Referaat teemal "Sõltuvushäired" (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1 SÕLTUVUS 3
1.1 Alkoholisõltuvus 3
1.2 Sõltuvus narkootikumidest 3
1.3 Hasartmängusõltuvus 4
1.4 Internetisõltuvus 5
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Sõltuvuste liike on ühiskonnas mitmeid ning nende arv kasvab. Kuigi tavaliselt pööratakse rohkem rõhku sellele, kuidas sõltuvust ravida, tekitab palju küsimusi ka see, mis on selle seisundi põhjusteks ja miks on sellest nii raske vabaneda . Antud referaat annab ülevaate levinuimatest sõltuvustest ning nende sõltuvushäirete põhjustest.

SÕLTUVUS

Elu tundub sõltuvusliku joovastuseta igav, mistõttu saavadki palju sõltuvused alguse üldisest tüdimustundest. Sõltuvused võivad osaliselt olla põhjustatud ka ühiskonnast, mis on kaotanud oskuse end tervendada, ei talu piina ning pole kannatust muutuda. Sõltuvus on viis sisekogemustest eralduda, mida tehakse ümbruskonna ja meedia enesestmõistetaval heakskiidul. Keegi ei soovi ennast ebamugavalt tunda, mistõttu püütaksegi tuimestada ebamugavustunnet (Greenfield 2005:32).

Alkoholisõltuvus

Alkoholisõltuvus on üks laialtlevinumaid ja tuntumaid sõltuvusi. Alkoholi tarbimist esineb ühiskonnas laialdaselt- pidulikel sündmustel, sporti jälgides, kurbade sündmuste korral ja nii edasi (Spada 2008:17). Alkohol pakub inimestele sageli mõnu, murede unustamist, paremat enesetunnet ja rahulikku und ( Rebane 2010:14). Samuti aitab alkoholi kindlustunnet andev omadus meil lõõgastuda andes meile mõnutunde või joovastuse, mis tuimestab negatiivseid emotsioone nagu ärevus, viha, masendus ja muretsemine (Spada 2008:24). Murede klaasi uputamine tekitab vaid ajutise heaolutunde. Hommikul ärgates pole probleemid kuhugi kadunud, vaid segunenud alkoholist tekkinud ärevuse ja depressiooniga, mistõttu haaratakse taas alkoholipudeli järele, et veelkord positiivseid tundeid kogeda ning probleemid unustada (Spada 2008:26)
Spada leiab, et alkoholiprobleem on omandatud käitumine, mida õpitakse kuritarvitama sotsiaalse suhtlemise käigus. Jooma õpitakse kultuuris, kus pereliikmete , sõprade, partneri, eakaaslaste ja meedia mõjutused kujundavad meie käitumist ja alkoholiga seotud uskumusi- näeme vanemaid peale kurnavat tööpäeva venist lõõgastust otsimas, tunneme end sõprade poolt kõrvalejäetuna kui ei joo ning meedias kajastatakse alkoholiga seostatavate seksuaalsete oskuste ja võimekuse pilte (Spada 2008:24).

Sõltuvus narkootikumidest

Sõltuvus narkootikumidest sarnaneb mõneti alkoholisõltuvusega, tekitades samuti ajutise mõnutunde. Tõuke sõltuvuse kujunemisele annab sageli uudishimu ja eakaaslaste soovitus ning surve narkootikume proovida. Narkootikumidest otsitakse uusi kogemusi ning loodetakse ainest leida probleemidele ja ahistunud olekule leevendust. Samuti on alkoholijoobes ja/või suitsetav inimene altim proovima näiteks kanepit (Tallinna Noorsooamet).
Uimastitarvitajad tunnevad end vahetult peale aine tarvitamist mõnu- kokaiinitarvitajad , et nad on maailma tipus, ecstary- tarvitajad , et maailm on ilus paik, speed`i tarvitajad aga enesekindla ja energilisena. Leitakse, et selliseid tundeid otsivad nad kuna nende igapäevane elu on igav ja tuim, kurb ja täis vapustusi (McGill 2003:23).
Psüühiline sõltuvus kujuneb läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahtumisel organismist. Sel hetkel tuntakse hirmu, ahastust, masendust, passiivsust ja apaatiat ning valusid või tõmblusi. Oma olukorra tunnistamine tekitab tarvitajale hirmu, mistõttu kinnitab ta endale, et võib iga kell lõpetada, kuid mulle meeldib aeg- ajalt mõnuaineid pruukida. (Wahl; Eik 1998:34, 35).

Hasartmängusõltuvus

Blaszczynski toob raamatus „Võit hasartmängusõltuvuse üle“ välja, et sõltuvuse kujunemist mõjutab ajavahemik, mis jääb pileti ostmise või panuse tegemise ta tulemuse teadasaamise vahele. Kui ajavahe on lühike ehk tulemused saab teada mõne sekundi, minuti või tunni möödudes on oht sõltuvusse sattuda märksa suurem (Blaszcznski 2007:28). Teine mõjutegur, mis ta välja toob on lihtne ligipääs hasartmängukeskkonnale. Kui kasiino asub kaugemal kaalub sinna minemise ajakulu ja ebamugavus soovi mängida üle (Blaszcznski 2007:29).
Hasartmängusõltuvus kujuneb tavaliselt aeglaselt ja varjatult. Inimesed, ei pane tavaliselt tähele millal kaob kontroll. Põhjuseks võib olla esimeste juhuslike võitude põnevus ja meeleolutõus. Selle tulemusena tekib eksiarvamus, et see on hõlbus viis raha teenimiseks (Blaszcznski 2007:42). Võitmise faasis tutvustatakse inimesele mõnda hasartmängu, tavaliselt teevad seada sõbrad või vanemad. Loodetakse koos mõnusalt aega veeta ning see seostub põnevuse ja meelelahutusega. Mängu ajal unustatakse mured ning nauditakse meeldivat seltskonda ja põnevust, mida mäng tekitab (Blaszcznski 2007:43).
Ekspertide hinnangul on hasartmängusõltuvus kombinatsioon hasartmängude sotsiaalsest aspektist ning dopamiini, adrenaliini ning teiste neurokeemiliste ainete hulga suurenemisest organismis. Seda kogetakse kui erutust või mõnutunnet. Hoolimata lühiajalisest mõjust on see intensiivne, meeldiv ja harjumust tekitav (Greenfield 2005:32).Sageli kaotatakse ka ajataju . Oma rolli sõltuvuse tekitamisel mängivad ka kasiino töötajad, kes pakuvad jooke , toitu ja maiustusi, et mängur ennast mugavalt tunneks ja võimalikult kaua oma aega kasiinos veedaks (Greenfield 2005:36).
Sageli võidetaksegi esimeste mängude ajal, mis tekitab illusiooni ja soovi edaspidi veelgi suuremaid summasid võita. Esimesed võidud annavad algajale enesekindlust juurde, mis paneb ta uskuma võitmisvõimetesse ja mänguõnne (Blaszcznski 2007:44). Õnn ei naerata aga igavesti ning võitudele järgnevad kaotused. Hasartmängusõltlastes tekib soov kaotus tasa teha ning nad loodavad leevendada sellega oma stressi ja depressiooni. Nad usuvad kindlalt, et edasimängimine lahendab nende probleemid ning võit päästab nad, võimaldades võlg tasuda (Blaszcznski 2007:39). Võites aeg- ajalt väikseid summasi, kasvab nende lootus sellisel viisil oma probleemid lahendada. Rahaprobleemidesse sattunud mängur on võitmise nimel valmis isegi suuremateks riskideks kui varem (Blaszcznski 2007:45).
Hasartmängusõltuvus võib inimeses tekitada psühholoogilist depressiooni ja ärevuse sümptomeid, mis omakorda annab tõuke alkoholi või narkootikumide tarvitamisele (Blaszcznski 2007:33).

Internetisõltuvus

Greenfield leiab, et hasartmängusõltuvus ja internetisõltuvus on mõnevõrra sarnased- püütakse oma ellu tuua põnevust ning argimured unustada. Internetti kirjeldatakse sõltlaste poolt kui huvitavat, unikaalset ja erutavat maailma (Greenfield 2005:34). Tuuakse ka välja, et see on peaaegu alti kättesaadav. Kui alkohoolik peab mõnutunnet tekitava alkoholi kätte saamiseks poes käima, siis Internet on kättesaadav kodus igal ajahetkel. Internetisõltlased on tunnistanud, et see annab võimaluse unustada klassivahed, mis ühiskonnas esinevad. Kuna kättesaadavus on nii lihtne loob see inimestes võimu- ja täiuslikkusetunde (Greenfield 2005:35).
Internet tekitab võimu, reipuse ja jõulisuse tunde. Sõltlastel tekib arvutiga armulugu , mis püüab täita emotsionaalseid vajadusi küberelu kaudu. Nad loovad tutvusi sagedamini Interneti teel kui reaalselt suheldes. Isiklik kontakt, mis arvutiga saadakse, tundubki jõulise ja tugeva inimestevahelise kogemusega (Greenfield 2005:36).
Internetisõltlased kaotavad tihti ajataju. Sellega kaasneb tunne, et ollakse teises ajas ja ruumis. Inimesed unustavad oma igapäevakohustused ja mured. Sellesse kogemusse kiindutakse ning seda korratakse üha uuesti ja uuesti. Mida suurem on ajatusetunne seda rohkem aega kulutatakse. Internetis leidub palju linke ja reklaame , mis ahvatlevad kauemaks Internetti jääma. Leitakse, et kuna inimene on keskendunud vaid ekraani jälgimisele on tema vaateväli piiratud, mistõttu eemaldutakse reaalsusest ning sisenetakse omaenda maailma (Greenfield 2005:36, 37).
Interneti juures võlub inimesi ka anonüümsus. Keegi ei tea kes te olete, mis annab teile võimaluse kasutada oma fantaasiat ning kujundada endast ükskõik kelle. Hinnangute kohaselt valetab Internetis 35- 50 protsenti inimestest selle kohta, kes nad on ja millega tegelevad. Ennast kirjeldatakse sageli ihaldusväärsemana, kui tegelikkuses ollakse. See loob võimaluse elada täiesti teistsugust elu ning luua endale eraldiseisva identiteedi (Greenfield 2005:37). Samuti annab see julguse öelda, mida muidu ei juletaks. Internet annab suurema vabadustunde ning vastustus oma väljenduse ees kaob, kuna puudub normaalne enesekontroll ja filtreerimine, mis reaalses maailmas esinevad. Võib tekkida tunne, et see on turvaline koht, kus avaldada oma kõige intiimsemaid mõtteid ja tundeid, kartmata hukkamõistu või vastutust (Greenfield 2005:38).
Internetis tuntakse kiiremini suuremat intiimsust ja sotsiaalset lähedust kui reaalses elus inimestega tutvudes. Inimesed väljendavad end kirjalikult avatumalt ja otsekohesemalt. Suurenenud intiimsus koos kohese rahuldusega tekitab tugeva ja kiirendatud intiimsuse kogemuse (Greenfield 2005:38, 39).
Interneti kasutamisel tekib lõpetamata protsessi tunne. Inimestel on kalduvus mäletada ja meenutada neid sündmusi, mis on mittetäielikud ja lõpetamata. Tekib soov nende lõpetamata ülesannete juurde naasta. Alateadvus, püüdes informatsiooni täielikult töödelda ja kontrollida, pöördub olukorra juurde tagasi, kuni see on lõpule viidud. Internetis on aga lõputud võimalused informatsiooni leida, näidata ja rääkida. Tekib tunne, et ei suudeta kunagi küllalt teha ja olukorda valitseda. See paneb aga tagasi pöörduma, et saavutada kontroll olukorra üle (Greenfield 2005:40, 41).
Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi. Horisontaalsed skaneerimisjooned, mis liiguvad nii kiiresti, et pole tajutavad , CRT- kuvaril tekitavad hüpnoosi. Internetis surfates võib tekkida ka niinimetatud võidu ja kaotuse tunne. Kui leiate informatsiooni, mida otsisite on tegu tabamusega. Samuti mõjutavad meid stereohelid, videotehnika, säravad värvid ja suurem modemikiirus meis soovi rohkem aega Internetis veeta (Greenfield 2005:42, 43).

KOKKUVÕTE

Referaadis käsitletud sõltuvushäirete puhul võis tajuda põhjustes sarnasusi. Inimloomus eelistab kurvameelsusele, igavusele ja probleemidele põnevat ja rõõmupakkuvat elu. Ei arvestata aga sellega, et sageli on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisel, hasartmängu- ja Internetisõltuvusel vaid ajutine mõnu tekitav mõju ning see võib hoopis uusi probleeme ja raskusi tekitada, millest on hiljem veelgi raskem lahti saada, kui oleks olnud esialgsete probleemidega tegelemine.

KASUTATUD KIRJANDUS

Blaszczynski, A. 2007, Võit hasartmängusõltuvuse üle. Tänapäev
Greenfield, D. 2005. Võitlus Interneti-sõltuvusega. Ersen
McGill, T. 2003. Uimasteid trotsides: teejuht lapsevanematele. Varrak
Rebane, A. 2010. Elades kainelt. Eesti Keele Sihtasutus
Spada, M. 2008. Võit alkoholiprobleemi üle. Tänapäev
Tallinna Noorsooamet. Kui tead oled tugevam
Wahl, D; Eik, E. 1998. Narko. Avita