Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitatatakse ülesannete ehk funktsioonide järgi (taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine). Psüühika ülesanne üldisemalt on organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast, millest tulenevalt võib psühholoogiat ka teadvuse uurimiseks nimetada. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma ehk peegeldama ehk reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja to...
kunagi 100% kindel olla, et ,,pihitud saladused" ei jõua kellegi kolmanda isiku kõrvu. Suurimaks raskuseks ning takistuseks pean ma oma hirmu, et pean kellegis pettuma. Kuna olen üsna sinisilmne ning noor tütarlaps, kasutatakse seda aeg-ajalt ära. Ning tänu mitmele pettumusele on tekkinud minus kartus, et taoline olukord võib korduda, kus mind on reedetud. Üritan seda probleemi vältida, seades need tunded endas tahaplaanile, kuid paratamatult käib tuletab alateadvus mulle meelde, et targem oleks karta, kui kahetseda. Rõõmsameelsust loetakse isiksuse positiivseks küljeks, kuid olen avastanud, et minu puhul jätab see inimestele mulje, et olen võlts ning pealiskaudne. Pidevalt naeratades ning nalja visates olen saanud hiljem vastukaja, et seda peetakse hoopis võltsiks pealispinnaks. Sokeerituna sellest kuuldes, kadus koheselt naeratus näolt, kuid järele mõeldes leidsin, et ma ei tohiks lasta sel end kõigutada
ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaootiline,MJ aitab selgitada Rahva- ja kunstmuinasjutt Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõpp enamasti õnnelik. Kunst-/autorimuinasjutt autori poolt kirjutatud, sageli allegoorilise v sümboolse sisuga.
hääbus. See sai alguse põhiliselt sisemiste vastuolude pärast. Dadaistide jaoks on kõige olulisem märksõna juhus. Sürrealism Tuleneb prantsuse keelest. Tekkis 1919 a, Prantsusmaal, futurismi ja dadaismi aluspõhjal. Mõiste võttis kasutusele Apollinaire. 1924 oli sürrelaistide koolkond täiesti välja kujunenud. Juhiks sai Andre Breton. Sürrealismi on mõjutanud Sigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus, mille järgi loomingu lähtealuseks on alateadvus, unenäod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid. Nad kasutasid automaatkirjutamise meetodit. Nad tahtsid oma loominguga muuta suhtumisi, nt suhtumine erootikasse. Eristada saab kolme etappi: 1. 1919-1932 automatismi ja teadvuse vool (täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist). 2. 1930'ndad Sihilik juhus ja must huumor (periood, kus suudeti siseneda alateadvuse transi, seda tehti maagiliselt, läksid ise meelega sinna transi kui kõik mis pähe tuli oli
Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tä...
vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED: Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus. Isiksuse struktuur – teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt. Id, ego, superego. Kolm osa, pidevas vastuolus. Isiksuse areng – psühhoseksuaalne areng. Isiksusse tekivad teatud omadused. Ärevus – norm ja patoloogia. Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi
....................6 keskkond............................................................................................................................7 ühtne tegevus.................................................................................................7 motiveerimata käitumine..............................................7 saavutamisse võimalikkus...........................................................7 tegelikkus ja alateadvus........................................................................7 kõrgemate inimeste motivatsioon............................................................8 vajadused..........................................................................................8 Haapsalu 2009 Motivatsioon inimeste vajadused jagunevad...........................
Flegmaatik-Emotsionalselt stabiilne, inrovertne ning närviprotsessid on tugevad, väheliikuvad ja tasakaalustatud. Aeglane kõne, vähe sõpru, kuid usaldusväärne, vastupidav töömees Melanhoolik-Neurootiline introvertne ning närviprotsessid nõrgad. Ta kardab ülesandeid ette, ei julge uuesti katsetada kui ebaõnnestub. 33.Freudi isiksuse struktuuri kolm komponenti: 1. miski ID/ IQsündides kaasa- on inimeste tuliste tahtmiste katel, alateadvus mille keskmeks on sugutung ehk libiido . 2.ülimina/Super-ego- inimese moraali alus, südametunnistus. Kui rikutakse Ülimina nõudeid siis tekib süütunne. Ülimina kujunen vanemate ettekirjutuste põhjal. Hakkab arenema eluaastal , kujuneb välja11 eluaastaks 3.Mina/ ego kui teadlik lähtealus. See on vahelüli tegeliku maailma ja miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Hakkab arenema 6 elukuul , kujuneb välja 3 eluaastaks 34
Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani. Kõige madalama tasandi nimetas ta id'iks. Suupärasemalt kutsutakse seda alateadvuseks. See on inimisiksuse "loomalik" osa, milles tegutsevad niisugused tungid, millest meil endil pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et püütakse lahti mõtestada oma unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Sellega tegelebki Freudi rajatud psühhoanalüüs. Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja mõtleme, sageli üpriski arukalt. Siin toimib reaalsusprintsiip: olgu küll, et tahan kohe ja praegu, aga nii võin veel kõik ara rikkuda... hoopis tõenäolisemalt jõuan sihile siis, kui suudan hetkel oma soove talitseda... Ego on seega alateadvuse kontrollija ja vaoshoidja.
Psühhoanalüütik, arvas, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib väljenduda lihtsa nälja või seksi sooviga, neurootiliste sundlustega nagu näiteks viha, või hoopis artisti või teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama. Nii on need motiivid enamasti ainult kaudselt uuritavad ja kättesaadavad. Lapse sotsiaalne areng
- E. Erikson lõi psühhosotsiaalse arenguteooria – põhineb praktikal, areng on stadiaalne ja oma arenguülesannetega, mida tuleb täita, et edasi liikuda. Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mis arendavad isiksust. Kui konflikt jääb lahendamata, saab seda teatud määral hiljem kompenseerida. - C. G. Jung lõi ANALÜÜTILISE PSÜHHOLOOGIA (pöörab peamist tähelepanu patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Inimese alateadvus koosneb isiku enda alateadvusest ja tema eellaste alateadvusest. Jaotab inimesed introvertideks ja ekstravertideks. BIHEIVIORISM (seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust) - loojaks J. B. Watson (1878-1958) - sisend – must kast (aju, vaim) – väljund. Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas, vaid ainult jälgida käitumist.
Oidipuse kompleks On arenguhäirest tulenev kompleks, mille puhul meessoost täiskasvanul on tungiv alateadlik soov ,,omada" oma ema ja kõrvaldada põhirivaal, e. isa. Oidipuse kompleks on väikeste poisslaste varajases arenguetapis normaalne, vastavalt tüdruklastel on nn. Elektra kompleks. Väikelaps kiindub enam oma vastassoost vanemasse ja mingil perioodil ,,rivaalitseb" samast soost vanemaga tähelepanu nimel. C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses. Jung ei keskendu oma psühholoogia-alastel analüüsidel mitte üksikisikule, vaid kollektiivsele alateadvusele. See on omane kõigile indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuste algeid. Kollektiivne alateadvus on mingi kollektiivi kogu ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat.
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liik...
Milline probleemilahendusstrateegia aitab seda ülesannet lahendada? Millal on pool taevast kaetud kell 11 strateegia tagantpoolt ettepoole lahendamist alustasin lõpust. 6. Miks ei ole analoogiate kasutamine alati probleemide lahendamist soodustav? Tekitab naiivset mõtlemist. Kitsendab vaadet. Et oleks kasu, tuua sarnaseid näiteid antud probleemile. 7. Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine (inkubatsioon) võib lahenduse leidmist soodustada? Alateadvus saab rahulikult seda probleemi analüüsida. Kui aeg möödub, siis seosed muutuvad häguseks ning nii saad keskenduda probleemile. Järeldamine 1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) . mitmete näidete abil. · Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest 2
Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ei aima, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud selliseid olukodi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvariandid mul üldse on, siis kaalun, millised on iga võimaluse head ja vead ja siis teen valiku, mis on mulle endale kasulikum
Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Kuid inimene ei teadvusta ka ärkvelolekus kõike. Näiteks ei mõtle me oma kehas toimuvatele protsessidele. Peale selle võib osa teadvustatud tegevusi muutuda teiseks loomuseks ja me ei teadvusta neid enam. Seni ei ole veel teada saadud, kuidas täpselt on aju ja teadvus seotud, aga aju mõjutamisega kaasnevad muutused teadvuse seisundites
ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine # Alateadvuslik 1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido. · Surma instinkt - agrssiivsus, hävitamise vajadus. Ühiskond on alati instinktide vaenulik. Surub neid alla. Selle tagajärjeks on neuroos. Kõik on instinktid. 20. sajani algupoolel oli see väga populaarne teooria. Sublimatsioon - instinktide suunamine (füüsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise faasita). Instinkte on võimalik suunata näiteks kunsti loomiseks
Nagu Ibsenile kohane on südmuste sõlmituspunkt minevikus. Tegelaste käitumist juhivad kunagi sõlmitud suhted ja tehtud teod. "Nukumajas" tiirleb pinge võltsitud allkirjaga paberi ümber. Tegelaste saatus ja tulevik on justkui ette määratud mingite kunagi juhtunud asjade kaudu. Siiski ei ole see tunnetamatu ettemääratus, vaid keskkonna sundus, antud näidendis ajas vaesus allkirja võltsima. Tegelased ei saagi nagu ise otsustada, mida teha, nende alateadvus teeb seda nende eest. 3. Pealkirja sümboolika Peategelane Nora on olnud terve oma elu justkui nukk. Elades koos oma isaga, tegi ta kõike, mis vanem soovis. Kolides kokku oma mehega, oli ta saanud nagu uue peremehe, jätkus elu uues nukumajas. Ta uskus, et teda on lihtne armastada, sest ta täitis käske. Lõpuks ei suutnud ta enam seesugust elu taluda, ta mõistis, et temal kui naisel on ka õigus elada oma elu väljaspool nukumaja.
Seda eirati suurelt kahelt poolt inimmõistuse uurimisvahendina ja ka teraapiameetodina patsientide ravimisel. Pierre Janet Samas leidus ikkagi veel asjatundjaid, kes jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks nendest oli prantslane Pierre Janet (1859 1947). Ta jõudis järeldusele, et see, mida ta nimetas alateadvuseks, on pidev seisund, mis eksisteerib koos teadvusega. Janet väitis, et hüpnoosis kogeb mõistus kahestumist. Sügavas transis saavutab alateadvus tegeliku kontrolli. Ning Janet uskus hüpnoosi kasulikkusesse. Aastal 1919 aga ta tunnistas, et see teema on unarusse jäetud, kuid ennustas, et see võib ühel päeval muutuda taas tõsiseks uurimisvaldkonnaks. Clark Hull Järjekordne asjatundja, kes säilitas huvi hüpnoosi vastu. Ta oli ameerika psühholoog Boris Sidis ja oli mõjuka raamatu ,,Sugestiooni psühholoogia" (,, The Psychology of Suggestion", 1898) autor.
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Sib...
Näed unes, et kaotad hambad Kas sinu elus on praegu raske, sulle stressi tekitav olukord, mida lahendades võib lausa hambad murda? Näed unes, et lendad Klassikaline näide sellest, kuidas erinevate isiksuseomadustega inimeste puhul on samal unenäol erinevad tähendused. Kas oled muutunud unistajaks ja kaotamas kontakti reaalse eluga? Või oled väga kõrge enesehinnanguga? Või vastupidi, tunned, et sind ei austata piisavalt ning sinu alateadvus sosistab: "Vaadake kõik, ma oskan lennata!" Võib ka tähendada, et vajad elus rohkem kindlust ja tugevat kätt, mis sind igapäevaelus toetab. Näed unes, et oled kuhugi kinni kleepunud ega suuda end lahti rebida Kas su elus on praegu olukord, millega sa rahul pole ja mida sooviksid lahendada? Näiteks vaevavad probleemid tööl või elukaaslasega. Näed unes inimest, kellega pole enam aastaid suhelnud Tõenäoliselt on ses inimeses omadusi, mida imetled
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad...
välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamuinasjutt, kuigi see ei allu rahvamuinasjutu seadustele. lRahvamuinasjutt on kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste
või puudutusega. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes hakkas esimesena tegelema 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid. Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson. Tema olulisim väide oli see, et alateadvus on eneseravimiseks mõõtmatult võimas vahend. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi olemus Hüpnoos (hypnos - uni kreeka keeles) on meele muudetud seisund ehk kunstlikult esile kutsutud teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sugestioonile ehk sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004)
Siiski ilmnenud ka lokalisatsioon: · Mõeldes visuaalselt esitatud materjalidele aktiveerub peamiselt kuklasagar · Tegeledes keeleliste ülesannetega rakendatakse keelekeskusi (Broca ja Wernicke alad) · Prefrontaalse ajukoore tähtsus Kognitsioonid ja teadvus (consciousness) · Teadvuse mõistmiseks tähtis mõista ka seda, mis toimub väljaspool teadvust · Tajumine ilma teadlikkuseta pimenägemine · Ambivalentsuse mõistmine: · Automaatne tegutsemine ukse lukustamine Kas alateadvus või ebateadlikkus? Milleks teadvust ja teadlikkust vaja on?Teadvusevälised toimingud on kiired ja efektiivsed, toimuvad automaatselt · Teadlikkus võimaldab paindlikku tegutsemist, seotud tahtliku käitumisega
Levib 1916-1924.Absoluutset vabadust taotlev vool, igaüksteeb mida tahab.Dada manifestis kirjas: Kõik on absurd. Elu ja kunst on mõttetud. Elu tuleb muuta absurdiks. Sürrealism (ülirealism). 1924.a. ilmub sürrealistide manifest A. Bretonilt:Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis väljendab mõtte tõelisi käike ilma mõistuse kontrollita, arvestamata religioosseid, eetilisi, esteetilisi või muid sellesarnaseid kriteeriume. Kultuuri loomise aluseks on alateadvus (vihje S. Freudile). Iseloomulik absurdi, unenägude,hallutsinatsioonide kujutamine. Nimi pop kasutusele võetud arvatavasti kunstikriitik R.Alloway poolt 1954-56. Aluseks Richard Hamiltoni kollaaz "Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks!"GAG, Marju Liidja, 2005 Pop-kunstis (popular art) on rõhk tarbimisel, massikultuuri uuel esteetikal. Kunstnikud hakkavad teadlikult kasutama kommertsmaailma elemente. Pop sünnib paralleelselt Ameerikas (läbi neodada) ja
tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult täpselt edastama. Unenovell. Tekst paberil Peategelane noor arst, kes arvab, et tema naine teda petab, tahab teada, kas on nii. Jälitab läbi öiste Viini tänavate teda, külastatakse veidraid kohti ja kummalisi isikuid. Stseenid vahelduvad kohati väga kiiresti. Puuduvad stseenidevahelised üleminekud. Tunne, et ei saa midagi mõjutada, stseenid on omavahel assotsiatsioonidega ühendatud. Alateadvus, nagu tahaks aga nagu ei tahaks ka. Stseenide kiire vaheldumine. Tunne, et on osaline mingis filmis aga ei suuda mõjutada, mis toimub. Leutnant Gustl Algab stseeniga teatris, Gustl on seal, vaatab, tüdinult. Järgmisel päeval on duell, mõtleb juba sellele, et ehk on ta homme juba surnud. Kui tükk lõppeb läheb välja, pagariga vahejuhtum, Gustl arvab, et see on ohvitseri au haavamine. Et seda päästa peab pagari tapma või iseennast. Tahab end tappa, tegelt ei taha
meisterlikkkusega neid signaale saadetakse, seda suuremad on võiduzansid. Kuid väga kaua ei saa liigutusi matkida, sest keha hakkab üsna pea tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes. 4.1 KÄTE KASUTUS Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge
hädavajalik selleks, et elu jätkuks ja võib olla ka surmaallikas ja kui kohtame absoluutsest teist, me ei tea,milline ta on. Teine pole lihtsalt inimene, kes tuleb vastu (temaga ei tule seksida või kohe surma saada läbi tema) · Ricoeuri üks tähtsamaid teoseid on ,,Mina kui Teine". Mina ja teine pole absoluutne. Ma ei tunne iseennast, minus on võõras (alateadvus Freudi järgi), pealegi see teine, mis on meie sees: freudi järgi see alateadvus, kus on sugu ja sünd ta nimetab seda elujõuks e libiidoks(minu sees on ta võõres, ma ei tunne teda, aga ta juhib mind, suunab sugu ja surma suunas) Kuidas need asjad on minu sees? Nad tüürivad läbi mingisuguse kommunikatiivse akti(mina ei märka), aga tegelikult saadab alateadvus mulle signaale. Ma ei märka teda , sest 1) libiido kasutab keelt, mida meie ei tunne, aga samas tunneme ka. See keel räägib meiega, kui oleme teadvuses
4. LÕPETAMINE (7-8 intervjuu): lõpetamise otsus, koostöö meenutus, edusammude kokkuvõte, valmisolek tulevikuks. VI. PSÜHHODÜNAAMILINE MUDEL Kirjandus: FREUD, Sigmund (1999) Inimhinge anatoomiast, TÜ Kirjastus Psühhodünaamika (PD) - inimpsüühikas toimuv liikumine mõjutab inimese käitumist samavõrd kui keskond ning psühholoogia ja käitumine omakorda mõjutavad keskkonda Freud: psühhoanalüüs - tungid käitumise peamised mõjutajad: NB PSÜÜHILINE DETERMINISM + ALATEADVUS (kaasaeg: rohkem sotsiaalse keskkonna mõju- egopsühholoogia, sotsioloogia, sotsiaalne roll) Alateadvuses (AT): vastuolu tunnete ning käitumise ja uskumuste (mõtete) vahel: psüühika ei lase sel juhul mõtetel taadvustuda ja need surutakse AT-sse ning jäävad sealt käitumist mõjutama -VÄLJATÕRJE Inimarengus surve vajaduse (toit, seks jne) rahuldamiseks - see tekitab pinge (libido), mis on energiaallikas tegutsemisele eesmärkide saavutamisel.
foobiatest ja halbadest kommetest ning kontrollida sõltuvusi. Hüpnoterapeut ei saa inimest panna ütlema või tegema asju, mida too öelda ja teha ei taha. Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi– ta õpib, kuidas oma meele üle rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda. Teadvusest saab alati mööda minna või seda mujale juhtida. See lubab alateadvusel domineerida seisundis, mida nimetame hüpnootiliseks transiks. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste panipaik. Seda mõjutades saame muuta oma alateadlikku reaktsiooni meid ümbritsevale maailmale. Nii juhtubki, et hüpnoosi ajal- muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi. Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis 7
Inimese psüühikal on mitu ,,kihti". Kõige ülemises ,,kihis" elame oma igapäevast elu: teeme otsuseid, suhtleme, õpime jne. See on meie psüühika teadlik osa ehk teadvus. On aga mitmed teised ,,kihid", millest me ei ole teadlikud, mille üle me väga harva mõtleme, kuid mis meid kogu aeg mõjutavad. Need on seotud meie elu alateadliku osaga: meie tunded, arvamused ja tegevused, mida me põhjendada ei oska. See on alateadvus. Üsna paljut sellest ei tahagi me teada või oska tahta, sest see on teadmine oleks harjumatu. Alateadvuses on olukorrad ja käitumisviisid, mis mingil põhjusel kutsuvad meis esile tugevaid negatiivseid tundeid: hirmu, kurbust, ahastust, süüd, häbi väljapääsmatus-ja alaväärsustunnet jms. Neid tundeid on lihtsam vältida või põhjendada meile sobival viisil. Uimastite mõjul vabaneb inimene negatiivsusest. Seetõttu kaob vajadus oma käitumist seletada. (1)
kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on aja ja ruumi suhted. Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine
Teine põhjus oli üks ,,sürrealistlik akt": Dali näitas novembris Andrè Bretoni ümber koondunud prantsuse sürrealistidele üht harduspilti Jeesuse südamega, millele ta oli kirjutanud: ,,Mõnikord sülitan ma lõbu pärast oma ema pildi peale". Isa sai sellest ajalehest teada ja pidi pildis nägema oma surnud naise solvamist. Dali kaitses ennast: ,,Unenäos võid teotada inimest, keda elus jumaldad, ja unes võib näha, et oled oma ema peale sülitanud." Unenägu, alateadvus, on vastuoluline ja vägivaldne. Vastu ootusi ei tulnud kunstnik mõne nädala pärast isa juurde andeks paluma, vaid tegi seda alles kümne aasta pärast, olles siis juba tunnustatud maalija ja kangelane. Kuid Freudi ühe tsitaadi järgi, millega Dali 1964. aastal oma ,,Geeniuse päeviku" üht peatükki alustab, saab kangelaseks ainult see, kes ,,hakkab vastu isa autoriteedile ja sellest jagu saab".
inimestega tutvudes. Inimesed väljendavad end kirjalikult avatumalt ja otsekohesemalt. Suurenenud intiimsus koos kohese rahuldusega tekitab tugeva ja kiirendatud intiimsuse kogemuse (Greenfield 2005:38, 39). Interneti kasutamisel tekib lõpetamata protsessi tunne. Inimestel on kalduvus mäletada ja meenutada neid sündmusi, mis on mittetäielikud ja lõpetamata. Tekib soov nende lõpetamata ülesannete juurde naasta. Alateadvus, püüdes informatsiooni täielikult töödelda ja kontrollida, pöördub olukorra juurde tagasi, kuni see on lõpule viidud. Internetis on aga lõputud võimalused informatsiooni leida, näidata ja rääkida. Tekib 6 tunne, et ei suudeta kunagi küllalt teha ja olukorda valitseda. See paneb aga tagasi pöörduma, et saavutada kontroll olukorra üle (Greenfield 2005:40, 41). Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi
kubism- konstutiivse selguse taotus,esemelete ja olendidele välise kuju taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Kasutati kolaazitehnikat. Kirjanduses väljendus teoste ülesehitusus. dadaism- sümboliseerib ürgset suhet maailmaga.Vabanemine normidest ja mõistuse kontrollitud teose ülesehitusest. Kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsioone,ühendasid seosetuid sõnu. sürrealism- tähtsal kohal alateadvus ning vabad, spontaalselt tekkivad assotsiatsioonid. vastandus ratsionalismile.kirjandusnähtud kui psüühiline automatism. Kirjanik ei pea arutlema. imazism- tähtsustai täieliku teema- ja vormivabadust. Vabastamine sõnarohkusest,loomingus palju vormi uuendusi ja vabavärsi kasutamine. Püütakse täpsustada luulekujundit. 23. Millise suuna esindaja on Gillaume Apollinaire ning milles seisnes tema luuleuuendus? Sürrealism
vaimsed võimed (sõnaosavus, matemaatiline võimekus), iseloom (kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (loodusearmastus, kord). Isiksusomadusi ja oma vaimseid võimeid saab mõõta nii isiksustestide kui ka intelligentsustestidega (Bachmann ja Maruste 2008). 2.1. ISIKSUSE TEOORIAD 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks on see, et mis on inimest liikuma panev jõud. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Temperamenditüübid: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Samuti on loodud "Suure viisiku" teooria, mis koosneb 5-faktorilisest isiksusomaduste käsitlusest: ekstravertsus, seltsivus, kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
lähitulevikus ees mõni proovilepanekuga seotud olukord. Kui jah, siis on uni selgesõnaline üleskutse usinamalt õppida ja olukorraks paremini ette valmistuda. Suurem osa sellistest olukordadest on siiski metafoorsed, näidates, et me võime tunda, et elu paneb meid proovile ja et me kardame, et ei saa hakkama. 8.5 Hammaste kaotamise unenägu Kui näete unes, et kaotate hambad, kontrollige kõigepealt, kas teie hambad ikka on korras, soovitab Faraday, kuna alateadvus võib meid hoiatada hammaste halva seisundi eest. Kui teie hambad on korras, mõelge kõigepealt sellele, millistele tunnetele unenägu viitab: on see maine või eneseteadvuse kaotamine, nõrkus või hirm. 8.6 Raha ja väärisesemete kaotamine 10 Kui kaotate unes raha või mingi väärtusliku eseme, kontrollige hommikul esimesena, kas need ikka on alles
· looja Num, Väinamöinen, kotkas, ilmaneitsi · inimene on loomast tekkinud o egiptus 4 · algul polnud midagi · maa tekkis mõtte jõul · looja Jumal Ra · inimene tekkis looja pisaratest selgita arhetüübi mõistet ja too näiteid arhetüüpsete tegelaste kohta o arhetüüp inimese kollektiivne alateadvus ehk inimkonnaühise kogemuse algkujutlus o nt. Saabastega kass kavalus, äike viha, nipernaadi rändamine, james bond kangelane piibel o Iiobi raamatu sisu · E o Ideestik · T o Kirjanduslik väärtus · Stiil erineb ülejäänud piiblist ägeduse ja meelekibeduse poolest · Kasutakse tegevuse dramaatilist astmestamist · Luuakse karakteripinge · Tekstis on nii eepika, lüürika kui ka dramaatika elemente
Joseph Thompson avastas elektroni. 1905.a avaldas juudi soost Sveitslane Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria (universumi seaduspärasustest); et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. 1905.a hormoonide avastamine. 1908.a mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduse vallast süüfiliseravimi leiutamine. Sigmund Freudi psühhoanalüüs 1900.a. Tema teooria põhialused, mille tuumaks oli alateadvus. KIRJANDUS JA KUJUTAV KUNST Esimesed Nobeli preemiad määrati ja jagati välja 1901.a. üheks kõige laiemalt huvipakkuvaks preemiaks kujunes Nobeli kirjandusauhind. 1910.a paiku ilmus kirjandusse uus vool ekspressionism. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses juugendstiil, mis asetas rõhu ilule (Gustav Klimt). MUUD KUNSTI- JA KULTUURIVAÖDKONNAD Maailma muusikapealinnadeks Pariis ja Viin. Tuntuimateks heliloojateks olid või kujunesid Claude Debussy
SISSEJUHATUS Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, siis hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada. Kui ta neid võimalusi otsib ning leiab, et üks on see õige ja võib viia soovitud eesmärgini, on ta motiveeritud. Ta loodab, et jõuab sihini ning hakkab enesekindlalt tegutsema. Sellised protsessid on meie elus igapäevased. Tihti me isegi ei mõtle neile, vaid tegutseme nö alateadlikult. Me toimime nii, et end lõpuks teostada ning jõuda eesmärgini. Väidan, et motivatsioon, alateadvus ja eneseteostus on omavahel tihedalt seotud. 4 1. MOTIVATSIOON Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunneb vajadust, mis on rahuldamata, hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada (2: 126). Motivatsioon on ka üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Taolisi
kalduvus kuritegevusele on täheldatav praktiliselt kõikide inimeste juures. Freudi psühhoanalüütilise kontseptsiooni rakendused kriminoloogias seonduvad peamiselt kriminaalse käitumise motivatsiooni uurimise ja seletamisega. Oldi 5 seisukohal, et kuriteos realiseeruvad inimese amoraalsed instinktid ja tegu toimub tänu sellele, et inimese alateadvus väljub nö. superego kontrolli alt. Arvati, et valdav osa kriminaalse käitumise motiividest langeb kokku tavainimese soovide ja püüdlustega. Erinevus on ainult selles, et kurjategija erinevalt tavainimesest ei kontrolli ega suuda talitseda oma alateadvuse tunge (Raska 2002) Tähtis roll kriminoloogia arengus oli ka sotsioloogilisel koolkonnal, mis 20.sajandi alguses Ameerika Ühendriikides jõuliselt arenema hakkas. Sotsioloogiline koolkond arendas mitmeid uusi kontseptsioone kuritegevuse
3. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas - biblioteraapiline mõju lapsele; lapse maailmanägemus on kaootiline = ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb; vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt = muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi; mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater; kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada = tähtis on TUNNE!; lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi = muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus,
suuremad on võiduzansid. Kuid väga kaua ei saa liigutusi matkida, sest keha hakkab üsna pea tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. (1.Lk: 18). Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes (1.Lk: 18). 4. NÄOILME Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine
aspekte, mis ilmnevad katsetulemustena. Vältimatult tekivad raskused ja näivad falsifikatsioonid. Kui raskused lähevad käest ära, tekib kriis. Kriis lahendatakse, kui tekib täiesti uus paradigma, mida hakkab pooldama üha rohkem teadlasi, kuni vana paradigma hüljatakse. See katkestus on teadusrevolutsioon - seisneb selles, et teooriat vahetab teadlaskogukond tervikuna, nii et jäävad üksnes vähesed teisitimõtlejad, kes uuest teadlaskogukonnast välja jäävad. Kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus on Carl Gustav Jungi õpetuse järgi inimese alateadvuse kõrval teine alateadvuse vorm, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on kõigil inimestel enam-vähem ühesugune. Ehk mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab
inimene - keegi kellel puuduvad kõrgemad püüdlused. N põlastas keskmist inimhulka. Kodanlast. Tasakaalukust, korrastatust. N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas? Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on individuaalne aga mitte unikaalne (struktuurilt on korduv) Jung-kollektiivne alateadvus. Freudi meelest ei ole kollektiivset alateadvust. Teadvuse kaudu on inimene suhtes maailmaga. Kogu energeetika on seotud alateadvusega (instinktid, tungid jne). Roll maailmas on tsenseerida seda, mis mitte teadvusest tuleb. Reaud uurib inimese vaimu. Psühholoogia seisukohalt on ta aegunud. Descartes. kuidas inimene maailma tunnetab Idee: "kahtle kõiges". Me võime kõigest valesti aru saada. "Mina olen". Me ei saa kahelda iseeneses - selles subjektis kes kahtleb. "Mõtlen, järelikult olen".
Tuli välja huvitava hüpoteesiga pärilik ei ole mitte üksnes geneetiline materjal, vaid ka teatud rudimentaarsed tajumuselid arhetüübid. See seletab sarnaste ideede esinemist üksteisest täiesti sõltumatutes kultuurides. Paljud suhtuvad Jungi ideesse ettevaatlikult, ent sisimalt pole see radikaalsem kui moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest. Individuaalne alateadvus on see, mis seondub konkreetse inimese elukogemusega. Individuaalsest alateadvusest veel sügavamal on kollektiivne, see seob
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
