“kalju”) – sellele rajan ma oma kiriku. Kristus määras Peetruse oma asemikuks - seega paavstiamet Kristuse maapealne asemik. Rooma linnal sümboolne väärtus – endise maailmariigi (impeeriumi) pealinnana ja kus ristiusk kõige varem muudeti riigiusuks . Kirikuriigi (paavstiriigi) teke (756-1870) Paavsti mõjuvõim kasvas veelgi järgnevatel sajanditel. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6. saj. II p. hakkasid Roomat ohustama Põhja- Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitse oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole: Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile valitseda 756.a. (nn. “Pippini kingitus”). Kirikuriigis oli paavstil palju vaenlasi, Karl Suur aitas võimuloleval paavstil
lõhenenud. Õigeusu kõrval on olemas veel üksikuid algsest idakirikust eraldunud voole , sealhulgas a r m e e n i a kirik, e t i o o p i a kirik, samuti muhameedlikus Egiptuses väiksearvulisena säilinud k o p t i kirik ( kasutab kultusekeelena muinasegiptuse keelest arenenud kopti keelt). Suurimaks kristlike uskkondade seas on tänapäeval k a t o l i k u kirik. Lääne- Rooma riigi langemise järel pöördus läänekirik oma misjoniga barbarite poole. Barbarid, kes soovisid saada roomlasteks, võtsid ristiusku kui Rooma tsivilisatsiooni osa. Oskuslikult on lahendatud katoliku kiriku õiguslik seisund tänapäeval. See määratakse VATIKANI kui iseseisva riigi ning mingi teise riigi vahel sõlmitud lepinguga. Võrreldes alalhoidlikuma õigeusuga on katoliku kiriku sisekord ja õpetus rohkem muutusi läbi elanud. Üheks taoliseks erinevuseks on varakeskajal kujunenud õpetus p a av s t i s t kui Kristuse a s e m i k u s t
Mõttetu kivi üles vedamine kuna see on nii suur ja võimatu. Asja tegemine mida muuta ei saa ehk mõttetu asja pärast vaeva nägemine. Ei ole midagi uut päikese all kõik on vanamoodi, midagi pole muutunud ega ka muutu, ajalugu kordub, kõik on korduvuses ja kõik on olnud ning tuleb uuesti. Keskaeg 476 - 1492 Keskaeg algab Rooma Impeeriumi täieliku lagunemisega ning lõpeb Ameerika avastamisega (algab Koloniaalajastu). Rooma Impeeriumi lõpp oli põhjustatud vandaalide ja barbarite vallutusretkedest. Keskaja lõpuks oli Euroopa killustatud. Selle ajastu mõjutajad olid: 1. Kirik, religioon, Piibel - ristiusu levikuga muutus Jumal elu keskmeks, inimene oli tähtsusetu. Kirik oli vaimuliku elu keskus, samuti muutus usk ilmalikuks - kirikud ja katedraalid omasid palju raha ja maid. Usuti, et inimene sünnib vaesena või rikkana ning ta ei saa seda muuta. Folklöör suri välja
islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. By Oll©®TM 2004 ÜLIKOOLID JA TEADUS o Pärast barbarite sissetunfi Rooma riigi aladele oli hariduse ja kogu kultuuri järsk langus o 7 "vaba kunsti"-grammatika, retoorika,dialektika(triivium),aritmeetika,geomeetria,astronoomia,muusika(kvadiirium) o Ilmaliku teaduste edasiarengus oli põhiosa täita ülikoolidel 2
Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. Rahvasterändamine (375-568) Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a. Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide riik Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide riik Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism).
Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. Rahvasterändamine (375-568) Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a. Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma
Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. Rahvasterändamine (375-568) Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a. Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma
Rooma riik lagunes, selle asemel tulid germaanlaste riigid, inimesed jätsid linnad maha ja läksid elama maale. Esimesed saabujad olid germaani hõimud näiteks (goodid, vandaalid,) Jagunes kaheks faasiks ka. -Kristluse levik tekkis umbes 2000 aastat tagasi palestiinas. Alguses levis see igale poole euroopas. Rooma riigis võeti vastu. -Rooma impeeriumi häving Impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad, seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit. Sissetungijad olid enamasti põgenikud. 5saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südameisse, rüüstas 410a rooma linna ning rajas 418a rooma keisririigi aladele esimesed barbarite kuningriigi. -Karl Suur - keegi ei teadnud kuna ta sündinud oli. Ta oli Pippin Lühikese järeltulija. raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht. * Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja. Tema arvele võib panna
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
sajandil Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usueluiseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ja muud usulise sisuga kirjandust ning tahtsid jumalasõna väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaet peene värviküllase paelornamentikaga, millese mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk. Sellisteks märkideks võisid olla nt. evangelistide sümbolid - ingel, lõvi, härg, kotkas. Neid oli võimalik kujutada väga skemaatiliselt ja ornamenti sobitada. Inimese kujutamisel oldi väga kohmakad ja abitud (vastuolu antiikkunstiga). Lisaks leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstileheküljede esimene
algperiood; selle järel läksid keldid märgatavalt liikvele. Alates 5. sajandist eKr tulid nad röövsalkadena lõunasse ja terroriseerisid Vahemeremaade rahulikke linnriike. Kui nad valgusid Apenniini poolsaarele, võitsid nad etruskidelt Po jõe oru, asutasid 5. sajandil Milaano ja rüüstasid Rooma linna aastal 390 eKr. Oma kõige laiema mõjuala saavutasid keldid u 260 eKr ning neid peeti koos pärslaste ja sküütidega üheks kolmest rahvast barbarite Euroopas. 5. sajandi lõpupoole valgusid need hõimud lääne poole Galliasse, Britanniasse ja Iirimaale, edelasse Ibeeriasse, lõunasse Põhja-Itaaliasse ja Balkani poolsaare kaudu itta Väike-Aasiasse. Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes 600 eKr. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes 250 eKr. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
Diocletianuse ümberkorraldusi (lisaks ristiusu legaliseerimine, uue pealinna rajamine) · Langus o Languse põhjused - majanduslikud probleemid - inflatsioon -> maksude tõstmine ja väärismetalli sisalduse vähendamine rahas -> hinnatõus -> kaubanduse allakäik, linnaelu pidev allakäik ida- ja lääneprovintside erinevuste süvenemine, talupoegade olukorra halvenemine, suurenevad maksud -> muutusid sõltlasteks, barbarite rüüsteretked -> talumaade laastamine, rahvaarvu vähenemine, 330 Constantinus Suur (306-337) rajas uue pealinna Konstantinoopoli, 395 Rooma impeeriumi lõplik lõheneminde Ida- ja Lääne-Roomaks, 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri Romulus Augustuluse · Rooma armee vaata õpikust lk 154 · Rooma õigus vaata õpikust lk 155
kergejalaväelased, kellest koosnes germaanlaste armee enamus. ,,Varus ja kõrgemad ohvitserid kartes, et nad kas võetakse elusalt kinni või tapetakse nende vihaseimate vaenlaste poolt (kuna neid oli juba haavatud), langetasid raske otsuse, mis oli küll hirmus, aga paratamatu: nad sooritasid enesetapu.`` (Dio:56) Varuse otsusele end mitte vaenlase kätte vangi anda, kust tal oleks olnud võimalus lunaraha vastu vabaneda, võib tuua kaks põhjendust: 1) ta oli roomlane ja pidas enda barbarite kätte vangi andmist ja oma elu pärast kauplemist häbiväärsemaks kui enesetappu või 2) kuna ta isa ja isegi vanaisa olid sooritanud enesetapu pärast häbisse langemist (Publius Quinctilius Varus 2012) tundus ka Varusele see ainumõeldava teona. Kokkuvõttena võib öelda, et Varus kaotas oma võimetusest hoomata vastase tugevust, organiseeritust ja kavalust, ettevalmistamatusest vastase alale tungides ja suutmatusest ära tunda reetmist, mis toimus otse ta nina all. 2.2
feodaalid üritasid teenida tee tolli ja sillamaksude kehtestamisega. Kõik mõõda käiad pidid maksma ja siis pakuti neile vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset. Rooma impeeriumi allakäik · Rooma rahu lagunemine · Keistrite kiire vahetamine · Äärealade suhete vähesust ja rünnakute tegevus vastastelt · Kõik vabad inimesed said kodakontsuse · Piirikaitsetes olid lüngad mida kasutasid vaenlased ära · 4saj oli barbarite suur sisseränne. Rooma impeerium jagunes 395 1. lääne-rooma see püsis kuni 476 kuni barbarite sissetungi tagajärjel kukutati viimane rooma keiser ja germaani hõimus rajasid rooma aladele oma riigid 2. ida rooma e. Bütsants- püsis kuni 1453a. Türklaste sissetungi tänu : · hästi toimivale riigi aparaadile · soodene geograafiline asend · materjaalsed võimalused. · Suurem rahva arv.
Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sisse toodud orjad. Keskaja muusika (5.- 13. sajand) Keskaja alguseks peetakse Lääne- Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt aastal 476. Sellele järgnes Suur Rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest,. Formeerusid rahvused- frangid, saksid, goodid, keldid jt. Keskajal tekib noodikiri, mille eelkäija on neuma. Tuli kasutusele 7. sajandil, ja sellele noodikirjale kirjutati 3-4 nooti. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10.sajandil, mis oli punast värvi. Viierealine noodijoonestik tuli kasutusele 14.sajandil. Muusikud: Varakristlik muusika- Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur.
b) "Eudemose eetika" 10 raamatut, millest on säilinud vaid osad, on ebaehtne ja kuulub Aristotelese õpilasele Eudemosele, kes tahab siin oma õpetaja vaateid jäädvustada. 4. ühiskonnaõpetuega tegeleb ulatuslikumalt uurimus "Riigiast" ("Politeia"). Teos on jäänud autori surma tõttu lõpetamata. Autor on selle kavandanud laiaulatusliku ülevaatena mitmetest riigikordadest nii kreeklaste kui ka mittekreeklaste, nn. Barbarite juures. Oma laadilt tahab olla ühtlasi võrreldavalt hindav. 5. retoorikat käsitleb samanimeline, kolmes osas kirjutatud uurimus. 6. kirjandusteoreetilisi küsimusi poeetika osas - seoses mõnesuguste esteetika-alaste probleemidega vaadeldakse lühikeses samanimelises uurimuses, mis näib olevalt ainult osaliselt ehtne. Peale ülaltoodud teoste on Aristoteleselt säilinud kirjutisi ka loodusteaduste alalt, milledes vaadeldakse pea
· Kaunistamistehnika kärgsulatis o Erinevalt bütsantsi KÄRGEMAILITEHNIKAST, asetatakse antud juhul kuldvaheseinte vahele vääriskivid või värvilised klaasitükid o avaldub ka puunikerdustes, metallitööds, raamatumaalis, reljeefides ja mujal. Erinevalt klassikalisest käsitlusest, mis rõhutab loodusega sarnasuse säilitamist, surub barbarite kunst loodusest laenatud vormidele peale geomeetrilise sümmeetria ja puisuse. Eelkõige taotletakse värvitoredust ning dekoratiivsust · Põimmustrid üksteisega läbi põimunud jooned ja paelad o Laenatud sarmaatidelt, kes omakorda said mõjutust ilmselt Aasiast goodid puutusid kokku ning nende kaudu levis see kogu Euroopasse Loomakujud
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. Ühiskond jagunes kolmeks: 1) Palvetajad ehk preestrid 2) Sõdijad 3) Töö tegijad Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 suur rahvaste rändamine, lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine Rooma impeeriumi langus 4ndal saj. algas barbarite sisseränne Rooma riiki. 5nda saj. alguses tungis lääne-gootide hõimuliit Itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna ja 418a. rajati Itaaliasse esimene barbarite kuningriik. Vandaalid tungisid lääne-Rooma riigiterritooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbarist väepealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Miks ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma ehk Bütsants püsis kuni 15saj. keskpaigani. Põhjused: · Soodsamad geograafilised tingimused
· Saaliõigusest tuleb välja see, et sugukondlikud sidemed olid väga tugevad neil oli veritasu, mis asendus meherahaga · 200 solidus 1 solidus oli 4, 55 gr kulda. Ühe soliduse eest oli võimalik osta üks veis. · Meheraha oli ettenähtud ka vigastuste tekitamise eest ( nt: lihtfrangil nina lõhki löömise eest 42 solidust) · Frangi ülikute puhul oli meheraha suurem · Frangi riik oli tüüpiline barbarite riik · Poegade vahel riigi jagamine tõi kaasa pärast isa surma riigi lagunemise ( Clodovech ) · Sai alguse nn" Laiskade kuningate periood" · Reaalne võim kojaülemate ehk MAJORDOOMUSTE käes, valitsejad võimuvõitluste tagajärjel alaealised · Tuntuim majordoomus Karl Martell 8. sajandil · Araablased olid Pürenee poolsaarele jõudnud, üritasid tungida Galliasse · Frankide vägi Martelli juhtimisel 732. aastal peatas araablased
eKr ) pööras erinevalt oma eelkäijatest rohkem tähelepanu religioossetele küsimustele. Tudhaliyas't on portreeritud kui Yasilikaya imelise vabaõhu kivipühamu rajajana (vaata pilti 6). Veel Tudhaliya'st järgneva põlvkonna puhul võib rääkida Hetiidi impeeriumist, kuid seejärel tuli täielik riigi varisemine. Mererahvaste vägivaldne sissetung levis üle terve Lähis-Ida lääneosa, egiptlastel õnnestus hordide sissetung peatada vaid läbi suurte raskuste. Pärast seda laastavat barbarite sissetungi lainet, ei jäänud Anatoolias enam äratuntavat märkigi endisest Hetiidi impeeriumist. Ainult Põhja-Süürias sälis väike hetiitide asustus. Enam kunagi ei suutnud hetiidid ühendada sellist suur impeeriumi. Mõned hetiidi traditsioone järgivad ning killustunud riigid veel toibusid, kuid nad olid alati ohustatud igast küljest. Hetiidi kuningliku perekonna liikmed valitsesid veel Malatya's, Marash'is ja Zincirli's, kuid mitte kunagi enam ainult hetiitide üle
pretendeeris oma koloniaalvaldustega maailmariigi tiitlile. Ja muidugi Napoleon (ja mõnes mõttes ka Hitler ja Mussolini) 3.Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. Kristluse levitamine Reconquista kui avalöök maailma kritianiseerimisel. Juriidiline Paavst Alexander VI andis Isabellale ja Ferdinandile suveräänsuse kõigile veel vallutamata Atlandi maadele. Tsivilisatsiooni toomine barbaritele ja sellega nende päästmine. *4.Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas indiaanlased on samasugused inimesed nagu Eurooplased ja seega on neil õigustus sõjaks eurooplaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Jutlustas rahumeelse kolonisatsiooni, kaubanduse ja kritianiseerimise ideest. Kuid indiaanlased pidid koheldama kui alamaid, seega tunnistas juriidilist argumenti. Sepulveda indiaanlased on metsikud barbarid, ja seega orjad, kelle isandad on hispaanlased. *5
Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt tähendas korra kehtestamist Egiptuses, teiselt poolt aga korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite, eest. Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks: Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt).
Maximus. Kuningalosse hästi säilinud ei ole, tuntud on Nero kuldloss. Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keisriaegne Rooma müüre ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel. 3. saj. Lõpul p.Kr. Olukord muutus ja barbarite sissetungi oht kasvas. Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust. Need olid 6 m kõrged, 3,5 m paksud ja kogupikkusega ligi 19 km. Lõpuks (esimest korda 410 p.Kr.) langes Rooma siiski barbarite ohvriks. 14. Vana-rooma skulptuur Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure
24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934 a. Põhiseaduse järgi 25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi 26. Eestiaegne õiguskorraldus 27. Eestiaegne kohtukorraldus. 1 Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond
kadusid nad käibelt. See tekitas suure korralageduse kaubavahetuses ja Rooma riigi usaldusväärsus finantssüsteemides langes. Rooma riik langes tagasi naturaalmajanduse tasemele. Kuna kaubavahetuses oli segaduses ja see langes, langes ka käsitöö toodang. Tagajärjesks oli linnaelu pidev allakäik. Ida ja lääne provintside erinevus süvenes. Linnad allutati keisri kontrollile. Maksude suurenemine ja barbarite rüüstamine vähendasid ka talupoegade julgeolekut. Selle tagajärjel jätsid talupojad oma kodud. Jätsid oma majapidamised ja otsisid kaitsed latifundiumitesse. Vabad talupojad kadusid ja kujunes välja kolinaat. Algul oli vabad talupojad maa rentnikud. Kui nad jäid võlgadesse muutusid sõltuvateks talupoegadeks ja lisaks rendil pidid tegema teokohustust. Constantiniuse ajal võeti neilt likumisvabadus ja muutusid paikseks
Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud, istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud. Kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena kasutati sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju; küüslauku ja kala. Liha söödi harva, peamiselt siis kui jumalatele ohvreid toodi. Küpsetamiseks kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamiseks joogiks oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Aristokraatial oli kõigis eluvaldkondades olulisim osa, sest rikastel oli aega ja raha pühenduda enda täiendamisele ja oma mõtete avaldamisele
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma terr...
Rahvaarvu kasv sundis neid minema suuremate alade otsingutele. Kliimamuutused panid neid liikuma soojemate alade poole. Suure rahvaste rändamise ajendiks olid hunnid ehk Aasiast tulnud rändkarjakasvatajad, kes asusid Aasiast liikvele lääne poole 375 ründasid nad idagoote, mis tõi kaasa kogu germaani hõimu liikvelemineku. Tänu suurele rahvaste rändamisele tekkisid tolleaegse Rooma territooriumile erinevate germaanlaste hõimude ehk barbarite (roomlaste nimetus germaanlastele) kuningriigid. Kui tekivad Rooma aladele germaanlaste alad, tekivad omakorda erihõimud, mille kultuuride kokkusulamise tulemusena kujunevad välja uued rahvad, keeled ja hiljem ka riigid. Neil aladel, kus Rooma võim ja mõju olid tugevamad, kujunesid välja romaani keeled (Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Itaalia). Põhja pool kujunesid välja germaani keeled (inglise ja saksa keel).
Meresõidu kasvu tõttu hakati üha rohkem kasvatama lina ja kanepit(kõis ja purjed). Peale selle levis ka aiandus, eeskätt kloostrites. Kloostritest levis ka aiandus mujale. Maaomanike omavoli vähenes, koormised pandi kirja, teoorjus kadus. Väheneb maaomaniku kohtuvõim talupoja üle, kuna kohtuvõim läheb üle riigile. Küsimused: 1) Riigi arenguetapid, mis erinevad on? 2) Miks tekkisid seisuste esinduskogud? Vastused: 1) Barbarite Kuningriik > Feodaalne Killustatus > Seisuslikud Monarhiad 2) Sest kuningas sõltus suurfeodaalidest(nõuandmis kohustus, maksud, kohus), kutsuti kokku ka linnade ja vaimulike esindajaid kuna ta kasutas neid suurfeodaalidele vastukaaluks. Linnakodanikud andsid makse, suurfeodaalid võitlesid ja vaimulikud põhjendasid kuningavõimu tähtsust. Esimene seisuste esinduskogu tuli kokku Inglismaal, aastal 1265. Seisuste esinduskogu kandis nime parlament. Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a
sai siitpeale osaks jätkuv isandate vahetus. Isegi kogu Demosthenese kõneosavus ei suutnud enam kunagi ellu äratada keha, mille luksus ja kunstid olid välja kurnanud. Karjase rajatud ja põlluharijate tööga kuulsaks saanud Rooma hakkas Enniuste ja Terentiuste ajal manduma. Aga pärast Ovidiuseid, Catulluseid, Martialiseid ja nende rõvedate autorite murdu, kelle paljad nimedki häbelikkusele hirmu nahka ajavad, sai kunagi vooruse templiks olnud Roomast kuriteopaik, rahvaste häbiplekk ja barbarite mängukann. See maailma pealinn langeb viimaks samasugusesse orjusesse, nagu ta nii paljudele rahvastele on peale sundinud, ja tema langus leiab aset tolle päeva eelõhtul, kui kuningas Nero nimetas ametisse hea maitse nõuniku. Seame sellele pildile vastu pildi, mida pakuvad nende üksikute rahvaste kombed, kes on kaitstud asjatute teadmiste nakkuse eest ning on oma vooruslikkuse tõttu ise õnne leidnud ja saanud eeskujuks teistele rahvastele. Niisugused olid vanad pärslased:
ja sinu tublidusest. XXV PEATÜKK KUI PALJU ON INIMESTE ASJUS SUUTELINE SAATUS JA MIL VIISIL TALLE VASTU SEISTA Valitseja, kes tugineb vaid saatusele, hukkub, kui see muutub. Õnnelik on see, kes seab oma tegutsemisviisi vastavusse aja iseärasustega. Näiteks Paavst Julius II. Parem on olla tormakas kui ettevaatlik. Saatus on naine ja kui tahetakse teda allutada, tuleb tedanlüüa ja tõugata. XXVI PEATÜKK ÜLESKUTSE HAARATA ITAALIA JA VABASTADA TA BARBARITE VÕIMU ALT Tarvis varustada end omaenda sõjaväega.
Ungari territooriumile oma riik. Sealt rüüsteretki naabritele. Sai neist jagu, üüks osa avaare pöördus tagasi itta, kaguaasiasse Kagu suunas langobardidega. Hävitas täiesti lb riigi, alad liideti frangi riigiga Edela suunast alad ebro jõeni liideti frangi riigiga. Taastas üle pika aja suure riigi, ühtse võimuga. Tänu sellele levis feodaalkord. 800 krooniti KS Roomas roomlaste keisriks. Siiski barbarite riik, sest oli etniliselt kriev. Usuliselt kah. Püsivaid maj. Sidemeid eri osade vahel puudusid. Oli nat.maj. Riiki hoidis koos sõjaline jõus ja KS isik. Peatselt peale ta surm riik lagunes. 5. Feodaalsuhete kujunemine Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanada ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga.
Suurriik oli muutunud juhitamatuks, muutunud oludes keskvõim nõrgenes. Rooma riigi välise võimsuse tippaeg oli keiser Traianuse ajal (98.-117.a.), kui Rooma vallutas Daakia ja Mesopotaamia. Rooma riigi põhjapiiriks olid Reini ja Doonau jõgi, hõlmates seega lisaks vahemere maadele ka tänapäeva Belgia, Prantsusmaa, Sveitsi, Austria, Serbia ja Bulgaaria. Priidele rajato tohutud ja tugevad kindlusvööndudm kaitsmaks riiki barbarite eest kes elasid väljaspool piire. Kõige paremini on säilinud keiser Hardianuse rajatud vall Põhja Inglismaal. Tohutu suurel territooriumil valitses rahu ning julgeoleku nn. Rooma rahu (pax Romana). 395.a. jagunes Rooma riik kaheks Ida-Rooma ja Lääne-Rooma riigiks. Hunnide vallandatud Suur rahvasterändamine sundis seni paikselt elanud germaanlased Rooma riigi alale liikuma. Rooma keisrid ei suutnud enam oma provintse (väljaspool Itaaliat olevad Rooma alad) kontrollida. Germaani
pimedaks torkamine, keha/näo vigastuste tekitamine (takistamaks keisriks saamist, keiser pidi olema füüsiliselt terve). Riigikeel kreeka keel. Riik oli tsentraliseeritud- asevalitsjad, ametnikud, palgasõjavägi, maksud. Kreeka õigeusu kirik oli keisri võimu all. Kõrgelt arenenud linnad (Antiookoa, Damaskus, Jerusalemm, Aleksandria) ja põllumajandus. Tähtsamad valitsejad: Basileios II- alistas bulgaarid, lasi 15000 sõjavangil silmad peast torgata. Justinianus I Suur- vallutas barbarite käest Itaalia ja Põhja-Aafrika tagasi; riigi I kõrgaeg. Lasi ehitada Hagia Sophia katedraali, seda ümbritses 13 km kaitsemüür. Corpus Juris Civillis- Rooma tsiviliseaduste kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat. Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas
4) Hispaania (Karl V oli ühendanud Saksa-Roomaga) pretendeeris oma koloniaalvaldustega maailmariigi tiitlile. 5) Napoleon 6) (Hitler, Mussolini) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · Kristluse levitamine Reconquista kui avalöök maailma kristianiseerimisele. · Juriidiline Paavst Alexander VI andis Isabellale ja Ferdinandile suveräänsuse kõigile vallutamata Atlandi maadele. · Tsivilisatsiooni toomine barbaritele ja tänu tsivilisatsioonile barbarite päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas VS Sepulveda Las Casas: antikolonialist. Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad), keda tuleb kohelda kui tavalisi kastiilia alamaid. Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Siiski tunnistas juriidilist argumenti: indiaanlasi tuleb kohelda kui alamaid (paavsti suveräänsuse luba kõigile vallutamata Atlandi maadele).
massiline sissetung Rooma riigi aladele. Rändamise ajend: 1. Hunnid (Sise-Aasiast pärit rändkarjakasvatajad, kes 2. sajandil hakkasid liikuma lääne suunas) jõudsid Euroopasse. Rändamise põhjused: 1. Germaanide rahvaarv kasvas ja oli vaja leida uusi maa-alasid mis rahva ära toidaks. 2. Kliima külmenemine Neid võimaldas liikvele minema see, et nad ei olnud karjakasvatajad. Selle suure rahvasterändamise tagajärjel tekkisid Lääne-Rooma territooriumile barbarite ehk germaanlaste kuningriigid. Erihõimude ja kultuuride kokksulamise tagajärjel kujunesid välja uued rahvad, keeled ja mõnevõrra hiljem ka uued riigid. Vahemereäärsetes maades, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja rahvad, kes hakkasid kõnelema romaani keeli (hispaania, itaalia, prantsuse). Põhja-Euroopas ja Britannias olid germaani keeled (saksa, inglise, rootsi, norra, taani, hollandi) ladina keelest tähtsamad.
See oli lääne-euroopa looduslähedase kunsti mõju. 19.Merovingide kunst. Germaani hõimud rändasid Rooma aldele. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hakkas kujunema feodalism. Kõige tähtsam oli Frangi riik, mida 5.-7. sajandil valitsenud Merovingide dünastia on andnud nime kogu ajastule. Kirik oli ainus kindlama ilmega asutus. Ristiusk oli peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidvuse kandja. Roomast päritud kunstivormide kõrval levisid barbarite rahvakunsti vormid. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi peallinaga Tavennas. Sinna ehitati mauseleum kunigale Theoderichile. Seda mauseleumi katab ühest kivist kupper, läbimõõduga 10m . Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, nt Reini jõe orus, kus valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Sarfkofaagide tehnika lihtsustus, relfeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks
Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri- Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja täienduseks vastava riigi tavaõigusele+ valitsejate kehtestatud õigusaktidele. Keskaegse algelise õiguse "remondiks" sobis rooma õigus suurepäraselt.Tasapisi hakkas
Majad olid tavaliselt ühe-kahekordsed põletamata tellistest, peaaegu alati siseõuega. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega. Riietus ja toit kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külma ilmaga tõmmati selle peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud, seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks rohkesti puu- ja köögivilju, sh eriti küüslauku ja kala. Liha söödi suhteliselt harva. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli tugevalt veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Nad etendasid ühiskonnas olulisimat rolli. Neil oli aega tegeleda mõtlemise ja enda arendamisega. Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem, mis tõi sagedasi konflikte
Kreeklased sattusid Türgi ülemvõimu alla 15.-16.sajandil. Kreeklased olid osavad laevnikud ja kaupmehed, nad olid üldiselt edukas; rikkaid kreeklasi elas kogu maailmas. Kreeklaste vabadusvõitlust toetasid nii rikkad ja mõjukad kreeklased väljaspool kodumaad, teised Euroopa riigid ja ka arvukad vabatahtlikud. Vana-Kreeka kultuur oli olnud eeskujuks kogu Euroopale, kreeklaste vabadusvõitlusse suhtuti suure sümpaatiaga, seda tõlgendati kui tsivilisatsiooni kaitsmist barbarite vastu. Kreeklaste vabadusvõitlus oli traagiline ja ohvriterohke. Iseseisvaks kuulutati Kreeka 1822.a., 1830.a. tunnustasid suurriigid Kreeka iseseisvust. 20 VENEMAA Vene impeerium oli saavutanud oma suurima ulatuse 20.sajandi alguseks. Vene tsaari võimu alla kuulusid Baltikum, Soome, Poola, Bessaraabia, Valgevene, Ukraina, Kesk-Venemaa, Volgamaad, Siber, Kaug-Ida, Taga- Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kasahstan.
Isand liiga karm, lastele ei pärandata terveid orje või pärandatakse varem. Orjade halb kohtlemine kahjstab isanda aristokraatlikku mainet. Orja heaolu üle riik veel muret ei tundnud. Põhjusega tapmise puhul (kohtulikult nt) oli ok. Võõra orja tapmine kriminaalkuritegu, kahjustatakse kellegi teise vara. Müüt, et isandal absoluutne voli on seega vale. Orjade hind sõltus_ kui tugev on Rooma oma agressioonis. 3. sajandil hakkas see vaibuma pluss barbarite sissetung (neid rakendati orjadena) orje hakati väärtustama seda rohkem, mida vähem orje oli turul. Nt keisrite kaitsevad seadused. Orjuse taandumisega on seostatud kolonnaadi institutsiooni. 23.09.09. 16.Mis on kolonaat? Colonus (mitmuses coloni) ehk asukas, talupoeg. Sunnismaine rentnik, väikepõllupidaja. Alates 3. sajandist Rooma impeeriumis, väike põllupidajate kiht. Mõisnikud vähendasid enda haritavat põldu, jagasid väike rendikohtadeks. Neid said vabad talupojad, orjad
Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus. Nad oskasid ravida silmahaiguseid ja mõistsid nakkushaiguste olemust. Ibn Sina oli arst, astronoom ja ka filosoof, kes pani oma meditsiinialased teadmised kirja teosesesse ,,Arstiteaduste kaanon". Araabia kirjanduse muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" on kirjanduse tähtteos. Araablaste kaudu on tundma õpitud kompassi, püssirohtu, araabia numbreid jne. Keskaegsed linnad Peale barbarite sissetungi olid paljud linnad hävitatud või oma hiilguse kaotanud ja ka kaubavahetus ei liikunud siin enam eriti. 9.sajandil aga hakkas Euroopa muutuma. Rahvaarv kasvas, põllutööriistu valmistati nüüd rauast ja härja asemel võeti kasutusele hobune. Tekkis kiht inimesi, kes teenis leiba käsitööga. Nende valmistatud tööd olid palju ilusamad ja korralikumad, kui talupoegade tehtud. Kaubandus levis samuti ja tööle asusid kaupmehed.
Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt tähendas korra kehtestamist Egiptuses, teiselt poolt aga korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite, eest. Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks: Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt).
Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-IV saj. - Rooma aladele tunginud germaani
frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida-gooti aladele tegelikud põhjused: - kliima jahenemine - rahvaarvu kasv Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride, jõimude, keelte sulandumisel tekkisod uued rahvad, varsti ka uued riigid. Vahemere äärsetel aladel, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled. Põhja-Euroopas ja Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkega kaasnes kultuuri langus ja linnad lagunesid. Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad
Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks. Reljeefidega sarkofaagid algul kaunistused puhtornamentilised, Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid).
Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem – juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas. Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri- Euroopa kohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja täienduseks vastava riigi tavaõigusele+ valitsejate kehtestatud õigusaktidele. Keskaegse algelise õiguse "remondiks" sobis rooma õigus suurepäraselt. Tasapisi hakkas Vana-Rooma algupärand rikastuma
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
