Freud, Jung, Heidegger (1)

FREUD : ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool ; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus , unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus . Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika , eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liikuvam, av enesesäilit, püüab kõike säil, siduda. Tek elukära, val nooruses üh; *surmat ( Thanatos )-staatilisem, sihiks enda ja teiste hävit, lagund, kahand. Tumm , val vanaduses . Kuid välismaailmaga suheld indiviid ei säili ja tek in teine osa e MINA e EGOS (reaalsuseprin)- ainus teadvuslik osa, see millena in tav elab. kuj 2-3 aastaselt. Töö on mõelda, kõheld, oodat, kaalutl. Kontr liigut, tajusid, lang otsus, kavand tulevikku. Er Miskist tun hirmu. Mina kontr Miskit, kuid endal en pole (ratsanik-metsik hobune). MINA KAITSEMEH: 1)tõrje-ebasoosit mõtted, mäles surut mitteteadvusesse, unust. 2)projektsioon-süüdistamine, enda negat omist teistele. 3) vastandreakts- foobiad . 4)kinnistumine- vanasse eluviisi klammerd. 5) regressioon- varasemasse arengujärku tagasipöörd. Tavaelus aja maha võtmine (mõnuained, hasartmän, näts, autoga kihut. Raskem juht skisofreenia - reaalsuse eitamine . *säärane teg takist arengut, Mina murdub, ärevus vab. 3.ÜLIMINA- superego, täiuslikkuseprin- kuj 5-11 a-selt, sis eeskujusid , väärtushin-d, norme, määrab sots, relig, moraalse eluvaldkonna. taotl alati täiuslikku, hoolimata reaalsusest. En saab Miskilt. Ülimina mõjut vanemad, hiljem silmaring laieneb , tek rohk eeskujusid. INDIVIIDI JA KULT AR PARAL :põh seksuaalen-l, indiv elab aint algen jõul, kult toimib seks.en sublimatsioon- en võib kasut muudel eesm kui sugu, füs nauding. Kult alus on armastus, süütunne arengu tähts küs (seab keelud). Seega väh seksuaalsus, alternatiivid: * kunst - kunstnik ei suuda lep nõudlusest loobuda tungi rahuld-st, ta paneb kõik kunsti, jääb terveks. Ka vaataja saab seda ohutult nautida, rakend oma fantaas. *teadus-uudsihimust, tõe tunnet , prob lah pakub teadlsele intellektu rahuld. *filos-on üh.k-s paranoia aktsept vorm (nagu kunst ja neuroos ). *relig- ting lapseea abitustundest, kuj isa kaitseprojektsiooni, tagasipöörd ego kuj algjärku.
C.G. JUNG : arhetüübi mõiste- müütide, muinasjuttude jm põhjal järeld, et in loomingu kujutlused jag teatud põhitüüpidesse. täiend F skeemi lisades ind mittetead-le kollektiivse mitteteadvuse (üldin kogemus, om kõigile rahvastele. so mineviku kult.pär, mis leidub in.psüühikas kõrvuti ind.mitteteadv ja mood koos isiksuse tuuma). Sealt jõudis arh. mõisteni--arht-d on psüühilise tegevuse bioloogilised normid e algselt tühjad, kuid elu jooksul omandavad sisu, sellest, kas kaasasünd arhetüüpne struktuur ja keskk võimalikud kogemused omavah sob sült in vaimne tervis ja õnn. J psühhoteraapia taotles isiksuse tasakaalust ja rikast tema sis jõududega tutv teel. InImEsE tUuM (peamised arhet-d): ise- in väidab, et meeldib X, aga mitte Y, oskab f, aga mitte G. Ta leiab oma ise, kuid kui ta teab, et see poel tema ja ta tahab osata G, siis ta tegutseb selle nimel, sest pole veel see kes tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona -in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle ligipääsetavamaks, kuid rollide omistamisega hakatakse kadnma maski, mida on raske eest saada. vari- in looduslik, instinktiivne, impulssivne osa-ürgne, kotr.matu, varjatud, ohtlik. Varju ajel võib teha seda, mid amuidu ei teeks. nõrk vari- puudub edasiviiv jõud, tugev- saadab ebaõn, konfliktid. Peab õppima oma varjuga elama. anima - naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista. valdab tundeid, meeleolu, rask keskendumist, paneb kõhkl. Puhas ja õilis v salakv, hukutav. animus - melehelikkus, edu äris, pol, teaduses , tehnikas. Tahab võimu, konkreets. Negat- liigne kriitil, toet valmis arvamustele. vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama , et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel. suur ema- usk piiritusse armastusvõimesse, kaitsmisse, mõistmisse. Halb, et paneb mõtlemaa, et teised on sõltuvad-türannid, ära hellitamine. trixter- vembumees- kaval, tradits lõhkuja, et avada uusi teid. lihtsameelne . Pääseb raksustest napilt, veiderdaja , nt Mefisto.
HEIDEGGER : olemisõp- ontoloogia : olemasol- tav asend, igapä-ne elu, kõik asjad, me ise. OLEMINE-mitte katsutav, ''tõsiasi'', miks miski on, selle asemel, et midagi poleks?, Mis teeb selle, mis on, selleks, mis ta on?, Mida täh ol olla? In. kond on sellele kogu aeg vastust otsind, sellest ka relig, mis ütl, et jumal lõi, kuid so lihtsust vastus, jätab olemise tõelisuse varju. Tegelt peab see jäämagi küs-ks ja panema in mõistma maailma ja ol suurust võr endaga, panema endalt küs uusi küs-si ning leidma tõelist mina, et olla täisväärt-lt, kuid see pole kunagi lõplik. Inimol-eksistentsiaalid- in.ol üld tingimused, om-d, mida ei saa vält, kui juba ol on. 1) maailma-heidetus: in ei tule maailma vabatah-lt, ta heidet siia. Kuigi saame kasut asju, ei saa kasut, mõista maailma tervikuna . 2) hool : in on hooliv, keda seovad maail -ga tunded, tahe . Teg alati seot maailmaga , in teg väli. 3)valikuvab: asjad ei saa otsust, in saab. ka tegemata jätmine on valik. valik- vastutus. 4)mõistmine: in tah loomult mõista, teada-uudishimust. mõist sis igas meie sammus , teos, otsuses. 5) keelelisus: ''Keel on ol koda''. avab tõdesid, tunnetusmoodus. 6) kos-olemine: in on suhtleja, in kes sünnib maailma, alati sinna oodatud. asjad ei saa omavah suhelda. suhtl on in-sele vajadus. 7) olemisunustus: in kesk vaid käega katsutavale, unustab ol sügavuse. Pole tõel elu. Samas on ol.unust 1 võimalus seda taas leida ja selle suurust hinnata. 8)man: sk.k umbisikuline kõneviis- tehakse, minnakse. In langeb massi najale , teeb, mis kõik teevad. Kirekegaardlik. 9)ajaloolisus: alati mõjutamas, kuid saab valida, kas sellele alluda, oma prob-d ajal kaela ajada; või leida ajaloo kordumisest endale võimalusi. 10) meelestatus: in on tunnete kaudu ol-ga ja maailmaga seotud, maailmas on seda, mis meid rõõmustab, kurvastab. 11) hirm, äng: hirm-in teab, mida kardab. äng: ei tea, in kardabki ''eimiskit''. 12) tõel ol: äng aitab leida tõelise enda, paneb mõtlema, mis on viga, leida lahendusi. 13) surelikkus: paratamatus . teadmine sest peaks panema täie pingega elama. kaks arvamust: ühed, et see just kaotab mõtte täiega elada, teised, et piiratud aja tõttu peab valja pigistama kõik võimaliku.