetav. Eesmärk muuta positiivne õigus paremaks. Paremuse sisulised kriteeriumid ja need on eelkõige tuletatud inimesest kui õiguse subjektist või ühiskonnast kui selliste subjektide ühendusest
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
- alates renessansist ja teaduse-tehnika revolutsioonist peetakse modernse ajastu juhtivaks meeleks läänes nägemismeelt Sünteesiv valgusekäsitlus – valgus kui Jumala valgus Valgus kui Jumala metafoor. Rembrandti maalide valgusekäsitlus vastab skolastikute arusaamale valgusest kui Jumalikust elemendist. Louis I. Kahn Parlamendihoone Dhakas, Bangladeshis Analüütiline valgusekäsitlus – valgus kui materiaalne element René Descartes (1596-1650) - Lääne “moodsa filosoofia isa” - Lõi analüütilise geomeetria alused Optika-alases uurimises käsitles valgust materiaalse elemendina, vastupidiselt skolastikutele, kellele valgus tähendas jumalikku elementi. Isaac Newton (1642-1727) - “Optika” ilmus 1704 - Avastas, et värv on matemaatiliselt defineeritav nähtus - Valgest valgusekiirest saab prisma abil luua värvispektri Seurat. Pühapäeva la Grande Jatte’il. 1884-86 (neoimpressionism)
dogmaatika arendamisele, kuigi andis selle kõrval teatava panuse ka mõtlemiskultuuri arengule, teoreetiliste vaidluste ja diskussioonide täiustumisele. Arenesid alkeemia ja astroloogia. Tänapäeva teadust võib jagada nelja perioodi: • Esimene periood, keskusega Itaalia, uued alused mehaanikale, anatoomiale, astronoomiale (Leonardo da Vinci, Vesalius, Kopernik). • Teine periood, keskustega Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, uus matemaatilis-mehaaniline maailma mudel (Bacon, Galilei, Descartes, Newton). • Kolmas periood, baseerus tööstuslikul Inglismaal (ja Prantsusmaal), uued teaduse valdkonnad, eriti tööstustootmise alal (energia, masinad, kemikaalid). • Neljas periood on nüüdisteadus, mis on tunginud kõigile inimese elualadele. 2. Milliseid printsiipe tuleks järgida õigluse tagamiseks ja millised on kolm üldlevinud õigluse standardit? Kirjeldage, iseloomustage neid. Õigluse tagamiseks tuleks järgida vastastikku tasakaalustatult kolme põhiprintsiipi: 1
17.sajandil tuli esseistlik- humanistlik proosa. Hakkab muutuma mõneti keerulisemaks, väljenduse vabadust ja avarust enam niipalju ei ole. Järjest enam hakkab tulema filosoofias traktaadilik-teaduslik kallak. 1630ndad, klassitsismi algus. Klassitsism - mõistuspärasus, kus umbusaldati kirgi ja tundeid, arvati, et mõistus peab valitsema elu. Alates 1630ndate keskpaigast. Arukus oli olline, kus filosoofiline arutlus kaldub teaduse poole. Rene Descartes on üks kuulsamaid sellise filosoofia esindajaid, 1630ndatel, traktaat "Arutlus meetodist" (1637). Tegeles ka loodusteadustega. "Discrours" (diskursus, diskurss) on descartes'likkus. Teooria suur tähtsustamine, meetodid, need tulid nö sõnavarasse just 17.sajandil. Ei olnud kiriku doktriiniga vastuolus. Looduse mahasurumine ja sellest eemaldumine. "Cogito ergo sum" on Descartese kuulus lause, mis sisaldabki kogu tema filosoofiat "mõtlen - järelikult olen olemas"
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjut...
12.september iga õigusajaloo etapp omab enda loonuõigust (?). Kuid meie huvialaks on loonuõigus rooma õiguse retseptsioonis uusaegne ratsionalistlik loonuõigus. Just viimast on nimetatud peale Codex Julianust kõige olulisemaks modernse õiguse aluseks. Võidukäik algab 18. saj. Ja seda seostatakse eelkõige Descartes'i nimega, sest tema loobus seniste valitsevate seisukohtade tingimusteta nõustumisest ning väitis, et kõiges tuleb kahelda. Ja ehki Descartes ei sekku otseselt jurispudentsi muudab ta siiski oluliselt selle mõttemaailma ning tuues sellega kaasa loobumise paavstlikest ja roomaõiguslikest seisukohtadest ning võtsid õiguse ise seisukohti võtta. Loonuõiguse järgi mõtlevad juristid ei aktsepteerinud enam rooma õigust tänu selle traditsioonile, kuigi sellest säilisid kehtivatena suured osad oli nende põhjendus juba uus. Just loonuõigulaste õpetustes saavad senistest absolutistlike valitsejate alamatest vabad kodanikud
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
saj. Valgustusajastu põhijooned: · Inimmõistus · Ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamiseks vaja haridust ja teadmisi · Loodusega vastuolus olev ei oma mõtet loodusseadused · Uus humanism esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, konflikt kirikuga, eriti Prantsusmaal Valgustatud absolutism valitsejate liit filosoofidega, Voltaire`i poliitiline ideaal Rene Descartes 1596-1650, prantsuse filosoof, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust; teos "Arutlus meetodist" , astus välja Aristotelese loogika vastu, teadmiste ainus allikas on mõistus, on vaja kahelda kõiges, põhipritsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Voltaire 1694-1778, Francois Marie Arouet, "Purustage koletis!" katoliku kiriku vastu "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda"
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teadusega sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Kujunes välja kakas vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni. Materjalistlik (Demokritos väitis et hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi) ja idealistlik. Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj. hakkasid välja kujunema eeldused psüühika teaduse mõistmiseks: R. Descartes kirjeldas teadvuse ja refleksi mõisteid; F. Bacon tööd andisid tõuke loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse; J. Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste. Olulise panuse teaduslikku psühholoogia arengusse on andunud 19 saj psühhofüüsika. (objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine). 19.saj lõpuks sai määravaks suunaks funktsionalism. Esitati
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 13 Refleksid Refleksid on organismi automaatsed reaktsioonid keskkonnast saabuvaile stiimulitele. Refleksid on jaotatavad tingimatuteks ja tingitud refleksideks. Tingimatut refleksi kirjeldas esimesena Rene Descartes, tingitud refleksi avastas Ivan Pavlov. Descartes esitas teoreetiliselt refleksikaare idee. Selle idee eksperimentaalne uurimine toimus mitme sajandi jooksul füsioloogide poolt. Üheks oluliseks tingimatute reflekside toimimise seaduspärasuste uurijaks oli Sir Charles Sherrington (1857 - 1952). Tema ja hilisemate uurijate tööde kaudu eristame tserebraalseid (peaaju poolt kontrollitavaid) reflekse ja spinaalsed (seljaaju poolt kontrollitavaid) reflekse (valdavalt jäsemete sirutused ja painutused). Lihtsad
Vankumatust, usk ja siirus on tõeline filosoofia, teised, mis teenivad muid eesmärke on ainult põsepuna. Filosoofia lõppeesmärgiks on voorus. Tasso Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik. M ütleb, et mõistus ei ole see, mis määrab in-se väärtust. Francis Bacon. Inglise filosoof. ,,Uus atlantis" 1626. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" 1623. 17. saj alguses on järjest rohkem traktaadilikkust. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist" 1637. see filosoofia on kandnud uuemate aegade filosoofiat. Temal juba pealkirjas süna diskursus arutlus. Hakkab tõrjuma loodust, elu, meeli. Tema filosoofias mõistus on tõekriteeriumiks. Ideede elu on tähtsam ja kõrgem kui muu elu. Baruch Spinoza. Portugali-juudi päritolu hollandi filosoof. ,,geomeetrilise meetodi järgi esitatud eetika" 1660/70. Meetod on võtmesõna. Filosoofia hakkab liikuma teaduse poole, eemale kirjandusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
