Motivatsioon (8)

Motivatsioon
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDŽ
Tervisejuht
Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu
MOTIVATSIOON
Referaat
Juhendaja : Kristiina Uuriko
Sisukord
sissejuhatus.........................................................................................................3
17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad ....................................................................................................4
holistlik lähenemine..................................................................................4
motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4
abinõud ja eesmärgid................................................................................................4
alateadlik motivatsioon...........................................................................................5
inimihade ühisus.........................................................................................................5
mitmesed motivatsioonid................................................................................................5
motiveerivad seisundid ...................................................................................................5
rahuldused tekitavad uusi emotsioone..........................................................................5 - 6
ajede loendamise võimatus...............................................................................................6
motivatsiooni klassifitseerimine põhieesmärgite järgi.....................................................6
loomade andmete puudulikkus........................................................................................6
keskkond............................................................................................................................7
ühtne tegevus.................................................................................................7
motiveerimata käitumine..............................................7
saavutamisse võimalikkus...........................................................7
tegelikkus ja alateadvus........................................................................7
kõrgemate inimeste motivatsioon............................................................8
vajadused..........................................................................................8
inimeste vajadused jagunevad.....................................................................9
motivatsiooniteooriad...............................................................................................9
maslow motivatsiooniteooria ..............................................................................10
freudi motivatsiooniteooria...........................................................................11 - 12
herzbergi motivatsiooniteooria........................................................12
põhivajaduse rahuldamine......................................................................12
sisemine ja välimine motivatsioon...............................................................................13
sisemine motivatsioon.............................................................................13 – 14
välimine motivatsioon...........................................................................14
väline regulatsioon ............................................................
pealesurutud regulatsioon..........................................
omaksvõetud regulatsioon......................................
integreeritud regulatsioon......................................
motiveerimata käitumine....................................................................
väljendavad käitumised....................................................
kokkuvõte..................................................
Sissejuhatus
Enamus inimeste tegevusi on sihipärased. Nad on ette planeeritud ja omavad teatud eesmärki. Sõna motivatsioon ehk motiivide kogum tuleneb ladina keelest, mis ajendab inimest mingil kindlal viisil toimima. Motivatsiooni käitumise tõukejõuks on motiivid. Motiive tekitavad vajadused – organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigidatakse kolmeks:

• Füsioloogilised motiivid – tulenevad organismi vajadustest , ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda.
  
• Psühholoogilised motiivid – tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest.
  
• Sotsiaalsed motiivid – tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast.
  

17 väidet motivatsiooni kohta, mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniooniteooriad
Holistlik lähenemine
Inimene on ühtne tervik. Kui inimene on näljane, ei muutu ainult tema seedefunktsioonid vaid ka paljud teised. Näiteks aistingud (toitu tajutakse rohkem kui muul ajal), mälu (meenutatatakse head söömaaega), tundmused (inimene on pinges ja närvilisem), mõtlemise isu (mõtleb rohkem toidu saamisele kui millelegi muule). Kui inimene on näljane, siis on ta näljane kogu oma olemusega.
Motivatsiooniliste seisundite paradigma
Motivatsiooni püsivaks ja üldtunnustatud näiteks ei saa võtta nälga, sest see on ebatavalisem ja harvemini esinev kui teised motivatsioonid.Tüüpiline iha on terve (terviklik) inimese vajadus. Hea valik oleks iha armastuse järele, mis on aga palju laiahaardelisem ja keerulisem kui nälja-aje. Kui seisame valiku ees, kas tegeleda lihtsate probleemidega või probleemidega, mis on keerulised aga tähtsad, siis peaksime valima kindlasti viimase varjandi.
Abinõud ja eesmärgid
Abinõud on vajalikud mingi eesmärgi saavutamiseks. Näiteks vajame raha, et osta auto ja vajame autot, sest naabritel on auto ja me ei taha nendest kehvemad olla, seeläbi saame säilitada oma eneseaustuse, et teised inimesed meid armastaksid ja austaksid. Seega peab motivatsiooni uurides uurima ka inimese eesmärke, ihasid ja vajadusi.
Alateadlik motivatsioon
Eesmärgid pole teadvuses alati otseselt nähtavad, need pesitsevad meie alateadvuses. Seepärast ei saa motivatsiooniteoorias alateadlikku elu eirata.
Inimihade ühisus
Eesmärgid on erinevates kultuurides universaalsemad, kui nende saavutamise viisid. Näiteks ühes ühiskonnas saadakse eneseaustust olles suur ärimees; teises aga olles hea kütt või arst või vapper sõdur, ja nii edasi. Inimesed on sarnasemad kui arvata võib.
Mitmesed motivatsioonid
Näiteks seksuaalkäitumine ja teadlikud seksuaalsed ihad võivad olla alateadlike eesmärkide osas keerukad. Ühe indiviidi jaoks võib seksuaalne iha tähendada iha veenda ennast oma maskuliinsuses. Teistes indiviidides aga esindab iha avaldada muljet või ka iha läheduse, turvalisuse, armastuse, sõbralikkuse järele. Kõik indiviidid aga arvavad , et nad otsivad lihtsalt seksuaalset rahuldust.
Motiveerivad seisundid
Ükskõik milline seisukord on motiveeriv seisund. Ka see kui inimene tunneb ennast tõrjutuna, viib motiveerivasse seisundisse. Sellele tundele tekib vastukaja terves organismis, mis viib teiste sündmusteni, näiteks erinevad kaitsepüüded, vaenulikkuse kuhjumine ja nii edasi. See tähendab, et ka tõrjutuse tunne on oma moodi motiveeriv seisund.
Rahuldused tekitavad uusi emotsioone
Inimesed ei jää kunagi ühe eesmärgi saavutamisega rahule. Kui ühe sihini on jõutud, tekivad kohe uued ihad. See tähendab, et inimene ei ole kunagi pikka aega rahuldatud ja soovid lähevad aina suuremaks . Samas, et uued ihad tekiksid, peavad meil teatud tahtmised rahuldatud olema. Näiteks, kui kõht on pidevalt tühi ja janu on suur, siis ei teki iha käia kenasti riides või kaunistada oma kodu.
Ajede loendamise võimatus
Neid ei saa loendada kuna esiteks on erinevate ajede esinemistõenäosus erinev. Teiseks ei ole nad kõikidest teistest ajedest isoleeritud. Kolmandaks ei paikne ajed üksteise kõrval vaid moodustavad pigem kastidest pesa, kus ühe sees on kolm teist kasti, iga kolme sees veel kümme, igas kümnes veel kakskümmend, ja nii edasi. Samuti on erinevaid ajendeid raske eristada kuna paljud neist võivad oma sarnasuse poolest kattuda.
Motivatsiooni klassifitseerimine põhieesmärkide järgi
Inimese põhieesmärgid võivad olla eksitavad. Näiteks inimene, kellel on iha toidu järele , saavutab oma eesmärgi ja saab süüa, võib tegelikult toidu asemel otsida hoopis turvalisust ja kasutab söömist aseainena. Seeläbi jäävad meile ainsaks motivatsiooniteooria klassifitseerimise aluseks suurel määral alateadlikud põhieesmärgid või -vajadused.
Loomade andmete puudulikkus
Rottide peal on tehtud palju katseid, aga inimesed erinevad neist liialt palju. Inimestelt saame nende eesmärkide kohta küsida, rottidelt aga mitte. Seetõttu on mõtekas rotid motivatsiooni uuringutel kõrvale heita.
Keskkond
Inimese motivatsioon avaldub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Kuid ikkagi on keskseks uurimisobjektiks organism. Vajadus korraldab ja isegi loob välist reaalsust. Inimese käitumist määravad nii motivatsioon kui ka keskkondlikud jõud.
Ühtne tegevus
Organism on oma ühtsuses kõige ühinenum, kui tegemist on suure rõõmu, loovuse, tõsise probleemi või hädaohuga. Kui organism on nõrk ja ei suuda probleemi või ohuga toime tulla, kaldub see ühtsus lagunema. Kui elu on lihtne, on organism võimeline mitut asja ühel ajal tegema. Kui esineb probleeme, millega organism kergelt hakkama saab, hoiab ta oma põhivõimed tähtsamate ja raskemate probleemide jaoks.
Motiveerimata käitumine
Tegu ei ole rahuldamise suunitlusega, vaid eesmärgiks on hoiduda hädaohust, haiget saamast või frustratsioonist. Näiteks üks võitleja on võidulootusega inimene, teine aga võidulootuseta, kes valmistab ennast ette, et võimalikult valutult kaotus üle elada.
Saavutamise võimalikkus
Me ihkame seda, mis on ka tegelikult saavutatav. Keskmise sissetulekuga inimesed ihkavad autosid, televiisoreid, külmkappe. Mitte jahte või lennukeid kuna need on nende sissetulekut arvestades ebareaalsed soovid. Saavutamise võimalikkusele on oluline tähelepanu pöörata, et mõista motivatsioonide erinevusi eri klassides ja kultuurides inimeste vahel.
Tegelikkus ja alateadvus
Freudi arvates pesitsevad meil alateadvuses id`id, primitiivsed ``minad``, mis ei tunne väärtusi, mooraalsust, head ega halba ning on tihedalt seotud naudinguprintsiibiga. Neid impulsse kontrollivad ja hoiavad vallanumast tegelikkuse tingimused, mis on osa egost. Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav “mina”. Ego sekkub iha ja tegevuse vahele.
John Dewey väidab aga, et täiskasvanud inimese impulsid on tegelikkusest mõjutatud s.t. id`i impulsse pole olemas. Ja kui on, siis on nad patoloogilised mitte terved .
Küsimus on selles, kas need id`i impulsid esinevad ainult haigetel või on nad ka tervetel inimestel oma salajases tuumas varjul ?
Kõrgemate inimeste motivatsioon
Kõige enam teadmisi oleme saanud just patsiente ravivatelt psühhoterapeutidelt, mitte psühholoogidelt. Kuid vaimselt haigete inimiste uurimise kõrvalt tuleks tähelepanu pöörata ka
tervetele meestele ja naistele.
Vajadused
Vajaduste teooria- Henry Murray (1938)
On olemas kogum vajadusi, mis motiveerivad inimese käitumist.
Murray ei reastanud vajadusi. Kõik vajadused on elu jooksul õpitud.
Igal vajadusel on kaks komponenti:
Suund – viitab isikule või objektile, millelt oodatakse vajaduste rahuldamist
Intensiivsus – näitab vajaduste olulisust
· saavutusvajadus
· kuuluvus
· agressioon
· autonoomia
· eksponeerimine
· hoolitsus
· korravajadus
· võimuvajadus
( http://ehitustootlus.ttu.ee/Oppematerjalid/Liias/2008/motivatsiooniteooriad.PDF )
Inimese vajadused jagunevad:

• Põhivajadused e. Bioloogilised vajadused –
  

• Vajadus säilitada püsivat kehatemperatuuri
• Söögi, joogi ja unevajadus
• Suguiha ja seksuaalsus e. vajadus säilitada
liiki
• Vajadus säilitada iseennast – vältida valu,
vigastust, surma
• Uudishimu e. Tunnetusvajadus

Ühiskonnast tingitud e. Kultuurilised vajadused, mille alla kuuluvad:
• arengumotivatsioon
• sotsiaal - kultuuriline motivatsioon
( http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/motivatsioon.pdf )
Motivatsiooniteooriad
Maslow` motivatsiooniteooria - Maslow jagab vajadused viieks:

Füsioloogilised vajadused - homeostaas -teatud oleku hoidmine, säilitamine

Turvalisuse vajadus - kui füsioloogilised vajadused on rahuldatud, tekivad uued ihad, mis on laiemalt turvalisuse vajadus (stabiilsus; vabadus hirmust; kaitstus ; struktuuri, korra, õiguse ja piiride vajadus; ja nii edasi).

Kuuluvuse ja armastuse vajadused - Kui nii füsioloogilised vajadused ja tuvalisuse vajadused on rahuldatud, tekib vajadus armastuse ja kuuluvuse järele. Olla osa sotsiaalsetest gruppidest, kus inimene tunneb ühtekuuluvustunnet ja armastust. Iga hea ühiskond peab selle vajaduse rahuldama.

Austuse vajadused - Meil kõigil on vajadus eneseaustuse või enesearmastuse ja teiste austamise järele. Meil on iha maine, tugevuse, saavutuste , tunnustuse, hinnatuse ja kindluse järele maailma ees. Eneseaustuse tagamine annab meile enesekindluse , väärikuse ja tugevuse tunde.

Eneseteostuse vajadus - Kui meil on kõik ülal loetletud vajadused rahuldatud, muutume varsti rahulolematuks, sest me ei ole see, kes me võiksime olla. See pärast on eneseteostus tähtis. Meil on iha saada järjest enam selleks, milleks me oleme võimeline saama. Eneseteostuse vajaduse ilmnemine sõltub tavaliselt füsioloogiliste, turvalisuse, armastuse ja austuse vajaduste eelnevast rahuldamisest.
Inimesed püüavad neid viite tasandit saavutada järk-järgult mitte ühe korraga.
Freudi motivatsiooniteooria.
Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud. Freud arvas , et suurem osa inimese vajadusi on teadvuse eest varjatud. Tema teooria järgi võib eristada kolme tasandit, mille koostoimes kujuneb tegelik käitumine.
 Id on alateadvuslik, primitiivne “mina”, mis sunnib otsima lõbu ja vältima ebamugavusi . Kuigi selle tasandi vajadusi ei teadvustata ega seostata reaalse situatsiooniga, mõjutavad nad inimese käitumist olulisel määral.
 Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav “mina”. See tasand ohjeldab ja suunab eelmise tasandi vajadusi, püüdes neid viia kooskõlla reaalselt kujunenud situatsioonidega.
 Superego on teadvustatud, ideaalse “mina” tasand. Siin omandatakse ettekujutus idealiseeritud (kindlate normide järgi) käitumisest, mis tekib elu jooksul ( suuremalt osalt lapsepõlves) saadud karistuste ja tasude (“piitsa ja prääniku”) tulemusena.
(Kotler, 1997: 184).
Herzbergi motivatsiooniteooria
Frederic Herzberg arendas välja teooria, milles inimese käitumise motiive seostatakse kahesuguste faktorite – rahulolu ja mitterahulolu – koosmõjuga. Mitterahulolu faktorite puudumine ei ole piisavaks tingimuseks rahulolu saavutamisel, lisaks on vaja ka rahulolu tagavaid faktoreid.
(The motivation of work 1956)
Põhivajaduse rahuldamine
Ükskõik millise põhivajaduse tagajärjel tekib uus vajadus, nt kui füsioloogilised vajadused on rahuldatud, tekib inimesel iha turvalisuse järele.
Sisemine ja välimine motivatsioon
Motivatsiooni liigitatakse kaheks – sisemine motivatsioon ja välimine motivatsioon.
Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste rahuldamise võimalusest. Sisemise motivatsiooni puhul inimesed tegelevad huvipakkuvate asjadega, otsivad ja ületavad optimaalseid väljakutseid ja kogevad seeläbi oma võimeid. Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusega hõivatud tegevuse enese pärast ning selle sooritamine pakub naudingut ja rõõmu. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult, täiesti teadlikult ning ilma vajaduseta materiaalsete tasude või sunduse järele. Sisemine motivatsioon on oma olemuselt sarnane sõltuvusseisundiga, kus soov midagi teha, realiseerub ilma välise sundimiseta. Sisemiselt motiveeritud inimesed kogevad rohkem positiivseid emotsioone, on rahulikumad, keskenduvad sooritusele ja lõppkokkuvõttes saavad paremaid tulemusi. Sisemine motivatsioon on maksimaalne siis, kui indiviid tunneb, et ta on oma keskkonnas tegutsedes pädev ja sõltub iseendast. Iga sündmus, mis mõjutab indiviidi pädevustaju ja enesemääramise tunnet , avaldab mõju ka tema sisemisele motivatsioonile. Iga inimene tahab tunda end väärtusliku ja pädevana – see on üks peamisi motiveerivaid tegureid. Teine oluline tegur on kontrolli tajumine. Kõiki inimesi mõjutavad uudishimu ja saavutusmotiiv, mis vallandavad alljärgnevad reaktsioonid:

• Vajadus kasutada ära oma võimalusi.
  
• Hirm mitte vastata teiste ootustele.
  
• Tung oma saavutusi parandada, karjääri teha.
  

Väline motivatsioon tekib tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Väliselt motiveeritud tegevus on oma olemuselt instrumentaalne. Tegevust ei sooritata huvist, vaid tagajärgedele mõeldes, mõjustatuna kas välise või sisemise innustamise, lubaduse või hoiatuse poolt. Kui inimene soovib saada head hinnet, võita auhinda, avaldada muljet, siis on tegevus väliselt motiveeritud. Väline motivatsioon toimib hüvede teadvustamise kaudu, mis kaasnevad ennast pingutama sundides. Välise motivatsiooni puuduseks on oht, et huvi koondub rohkem tasu saavutamisele , kui sisule . Välised motiivid määratakse ära väliste allikate kaudu. Nendeks on heakskiit , materiaalsed tasud ja võitmise võistluslik faas. Välised motiivid võivad motiveerida indiviidi paralleelselt sisemistega või domineerida nende üle. Väline motivatsioon jaguneb neljaks välise regulatsiooni tüübiks, milleks on: väline, peale surutud, omaks võetud ja omandatud.
Väline regulatsioon – inimese käitumist põhjustavad välised tingimused. Inimene tunneb, et ta on kontrollitud oodatatava tasu või karistuse poolt. Selline käitumine on järeleandmine välistele nõudmistele. Inimese tegevus on küll teadlik, kuid ei võimalda kogeda valikutunnet.
Pealesurutud regulatsioon – regulatsiooni sisse võtmine, kuid selle enda omana mitteaktsepteerimine. Selline regulatsioon on sisse võetud reeglite ja nõudmiste poolt avaldatud surve isiku käitumisele. Sisendatud reeglid on küll inimese enda sees, kuid need ei ole minasse integreeritud. Sellisel juhul püüab inimene kaitsta oma ego, tõestada oma väärtsut, vältida süütunnet, ärevust või enesekriitikat.
Omaksvõetud regulatsioon – inimene on hakanud mingit käitumist teadlikult väärtustama, isiklikult tähtsaks pidama ja seega on regulatsiooniprotsessid muutunud rohkem enda mina osaks. Selline käitumine on enam vabatahtlik, kuid kui käitumine, mis on reguleeritud väliste tingimuste, või pealesurutud regulatsiooni poolt. Omaksvõetud regulatsiooni poolt mõjutatud käitumine on suhteliselt ennastmääratlev, sest tegevus on vabatahtlik ja lähtuv isiklikust otstarbest, mitte välisest survest.
Omandatud ehk integreeritud regulatsioon – arenguliselt kõige hilisem välise motivatsiooni vorm. Indiviidi väärtused, vajadused ja identiteetid on muutunud vastastikku kokkusobivateks. Käitumine väljendab seda, kes inimene tegelikult on – mis on talle väärtuslik ja tähtis. Integreeritud regulatsiooni puhul on käitumine täielikult ennastmääratlev ja ilmneb tavaliselt alles täiskasvanu arengustaadiumis. Integreeritud regulatsioon tähendab, et tegevus on inimesele isiklikult tähtis soovitud tulemuste saavutamisel.
Motiveerimata käitumine
Ida kultuuris, näiteks taoismis tehakse vahet motiveeritud käitumise ( saavutamine, proovimine, sihipärasus ) ja motiveerimata käitumise ( eksisteerimine, kasvamine ) vahel. Lääne kultuur rajaneb juuda – kristlikult teoloogial. Ameerikas rõhutatakse pingutust, tõsimeelsust, töö tegemist ja eelkõige sihipärasust. Üheski õpikus ei räägita lõbust, lustist, logelemisest, mediteerimisest, sihitust, kasutust või motiveerimata tegevusest. See on vale, kuna psühholoogia jätab kõrvale tähtsa tahu motivatsiooni teoorias , nimelt motiveerimata käitumise.
Väljendavad käitumised
Väljendamine on motiveerimatu ja sihipäratu tegevus. Need on:

• Olemine – inimene on tema ise, ei pinguta ega püüdle millegi poole. Sarnaneb ootamisega, mida peetakse raisatud ajaks, kuid mõnuga raisatud aeg ei ole ajaraiskamine. Näiteks golfimäng, kanuu sõitmine, jalutamine jms. Need tegevused on positiivsed, sest toovad inimese välja loodusesse . Nad peaksid olema motiveerimata tegevused aga tõugatakse sihipärasse, saavutavasse raamistikku.
  
• Kunst – kunsti loomine võib olla motiveeritud ( eesmärgiks midagi kellelegi teha, näidata ) või motiveerimata ( juhul, kui see on pigem väljendav kui suhtlev, pigem isiku kui inimestevaheline ). Kui kunstilise väljenduse järele esineb vajadus, siis on see motiveeritud käitumine. Kui aga inimene teeb seda tegevuse enda pärast, mitte millegi saavutamise või saamise pärast, tundest sellest rõõmu, on see motiveerimata käitumine.
  
• Hindamine:
  
  • Funktsiooninauding - millegi korduv tegemine, lihtsalt selle tegevuse nautimise pärast, näiteks tantsimine.
    
  • Elamise nauding – elus ja terve olemise motiveerimata kaasatus .
    

• Mängimine – pigem olemise kui püüdlemise fenomen. See võib olla kasutu ja motiveerimata.
  
• Intellektuaalne väljendus – asjade juhtuda laskmine, mitte toimuma sundimine. Lihtsalt olemine.
  

Kokkuvõte
Me oleme Lääne kultuuris üles kasvanud. See tähendab, et hinnatase ainult tulemust, mitte teekonda selle saavutamiseni. Seepärast koosneb meie igapäevaelu suurest pingest. Meie elu on väga motiveeritud, kuna igal meie tegevusel peab olema eesmärk. Lihtalt olemist peetakse aja raiskamiseks. Seepärast hindan kõrgelt Ida kutuuri kuna seal oskavad inimesed rahulikult iseendaga olla ja mediteerida. Läänes inimesed lausa kardavad vaikust , mil nad saavad kuulata oma sisemist häält. See tundub nii hirmus kuna nad võivad kuulda midagi mida nad tunnistada ei soovi. Et seda vältida, muudavad nad oma elu nii kiireks , et jumala eest sellist vaikust kogema ei peaks.
Kasutatud kirjandus:
Abraham H. Maslow ``Motivatsioon ja isiksus``
J. Allik ja M Rauk``Psühholoogia gümnaasiumile``
http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/motivatsioon.pdf
http://ehitustootlus.ttu.ee/Oppematerjalid/Liias/2008/motivatsiooniteooriad.PDF
The motivation of work 1956
Kotler, 1997: 184
Haapsalu 2009