Kunsti suunad (0)

KUNSTI SUUNAD

Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti, mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Jagatakse ajaliselt:
1) 1-3.saj. - on peaaegu ainsateks kunsti viljelemise paikadeks maa-alused koopad e katakombid , mille seintesse maeti surnuid. Kristlased on sel perioodil tagakiusatavad.
2) 4-6. saj. – seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste rooma usunditega (4.saj.) sai
võimalikuks kunsti viljelemine avalikult. Hakatakse ehitama esimesi kirikuhooneid, eeskujuks kirikule leiti kõige sobivam olevat rooma kohtu- ja koosolekuhoone tüüp – basiilika.
Romaani 8-11 saj. arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati reljeefe. Kirikutes kasutati ka maalitud ornamentikat, freskosid. Eestis on selle aja ilusaimaks näiteks Valjala kirik Saaremaal.
Gooti kunst 12-16 (kohati) saj.
Kui romaani arhitektuur on raskepärane ja sageli silmatorkavalt range, siis gooti arhitektuur on lendlevalt graatsiline.. See sai võimalikuks tänu uutele konstruktsioonielementidele, mis võimaldas seintesse rajada suuri teravate kaartega aknaid. Gooti maalis ja skulptuuris kohtame samuti peeneid, sageli väljavenitatud proportsioonidega figuure ja voolavat elegantsi. Nagu romaanika , nii seisis ka gootika peamiselt kristliku kiriku teenistuses, kuigi sel oli ka ilmalik väljund, eriti siis, kui tekkis õukonnastiil, mida tuntakse rahvusvahelise gootika all, mis oli sageli äärmuslikult luksuslik ja tellitud varakate ja haritud patroonide poolt. Kunstnikud Giotto, Simone Martini,
Renessanss algus 14.saj.
Tähendab taassündi ja see idee pärinevb Itaalia poeedilt Petrarcalt. Kuigi klassikalised tekstid olid olulised kogu keskaja vältel, uskus Petrarca , et tema ja tema kaasaegsed on taaselustanud kreeka ja rooma ideaalid ja mõtte pärast kultuurilise seisaku perioodi. Lisaks intellektuaalsele taassünnile õitses ka Itaalia linnriikide majandus. Kunstis oli endiselt ülekaalus religioosne teema. Maalid olid veenvalt ruumilised, figuurid heade proportsioonidega ja emotsionaalsed .
Kunstnikest Fra Angelico , Botticelli, Michelangelo , Leonardo da Vinci, Raffael,Jan van Eyck ,
Barokk 16 saj.
Sünnimaa Itaalia.
Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit,
eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias , Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka
Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond.Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja
Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri
arvestav.Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus , liikumine, lopsakus
(küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor.
Kunstnikud Rubens, Bernini, Rembrandt, Velazquez , Vermeer, Carracci , Caravaggio
Madalmaade 15-16. saj. kunsti iseloomulikud tunnused: Madalmaade kunstile iseloomulik palju tugevam keskaja mõju (usutemaatika olulisemal kohal, samuti sümboolika kasutamine), ei saa rääkida antiikeeskujudest naguItaalias. Kunst linnakodanike teenistuses, tunduvaltrahvalikum,
esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, mis sageli põimusid veendumusega inimeste patususest ja tühisusest. Olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal (altarimaal). Madalmaades võetakse 15. saj. kasutusele õlivärvid, mis andis erksavärvilise tulemuse ja võimaldas hästi edasi anda ülipeeni detaile
14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon , keskaegne moraal . Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat . Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris.
15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine . 15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika –vasegravüür
• Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi.
• Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti.
• Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad ( siid , lakkesemed, portselan ).
• Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi
olema rõõmus ja meelelahutuslik.Seinu katsid õrnades Rokokoo interjöör. toonides maalingute,
lilleliste tapeetide või rohkete peeglitega puupannood. Pannoosid ümbritses ebasümmeetriline,
õhuline, väänlev taimornament koos merekarbimotiividega.Värvid ruumis olid heledad ja kerged
( roosa , heleroheline, taevassinine ja sidrunkollane).Rokai (eesti k. ka nimetusega orvand ).
C- ja S-kujuliste detailidega ääristatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis.
Klassitsism (lad. k. classicus – esmaklassiline) – 1760 -1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas
levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad:
1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu , Diderot).
2) Arheoloogilised väljakaevamised ( Herculaneum , Pompeji).
3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos “Antiikkunsti ajalugu”).
Romantismi tunnused.
Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest. Väärtuslikumad romantismi saavutused
maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust.
Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus. Pearõhk koloriidi
Realismi iseloomulikud tunnused: Juhtiv koht maalikunstil. Kõiki elu külgi püütakse kujutada
võimalikult tõepäraselt (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis – nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega .
1874 .a. eksponeeritakse C.Monet maali “ Impressioon . Tõusev päike.”, mille järgi saab vool
omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele. (Kunst tuleb viia loodusesse – loodus on tõde.) Tööd valmivad küllalt kiiresti, pintslitõmbed on lühikesed , koma -kujulised, kontuure välistavad. Lõid peamiselt vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses), kujutasid maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene, lillepilte ..GAG, Marju Liidja, 2005
Impressionistide jaoks oli oluline koht teadusel , eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitasid valgusja värviprobleemid (vari pole must, värvusetu pind, vaid värviline). Fotolik kompositsioon , poolikud kehad. Impressioniste mõjutasid W. Turner , Barbizoni koolkonna maalijad, 19. saj. jaapani gravüür. Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike
Neoimpressioniste huvitasid värvi- ja valgusmulje jäädvustamise tehnilised aspektid: nad kandsid
segamata värvid väikeste punktide või komadena tihedalt üksteise kõrval lõuendile, arvestades, et silmataju optilisel segunemisel tekib teatavas kauguses soovitud toon. Neoimpressionismi peaesindajad: Georges Seurat ja Paul Signac .
Postimpressionism (ld. post – pärast) ei ole vool ega stiil, on pigem rahvusvaheline kunstiliikumine, tahe luua uut kunsti. Tänapäeva moodsa kunsti ajalugu algab
postimpressionistidega. Postimpressionismi olulisemad esindajad panid aluse 20. saj. kunsti olulisematele arenguliinidele: Vincent van Gogh – ekspressionistlikule suunale; Paul Gauguin – monumentaalsele stilisatsioonile (süntetismile); Paul Cezanne – geomeetrilisele vormianalüüsile, kubismile.
Sümbolism oli kunsti- ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasid
(tõeline kunst on läbi legendide, müütide - mitte kujutada seda, mis on meie ümber). Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid, nagu sünd, surm, saatus, armastus, patt ..., nad kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne: kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt.
Abstraktsionism
Sünnib 1910 -20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal. Nonfiguratiivne ehk esemetu kunst. Maalikunsti subjektiivne väljendus , mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade, joonte. Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli.Olenevalt kujutatavast jagatakse: ekspressiivseksja konstruktiivseks (geomeetriliseks) abstraktsionismiks.
Abstraktsionism esineb ajaloos lainetena, tekib mitmel korral uuesti.
Dadaism
Dada kujuneb välja I MS käigus paralleelselt kahes linnas: Zürichis ( Šveits ) ja New Yorgis .
Levib 1916-1924.Absoluutset vabadust taotlev vool, igaüksteeb mida tahab.Dada manifestis kirjas: Kõik on absurd . Elu ja kunst on mõttetud. Elu tuleb muuta absurdiks.
Sürrealism (ülirealism).
1924.a. ilmub sürrealistide manifest A. Bretonilt:Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis väljendab mõtte tõelisi käike ilma mõistuse kontrollita , arvestamata religioosseid, eetilisi,
esteetilisi või muid sellesarnaseid kriteeriume. Kultuuri loomise aluseks on alateadvus (vihje S.
Freudile). Iseloomulik absurdi, unenägude,hallutsinatsioonide kujutamine.
Nimi pop kasutusele võetud arvatavasti kunstikriitik R.Alloway poolt 1954-56. Aluseks Richard Hamiltoni kollaaž “Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks , nii meeldivaks!”GAG, Marju Liidja, 2005 Pop-kunstis ( popular art) on rõhk tarbimisel, massikultuuri uuel esteetikal. Kunstnikud hakkavad teadlikult kasutama kommertsmaailma elemente. Pop sünnib paralleelselt Ameerikas (läbi neodada) ja Inglismaal läbi tarbimiskultuuri. Inglismaal eelistatakse kujutada figuure, tehnikana kollaaži (palju kasutatakse fotot ), Ameerika popi motiivideks suurlinna miljöö, massikultuuri nähud, neoonreklaam, koomiksid, pop- iidolid .