20. sajandi saksa kirjandus (0)

20. sajandi saksakeelne kirjandus
Aigi
28.01.2015
Loengud ja rühmatööd
9. märtsiks peaks “ Professor Unrat” olema loetud.
Viis raamatut nimekirjast.
Periodisierung:

• 1890- 1910 “Fin de ciecle”: Naturalism, impressionism , sümbolism, juugendstiil jne
  

See on vaid üks võimalikest periodiseerimistest.
Võib öelda ka Jahrhundertwende. Väga huvitav periood, sest on palju erinevaid Stile ja Strömungen. Voole ja stiile. Mõnes mõttes on see defineerimatu. Raske on eraldada ühte voolu, mis teistest esile tõuseks. Kirev segu kõigest, mis vähegi eksisteeris.
Konkreetsemaks muutub 1910 – 1922

• Ekspressionism 1910 – 1922
  
• 1918 – 1933 Literatur der Weimarer Republik (Neue Sachlichkeit, Theater von links , grosse Romane)
  

Mõned perioodid on markeeritud ka läbi ajaloo. Nt 1918 on saksa ajaloos oluline – I ms lõppes. See on ka saksa keisririigi lõpp. Algab Weimari Vabariigi aeg. Sel ajal, mis oli ka poliitiliselt huvitav, on ka mitmeid voole. Aga see Neue Sachlichkeit (uusasjalikkus) on ehk kõige tugevam. 1920ndatel ilmub palju suuri romaane, nt Th. Mann , Hesse.

• 1933 – 1945: Literatur im Dritten Reich /Exilliteratur. Sel ajal on paralleelselt saksa kirjandus saksamaal ja väljaspool saksat. Erinevus on väga suur. Propagandakirjandus
  
• Nach 1945: BRD – Stunde Null, Kahlschlagliteratur – lageraiekirjandus, kõik, mis meenutas Hitleri-aega juuriti välja; DDR – Literatur des Sozialistischen Realismus. Ka siin on paralleelselt kaks kirjandust.
  
• Nach 1990: Literatur des wiedervereinten Deutschlands.
  

Saksa kirjandusruum sajandi vahetusel.
Saksamaa ja Austria. Sel ajal suured erinevused geograafilises mõttes.
Saksamaa:
:Aufbruchsstimmung (meie oleme tegijad ja meie ees on maailm lahti): industrialisierung, techn. Fortschritte (autod, mehhaniseerumine, liinitöö vabrikutes , see tõi kaasa linnastumine), Städte (sinna koondusid rikkad, aga ka palju vaesust , õudust); Adel (mängib tollal just eriti suurt rolli, määrasid poliitilist elu); Kulturelle Zentren (linnadest said kultuurikeskused. Berliin kasvas tollal väga: Berlin , München u.a.; Literatur: Realismus, Naturalismus
Austria:
Untergangsstimmung: (allakäigumeeleolu, mis me enam pingutame. Austria oli tollal ikka agraarühiskond. Agrargesellschaft – Landadel, Landleben. Suuri linnu palju pole. Regierung – saksamaal oli siiski edumeelne süsteem, Kanzler Bismark otsustas kõike. Austrias otsustas kõike monarh . (ein Staatswesen ohne Zukunft ), kõik pärandatakse suursugust vereliini pidi edasi. Adel und Nobel -Bourgeoisie – jõukam kodanlus. Nt Zweigi novellidest tuleb see välja. Ei teki suuri kultuurilisi keskusi, kaks oli: Wien ja Prag. LIteratur: Impressionismus.
Deutscher Sprachraum um 1900

• Naturalismus (1885- 95/1910)
  
• Moderne Naturwissenschaft in der Literatur. Positivismus, mileutheorie. Themen: Nideriges, Hässliches. Methoden: Sekundenstil, Schichtspezifische Sprache ( koristaja räägib nagu koristaja)
  
• Mõjud: pr. Naturalismus (zola, Flaubert ), Ibsen, Strindberg , Tolstoi, Dostojewski.
  

Sellele vastandub impressionism

• Impressionismus (1890 – 1910)
  
• Ablehnung des Naturalismus, vastandus naturalismile. Mitte kõiges , aga idée poolest.
  
• Vermittlung von verschidedenen Aspekten der Denkwelt der Figuren. Üritab vahendada erinevate tegelaste, figuuride mõttemaailma erinevaid aspekte . Naturalismis kui oled koristaja, siis oledki see, kedagi ei huvita, mida sa mõtled. Peenemad nüansid lähevad kaduma. Impressionism uurib luubi all erinevaid aspekte.
  
• Man wollte durch einen momentanen Eindruck das Wesen einer Erscheinung ergreifen. Oluline on kogu mulje, aga see sisaldab ka erinevaid aspekte. Kui näed kedagi esimest korda, siis vaatad silmavärvi, riietust , juukseid, mis kujuhndab mulje. Mis mõnikord vale, aga ei pruugi. Seda teevad ka impressionistid . Nad vaatlevad kedagi või mingit nähtust ja üritavad muljet edasi anda.
  
• Literarischer Treffpunkt ist das Kaffeehaus. Inimesed tulid-läksid, loeti ühiselt tekste ette. Werner Tartus oli umbes selline.
  
• Detail- und farbenreich, lyrische Stimmung, aber passive Haltung, (kirjeldaja on vaatleja, jälgija, ei sekku ise. See seostub ka kohvikuga, istud ja vaatled, kuidas elu mööda läheb, ise ses elus asjaline pole), wichtig sind die feinsten Nyancen.
  
• Darstellung subjektiver, vorübergehender Eindrücke, Wiedergabe von Stimmungen, subjektiivsete põgusate muljete edasiandmine, meeleolu edasiandmine.
  

Einflüsse vorwiegend aus Malerei (Frankreich)
Claude Monet : Impression . Soleil levant , 1872. Seda eksponeeriti 1874 impressionistide esimesel näitusel. Nad ei teadnud toona , et nad impressionistid olid .
See pilt andis tervele voolule nime. Kriitik Louis Leroyle need ei meeldinud ja ta nimetas neid selle pildi pealkirja järgi. Monet ise ütles, et tahtis maalida sadamat, aga oli väga udune hommik ja ei näinud sadamat, aga võis aimata. Sai mingi impressiooni, mida ta üritas edasi anda.
Der Hafen von Le Havre , jedoch man kann den Hafen eher ahnen als sehen – Impression von einem Hafe. Pintslilöögid, punktikesed. Ka krijanduses need pisitillukesed aspektid inimesest või asjast või objektist.
Edgar Degas, Danceuses en bleu, 1890. Der Mensch, das Ich = ein Komplex aus Erinnerungen, Stimmungen, Eindrücken, Gefühlen; nie fertig, immer im Werden .
Fikseeritud moment.
Sümbolism

• Syrömung in der europäischen Literatur um 1870 – 1920, die von Frankreich ausging (S.Mallarme, Pl. Verlaine, C. Baudelaire – “Les fleurs du mal”)
  
• Gegen Realismus und Naturalismus
  
• Die Welt ist geheimnisvoll und wir können sie nur durch bestimmte Symbole verstehen. Sõnades ei suuda seda saladust väljendada, vaid sümbolites
  
• Von Interesse sind Tröume, Vorstellungen, Spiritualität. Surnutega rääkimine. Elukutse meedium , kes võttis ühenduse taevaga. Asja konks oli see, et surnu rääkis sümbolite keeles, meedium pidi ära tõlkima sümbolid . Sümbolid tulid sajandivahetuse spirituaalkultuurist. Briti kirjanduses on eriti palju, Zweigil ka, saksa kirjanduses vähem.
  
• Manifest des Symbolismus (see on ka üks tüvitekst) (Jean Moreas, 1886) – alles, was man darstellt, soll ein ideal symbolisieren. Sümbolid, mis kujutasid salapärast, meile nähtamatut maailma.
  
• Steigerung der Muskalität der Sprache.
  
• Realität und Imagination – alle Objekte haben eine symbolische Bedeutung , die rale Welt soll die ideale widerspiegeln. Gustav Klimt: leben und Tod, 1916. Värvisümboolika nt lilla – valitseja värv seal surma tekil.
  

Mõned Gegenströmungen zum Naturalismus (sks ja Austria)

• decadents nagu impressionism aga pessimislik. Kõik on nõme – untergangmeeleolud
  
• Jugendstil (1895 – 1914) – lopsakas, lilleline, egiptuse motiivid, sümbolismi poole kalduv.
  
• Neuromantik – uusromantika vana kaevati üles pakiti uuesti lahti
  
• Neuklassik – ka updeiditi weimari klassikat
  
• Heimatkunst külaelu ülistus, võib vaadelda kui vastupanu linnastumisele, Heimatromane – ülistavad ilusat külaelu, mäed, värske õhk, punapüsised tüdrukud, terve kasulik maalähedane elu. See elab ka edasi. “Sturm der Liebe ” sari kanal 3-s. Sellest sai Hitler inspiratsiooni, kes pani selle oma propaganda teenistusse.
  

29.01.2015
Luuletused Die Beiden ja Einem, der vorübergeht” Hugo von Hofmannstahl. Esimene sümbolistlik, teine impressionistlik.
HOffmannsthal
“Ein Brief ”
nn Chandos-Brief kirjutas ta augustis. Selle kirja fiktiivne autor Chandos. Ilmus Oktoobris 1902 ühes berliini ajalehes “Der Tag”. Mina jutustaja Chandos, tal sarnasusi Hoffmannsthaliga, kuid pole autobiograafiline.
Idee: peategelane lord Chandos tunneb, et ei ole võimeline rääkida, sõnadega olulist edasi anda. Põhjuseks on see, et sõnad on oma tähenduse kaotanud. Kirjeldab, miks ta ei saa enam korralikult rääkida ja mõelda. Jutustab oma elust ja kogemustest, miks see nii on. Tunneb, et sõnad hakkavad tähendust kaotama. Ta räägib fenomenist, mis sajandivahetusel on teemaks – keelekriis, Sprachkrise – Chandos-Krise. 20.sajandi kirjanduses keelekriis alguses. See küsimus on sarnane paljudel. Sõnad on minetanud oma tähenduse. Esimesena väljendas seda ideed siis just H oma tekstis Ein Brief. Kas sõnad on adekvaatsed või mitte. Kõigepealt kritiseerib Chandos kirjandust, see pole nagu oli vanasti. Sõnad on muutunud tühjaks. Sealt liigub edasi mõtlemisse, kritiseerib üleüldist keelekasutust, mis viib vale mõtlemiseni. Vale mõtlemine viib vale maailmakorrani. Keelekriis pole mitte vaid see, et kirjutatakse halba kirjandust. See suurem probleem, kogu maailm kasvab viltu. Unbehagen – ebamugavus, vastikus.
Stefan George (1868-1933)
Stefan Anton George oli sümbolismi ja hiljem uusromantismi tähtsaim lüürik. Ta oli veinikaumpmehe poeg võttis ette 1888 reise läbi euroopa, polnud kindlat elukohta. Studeeris pariisis, Berliinis, MÜnchen is ja Viinis . Tutvus Mallarme, Verlaine, Rodin ja Hofmannsthaliga. Alates 1900 tegi kannapöörde, tümbus tagasi Shveitsi mägedesse ja tema umber on George-ring. Elab kasinalt. Meestevaheline sõprus eliidiga. Männerfreundschaft. Temast sai n-ö guru . Noored sõbrad, loeti luuletusi ja kirjutati. George elu oli nagu kunstiteos, ta instseneeris end ise. Lõi endast sümboli. Tema elu oligi sümbol. Tema umber kogunes imetlejate ja austajate parv. Üks kommunikatsiooni vahend oligi luuletuste kirjutamine. Goerge –Kreisist tuli ikka meetrite kaupa teoseid. Tuntud luuletajaid sealt välja ei kasvanud, kuigi ükski nendest jüngritest kuulsaks ei saanud. George vari oli liiga tugev. 1892 hakkasid kogunema sarnaselt mõtlevad luuletajad George umber. Kuidas selline kultus võis tekkida? Ta instseneeris oma elu kui kunstiteost. Nägu väga jõuline ja domineeriv. Luulekeele uuendamise kohta. Õigel kunstnikul on aeg-ajalt soov väljendada end keeles, mida ei kasutaks pühendamatu mass, või kasutada sõnu nii, et vaid pühendatud selle tähendusest aru saavad.
Ta teeb kirjanikust pühitsetud eliidi, kes kasutab keelt, millest teised aru ei saa.
KUnst ja keel on elitaarsed, need kes ei mõista, ise süüdi. Kunstnik kui midagi kõrgemat. Saksa lüürika, luulekeele uuendamine. George meelest kasutatakse väga viletsat saksa keelt. Vaja oleks uut keelt, mis väljendab asju adekvaatselt. Nad tundsid Hoffmannsthaliga teineteist. Kirjanduses peaks kasutama elitaarset keelt, mis väljendab mõtteid ja tundmusi õigesti.
Das jahr der seele
See oli tema üks esimesi tuntumaid luuletsükleid.
Suuri tähti ei ole, oma interpunktsioonisüsteem, mitmed muud ortograafilised muudatused. George tahab anda keelele uue sisu, esialgu küll siseringile, lotuses, et see kunagi laieneb .
4.2.2015
pactole = Goldmine, Schatz
Die Psychoanalyse.
Alateadvus, S. Freud . Teraapiameetod.
Mustri avastamine psühhoanalüüsis. Vastused küsimusele, miks patsient on selline nagu on. Olulised on assotsiatsioonid, vabad assotsiatsioonid. Teooriate süsteem. Vt PPT. Kaks aspekti on: unenägude seletamine, sümbolite kaudu. Vigade , mõtte- või keelevead , millest järeldub, et alateadvuses just praegu midagi juhtub. (Studium von Fehlleistungen).
Psühhoanalüüs ja kirjandus.
Piltide Flüchtigkeit, põgusate piltide vaheldus. Impressionismis nt üks pilt, mida kirjeldatakse. Pildid psühhoanalüüsis võivad väga kiiresti vahelduda. Kirjanduses ka võivad väga põgusad momendid kirjeldatud olla või vahelduvad pildid kiiresti.. See seostub ka unenägude vaheldumisega. Oleme ühes kohas ja järsku täiesti teises.
Hämarolek une ja ärkveloleku vahel. Ei ole arusaada, kas kirjeldatakse unenägu või reaalset tegevust.
Piltide või stseenide vahelised assotsiatiivsed seosed.
Unenägija või vaataja roll vaatlejana, kes ei saa ise midagi mõjutada.
Artur Schnitzler ( 1862 -1931)
Arsti poeg, õppis meditsiini, huvitus varakult psühholoogiast, oli assistant psühiaatri juures eksperimenteeris hüpnoosi ja sugessiooniga.
Schnitzler kirjeldab oma kirjanduslike tegelaste alateadvust vahetult.
Neid kogemusi kirjeldab oma teostes. Ta oli revolutsiooniline . Sellise stiili pärast rünnati teda. Nt ühte draamat peeti pornograafiliseks. Nt “Der Reigen”. “Leutnant Gustl” (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära.
Schnitzlerit on peetud “kirjanduse S. Freudiks”
Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse unenägusi.
Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult täpselt edastama .
Unenovell. Tekst paberil
Peategelane noor arst, kes arvab , et tema naine teda petab , tahab teada, kas on nii. Jälitab läbi öiste Viini tänavate teda, külastatakse veidraid kohti ja kummalisi isikuid. Stseenid vahelduvad kohati väga kiiresti. Puuduvad stseenidevahelised üleminekud. Tunne, et ei saa midagi mõjutada, stseenid on omavahel assotsiatsioonidega ühendatud. Alateadvus, nagu tahaks aga nagu ei tahaks ka. Stseenide kiire vaheldumine . Tunne, et on osaline mingis filmis aga ei suuda mõjutada, mis toimub.
Leutnant Gustl
Algab stseeniga teatris, Gustl on seal, vaatab, tüdinult. Järgmisel päeval on duell , mõtleb juba sellele, et ehk on ta homme juba surnud. Kui tükk lõppeb läheb välja, pagariga vahejuhtum, Gustl arvab, et see on ohvitseri au haavamine. Et seda päästa peab pagari tapma või iseennast . Tahab end tappa, tegelt ei taha. Terve öö käib mööda Viini tänavaid, mõtleb, kas peaks end ära tapma. Jõuab järelduseni, et homme tapan end. Siin sisemonoloog. Annab täpselt teada, mida ja kuidas Gustl tunneb ja mõtleb.
Tavaliselt kirjanduses kolmanda isiku perspektiiv : tema räägib, läheb. Sisemonoloogi kasutatakse tekitada kijrandusliku figuuri ja lugeja vahelist lähedust.
Rainer Maria Rilke (1875.1926)
Raske lapsepõlv, militaarkool. Mõlemal vanemal on erisoovid lapse kohta. Tahtsid end lapse kaudu teostada. Ema tahtis tegelikult last ja sundis neljanda eluaastani kleite kandma. Rilke ja ema vaheline suhe keeruline. Isa tahtis temast teha ohvitseri, saatis militaarkooli. See oli keeruline ka, ta visati sealt välja vist . Hakkas varakult kirjutama luuletusi. Teda mõjutasid teatud inimesed ja kohad, nt
1899/90 reisis Lou Andreas Salomega Venemaal. See oli üks väga saatuslik naine, kes ruineeris ka Nietzsche elu. Neil oli pikk suhe isegi kui ei olnud enam paar, oli sügav sõprus. Venemaal ta leidis oma Wahlheimati. Venemaal inspireeris teda religion , kui religioossed on vene inimesed. Luuletustes ka kiriku ja religiooni teemad. Kultuur, mentaliteet .
1900 Worpswede (kunstnike asum ), abiellus Clara Westhoff (kunstnik), lahutas 1902
1903-1906 teine Wahlheimat oli Pariis. Auguste Rodin oli sõbraks. Rilke oli tema sekretär mõnda aega, tegi paberitööd. Mõjutas see, et nägi, kuidas Rodin töötas.
Reisis palju Aafrikas jne
Viimane eluperiood Sveitsis , seal ka sureb .
Vahepealt loengud puudu
11.02.15
Ekspressionism
Kirjanduses Heym, Hiller, Stadler. Mina-kaotus
Ajalooline taust:
I maailmasõda
Alguses olid ekspressionistid patsifistid, hiljem arvasid, et see on ka vabanemise võimalus nõmedast elust.
Urbaniseerumine .
Idee sellest, et linnad on väga mustad, prügivedu ei korraldatud. Hügieenitingimused polnud kuigi head.
Kihistumine , massiline vaesus
Tunne, et maailm läheb kohe põhja.
Mitmed looduskatastroofid
1910 Halley komeet
San Francisco maavärin
Kirjandus:
Teemad – sõda, hirm, mina-kaotus, anonüümsus
Kunst : punase-musta kombinatsioon (ka kirjanduses), grelle Farben, abstraheerimine , suurepinnalised kompositsioonid
Muusika : dissonantsid, rahutus
Põhijooned ekspressionismis
Katastroofimeeleolu kui kollektiivne Stimmunslage. Tunne, et kohe juhtub midagi hirmsat. Sõja eelaimus.
Ühiskonna- või tsivilisatsioonikriitika – hirm moodsa teaduslik-tehnilise tsivilisatsiooni vastu. Protest elu mehhaniseerimise eest. Tapetakse ära kõik, mis vaimne, see seda protesti tekitaski.
Mehhaniseerimine mängis suurt rolli, tekkis liinitöö. Kväike inimene töötab vabrikus ja tunneb end mutrikesena mingist masinast. Elu hakkas muutuma mehhaniseerituks. Hakkas tekkima ka autostumine, inimesed hakkasid rohkem neid tegema ja nendega liikuma. Neid tohutult toona kardeti. Raudtee – rongitransport edenes. Tollal leiutati kirjutusmasin . See annab ka kirjanduslikele tekstidele teise kuju. Erinevad tehnilised edusammud.
Erdrücken und Öde – das Leben ist total sinnlos. Niikuinii tuleb kohe katastroof, mis seal enam teha.
Ich-Verlust, Ich-Zerfall – koostlagunemine, inimene tunneb end olevat ohvrirollis, teda ährvardab suur ja hirmus ümbritsev maailm.
Igatsus aktsiooni järele, et midagigi juhtuks. Elu on nõme, stagneerunud ja seisma jäänud. Noortel inimestel energiapuhang – nüüd teeme midagi. Paljud tervitasid sõda – nüüd ometi juhtub midagi.
Tunnete intensiivsus – paatos , ekstaas, Aufbegehren, “Schrei”
Aufbruchsstimmung – revolutsiooniline meeleolu.
Georg Heym: ma ei tea ,miks ma veel élan, ükski aeg pole tänaseni olnud nii sisutu nagu see.
2 perioodi

enne I ms – uus kunsti kontseptsioon . Taheti uut kirjandust, kunstis hävitati traditsioonilised vormid. Muusikas kaob Grundton. 12-toonimuusika tekib nt. Dissonantsid. Tunne, et sõda on midagi vabastavat. Peseb vana minema, saabub uus. Sõja ajal aga nähti, et see polegi nii hea – mürgigaasid, kaevikud, miljonid surnud

peale sõda – patsifism, igatsus parema maailma järele ja uue inimlikkuse järele.
Teemad –

• suurlinn
  
• negatiivsed teemad: hullumeelsus , enesetapud, haigused, surm, allakäik, maailmalõpp
  
• koledad ja hirmsad sisuelemendid
  
• šokk ja provokatsioon kaasaegse kultuuri kriitikana. Hirmus tegelikkus valetatakse mitte nii hulluks – selle vastu protesteeriti.
  

Vormid
Alguses eelistati lüürikat, peale sõda draamat. Romaane eriti palju ei ole. Eepilised lühivormid, neid oli.
Lüürika
Darstellungsmittel

• Reihungsstil der Lyrik (ridadestiil): Simultaansus. Gleichzeitigkeit der nicht zusammengehörigen, in der raschen Folge wechselnder Bilder.
  

Üks rida on üks tähenduslik üksus, kas lause või omaette tähendusega lauseosa. Need pildid ei pruugi sisuliselt kokku kuuluda. Nt Alfred Lichtenstein Die Dämmerung

• inetuse esteetika , šokeerivad pildid, väga täpne detailide edasiandmine ja grotesk .
  

Gottfreid Benn : Mann und Frau gehn durch die Krebsbaracke, siin ka Reihungsstil.

• stiilielemendid – paatos ja ekstaas
  
• erilised värvid
  
• keeleeksperimendid uute väljendusvõimaluste otsingul .
  

Jakob van Hoddis: Weltende
Seda peetakse esimeseks ekspressionistlikuks luuletuseks ilmus 11.1.1911
August Stramm: Patrouille – keeleline eksperiment. Read muutuvad lühemaks, napimaks. Kui seda skandeerides lugeda – kõlab nagu soldati marss.
Riimi ei ole, traditsioonilist meetrumit ja stroofilist ülesehitust ei ole.
Marie Under: Vervalla (1919)
Saksamaal algas ekspressionism siis, kui oli poliitiliselt ja kultuuriliselt palju toimumas. Eestisse ilmus see maailmasõja ajal ja vahetult peale ka ekspressionism.
12.02.15
Hilisekspressionism
Kui enne sõda oli valdav eufooria, siis sõjajärgselt kaotati illusioonid , et sõda võiks midagi parata. Peale sõda suur küsimärk, mida nüüd?
9.11.1918 revolutsioon Saksamaal. 9.11.1989 langes müür. 9.11 oli ka Kristallnacht – progromm juudi kauplustele. Vaateaknad peksti segi ja maas oli palju kilde nagu kristall säras see.
9.11.1918 võeti keiser maha ja loodi Weimari vabariik. Uus riigikord , seda näeb kõikides eluvaldkondades, ka kultuuris. Kirjandusse tulevad uued vormid ja teemad. Nt draamast sai domineeriv žanr .
Der Typus des Stationendramas: Der Gang der Handlung verläuft nicht in einer geordneten Reihenfolge, sondern setzt sich aus einzelnen, meist unverbundenen Elementen, Stationen oder Bildern zusammen. Ühesõnaga stseenid on nagu peatused, mis on isoleeritud, kuid samas teatud figuuride kaudu siiski ühendatud. Sisuliselt pole ühendus eriti tugev. Võib-olla üks teema. Aga nt pole kronoloogiline. Ühendus on vaba. Klassikalises dramas koha-tegevus-ajaühtsus. Siin loomulikult mitte. Ajaline edasi-tagasi liikumine on tavaline. Üks steen toimub ühes, teine teises kohas.
Wandlungsprozess des Protagonisten: Ernst Toller die Wandlung (1919). Idée - Schaffung des Neuen Menschen.
Teema on tavaliselt siiski olemas.
E.Toller on üks kuulsaim ekspressionistlik näitekirjanik. Uus ühiskond vajab uut inimest. Natuke religioosne sisu poolest. Sarnasus Kristusega. Tavaline inimene – missiooniga inimene – lunastaja.
Georg Kaiser (Von morgens bis mitternachts, 1912, Gas, 1918), Walter Hasenclever (der Sohn, 1914). Bertolt Brechti varased draamatööd võiks ka ekspressionismi alla arvata.
Georg Kaiser: Gas I ja II
Need on stseenilised eksperimendid või mõttemängud. Siin see stseenide kasutamine eriti hästi näha. Ise kutsus neid Denk -Spiele. Kohta ei ole, on kohaabstraktsioon, tegelased on abstraktsed.
Figuren – tegelased. Nt ühejalaga mees, naine, surm. Die Frau, kes kehastab naiselikku elementi. Kaiser kasutab palju sümbolite keelt.
Gas = Katastrophe (weisser Herr ) ta on ka surm.
Abstraktsed ideed, sümbolite kasutus. Valge härra oleks ka kriitika tehnilise tootmisprotsessi vastu. Sõjapidamisele suunatud tehnika tootmise vastu. Mis juhtub kui toodetakse liiga palju, ei mõelda enam, milleks. Lõpuks saavad aru, et toodavad surma.
Täpsed režiijuhised. Nagu ka naturalismis. Ka lavakirjeldus täpne.
Walter Rheiner: Miramee (Paris)
Üks proosatekst . Neid polnud palju. Tal oli kurb elu, nagu paljudel teistelgi ekspressionistidel. Paljud ekspressionistid läksid vabatahtlikult rindele, vaimustusega. Ja rindel nad kas tapeti , haavati, surid laatsaretis, paljud läksid hulluks, mõned elasid sõja üle, aga mida nad seal nägid , ruineeris nende elu, nii et ei saanud hakkama ilma alko või narkota. Rheiner ei saanud ka sellega hakkama. Tundlik natuur, Dresdeni ekspressionistide rühmitusse kuulus, sõjakogemus oli talle kohutav, ei sand hakkama, hakkas narkotsi panama , kokaiini üledoosi suri.
Paljud neist tegid iseendaga eksperimente , nt Georg Trakl , mõned tema luuletused on narkotsi mõju all tehtud.
Miramee on ka nagu oleks erinevad pildid, mille vahel vähe seoseid . Natuke nagu Schnitzleril unenäoloogika.
Meditsiiniliselt kirjeldatavad nägemused, narkouim.
Armastuse teema.
Neil on teine armastuse kontseptsioon. sageli näeme vabaarmastust. Armastus ei ole siduv kohustus, peab olema vaba. Sageli on tegelasteks ka prostituudid , ostetav armastus. Punane-must.
Kollane sümboliseerib haigusi, kadumist ja kõdu.
Venemaal said ekspressionistidest mõjutusi futuristid – nt majakovski.
Ameerikas nt ka ja prantsusmaal, itaalias futuristid – Marinetti nt.; Skandinaavias ka.
Peale ekspressionismi või paralleelselt üks oks neist – Dadaism
Dadaism
Hugo Ball rajas 5.03.1916 Zürichis “ Cabaret Voltaire” – kunstnike rühmitus, dadaistid . Šveits oli mõlema sõja ajal neutraalne , sinna läksid paljud kunstnikud . Seal kohtusid nt Hans Arp, Max Ernst, Hugo Ball jt.
Dadaistid üritasid inimesi veelgi rohkem üles raputada ja šokeerida, nende stiil oli keskendumine absurdsusele ja keeleliselt väärtusetute asjade väärtustamisele. Nende eesmärk oli: kui ekspressionistid tahtsid kodanlikku kultuuri ümberehitada, dadaistid tahtsid seda välja naerda, irvitada, mõnitada. Seeläbi ka igasugused konventsioonid läbi lõigata. Iroonia , nali, absurd , keelelised ekspreimendid.
Kust on pärit sõna Dadaism? Sõnast dada. Prantsuse keeles markeerib see laste lalinat. Dadaistid tahtsid ka uuesti kõnelema õppida, kasutasid ka uusi kõnevahendeid.
Hugo Ball: Karawane
See võiks olla araabia keele kõla üleskirjutamine nii et sellest keelest aru ei saa. Foneetiline vahend. Häälikutele on uus väärtus antud.
Hans Arp: Opus Null
Ühendatakse elemendid, mida reeglite järgi ühendada ei tohiks. Võõritlusefekt.