Henrik Ibseni näidendid

Loo, Maarja-Liis

Henrik Ibseni näidendid (4)

5 VÄGA HEA

Henrik Ibseni näidendid
“ Nukumaja ”

Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid.
Näidendi “Nukumaja” keskseteks tegelasteks on Nora ja Torvald Helmer , Kristine Linde ning juriskonsult Krogstad . Sissejuhatavas dialoogis loodakse pilt toredast idüllilisest abielupaarist, kes 8 õnneliku aasta jooksul on maailma rikastanud kolme ilusa inimlapsega. Naine allub kergelt mehe nõudmistele ning tahtmistele. Nende elu paistab lihtne ning muretu , Torvald saab pangadirektoriks ja ees ootavad imelised jõulud.
Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi. Ta saab teada, et Nora oli kunagi laenanud raha Krogstadilt, kes oli ühtlasi Kristine kunagine armsam . Proua Helmer vajas raha, et saata oma mees Itaaliasse ravile , kuid tema abikaasa arvas , et raha pärines naise ise rahakotist. Olukorra muudab põnevaks juriskonsult, kes ähvardab Torvaldile kõik ära rääkida, kui Nora ei suuda teda veenda, et Helmer teda pangast ei vallandaks. Juhtus aga nii, et naine ei suutnud meest mõjutada ning Torvald lasi vana sõbra lahti. Selle tagajärjel tulevad ilmsiks kaua aega varjatud saladused ning lõpplahendus on see, et Nora lahkub kodust, jättes lapsed mehele. Naine väsib, ta soovib elada iseseisvat elu, vabaneda perekondlikest kohustustest ja püüelda omaenese identiteedi loomise, oskuste arendamise ja unistuste poole. Samuti leiavad ühise tee Krogstad ning proua Linde.
2.Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid
Nagu Ibsenile kohane on südmuste sõlmituspunkt minevikus. Tegelaste käitumist juhivad kunagi sõlmitud suhted ja tehtud teod. “Nukumajas” tiirleb pinge võltsitud allkirjaga paberi ümber. Tegelaste saatus ja tulevik on justkui ette määratud mingite kunagi juhtunud asjade kaudu. Siiski ei ole see tunnetamatu ettemääratus, vaid keskkonna sundus, antud näidendis ajas vaesus allkirja võltsima. Tegelased ei saagi nagu ise otsustada, mida teha, nende alateadvus teeb seda nende eest.

Pealkirja sümboolika
Peategelane Nora on olnud terve oma elu justkui nukk . Elades koos oma isaga, tegi ta kõike, mis vanem soovis. Kolides kokku oma mehega, oli ta saanud nagu uue peremehe, jätkus elu uues nukumajas. Ta uskus, et teda on lihtne armastada , sest ta täitis käske. Lõpuks ei suutnud ta enam seesugust elu taluda, ta mõistis, et temal kui naisel on ka õigus elada oma elu väljaspool nukumaja.
Näidend sisaldab veel ohtralt teisigi sümboleid. Üheks on jõulupuu, mis süboliseerib Nora positsiooni oma majapidamises : ta on mänguasi ja nukk, kes peab alati kena välja nägema ja lõbusalt käituma. Nagu jõulupuu välimus sõltub tema ehtijast, nii sõltub ka Nora oma abikaasast, kogu tema käitumine juhindub sellest, et olla mehele meele järele.
“ Hedda Gabler”

Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid
Näidendi “Hedda Gabler” keskseteks tegelasteks on Hedda Tesman, Jorgen Tesman, proua Elvsted, Eilert Lovborg ja assessor Brack. Hedda ja Jorgen on vast abiellunud paar. Naine on kõrk ja üleolev, mees keskendunud töösse. Kolinud uude majja, külastab neid Thea Elvsted, kes on armunud Eilert Lovborgi. Tunne on vastastikune. Nad on on koos kirjutanud eduka raamatu ning teise raamatu käsikiri on samuti valmis.
Läheb mööda natuke aega ning noorpaari külastab kirjanik ise. Kunagine alkohoolik on jälle jalad alla saanud ning Jorgen Tesman tunneb mingisugust kadedust. Lovborg soovib vanale sõbrale ette lugeda oma uut käsikirja, kuid juhtub nii, et nad lähevad hoopis Bracki juurde peole . Seal kaotab mees kontrolli, joob ennast purju ning teel koju kaotab käsikirja. Tesman leiab selle ülesse ning viib Heddale, kes selle ära põletab. Enne seda on tal külas käinud Lovborg isiklikult, kellele ta andis ühe oma püstoli. Eilert sureb , keegi ei tea, kas ta tapeti või lasi ta ennast ise maha. Assessor teab, et surm toimus Hedda püstoli läbi. Naine ei talu mõtet, et keegi omab võimu tema üle, haarab püstoli ning laseb ka ennast maha.

Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid
Hedda Tesman, neiupõlvenimega Gabler on intelligentne , auahne ja kõrk, ta on frigiidne ning ohtlik. Nimikangelane ei sobi ümbritsevasse keskkonda, tema mõtteviisis on egoisimi ning kurjust , tema soovides püüdu teostada end teiste arvelt. Ta on naine. Tema teod on naiselikud.
Ta andis püstoli Lovborgile, et korda saata seda, mida oleks pidanud korda saatma juba varemalt. Ta ei näinud selles probleemi, kuid siiski see tekkis. Ennast tappes ei mõelnud ta kellelegi teisele kui ainult iseendale . Tal ei tulnud mõttessegi vaadata ja mõelda sellele, mis saab siis, kui teda enam ei ole. Ta oli isekas . Tema teod tulenesid päritud iseloomult, tihtilugu olid need võib-olla korralikult läbi mõtlemata ning ta tegutses alateadvuselt saadud informatsioonist lähtudes.

“ Metspart ”

Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid
Näidendi “Metspart” keskseteks tegelasteks on Gregers Werle, Hjalmar Ekdal, nende isad , Gina Ekdal ning Hedvig.
Gregers Werle on suurärimehe poeg, kes on aastaid töötanud mägedes tehases. Ta tuleb isale külla, kohtub oma vana sõbra Hjalmar Ekdaliga ja kuuleb temalt, et too on abiellunud Ginaga, kes oli vana Werle kunagine armuke . Gregers läheb isaga tülli ning kolib Ekdalite juurde. Ta ei salli mõtet, et tema sõber ei tea, miks vana Werle maksis kinni poisi fotograafiaõpingud ning soovitas tal naiseks võtta Gina. Ta räägib Ekdalile kõik ära, mees kaotab usalduse oma naise vastu ning hakkab põlgama oma tütart. Ta saab teada, et tema paljuarmastatud tüdrukutirts pole üldsegi mitte tema enda liha ja veri . Lapse isaks on hoopis vana Werle.
Üks tähtis punkt näidendis on ka pööning Ekdalite juures, kus isa ja poeg käivad nii öelda jahil. Seal on kanad ja metspart. Vana Ekdal on vana Werle endine koostööpartner, kellega tehti illegaalseid tehinguid ning seetõttu sattus endine tasemel jahimees aastateks vangi.
Teose haripunktiks on Hedvigi, Gina ja Hjalmari tütre surm. Tüdruk tahab isale näidata, kui väga ta teda armastab . Selle tõestuseks läheb ta pööningule metsparti tapma . Kas meelega või kogemata laseb ta aga hoopis maha iseenda. Alles pärast lapse surma vallanduvad Hjalmari esimesed tõelised emotsioonid .

Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid
Hjalmari arvates on elutõde staatiline. Ta ei näe pealispinna alla, ei taha märgata seoseid või tõlgendab suhteid valesti. Kogu näidendi kestel tegeleb ta mingi leiutisega, millest me kunagi lähemalt ei kuule ja mis üldse edasi ei edene, kuid sellega tegelemine teeb ta õnnelikuks, ümbritseb tema eesmärgid illusoorsete püüdluste ja usuga nendesse püüdlustesse. Ta on tegelane, kes on ennast isoleerinud tõelisest maailmast. Ta valetab iseendale ja salgab maha oma otsustusi - see lubab tal eksisteerida illusioonide maailmas. Ta kaugeneb tõelisest elust.
Terve näidendi jooksul juhib tegelasi minevik . Nii varem sooritatud teod ning eelnevalt sõlmitud suhted. Kui rääkida otseselt pärilikkusest, siis selle otsene näide oleks Hedvigi aina halvenev silmanägemine, mille ta on pärinud oma bioloogiliselt isalt.

Pealkirja sümboolika
Metspart sümboliseerib elusid ja saatusi, mille suurärimees Werle on hävitanud. Sedasi võrreldakse enamikku keskseid tegelasi selle lennuvõimetu pardiga. Samas väljendab metspardi sümbol ka näidendis valitsevat atmosfääri ja vaimsust. Haavatud metsparti valdab hapnikupuudus, kui ta sukeldub merepõhja, et end uputada. Samuti on ka näidendi tegelastega nii otses kui ka ülekantud tähenduses.

Ibseni lavastatum näidend
“Metspart on Henrik Ibseni kõige lavastatum näidend. Seda on kriitikute ja teatrisõprade seas peetub kirjaniku kõige täiuslikumaks ning suuremaks teoseks. Selles näidendis paneb Ibsen elama mitmekülge tegelaste galerii ning konstrueerib pingelise süžeeliini, mis suundub vältimatult traagilise lõpplahenduse poole. “Metspart” on väljakutse näitlejatele ning suursugune vaatemäng publikule.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 159 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

159 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maarja-Liis Loo Õppematerjali autor

"Nukumaja"
1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid.
2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid.
3. Pealkirja sümboolika

"Hedda Gabler"
1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid
2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid

"Metspart"
1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid
2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid
3. Pealkirja sümboolika
4. Ibseni lavastatuim teos

ibsen metspart nukumaja hedda gabler analüüs

Sarnased õppematerjalid

docx

Henrik Ibsen - Metspart

METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid.

Kirjandus

doc

"Hedda Gabler" Henrik Ibsen - kokkuvõte

Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põhjustatud,

Kirjandus

doc

Henrik Ibseni näidendid

Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid tegelikult laenas selle Krogstadilt ja selle tagamiseks võltsis isa allkirja. Selleks, et raha tagasi maksta, teg

Kirjandus

docx

Ibsen Nukumaja

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helme

10. klass

docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustava

Kirjandus

doc

NUKUMAJA

„NUKUMAJA“ TÖÖLEHT 1. Iseloomusta Norat. Too väidete kinnitamiseks tekstist näiteid. Nora on lõbus ja elav. Kahjuks aga eluvõõras, ta sai alles pärast 8 aastat kestnud abielu aru, mida elu tegelikult tähendab. Ta on sihikindel, seda näitab aastatepikkune salatöö, mille ta võlgade tasumiseks ette võttis. Ta on üsnagi julge, seda näitab asjaolu, et ta oli nõus Torvaldi tervise tagamiseks seadust rikkuma. Sihikindlust ja julgust näitab ka see, et teiste arvamusest hoolimata suudab ta kodunt lahkuda ning minna otsima oma „mina“. 2. Iseloomusta Torvaldit. Too väidete kinnitamiseks tekstist näiteid. Torvald Helmer on mees, kellele meeldib ettekirjutusi teha. Ta on omaks võtnud veendumuse, et mehe roll abielus on kaitsta ja juhendada oma naist. Mees koguaeg juhendab ja õpetab Norat igasuguste tühiste asjadega ning suhtleb naisega nagu isa. Torvaldile on väga oluline tema maine, mida teised arvavad. Näiteks ta ütleb, et Nora on t

12. klass

docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust, sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas

Kirjandus

docx

Henrik Ibsen - Nukumaja

NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel tasa ning rahulolevalt. Võ

Teatriõpetus

Rohkem sarnaseid