Narkootikumid (0)

Keila Gümnaasium
7c klass
Juhan Juurikas
Uimastite kahjulikud mõjud
Referaat
Juhendaja H. Israel
Keila 2009
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5
2. Uimastitekahjustused 6
3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11
3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8
3.1.1. Opiaadid 7
3.1.2. Kanepi produktid 8
3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10
3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9
3.2.2. Amfetamiin 9-10
3.2.3. Ecstasy 10
3.3. Hallusinogeense toimega uimastid ehk hallutsinogeenid 10-11
3.3.1. LSD 10-11
Kokkuvõte 12
Kasutatud materjalid 13
Sissejuhatus:
Töö on kirjutatud teemal „ Uimastite kahjulikud mõjud“. Uimastite kahjulikud mõjud on väga ohtlikud ja neid on väga raske või isegi võimatu ravida.
Esimene peatükk räägib kuidas uimastid mõjutavad inimest, mis toimub inimese ajus ja inimese psüühika „kihtidest“.
Teine peatükk räägib uimastitekahjustustest, mis võimed inimesel nõrgenevad ja mis on uimastite tarbimisel ohtlik inimesele.
Kolmas peatükk räägib enamlevinud narkootikumidest ja psühhoaktiivsetest ainetest, nende rahvapärastest nimedest, mõjudest, tunnustest, lisatunnustest, tagajärgedest ja tüüpilistest nähtudest.
1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad.
Kõikide narkootiliste ainete toimel tajub inimene iseennast ja ümbritsevat maailma tavaliselt erinevalt. Tajumuutus tuleneb eelkõige muutustest kesknärvisüsteemi nendes osades, mis reguleerivad meeleolu, taju ja mõtlemist. Väga tähtsat osa etendavad peaajus teatud tingimustel tekkivad ained – endorfiinid , mis on seotud heaolu- ja naudingutundega. Endorfiinid on olemas igal inimesel ja nende tekkimine ning lagunemine on seotud aju sisemiste regulatsioonimehhanismidega. Teiselt poolt mõjutavad uimastid ka neid aju osi, mis on seotud taju reguleerimisega, inimesel tekivad tajupetted ehk illusioonid ja hallutsinatsioonid. Muidugi ei piirdu uimastite toime ainult endorfiinidega; see on üks ainegrupp, mille tasakaal häiritakse. Ümbritseva keskkonna tajumine ja mõtestamine on väga keerukad protsessid, nende häireteta tööks on vajalik kindel tasakaal, mida uimastite mõjul rikutakse .
Endorfiinid on aluseks nähtusele, mis on seotud uimastite tarvitamisega- kõrgendatud meeleolu (nn kaifile) ja taju laiendamisele, mõtlemise avardamisele jms. Seejuures jääb tähelepanu alt kõrvale see, et kõrgendatud meeleolu puhul on tegemist mitte ha tuju, vaid eufooriaga – heatujulisus tuleneb kriitilise mõtlemisvõime väljalülitumisest. Muutunud ajutegevuse, ees kätt endorfiinide hulga tõusu tõttu ajus on kõik negatiivsed tunded nagu maha kustutatud. Inimene ei taju iseenda ja maailma enda ümber sellisena, nagu see on, vaid sellisena, nagu ta tahaks seda näha. Sellises maailmas ei ole mingit vajadust ennast kontrollida. Selline muutus ongi inimese läbi aegade tõuganud mõnuained tarbima. Olek illusoorses „ paremas maailmas“ on küll kena, kuid me jõuame päris maailma paratamatult tagasi. Mida pikem ja põhjalikum on äraolek, seda raskem on meil hiljem päris maailmas.
Igas kultuuris on lubatud vahendid, millega meeleolu tõsta, kuid nende kasutamine on alati seotud piirangutega, nagu täiskasvanuiga, terve olemine, arenenud eneseregulatsioonivõime, oskus säilitada mõõdutunne.
Miks ei suuda mõned inimesed mõõdutunnet ja enesekontrolli säilitada, isegi kui nad seda väga püüavad?
Osadel inimestel on selline naudingutunnet reguleerivate ainete tekkimise- ja regulatsioonisüsteem, mis uimastite toimel kergesti häirub. Endorfiine tekib keskmiselt tunduvalt kiiremini ja rohkem. Seega on ka tekkiv eufooria väga tugev. Selliseid regulatsiooni kaassündinud iseärasusi on teisigi.
Inimese psüühikal on mitu „kihti“. Kõige ülemises „kihis“ elame oma igapäevast elu: teeme otsuseid, suhtleme , õpime jne. See on meie psüühika teadlik osa ehk teadvus.
On aga mitmed teised „ kihid “, millest me ei ole teadlikud, mille üle me väga harva mõtleme, kuid mis meid kogu aeg mõjutavad. Need on seotud meie elu alateadliku osaga: meie tunded, arvamused ja tegevused, mida me põhjendada ei oska. See on alateadvus. Üsna paljut sellest ei tahagi me teada või oska tahta, sest see on teadmine oleks harjumatu.
Alateadvuses on olukorrad ja käitumisviisid, mis mingil põhjusel kutsuvad meis esile tugevaid negatiivseid tundeid: hirmu, kurbust , ahastust, süüd, häbi väljapääsmatus-ja alaväärsustunnet jms. Neid tundeid on lihtsam vältida või põhjendada meile sobival viisil.
Uimastite mõjul vabaneb inimene negatiivsusest. Seetõttu kaob vajadus oma käitumist seletada. (1)
2. Uimastitekahjustused:

• Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv.
  
• Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena.
  
• Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit ), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega.
  
• Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse.
  
• Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad.
  
• Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg.
  
• Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel.
  
• Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund.
  
• Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti, kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine.
  
• Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest.
  
• Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva.
  
• Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini . Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu , suhted kaasinimestega känguvad või katkevad . Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama . 
  

• Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse uimastitega kuritegelikes ringkondades, siis suureneb oht, et tihenevad kurjategijate omavahelised sidemed. Paljudel juhtudel saadakse uimasti ostuks raha üksnes kuritegu toime pannes.(2)
  

3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained.
Olenevalt ainete toimest kesknärvisüsteemile, jagunevad narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained järgnevalt:
1.) rahustava ( lõdvestava, pidurdava) toimega uimastid
2.) stimulandid ehk ergutava toimega uimastid
3.) hallutsinogeenid ehk meelepetteid tekitava toimega uimastid
3.1. Rahustava toimega uimastid
3.1.1. Opiaadid
Papaver somniferum – unimagun
Rahvapärased nimetused: opa, hepo , horse, hidas, mopo, polle
Mõjud:

• Eufooria, heaolutunne, häirimatus, lõdvestustunne
  
• Söögiisu puudumine
  

Tunnused:

• Segane silmavaade, pupillid kitsenenud
  
• Koordinatsioonihäired
  
• Nõelapistete jäljed veenidel
  

Lisatunnused, tagajärjed:

• Kiire hingeline ja kehaline sõltuvus
  
• Vältimatu vajadus lisaannuse järele
  
• Kiire tolerantsuse kasv
  
• Allub väga raskelt ravile
  
• Sagedased veenipõletikud
  
• Oht nakatuda vere kaudu levivatesse haigustesse ( hepatiit, AIDS)
  

3.1.2. Kanepi produktid
Cannabis sativa - harilink kanep
Cannabis indica - india kanep
Rahvapärased nimed: pilv, hasa, mari, õli, töts, imud
Mõjud:

• Heaolutunne, eufooria
  
• Jututuju, ülemeelikus
  
• „sisemise enesetunnetuse“ tunne
  
• Aja, koha , liikumissuuna ja –kiirus tajumise häired
  
• Suu kuivamine , unetus
  

Tunnused:

• Silmavalget punetavad , silmad läigivad, pea liigub pilguga kaasa
  
• Magus imal lõhn
  

Pikemaajalise kasutamise tagajärjed:

• Astmeline hingelise sõltuvuse tunnuste ilmnemine
  
• Püsiv unetus
  
• Sugulise arengu võimalik peetus , suguhormoonide ebaregulaarne tootmine
  
• Maitse- ja lõhnaaistingute häired
  
• Keskendumisvõime langus, teotahte vähenemine ja kadumine
  
• Võimalikud vaimuhaiguslikud seisundid
  

3.2 Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid
3.2.1. Kokaiin ja crack
Erythroxylum coca - kokapõõsas
Rahvapärased nimetused: lumm, koka, koks, kokis, lumi, sperma
Mõjud:

• Eufooria, naudingutunne
  
• Seksuaalset elamust meenutav nauding
  
• Aistingute häired, luulud, hirm
  
• Unetus, isutus
  

Tunnused:

• Südame rütmihäired
  
• Laienenud pupillid
  
• Klaasistunud ekslev pilk
  
• Kõhnumine
  
• Higistamine
  

Lisatunnused:

• Kurk on kähe ja kibe
  
• Nina jookseb vett
  
• Punetus silmadel ja limaskestade ümber
  

Tagajärjed:

• Hingeline ja kehaline sõltuvus
  
• Tolerantsuse kiire kasv
  
• Nina limaskesta põletik, veenipõletik
  
• Sage nakkushaigustesse nakatumine
  
• Peaaju verevalumite oht
  

3.2.2 Amfetamiin
Rahvapärased nimetused: vaht , blomsten, piri , spiid, birma
Mõjud:

• Eufooria, mõnutunne
  
• Seksuaalelamusesarnane naudingutunne
  
• Agressiivsus , hirm, kärsitus
  
• Unetus, isutus
  

Tunnused:

• Laienenud pupillid
  
• Närvilisus
  
• Kiirenenud pulss
  
• Higistamine
  
• Kõhnumine
  
• Nõelajäljed kehal( süstimise puhul)
  

Tagajärjed:

• Kiiresti süvenenud hingeline ja kehaline sõltuvus
  
• Kiired muutused organismis, tolerantsuse kasv
  
• Bakterinfektsioonide sagenemine
  
• Psüühikahäired
  
• Oht peaaju verevalumi tekkeks
  
• Oht nakatuda HIV-viirusesse
  
• Oht haigestuda hepatiiti ja saada bakter - ja viirusnakkusi
  

3.2.3 Ecstasy
Ecstasy on täiustatud amfetamiin.
Rahvapärased nimetused: „noku“, vars
Eriti kahjustab ecstasy järgmisi organeid:

• Peaaju
  
• Maks, sapp
  
• Sugunäärmed, sh ka aju hüpofüüs
  
• Veresoonkond (ka füüsiliselt tekitatud veenikahjustused randmetel ning küünarvarreõndlates)
  

3.3 Hallutsinogeense toimega uimastid ehk hallutsinogeenid.
3.3.1 LSD
Rahvapärased nimetused: reis, tripp, naks, hape
Mõjud:

• Esialgne aistingute teravnemine , hiljem nõrgenemine ja kadumine
  
• Hallutsinatsioonihäired, enese tunnetuse häired
  
• Koordinatsioonihäired aja, koha, liikumisesuuna ja –kiiruse tunnetamises
  
• „mina“ mitmestumise tunne (tunne, et mind on kaks või rohkem)
  
• Ebakindlustunne, paanika , hüsteeria, hirmud , masendus
  

Tunnused:

• Segavad mõtted, häired meeleoludes
  
• Värinad, hirmud
  
• Süljenõrististe lisandumine
  
• Ebakindlustunne
  

Tüüpilised nähud:

• Ebareaalsed kujutluspildid, oma keha tunnetamise häired
  
• Hallutsinatsioonidest tulenevad füüsilised reaktsioonid
  
• Ajataju ja muud koordinatsioonihäired( kõrvalvaatajale vabalt tajutavad )
  
• Kiiresti muutuv enesetunne, paanika, masendus, ülbitsemise lust, nn halvad reisid ( katastroofilised nägemused)
  
• Pidev hirmutunne ja luulud
  
• Enesetapumõtted
  
• Masendus ja ahistustunne
  

Tagajärjed:

• Hingeline sõltuvus
  
• Iseeneslikud haiguslikud tajud
  
• Püsiv psüühikahäire oht (1)
  

Kokkuvõte:
Töö on kirjutatud uimastite kahjulikust mõjust. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine.
Kordamisel tekib ülikergesti sõltuvus, mida on väga raske ravida. Tööd kirjutades sain teada, et narkootikumid on väga ohtlikud inimesele ja need häirivad kogu elu tegevust. Inimesel on lihtne sellest loobuda kui pakutakse ära võta.
Kasutatud materjalid:
1.) Daniel Mark Wahl, Ellu Eik „ Narko “
2.) http://www.parnu.ee/uus/index.php?id=46
13