Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel (4)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse osakond
LÕ-11
Miroslava Karlova
Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel
Essee
Juhendaja : Gerta Sooserv
Tallinn 2010
ESSEE
Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel
Mis tähendab sõna “areng”? Mis on lapse kasvatamine ? Mida peab teadma õpetaja, kui ta tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis mõjub lapse arengule ja kasvatamisele? Sellest ma tahan kirjutada oma esses .
Areng on organiismi kasvamine ning muutumise protsess, mis algab munaraku viljastamiseks ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimeste arengus toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelsel perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengul on kolm komponenti:
1) intellektuaalne (vaimne ehk kognitiivne ) areng
2) sotsiaalne ja emotsionaalne areng
3) füüsiline (kehaline ehk psühhomotoorne) areng
Et õigesti aru saada, kuidas kasvatada lapsi, õpetaja peab teadma, millisel arengu etapil on laps. Laps kõigi oma arenguaspektidega on terviklik. Parafraseerides E. Eriksoni , võime väita, et ta ei arene eraldi füüsiliselt, sotsiaalselt ja psüühiliselt, vaid teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mille kõik aspektid on omavahel tihedalt seotud ning muutused ühes valdkonnas toovad kaasa muutused ka mujal. Nii näiteks võib pikaajaline haigus negatiivselt mõjutada ka lapse enesehinnangut, suhteid kaaslastega jne.
Õpetaja peab arvestama, et iga laps õpib oma individuaalses rütmis. Rühmas on palju lapsi, aga iga laps vajab erinevat lähenemist. Peab õpetaja olema teadlik iga lapse kasvamise ja arungu eesmärkidest. Peab õpetaja valdama õppimise sisualasid ja teadma, kuidas iga valdkonna teadmisstruktuurid loogiliselt arenevad, laienevad ja süvenevad ning milliseid õpivõimalusi neist lapsele tekib. Kui on võimalik, siis tuleb rohkem teha integratsioon erinevates ainetes. Peab õpetaja tundma lapse huviobjekte ja igapäevast kasvukeskkonda, et seostada eelõpetise eesmärke lapse eluga.
Tunnetuslik e kognitiivne areng
Šveitsi psühholoog, Jean Piaget, kes uuris peamiselt lapsi ja tegi kognitiivse arengu teooriat.
Psühholoogi järgi on iga lapse arengus neli etappi: sensomotoornse intellekti periood
(0-2 eluaasta), operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaasta), konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaasta) ja abstraktse ehk fotmaloogilise mõtlemise periood ( alates 12. eluaastast). Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Samas muutuvad oluliseks kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel.
Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine.
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Psühhosotsiaalne areng - Erik H. Erikson .
Psühhoanalüütik, arvas , et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt .
Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib väljenduda lihtsa nälja või seksi sooviga, neurootiliste sundlustega nagu näiteks viha, või hoopis artisti või teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama. Nii on need motiivid enamasti ainult kaudselt uuritavad ja kättesaadavad.
Lapse sotsiaalne areng
Sotsiaalse arengu all mõeldkse arengu seda aspekti, mis on seotud ühiskonnas teiste inimeste kesksel elamisega ning nendega suhtlemisega .
Suhtlemise käigus omandab laps teatud suhtlemismudelid, õpib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt väljendama, õpib tähele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima ja veel palju muud.
Kuna esimestel eluaastatel veedab laps reeglina valdava osa ajast oma vanematega, on nende roll lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas.
Lastel, kellesse suhtutakse armastuse ja respektitundega, kujuneb välja positiivne eneseteadvus. See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja initsiatiivi näitama.
Et mõista paremini lapse käitumist rühmas, on kasulik vestelda vanematega, saamaks informatsiooni lapse käitumise kohta kodus või väljaspool lasteasutust. Niisamuti on lapse arengust huvitatud vanemal kasulik teada, kuidas käitub, tegutseb, suhtleb tema laps lasteasutuses. Arenguvestlus on üks võimalus vahetada lapsesse puutuvat informatsiooni kodu ja lasteasutuse vahel.
Kuna inimlaps on eelkõige sotsiaalne olend , sõltub tema areng väga olulisel määral kasvukeskkonnast, sellest, kas ta on oodatud ja armastatud või mitte, kas tema jaoks leidub täiskasvanu, kes pakub talle nii emotsionaalseid kui tunnetuslikke muljeid ning tunnustab tema edusamme .
Seega- et mõista last ja tema käitumist, on meil oluline mõista, milline on tema kasvukeskkond , millised on tema suhted lähedastega ja teinekord tuleb vanematele ka meelde tuletada, milline on vanema roll lapse eakohase arengu toetamisel.
Lapse arengut mõjutab kindlasti kõige enam kodu ja vahetu suhtlemine oma perekonnaliikmetega.
Kodu "näo" psühholoogilises mõttes kujundavad inimestevahelisd suhted.
Lapse arengut mõjutavad mitte üksnes need suhted, milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb.
Üheks väga oluliseks arengu näitajaks on lapse tegevuse - eelkõige mängu areng. Uurijad on tõestanud, et madala intellektuaalse arengutaseme korral mäng ei saavuta
vanusele iseloomulikku taset, varase andekuse avaldumisel ( muusika , matemaatika ) on mäng eriti mitmekülgne.
Õpetaja peab veel arvestama sellega, milline tervis on lastel. Tänapäeval palju lapsed on haige. Võib olla nendel on vaimsed või füüsilised puudumine. Tihti lastel on neuroloogilised probleemid. Õpetaja peab teadma lapse haiguse kohta ja rääkida rohkem vanematega, kuidas lapsed arenevad.
Kasavtust määratletakse arengust ja kasvamisest sõltuvaks ning selles nähakse ennekõike lapse arengu toetamist. Hallo (1985) ja Wilenius (1992) on kiruldanud kasvatust kui kasvamise saatmist, rõhutades, et kasvataja ülesandeks on aidata lapsel kasvada. Tuulik (2001) on kasvatuse mõistet kirjeldanud järgmist: kasvatus on tegevusprotsess – mõjutamine, juhtimine, abistamine , suunamine, toetamine , õpetamine; tegemist on pideva muutumise, arengu ja liikumisega. Kasvatust mäjutavad põlvkondade kogemus, traditsioonid, uskumused ja kultuur.
P. Kropp (2001) on veedunud, et ei ole olemas täiuslikke kasvatajaid ja lapsevanemaid, küll aga toob ta välja soovitusena reeglid, mis aitavad kasvatada:

• Armasta oma lapsi;
  
• Lapsed vajavad tõelisi, mitte lapsikuid vanemaid. Eriti vajavad nad järjekindlust, tuge, autoriteeti, häid rollimudeleid;
  
• Püstita lapse jaoks eesmärgid;
  
• Säilita huumorimeel;
  
• Ole läheduses, aga jäta ruumi. Lapsed vajavad paindlikkust ja järjekindlust;
  
• Leia aega, et olla oma lastega koos.
  

Kasutatud allikad
http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Erikson
Laps ja lasteaed . Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu 2005
Lapse arengu hindamine ja toetamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2009
Üldoskuste areng koolieelses eas. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2009
5