Tekkisid esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, samas ka prantsuse, inglise ja poola grammatikad. Ilmusid ka mõned indiaanikeele grammatikad. Esimene romaani keelte tõhusam uurimus tuli 14.saj Dantelt, kes rõhutas lapsepõlve keele ja õpitud ladina keele erinevust ja propageeris moodsate keelte arendamist. Samal ajal sündis ka ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinvust ladina keelest. Hiina piltkiri ja jaapani kana silpkiri laiendasid arusaamist erinevatest kirjaviisidest. Ka ladina keele grammatikad arenesid: eriti selles osas, et hakati jälgima ka hääldust. Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Murded ja keele varieerumine: William Caxton (1422-1491) oli esimene inglise trükkal ja
1.TOOPIKA tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausete struktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaid kujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid. Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur. 2.HERMENEUTIKA - tuleneb kreekakeelsest algest ja see tähendab arusaamist või interpreteerimist e. tõlgenamist kreeka keeles. See tuleb keele filosoofiast. Hermeneutika põhisõnum on hermeneutiline spiraal see seisneb selles, et meil on olemas teatud eelteadmine, millega me vaatleme ühte kaasust, meil tekib uus eelteadmine ja me läheme seaduse kallale. Kui me oleme seaduse teksti ära lugenud, siis vaatleme uuesti kaasust,sest meil on rohkem eelteadmisi jnejne. Kuidas me seda eelteadmist saame, seda
Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P. Ricoeur - analüüsib arusaamist ja leiab, et see ei ole täielikult teadlik protsess. Tekstiga end väljendades paljastavad inimesed ennast alati. Toob esile mõiste 'alateadvuse tekst'.
Kogukonnaeetika (ethic of community) Interpersonaalsed kohustused esindavad teatud laadi moraali, mis erineb inidividuaalsete õiguste rõhutamisest, ning naised omavad valdavalt seda mõttelaadi (Carol Gilligan). Gemeinschaft ja gesellschaft suhted 1. Gemeinschaft = community, väiksemad rahvaorganisatsioonid, kus interpersonaalsed suhted mängivad eriti suurt rolli. Suhted on indiviidi identiteedi jaoks kesksed ning peegeldavad arusaamist iseenesest, mis on kooskõlas teistest sõltuva (interdependent) minaga. Nt tuumikperekond. 2. Gesellschaft = association; society, grupid mida kirjeldatakse tänaste Lääne ühiskondade joontega – kohtlevad suhteid imaginaarsetena, instrumentaalsete ning tulemuse saavutamise vahenditena. Nende gruppide esmane fookus on autonoomsetel indiviididel, kes on teineteisega seotud läbi sotsiaalsete tavade ja konventsioonide. Suurem reguleeritus.
Või kaitstes/ süüdistades just nii plaju, et kohtuniku otsus saaks olema õiglane? Seega loomutäiusest ja õnnele pürgiv jurist, kellest sõltub õiglus on suhteliselt raske valiku ees. Kuidas peaks õigluse mõistmisega seotud jurist tegutsema? Õiglust silmas pidades, või oma parimaid oskusi ära kasutades? - ilmselt oleneb see konkreetsest isikust ja tema loomutäiusest – ehk siis nii või teisiti ei tohiks käituda vastu oma arusaamist. Nauding kuulub hinge juurde ja igaühele pakub naudingut see, millesse ta on väidetavalt kiindunud, nii nagu näitemängu armastajale etendus aga samamoodi õiglus õigluse armastajale ja kõik mis vastab loomutäiusele – loomutäiuse armastajale. Kõik kes ei ole oma loomutäiust päris ära moonutanud, võivad õnneni jõuda mõnigase õppimise ja treeninguga. II RAAMAT: „Loomutäius“ Loomutäius on seotud kahe poolusega:
5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist. Keelel on oluline osa ka inimese identiteedi kujunemisel nt nimi. Keelevõime ei ole seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Igal in on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad, tähendused mis on ajus alaliselt esindatud. Loomulikul keelel on üldistusvõime – in teavadvuses on sadu tuhandeid sõnu , kuid kasutavad vaid kümnendikku neist aktiivselt. tähtsaim normisüsteem on igapäevases elus kasutatav suuline keel;
· Nagu "Inimõiguste deklaratsioon" 1948, kus öeldi, et igal inimesel on ühesugused õigused. Siin: inimese vastutus looduse ees, moraalireeglid suhteks loodusega. · 1983-84- keskkonna jaArengu Maailmakomisjon(nn. Brundtlandi komisjon) · selgitada keskkonna ja arengu kriitilised punktid ning pakkuda uusi konkreetseid ja realistlikke lahendusi. · Tugevdada rahvusvahelist koostööd selles vallas. · Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes. o Aruanne "Meie ühine tulevik" 1987 o Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius. · 1992-ÜRO Rio De Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Lähtudes Brundtlandi Komisjoni aruandest. Ökoloogia ( Looduskaitse teaduslik baas) 2 Kreeka keelest oikos-kodu, maja logos-õpetus, teadus
Rääkija nr 2 aktsepteerib keelevalikut ning edasine vestlus on B-keeles. 2) A1 B2 A1 B2 – mudel peegeldab kõneleja keelelisi eelistusi. See kirjeldab tüüpilist kakskeelset vestlust, kus mõlemal vestlejal on oma keel, mille raamides püsitakse vestluse lõpuni. Mõlemad vestlejad aktsepteerivad teineteise keelevalikuid, kuid kumbki räägib oma keeles. Mudelis kirjeldatud keeleline käitumine eeldab vestluspartnerilt vähemalt arusaamist teisest keelest. 3) A1 B2 A1 B2 A1 // A2 A1 A2 – mudel kirjeldab keelelist käitumist, kus kakskeelsest vestlusest kasvab välja monolingvaalne vestlus. Diasporaa, põlvkondadevaheline suhtlus. 4) AB1 AB2 AB1 AB2 – põhikeele määramine pole võimalik. Vestlejad kasutavad voorusiseselt mõlemaid keeli, voorusisene koodivahetus võib toimuda mitu korda. 5) A1 [B1] A1 – mudel kirjeldab keelelist käitumist, kus rääkija läheb voorusiseselt hetkeks üle teisele
· Kas tööstus kasvab või kahaneb, ja millisel määral? Kas nõudmine teie kauba järele suureneb või kahaneb? Millega seda seletada? · Kas olete võimeline müügimahtu suurendama? Mil viisil te seda teete? · Kuidas kavatsete laiendada oma ostjaskonda? · Kui palju kliente teil on? Kui palju kliente te soovite või vajate, et saada kasumit? 3.2 Turg ja kliendid. Selles peatükis peate demonstreerima head arusaamist oma klientidest, nende soovidest ja vajadustest teie toote/teenuse järele. Nagu varem öeldud, on teie kõige esimeseks ja tähtsamaks ülesandeks teada, kes teie kliendid on ja mida nad teilt ootavad; ainult siis võite midagi toota ja püüda klientide soove ja vajadusi rahuldada. Seletage järgmisi asju: · Teie turuniss (Kas kliendid ostavad teie toodet selle kvaliteedi, hinna, ostmismugavuse, klientide teenindamise, paremuse ja heade külgede pärast?)
Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia. (Vastandub sellega klasiikalisele filosoofiale, mis väidab, et tõde on objekti omadus.) P. Ricoeur - analüüsib arusaamist ja leiab, et see ei ole täielikult teadlik protsess. Tekstiga end väljendades paljastavad inimesed ennast alati. Toob esile mõiste 'alateadvuse tekst'.
(kasumiaruannet ja lõppbilanssi). 39 7. Õpilasfirma esitlus kas koolis komisjonile või Eesti õpilasfirmade võistlusest osavõtt. Aruande ja oma tegevuse kaitsmine. Komisjon esitab õpilasfirma liikmetele küsimusi. (ca 10-15 minutit) 8. Õpilasfirma liikmete rollide ja töökoormuse selgitus õpetaja kinnitusega. Mida hinnatakse: Arusaamist õpilasfirma tegevusest, omaenda rolli täitmisest õpilasfirmas. Kõikide etappide läbimise korrektsust ja ajalist täpsust. Õpilasfirma tegevuse analüüsioskust (tegevuse ja tulemuste hindamist). Vigadest õppimist. Arenemist isiku ja meeskonnana. Oskust õpitut edasi kanda tõelisse ellu. Meeskonnatöösse panustamist. Esinemis- ja müügioskust . Aruandlusoskust. 40
faktoriks teenindav personal. Taseme kujunemise protsessi üheks oluliseks osaks on töötav juhtimissüsteem. Viimane ei ole sellepärast esimesel kohal, et hea juhtimissüsteem ei tööta ilma võimeka personalita. Seevastu võimeka personaliga, kuid ilma hea juhtimissüsteemita, võib kliendi rahulolu vaatenurgast isegi lühiajaliselt hakkama saada. 1.6 Kvaliteet Teenuse kvaliteedi hindamine on alati kliendikeskne, lähtudes sellest kuidas ta seda, arvestades oma eelarvamusi, arusaamist ning nõudeid, osutamise protsessis on tajunud. Kvaliteedi subjektiivsust suurendab veelgi asjaolu, et arvestama peab ka kliendi meeleolu teenuse tarbimise hetkel. Teenuse kvaliteeti saab seega defineerida kui tarbija ootuste ja ettekujutuste täitumise ulatust teenuse osutamise protsessis või pärast seda. (Perens, 1998, lk 82) 23
5)Sõprussuhete olemus- varajases eas algab asjadest. Selle asjaga saab erinevalt ja koos tegutseda. Hiljem hakkab sõprus vastastikuse usalduse ja toetusest. Kolmas algab intiimsusest ja vastastikusest arusaamisest, abistamine altruismina.(pisike kiri laidi Sõprussuhhte areng Damon) Sõpruse mõiste: on vastastikune rahuldustpakkuv düaadi suhe sisaldades kaaslust, jagamist, teise inimese mõtetest ja tunnetest arusaamist, hoolitsust ning teisele mugavuse valmistamist vastavalt teise inimese vajadusele. (Nendel kellel on sõpruses kuritegevuslik käitumine, neil on arusaam usaldusest teistsugune, nende jaoks on see manipulatsioon, hoolitsevad samamoodi üksteise eest, sõprusuhete tähendus on erinev.On ka intiimsed mingil määral. Sõpru valitakse sarnasuse järgi.) Sõprussuhetega seoses intiimsusega on sooliselt erinevad. Muid praktilisi erinevusi välja tuua ei saa. 3 Emotsionaalne areng noorukieas 02
kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded jäävad iseseisvaks lahendamiseks. Vajalikud eelteadmised PHP mooduli kirjutamisel olen eeldanud, et õppur on enesele juba selgeks teinud nii HTML5 kui ka CSS3 osa. Kui kasutaja on õppinud kunagi mingisugust teist programmeerimiskeelt, siis teeb see ainult head ja kiirendab asjadest arusaamist. Käsitletavad teemad Alustame ülevaatest, mis on dünaamiline koduleht ning mis rolli mängib siin PHP. Seejärel kuulub suurem osa ajast just PHP'le, kus alustame muutujatest ja massiividest ja seome selle kõik andmebaasiga MySql. Hetkel on plaanis siduda tugevamalt ka OOP lähenemine, aga vaatame kuidas läheb. Peamine eesmärk on luua dünaamiline koduleht, mis on hallatav läbi administraatori liidese. Kasulikud lingid
norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete näidete varal. Kunstiained. Kunstiainete õpet toetab lähenemine kirjandusele kui kunstiainele. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete ja auditiivsete komponentide eritlemist ja analüüsi. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitus. Kehaline kasvatus. Meedia- ja kirjandustekstide valiku kaudu saadakse elukogemusi. Plakateid ja esitlusi koostades kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut. Väitlustes propageeritakse tervislikku eluviisi ning dramatiseeringutes ja rollimängudes saab läbi mängida mitmesuguseid elulisi olukordi. Tehnoloogia.
Haridust ja kasvatust ei saa ühte patta panna. Tuletame meelde eesti vanasõna: haridus ei riku matsi. Ka meie päevil võime kohata mitte ainult haritud matse ja kaabakaid, vaid ka vähese kooliharidusega dzentelmene. Mõistust haritakse ja iseloomu kasvatatakse. Kui jätame mõistuse harimise kõrval unarusse iseloomu vormimise, on tulemuseks viltukasvanud inimene. Klassikaline pedagoogika (näiteks Peeter Põld) peab kõlbelise, inimliku inimese kasvatamist kooli peaülesandeks. Sarnast arusaamist võime lugeda juba antiigi kuldajastust pärit tekstidest. Mitte ainult Sokratese, Platoni ja Aristotelese mõtted pole oma väärtust ja tähendust kahekümne viie sajandi jooksul minetanud, vaid ka vabaduspedagoogika esimene laulik Rousseau "laulis sama laulu": on vaja loobuda ühekülgsest mõistuse kultiveerimisest; mõjutada tuleb lapse hingeelu, sest igas inimeses on headuse ja vooruslikkuse alged, mis eraldavad teda loomast. Hea ja kurja tundmise organiks on süüme
kahjustamisega. Konflikti arenedes võib teise maine kahjustamine ja endast hea mulje jätmine saada omaette eesmärgiks. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. 18 Identiteedi ja mulje jätmise küsimus on konfliktiga mitmeti seotud. Kui tunneme suheldes oma identiteeti ohustatuna, on see konfliktide tekkimise aluseks. Kui muutub mulje, mille jätame, peaksime korrigeerima ka arusaamist ja suhtumist iseendasse. Me pigem kaitseme alateadlikult oma mina positsiooni ega ole valmis seda hõlpsasti muutma. See kõik annab põhjust käsitleda lühidalt muljejuhtimist. Muljejuhtimine on kahetasandiline protsess. Ühelt poolt on tegemist endast mulje jätmisega teisele inimesele. Teiselt poolt hõlmab aga muljejuhtimine teise inimese muljejätmise toetamist. Endast head muljet jätta on võimalik enda füüsilise ilu ja silmapaistvuse
valime endale ise rolli, mitte seda ei anta meile ette. 3.4 Mulje juhtimine Mulje kujunemist teisest inimesest nimetatakse isikutajuks. Vastavalt sellele, kuidas me teist inimest tajume, me temasse ka suhtume. Suhtumine omakorda loob inimese käitumise.Inimese jaoks on oluline, missuguse mulje ta jätab endast teistele inimestele. Oleme endast jäetava mulje suhtes tundlikud, sest mulje on seotud meie minapildiga. Kui muutub mulje, mille jätame, peaksime korrigeerima ka arusaamist ja suhtumist iseendasse. Me pigem kaitseme oma positsiooni ega ole valmis seda hõlpsasti muutma. Isikutaju tekib ka põgusal kohtumisel teise inimesega nii öelda esmamulje. See tähendab, et me loome iseloomupildi käitumisnäidiste põhjal. 17 Tihtipeale on see mulje kirjeldatav kas külma või soojana. Kui näiteks kohtame
toimiva mõtet ja taibada asjade põhjuslikke seoseid, mõtelda üldistes kategooriates, õppida varasematest kogemustest, jõudakiiresti probleemi lahenduseni. - Intelligentsus - võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Üldise vaimse võimekuse testides palutakse lahendada erinevaid analüüsioskuseid , loogilist mõtlemis ja arusaamist nõudavaid ülesandeid - eristatakse traditsiooniliselt spetsiifiliste võimete, oskuste ja teadmiste testidest. Spetsiifilised võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi.
milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee
...........................................................................35 Lisa 3. J. Kruglovi märkmed........................................................................................38 4 SISSEJUHATUS Hüpnoosil on pikk ajalugu. Ilmselt on hüpnoosi ja hüpnoosilaadseid seisundeid teatud ja kasutatud inimühiskonna arengu algusest peale. Siiski jääb suur osa hüpnoosi põhimõtetest ja toimimisest väljapoole meie arusaamist ja teadusuuringute hetkevõimalusi. Hüpnoosi võib võrrelda staatilise elektriga, mida osati kasutada juba muinasajal, kuid mille olemust suudeti seletada alles 19. sajandil. Hüpnoosi uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ja muutunud loodusteaduse meetoditega vaadeldavaks ja mõõdetavaks (Lainjärv 2011: 4). Antud töö teema „Levinumad arusaamad hüpnoosist“ on inspireeritud minu isa Jüri Kruglovi 1979
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal...
Aavo Uus Informatsioon Kaos Kohustused Töö Juku Seadusandlus Segadus Tüütu Informatsioon OK Mari Inimesed Ma tahan Raske Haridus Sõit Lõpphindamine toimub kursuse lõpus. Lõpphindamine võimaldab võrrelda saavutatud tu- lemusi püstitatud eesmärkidega. Hindamisest peaks kujunema metoodiline abivahend, mis aitab grupitöös osalejatel süvendada arusaamist sellest, et nad ise vastutavad oma õppimise eest. Isikliku vastutuse osa väljatoomiseks võib osavõtjatel paluda hinnata oma osalemise määra rühmatöös teatud skaalal. Hindamisest võib saada tulevikumudel, milles käsitletakse oma tegevusi, “vigu”, valikuid. Tähtis on arutada, kuivõrd vajalik on nii õnnestumiste kui ebaõnnestumiste analüüsimine. See aitab grupiliikmetel endale selgeks teha, miks teatud asjad lähevad hästi
Suuline kõne on ajaliselt pöördumatu, samal ajal kui kirjutatud teksti saab vajaduse korral üle lugeda. Seetõttu tuleb raskemini jälgitavat materjali kõnes esitada vaheldumisi lihtsama ja emotsionaalsemaga, olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega. Olulisi mõtteid tuleb korrata. Suuline kõne on infoga vähem koormatud kui kirjutatud tekst. Kuna kuulaja ei näe kõne ülesehitust, tuleb talle seda esinemise alguses tutvustada - see hõlbustab arusaamist. Sissejuhatuses on hea tutvustada oma kõne struktuuri, öeldes, millistest peamistest alalõikudest ettekanne koosneb. Jälgimist kergendavad ka esineja teksti struktureerivaid märguanded (näiteks ,,esiteks", ,,teiseks", ,,järgmiseks") või pausid. Pikema ettekande puhul võib teksti struktuuri näidata valgustahvlil või jagada see kätte jaotmaterjalina. Kuulajal on teksti kergem jälgida, kui ta tajub selle ülesehitust.
määratud eestkostja, hooldaja või muu isik (õpetaja, perearst, sotsiaaltöötaja vms.) § 4 Sotsiaaltoetuse andmisest keeldumine (1) Sotsiaaltoetuse andmisest võib keelduda, kui: 1) taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid; 2) taotleja on kasutanud eelnevalt määratud sotsiaaltoetusi mittesihipäraselt; 3) taotlus on ebapiisavalt põhjendatud: 4) taotluse esitamisel ja vormistamisel on esitaja teinud olulisi vigu, mis takistavad taotluse sisust arusaamist. 22 2. peatükk TOETUSTE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE § 5. Toetuste liigitamine perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemisel vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes isikutele ja peredele (1)Toetused puuetega isikutele (invatransport, raviteenused, ravimid, invavahendid, küttetoetus, hapniku tootmiseks vajaliku elektri kompenseerimine).
Hea platvorm lobitööks. Tavaliselt võtab kokku erinevaid arvamusi. Komisjonil on raske omada ühtset nägemust probleemi kohta. Liiga palju osapooli. Samas, väga aktiivne - 100 tellitud raporti ja 100 omaalgatusliku raporti aastas. Ülesanded: 1) Tegeleb aktuaalsete teemade ja probleemide kohta aruannete väljaandmisega. 2) hoiab kontakti delegeerimise abil teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega 3) üritab edendada erinevate osapoolte omavahelist arusaamist (konverentside jms korraldamise abil) 4) üritab ära kasutada kontakte erinevate EL institutsioonide siseselt. Struktuur: Eestist 7 liiget. President (valitakse iga-aastaselt), kaks asepresidenti (sama) ning büroo (liikmete seast). Regioonide komitee - "teine parlament" koosneb riikide esindajatest. Omas suurt mõju Amsterdami leingu koostamisele. Liikmed pole ekspertid vaid esindajad. Muudes asjades väga sarnane EESCle. On õigus minna kohtuse, kui nende arvate
võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. (MKS § 57 lg 3) Kui raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid ei ole eestikeelsed, võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid, sümboleid ja märksõnu või esineb muid dokumentidest arusaamist raskendavaid asjaolusid, on maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite, sümbolite ja märksõnade tähenduste loetelu ja andma vajaduse korral lisaselgitusi. (MKS § 57 lg 4) Maksuarvestuse dokumente ei või muuta viisil, mis ei võimalda nende esialgse sisu, samuti muudatuse tegemise aja kindlakstegemist. (MKS § 57 lg 5) Arvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud
kategooriaid. Õpetatakse mõlemaid õigussüsteeme, kuid peamiselt kontinentaalset. Õiguse õppimine pole normide pähe õppimine, vaid ka suuremat plaani, nt õiguse ja riigi tekkimise probleemi, vahetegemisoskus, oskus siduda tegelikkust ja abstraktsiooni jne. Juristiks õppimisel kasutatakse loenguid, seminare, praktikume jne. Teine pool on iseseisev töö. Palju tuleb lugeda, et kujundada ,,õigusteaduslikku mõtlemist" ja arusaamist. Tuleb koostada ka teaduslikke töösid. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. Juristide ettevalmistus hakkas Euroopas II sajandil Bütsantsis, läänes hakkas see Bolognas ja Pariisis 11. sajandil. Roomas mõisteti haridusega juristi all mehi, kellel oli kohustus õigust luua. Nüüd on juristid objektiivse õiguse elluviijad. Nüüd on juristide hulgas ka naisi (20 saj).
kunstiküsimuste ja jooksvate päevasündmuste kohta. Eelkõige marginaalidesse on ta koondanud oma elutarkuse, oma suhte muutuva ajaga, oma esteetilised tõekspidamised ja kunstifilosoofia. Tuglase miniatuurid teise pisizanrina on enamasti romantilise põhitooniga, neis kajastub kirjaniku lüürilis- pateetiline loodusetunne. · Kui inimesed mõnest asjast aru ei saa, siis raputavad nad pead. Nad peaksid seda vahel veel hoopis ägedamalt raputama, et kõik arusaamist takistav praht välja põruks. ("Mõttepäeviku" 15. marginaal) · Haruldaselt rikas on meie keel kõhklemise, vasturääkimise, eitamise väljendamiseks. Vähemalt viis jonnakat sõna: aga, kuid, ent, vaid, enge ... Vastandiks üksainus "jah" ja seegi laenatud! (9. marginaal) · Ühes hiina muinasjutus vaevleb ahv probleemi kallal: kuidas saavutada igavest elu? Kas tõesti juba ahvist peale!
psühholoogiliselt endast kaugel olevana, endast erinevana, partnerile vähe tähelepanu pööramine 3.Käitumuslik kaugenemine- suhtlemise hääbumine, seotus partneri eluga katkeb/väheneb, vähem intiimsel moel käitumine Lahkumineku kohta käivate jutustuste (selgitav skript, süžee lahkumineku kohta) vajalikkus: *aitab vähendada või kõrvaldada ebamäärasust ja ambivalentsust, mida suhete katkemine kaasa toob (aitab selgitada oma arusaamist lahkuminekust ja rahuldada vajadust kontrollida/infot saada (jutustused ei ole alati õiged ja indiviidid võivad luua erinevaid jutustusi ühe ja sama sündmuse kohta)) *kaitseb inimese enesehinnangut ja sotsiaalset reputatsiooni (vaja teiste toetust, teiste sümpaatiat, omaenda teisi positiivseid tulemusi) *emotsionaalse pinge mahalaadimise vahend (lahkuminek toob kaasa süü, viha, depressiooni, üksilduse, ebaturvalisuse)(võimalus
tingimused eluks muutusid drastiliselt, need eluvormid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega maal. On väga üldiseid kohanemusi. Võtame näiteks ainevahetuse põhiprotsessid, mis peegeldavad suurel osal organismidest võimet kasutada hapnikku, kuid teistel organismidel näiteks hoopis metaani. Paljud niisugused üldised kohanemised on toimunud üpris ammu ja seetõttu nõudis nende mõistmine juba väga arenenud arusaamist maakeral toimunud põhilistest muudatustest sadade miljonite ja miljardiste aastate eest. Need teadmised tekkisid alles hiljaaegu - kasvõi asjaolu, et hapnik hakkas tekkima atmosfääri suuremas hulgas alles viimase miljardi - pooleteise aasta jooksul. Kohanemise uurimisel tuleb olla eelkõige veendunud, et uuritav fenomen (omadus, tunnus) on adaptatsiooniline - st. on tegemist põhjuslik-tagajärgse seosega. Tavaliselt on nii, et ühe liigi
ennetus- ja turvameetmeid, et saavutada asutuses ühtne hädaolukorraks valmisolek; · ühtlustada seadusandlust, et erinevate valdkondade vahel tekiks sidusus ja ühtsus; · töötada välja ühtne metoodika dokumendi- arhiivihalduse, infoturbe ja töötervishoiu riskianalüüsi tegemiseks ning konkreetsemaid regulatsioone ja soovitusi, et asutuste piires oleks võimalik erinevaid valdkondi ühtlustada ning kujundada ühtset ja selget arusaamist dokumendi- ja arhiivihalduse vahel; · kaasata asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse riskianalüüsi tegemisse ning ennetus- ja turvameetmete väljatöötamisse lisaks valdkonna spetsialistile ka kriisireguleerimisega tegelev spetsialist või kriisireguleerimismeeskond, mis on ellu kutsutud HOVS-i alusel; · määrata ära asutuses olulisemad arhivaalid, mis tuleks ohu korral esmajärjekorras päästa, ning need arhiivihoidlas visuaalselt nähtavalt
Meil kõigil on terve hulk erinevaid võimeid. Need võivad avalduda kas üldises vaimses tegevuses või musikaalsuses, füüsilistes, suhtlemis- või teistes spetsiifilistes võimetes. Vaimseid võimeid nimetatakse psühholoogias intelligentsuseks. 114. Milliseid ülesandeid tuleb lahendada intelligentsust mõõtvates testides? Intelligentsuse mõõtmine toimub testide abil, kus lahendada tuleb erinevaid analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. 115. Millal ja milleks loodi esimesed intelligentsuse testid? Esimesed intelligentsustestid olid mõeldud eristamaks lapsed, kes saavad kasu tavapärases koolis õpetamisest, nendest, kes vajavad eriharidust. Esimese intelligentsustesti autor oli 1904 aastal prantslane Alfred Binet. 1916 aastal täiendas Stanfordi Ülikooli professori Lewis Stermani Binet testi intelligentsuskoefitsendiga IQ, mille tulemusena sündis Stanford Binet test. 116. Mida ennustab IQ eelkõige?
ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.) - Aju on psüühika organ - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt ehk patsiendid kellel olid psüühilised häired, olid suguluses inimestega, kes olid samuti hälbiva käitumisega. - Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega bioloogias toimuv on seotud psüühikas toimumisega. - Häirete raviks soojad vannid, massaažid
KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul. Difusioon Difusioonitakistus
Palun muutke oma Avatud küsimuste kasutamisel küsitlete te klienti viisil, mis julgustab teda järele mõtlema ja hääletooni." oma mõtlemist laiendama. Tavaliselt ei ole alguses kasulik esitada miks- küsimusi, sest neile vastamine võib eeldada olukorrast arusaamist, mida kliendil veel ei ole. 9. Toetamine Näide. ,,Mida te mõtlesite ja tundsite, kui saite teada, et kursust pakutakse Oskus teist inimest toetada hõlmab julgustamist ja tunnustamist. Toetamise korral tuleb alles järgmisel aastal?"
tegevuse käigus. Motiviivid on seotud otsejoones: tahan, tegevuse kui tervikuna. Osatoimingud ja toiminguid iseloomustab motiivist lähtuv eesmärk:, mida milleks kuidas teen. Väga oluline on teadvustda eemäre lapsel! Milleks on vaja meil asetada rõhku mõistmisele? Milleks? Ja miks see nii on?Sest meie laste eteadmised on vähesed künearengu osalemiseks. Tõsine probla on arusaamine sellest, mida nad loevad, kuulevad. Probleemid algavad just arusaamisest. Arusaamist vaja õpetada, sest kõne edastamise aluseks on teadmine. Kui laps kuuleb sõna, mille kohta tal mingeid teadmisi pole, siis ta ei saa ju aru! Mis iseloomustab süsteemi võrreldes mingi suvaka/lihtsalt kogumina? Süsteemi puhul on igal osal/elemendil oma koht, ei ole lihtsalt hunnikusse visatud asjad/elemendid. Struktuur on aga et süsteemi sisemise ülesehituse moodustab oma strukutuur, et strukutuurid erinevad mingites süsteemides tihti. Keel on märgisüsteem, millel on oma struktuur.
kandidaatideni. Tööandja turunduse eesmärk on tekitada inimestes arusaam, et see tööandja on parim ja seal soovitakse töötada. Kui räägitakse tööandja turundusest, meenub inimestele tavaliselt ettevõtte reklaam ja töökuulutused. Personalijuhtidele on see kõige tuttavam valdkond ja kõige lihtsamini teostatav. Ettevõtet tuleb reklaamida fantaasia ja atraktiivse kujundamise abil ning eri kanaleid kasutades. Selgelt tuleb muuta arusaamist ka töökoha reklaamimisel. Tööjõuturul toimunud muutuste tõttu on vabast töökohast teavitamine muutunud müügitööks töökohad on nagu kaup, mida müüakse kõiki turundus- ja reklaamivõtteid kasutades. Tööandja turundusega tegeledes võib minna äärmusesse, kus välise imago kujundamisel pööratakse üha vähem tähelepanu sisemisele tegevusele, mille mõju on välisest efektist palju suurem. Välimised toimingud on:
definitsioonid. Kuid kas implitsiitse teooria eksplitseerimine on üldse võimalik? Kas on põhimõtteliselt võimalik täita lünki nendes funktsionaalsetes määratlustes? Kaalutlusi funktsionalismi vastu. Holism; Liberalism: funktsionalismist järeldub, et vaimuseisundid on ka neil entiteetidel, millel neid ei tohiks olla; Kogemuslikud kvaliteedid: funktsionalism ei hõlma kogemusi; Searle’i Hiina toa argument: funktsionalism ei hõlma arusaamist Holism. Funktsionalism määratleb vaimuseisundid holistlikult läbi nende seoste sisendite, väljundite ja teiste seisunditega (funktsionaalse võrgustiku). Subjekti vaimuseisundis olemine seisneb siis selles, et leiduvad teatud viisil üksteisega võrgustikku seotud seisundid; subjekt on nimetatud võrgustiku seisundis; võrgustikus antud seostest piisab vaimuseisundi määratlemiseks. Probleem: holism muudab vaimuseisundi määratluse väga spetsiifiliseks
isikutest. Peale nende on olümpialiikumisse kaasatud ka teised ROK-i tunnustatud organisatsioonid ja institutsioonid. Oma tegevuses lähtub olümpialiikumine olümpismi põhimõtetest. Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole olümpiamängudele. OLÜMPIAMÄNGUDE SÜMBOOLIKA Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem on ROK-i ainuomand. Nende kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on Olümpiaharta järgi rangelt keelatud. Nende õiget kasutamist
Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad on mõned jesuiitide käsikirjad ning trükis avaldatud katoliiklik kirikutalituse käsiraamat "Agenda Parva", milles koguduse arusaamist eeldavad palve- jm tekstid on läti, eesti, poola ja saksa keeles. Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast pärit Heinrich Stahl (u 1600-1657), õppis pärast Tallinna triviaalkooli Saksamaal teoloogiat ning töötas pastorina Järva- ja Virumaal. Stahlil oli Rootsi võimude toetus ja teatud eelis ametivendade ees, kellelt ta kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. H. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta pole säilinud
intelektuaalsele arengule mingit üldist mõju ning see ei lõhkunud ema ja lapse vahelist kiindumus suhet. See suurendas lapse eakaaslastega suhtlemist nii positiivselt kui ka negatiivselt. Suhted teiste perekonnaliikmetega · ISA o Isaga suheldes õpib tüdruk ennast kui tulevast naist väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena. Kui isa suhtub tütresse armastavalt ja positiivselt, saab tüdruk teadmise, et ta on hinnatud ja väärtuslik. Ta mõistab et on isa silmis midagi väärt ja tajub, et on seda teiste meeste arvateski. o Tüdruk, kes mängueas ei ole oma isale tähtis olnud, kes on isa meelest valest soost või keda isa töö või karjääri tõttu pole
Hinnanguid kasutamata ei saa seda teha; 4. mõningates olukordades on õigus ja moraal vahetus seoses üksteisega . Näiteks abordi puhul on asja mõjutavad seisukohad on kujundatud väärtushinnangute baasil. Väärtussüsteemid tulevad tõlgendamisel kasutusele alati siis, kui on keeruline olukord, kus tuleb teha valik erinevate tõlgenduste vahel. Inimese suhtumine normatiivsetesse valikutesse on hinnangutega läbi põimunud. Tõlgendaja püüab kujundada arusaamist sellest, mida enamik inimestest mõtleb. See, kas tõlgendaja tõepoolest on olnud valitseva arusaamise tõlk, selgub hiljem, kui tõlgendust hinnatakse õigusühiskonnas. Tõlgendamishetkel ei esita tõlgendaja väiteid, vaid väljendab oma seisukohta asjasse. Analoogia argument. Analoogia on üks inimmõtlemise kõige tavalisematest argumentidest. Analoogia taustaks, selle üldisuse seletuseks on universaalsuse põhimõte. Mõtlemises püütakse üksikjuhtumitelt üle minna üldisele
5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist. Keelel on oluline osa ka inimese identiteedi kujunemisel nt nimi. Keelevõime ei ole seostatav mingi konkreetse piirkonnaga ajus. Igal in on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad, tähendused mis on ajus alaliselt esindatud. Loomulikul keelel on üldistusvõime in teavadvuses on sadu tuhandeid sõnu , kuid kasutavad vaid kümnendikku neist aktiivselt. · keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid
võimalik olukorra muutmiseks ette võtta. Vaadatakse üle säilitusprobleemid, lahendused, soovitused, kehtestatakse prioriteedid, töötatakse välja taktikalised ja operatiivplaanid. Säilituskava koostamise eesmärgid: · näidata ära tegevused, mis on vajalikud institutsiooni üldiste säilitusalaste eesmärkide saavutamiseks · luua ühtne alus otsuste tegemisele · suurendada juhtkonna haaratust ja arusaamist säilitamisest, · suurendada kõigi töötajate säilitusalast teadlikkust · säilitamise efektiivsem organiseerimine, integreerimine institutsiooni Säilituskava koostamise olulise osa moodustab teabe kogumine, mille käigus vaadeldakse teavikute seisundit ja keskkonnatingimusi. Info digiteerimise eesmärgid raamatukogudele Informatsiooni digiteerimine võib olla: · säilituseesmärgiga, · kasutuseesmärgiga,
ühismomenti/etappi. Õpilane … • jälgib kuidas meister (st õpetaja) lahendab ülesande. • saab õpetajalt abi kas harjutamisel või juhendamisena ülesande iseseisva sooritamisoskuse omandamisel. • saab abi õpitava põhiolemusest arusaama kujundamiseks. Õpingutes edasiminekul abi ja toetus (scaffolding) järkjärgult vähenevad. • teadvustab õpitut sõnastades – väljendab sõnaliselt oma arusaamist õpitavast (protsessidest ja sisust). • mõtleb ja analüüsib (reflekteerib) oma õpingute üle • saab õpetajalt innustust uute lähenemiste katsetamiseks 11. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe. Vt eelmist küsimust. 12. J. Bruneri vaated õppimisele (tema arusaamad õppesisu valikust ja eri vanuses õpilaste õpetamisest) ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. Bruneri arvates toimub õppimine kõige paremini suunatud
Lääne neiu ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Et selles äärmiselt kirevas õpilaskogus saavutada vastastikkust arusaamist, koostöövaimu või teatavat kokkukuuluvustunnet, oli tarvis Laikmaa-taolist tugevat isiksust ja tõelist entusiasti. Ta suutis end nende nii erinevate inimeste seas maksma panna mitte üksnes oma vaieldamatu erialase autoriteediga, vaid samavõrra ja vahest enamgi oma innustuse, esinemislusti, suhtlemise sundimatuse ning nakatava huumoriga - inimliku kütkestavusega. Elav osavõtt kursusest julgustas Laikmaa muutma selle 1903. a. sügisest ateljeekooliks.
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu
Võrdsuse seaduse valguses meie hukkamõist peegeldab hukkamõistu võrdses mõõtmes. Karma ülevaade, mis su enda poolt tuuakse pärast surma su juurde on tingimuseks elamaks kolmandas dimensioonis. 61.Mittekiindumuse seadus. Endasse kiindumus loob karmat ja mittekiindumine hajutab karmat. Mitte kiindumine endasse on võimalikuks tehtud sellega, et mina põhiolemus on Tühi. Mina ei eksisteeri kui iseseisev üksus. Täielik sisust arusaamine vajab mõttes arusaamist, aga paljas arusaamine tühjuse mõistest ei vii vabanemisele. Paljud meetodid on inimestele välja töötatud aitamaks saada vabastust. On olemas kahte liiki meetodeid: "mittekiindumuslik käitumine" ja "vaimne treening". Läbi usina nende meetoditega tegelemise võib inimene end vabastada karmalistest sidemetest. Valgustatus on reaalne ja kättesaadav. 62. Mittesekkumise seadus. Seadus puudutab inimeste individuaalseid õigusi ja ühiskonna situatsiooni pigem
aeg Tee kõne ajal märkmeid Tähtsad kokkulepped fikseeri täiendavalt kirjalikult 3.3 Kliendi vajaduste selgitamine Kui helistate kliendile küsimaks lisainfot eelnevalt püstitatud probleemi, esitatud tellimuse osas või loote uue kontakti, siis on oluline selgitada välja kliendi ootused. Kuulates aktiivselt ja tehes märkmeid püüdke selgeks teha, milline kliendi ootus on. Täpsustage oma arusaamist ja kliendipoolsete soovide prioriteetsust. Müügivestlust ei alustata enne vajaduste selgitamist! Jäta kliendile mõtlemisaega 4 sekundit on piisav. Küsi lihtsaid küsimusi sidumata ühte lausesse mitut küsimust. Ära küsi otseselt suunavaid küsimusi, mis annaks Sulle küll sobiva vastuse, kuid muudab vestluspartneri umbusaldavaks ja soodustab tema tõrjuvat olekut. Näiteks: "Miks Te arvate, et Lennart Meri on parim president?" Oluline on kliendi tegelik suhtumine. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
