Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel (4)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Mängu mõiste

ja ruumilised piirid on varem täpselt kindlaks määratud; mängu käik ja tulemused pole mängu alguses kindlad ega selged; mäng on ebaproduktiivne tegevus, mis ei loo rikkust ega väärtusi ja on lõpus samasugune kui alguses; mäng on korrastatud tegevus, mis toimub poolte kokkuleppel ja mille juures tavaelu reeglid kõrvale heidetakse ning kehtestatakse ainuüksi teatud ajaühikus kehtivad reeglid; mäng on fiktiivne tegevus, millega kaasneb spetsiifiline teadvus teistest reaalsusest või teisisõnu tavalise elu suhtes vabast reaalsusest. TUNNUSED: · Mängu tinglikkus, mängulisus ja kujutletav olukord · Oluline on mängu protsess, mitte tulemus · Motiveeritud, vaba ja spontaanne tegevus · Reeglid · Tõelised tunded, rahulolu rõõm 3. Klassikalised mänguteooriad. Aristoteles- pinget maandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J

Arengupsühholoogia

18

doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

sotsiaalse käitumisega, peavad silmas seda, mis lapsed on omandanud õppimisega ning mis põhineb loomulikul füsioloogilisel küpsemisel. Kui kasutame küpsust lastega seoses, peame tavaliselt silmas selle suhtelist tähendust - s.t. viitame konkreetse laose käitumisele võrrelduna teiste samaealiste lastega. Mõneti erinev tähendus on sõnal küpsus siis, kui seda kasutatakse mittepsühhologilises kontekstis - osutamisel standarditele ja ootustele, mis täiskasvanuil on laste käitumise suhtes. Sellises tähenduses võib suur osa laste käitumisest osutuda ebaküpseks. Tegelikkuses juhtub üsna sageli, et suured nõuavad lastelt käitumist, mis on pigem kohane täiskasvanuile kui lastele. Laste küpsusaste on vaid üks paljudest faktoritest, mis seostub nende valmisolekuga millegi jagamiseks teistega, kellegi abistamiseks ja koostööks teistega. Palju sõltub sellest, kuidas käituvad neid ümbritsevad täiskasvanud. ELUKAAR

Arengupsühholoogia

9

doc

Arengupsühholoogia eksami konspekt

Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused 1) Sensomotoorne periood 0-2a – Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine

Sotsiaaltöö

28

doc

0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine+

0-2 eluaastat ­ sensomotoorse intellekti periood; 2-7 eluaastat ­ operatsioonieelse mõtlemise periood; 7-11 eluaastat ­ konkreetse mõtlemise periood; 12- ... eluaastat ­ abstraktse e formaalloogilise mõtlemise periood (Laps ja lasteaed:11). Euroopas hästi tuntud lastekasvatusguru Emmi Pikler (Nagel 2007) on seisukohal, et parim kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab nii: "Andke mulle aega ja ruumi!" Aastaid laste arengut jälgides jõudis ta järeldusele, et juba vastsündinul on võimed ja oskused, et olla täiskasvanutega võrdne isiksus ja seetõttu tuleb beebit respekteerida. Ükski laps ei sünni närvilisena selles mõttes, nagu seda täiskasvanute kohta öeldakse. Kui imikute soove respekteeritaks, siis oleks iga terve laps rahulik ja rõõmus. oleks hea, kui last ümbritseks 3­4 -kuuseks saamiseni vaikne rahulik keskkond ning tal oleks kindel päevakava

Arenguõpetus

24

docx

ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA

Darwini panus arengu uurimisse:-  Temalt pärineb idee, et areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga  Süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel (filosoofilised arutlused asendusid reaalse jälgimisega)  Evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu. Wilhelm Preyer ilmus raamat “Lapse psüühika”,1882(peetakse tinglikult arengupsühholoogia sünniaastaks) Alfred Binet(1857-1911)–tegeles laste mõtlemise uurimisega. Esimese intelligentsustesti looja–Binet ja Simoni skaala 1905. Võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste. 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused Sensomotoorne periood(0-2a).Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine,kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et

Arengupsühholoogia

12

doc

Varane lapseiga

Laps hakkab üha rohkem ise tegutsema. Jõukohaste ülesannete lahendamine suurendab lapse iseseisvust ja 6 eneseusaldust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine, halvustamine, liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel oluline rõhutada, mida laps suudab. Nt potil käimise õppimine. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (lasta lapsel ohutus kohas vabalt tegutseda) Eriksoni järgi: initsiatiiv vs süütunde kujunemine (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida, teada saada, ise teha. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Laps tahab ja julgeb tegutseda. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne

Pedagoogika

11

docx

Erivajaduste identifitseerimine konspekt

Erivajaduste identifitseerimine  Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni.  Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida

Eripedagoogika

28

docx

Arengupsühholoogia

keskkonnast muutub laps samalaadseks. Tasu ja karistus- Inimene õpib läbi tasu ja karistuse, kergem läbi kasu. Kasu on see mis inimese jaoks on väärtuslik. Proovivad vältida karistust, füüsilise karistuse tagajärjel võib tekkida tahtmatus - karistuse fenomen parim tasu on heakskiit (verbaalne ja mitteverbaalne). NB! Inimese arengut saab kõige paremini seletada uurides kogemust ja keskkondlikku mõju. Rõhutas veel enesekontrolli ja enesedistsipliini. -> Selleks peab in olema füüsiliselt terve. Reegleid ei tohiks verbaalselt seada- vaid läbi mudelite , eeskuju. (mudel e tähenda täiuslikkust) ja praktilised harjutused (kas suudab) Laste kognitiivne võimekus-lapsed mõtlevad teisiti ja neil on sünnipärane uudishimu. Põhimõte: õige kasvatus ja haridus->täiuslik inimene Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)-filosoof. ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) ,,Mässumeelsusest"

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (4)