Uni- referaat (1)

1.Sissejuhatus
Unenäod on minu jaoks olnud alati väga huvitav nähtus. Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi , näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt.
Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte – need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada.
2.Uni
Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid, ta on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast.
Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme.
3.Unenäod
Aju töötab edasi ka peale magamajäämist. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade , vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud , näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles.
4.Unenägude kestus ja esinemine
Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu.
Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad , värvilised, seotud süžeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.
5.Unenägude põhjused
5.1.Ärritus
Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Arvatavasti näeme und lendamisest siis, kui meie kehaline olek on iseäranis hea, hingamine sünnib kergelt ning me ei tunne aluse surumist, millel me magame.
Võttes mõned juhud , kus unenäo põhjuseks on olnud mingi magajale mõjuv ärritus, siis paistab, nagu võiks selle täiendamine teatavate piltidega ja stseenidega, selle tõlgendamine mõnikord sündida peaaegu silmapilkselt, kuigi magajale pärast näib, nagu oleks ta üle elanud terve pika unenäo. Eriti kuulsaks selle poolest on saanud tuntud prantsuse unenägude uurija Maury. Maury nägi unes (umbes 1840 a.), kuidas ta üle mõisteti kohut ja ta hukkamisele määrati. Ta nägi üksikasjalikult kuidas teda tapalavale viidi, timukas ta laua külge sidus ja tapakirve langetas . Ta tundis isegi kuidas tema pea lahutati ta kehast. Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves . See kestis silmapilgu ja siiski oli ta selle välise mõju võtnud lähtepunktiks oma unenäole, milles oli järgnenud üksteisele nii suur hulk sündmusi. Siin paistab nagu oleks kogu sündmusrikas ja näiliselt pikk unenägu tegelikult kestnud ainult mõne silmapilgu – kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére’il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin . Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe kostüümi pärast, mille me oleme temalt tellinud". Ta tõusis ja läks näitelava tagaossa. Sel ajal Claviére’i isa oli astunud toolile ja ütles valju häälega: "On parem olla siin ja kuulata neist asjadest, kui olla mujal ja kuulda jutlust patust". Siis Claviére ütles isale : "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides". Kohe peale seda ärkas ta äratuskella helina peale. Siit võib järeldada, et näitleja sõnad "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib" järgnesid esimesele kella helinale ja seega oli kogu unenäo kestus neist sõnadest kuni Claviére’i ärkamiseni umbes 22 sekundit. Samade sündmuste kordamine ärkvelolekus nõuab keskmiselt 17 kuni 18 sekundit. Toodud unenäos ei ole seega kujutluste voolamine sugugi kiirem neile vastavate reaalsete sündmuste käigust.
5.2.Tundmused ja soovid
Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava "tundelise tooniga" värvitud asjadest. Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju.
Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne.
5.3.Tervis
Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse košmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu , pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele.
Hingeldamise, mäkketõusu, raskustunde kaudu annavad endast märku hingamiselundid . Terve inimese unenägudele on iseloomulikud lennud , hüpped, liikumine. Erootilised unenäod on hea tervise tunnus. 14.-16.eluaastani moodustavad sellised unenäod umbes 10%, 18-20a veerandi ja 30a juba 30% kõigist unenägudest. Pärast seda hakkab sagedus aeglaselt alanema. Arstid teavad, et kui haige hakkab nägema erootilisi unenägusid, tähendab see, et asi hakkas liikuma paranemise suunas.
Raskete psühholoogiliste seisundite ja neurooside puhul nähtavad unenäod on märksa kummalisemad ja pole nii üheselt mõistetavad. Kõrgenenud tundlikkus on neurooside lahutamatu kaaslane , seetõttu muutub ka uni pinnaliseks ja rahutuks. Kuivõrd neuroos on enamasti seotud mingite lahendamata probleemidega, siis nähakse unes igasuguseid ebaõnnestumisi ja õnnetusi - sõda, kaklust, tulekahju, hirmu, mahajäämist (hilinemine rongile), rahulolematust (miski jäi tegemata, ei jõudnud, kaotasin midagi). Sageli ilmuvad unes just need situatsioonid, mida inimene ärkvel olles kardab ja väldib. Millegi ebameeldiva pikaleveninud ootuses me ei kannata välja ja hakkame ise endale unes looma selliseid situatsioone, kus see soovimatu on juba toimunud. Kui teid saadab pidevalt ärevustunne, millele te ei oska seletust leida, siis võite unes näha sõdu ja tapmist. teie üks pool sõdib teise poolega.
5.4.Freudi arvamus
Kuulsa Viini psühhiaatri Freud ’i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad soovid unenägudes ainult harva, tavaliselt laste unenägudes. Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, tema alateadvuses peituv soov. Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Need on soovid, mis kui mittevastavad moraalseile ja sotsiaalse ümbruskonna nõudeile, võivad olla teadvusest välja tõrjutud teadvusetusse. Meie teadvuses peituvate soovide iseloomu tõttu ei luba meie "sisemine tsensuur" neil väljenduda meie unenägudes otseselt. Selle tõttu tarvitab meie teadvus unenäos kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu – need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte – need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud’i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud’i vaadetega. Alfred Adler (1870 – 1937), kes oli Freud’i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud’i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet.
6.Unenägude meenutamine
Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol , ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mida unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võib, on alljärgnevad:
A. Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada.
B. Hoidke voodi kõrval märkmikku.
C. Lubage mistahes asjadel , mis teil käsil on, või vastustel, mida te otsite, tungida magamise ajal oma teadvusse. Moodustage küsimus ja esitage seda uinudes ikka ja jälle. Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse.
D. Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida! See pärsib teie võimet unenägusid meenutada.
E. Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. Sageli saavad just need mõttekimbud ülejäänud unenäo meenutamise katalüsaatoriks.
F. Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele.
7.Mida me unes näeme?
Kuidas dešifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam.
8.Unenägude seletusi
Unenägusid on seletatud väga mitmeti. Iga rahvus seletab seda erimoodi, samas on ka mõned levinumad seletused. Siinkohal tutvustaks unenägude uurija Ann Faraday unenäoteemasid:
1. Kukkumisuned
2. Lendamisuned
3. Alastioleku unenäod
4. Proovilepanekuga seotud unenäod
5. Hammaste kaotamise unenäod
6. Raha ja väärisesemete kaotamise unenäod
7. Raha ja väärisesemete leidmise unenäod
8. Seksiunenäod
8.1 Kukkumisuned
Ann Faraday hinnangul peaks sellise unenäo nägija mõtlema, kas tegemist ei või olla hoiatusega võimaliku kukkumise ees, mis võib tuleneda hooletusest või lohakusest mingite ülesannete täitmisel.
Kui see ei ole nii, tuleks mõelda metafoorselt ja katsuda analüüsida, millele unenägu võiks viidata. See võib näiteks viidata staatuse kaotamisele või süütundele.
8.2 Lendamisuned
Lendamisega seotud unenägusid ei ole võimalik seletada niisama lihtsalt kui kukkumisega seotud unenägusid. Faraday sõnul võib "kõrgel" või " tipus " olemine viidata kas unenäo nägija tegelikule olukorrale või tema lootustele. Niisama tähtis on see, kui kõrgel lennatakse. Liiga kõrgel lendamine võib viidata liiga kõrgete eesmärkide seadmisele. Psühhoanalüütikutel on kombeks tõlgendada kõiki meeldivaid unenägusid seksuaalsetena.
8.3 Alastioleku unenäod
Võiks ju arvata, et alastioleku unenägu viitab seksile või seksuaalsusest tulenevale süütundele. Faraday sõnul võib see viidata ka paljule muule. Näiteks võib sellise unenäo nägija tunda, et teda on haavatud ja ta on paljastatud , et ta on jäänud mingis olukorras elule alla. Alastus sümboliseerib unenäos sageli austust , avatust, haavatavust.
8.4 Proovilepanekuga seotud unenäod
Ann Faraday hinnangul peaks selline inimene mõtlema kõigepealt sellele, ega tal ei seisa lähitulevikus ees mõni proovilepanekuga seotud olukord. Kui jah, siis on uni selgesõnaline üleskutse usinamalt õppida ja olukorraks paremini ette valmistuda. Suurem osa sellistest olukordadest on siiski metafoorsed, näidates, et me võime tunda, et elu paneb meid proovile ja et me kardame, et ei saa hakkama.
8.5 Hammaste kaotamise unenägu
Kui näete unes, et kaotate hambad, kontrollige kõigepealt, kas teie hambad ikka on korras, soovitab Faraday, kuna alateadvus võib meid hoiatada hammaste halva seisundi eest.
Kui teie hambad on korras, mõelge kõigepealt sellele, millistele tunnetele unenägu viitab: on see maine või eneseteadvuse kaotamine, nõrkus või hirm.
8.6 Raha ja väärisesemete kaotamine
Kui kaotate unes raha või mingi väärtusliku eseme, kontrollige hommikul esimesena, kas need ikka on alles. Teine Faraday tõlgendus on see, et unenägu võib meid hoiatada rahakoti kaotamise või varguse eest. Kui te ei ole kaotanud raha ega väärisesemeid ega tee seda ka lähiajal, võiksite mõelda sellele, kas teie elus on midagi sellist, mille kaotamise eest unenägu võis teid hoiatada.
8.7 Raha ja väärisesemete leidmine
Ann Faraday sõnul võib raha leidmine tähendada unistuse täitumist, aga ka eneseväärikuse kasvu, kui raha ei ole kusagilt sisse tulemas. Sellise unega võib alateadvus ka inimesele märku anda, et temas peituvad sisemised rikkused aitavad tal toime tulla.
8.8 Seksiunenägu
Sümboolsed seksiunenäod, näiteks võtme keeramine lukuaugus, näitavad unenäo nägija suhtumisest seksi. Faraday arvates võib seksiunenägu tõlgendada täht-tähelt, kuna see paljastab tavaliselt inimese seksuaalseid tundeid mingi teise inimese suhtes. Unenägu näitab, et inimene on erutunud, intiimsuhtes, masenduses või löödud.
Kui näete seksiunenägu inimesest, kellest teil ei ole sooja ega külma, on uni Faraday tõlgenduses kindlasti hoiatus. Uni hoiatab inimest selle eest, et kui ta ei ole ettevaatlik ega seisa enese eest, tuleb tal teha asju, mida ta teha ei taha.
Kui näete end unes harrastavat seksi, mis ärkvel olles teile paha maitse suhu toob, viitab see sellele, et teie elustiil on vastuolus teie sisetundega.
Kui aga näete end unes armastavat kedagi, kes ei ole hetkel teie eluga otseselt seotud, tuleks seda tõlgendada metafoorselt ning mõelda kõigepealt sellele, kuidas teile antud seksikogemus meeldis. Seejärel võiks analüüsida, mida see tegelikult võis tähendada.
9.Kuutõbisus
Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on.
10.Unenägude katkendlikkus
Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna , paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementide vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema, mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute unenäo elementide suhtes seletatakse ka unenägudes sagedasti esinevaid absurdsusi ja puudulikku kontrolli meie sõnade ja tegude üle.
11.Loodusrahvaste unenäod
Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa. Seda võib näha eriti loodusrahvaste juures. Loodusinimene ei oska endale unenägusid teisiti seletada kui sellega, et inimeses elab veel üks teine "mina", tema hing, mis on kujult üldiselt sarnane tema kehaga , kes võib une ajal ajutiselt lahkuda inimese kehast, ringi käia, lennata , kohtuda teiste inimeste hingedega. Loodusinimese silmis on unenägu oma sisult sama reaalne kui see, mida ta tajub ärkvel olles ja unenägusid tuleb selle tõttu võtta sama tõsiselt kui meie tavalise kogemuse ärkvelolekus. Võrreldes hariliku kogemusega oleks unenägudel veel see eelis, et nende kaudu avaneb inimesele osalt see, mille tunnetamine meelte abil üldse võimalik ei ole, nagu meelelise maailma taga peituv kõiksugu salajaste võimude, vaimude ehk müstiline maailm ja tulevik. Selle kohta ütles loodusrahvaste mõtteilma uurija, tuntud prantsuse filosoof Lévy-Bruhl, "ei ole ühendus meelelise realiteedi ja müstiliste võimude vahel kuskil teostatud täiuslikumalt kui unenägudes, kus inimene liigub ühest maailmast teise, ilma et ta seda ise märkaks". Esiteks peavad loodusrahvaste unenäod näitama minevikku : See, mis on juhtunud unenäos, on juhtunud ka tegelikkuses, kuigi inimene ise sellest otseselt mitte midagi ei mäleta ega tea. Teiseks ei näita unenägu mitte niipalju seda, mis on juba toimunud kui seda mis peab veel toimuma. Mõnedel juhtudel seisab unenäo peatähtsus selles, et ta näitab, mida inimene tingimata peab tegema, et temaga ei juhtuks näiteks õnnetust. Seejuures ei loeta endale kohustuslikeks ainult iseenda, vaid ka teiste unenägusid. Eriti tõsiselt võidakse võtta unenäo "käsku", kui selle nägijaks on olnud haige isik.
12.Kuidas unenäod meid aidata võivad?
Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne, mis on iseenesest kahtlase väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid . On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke probleeme, mille kallal ärkvelolekus oli asjata pead murtud , on komponeeritud terveid muusikapalasid jne. Väga huvitavad on ka juhud, kus me unes püstitame iseendale mingisuguse küsimuse ja kelleltki teiselt saame sellele küsimusele vastuse.
Esineb ka juhtumeid, kus unenägu on teatava sündmuse põhjuseks, kutsudes esile inimese tahteotsuse või kinnitades tema endist otsust. Näiteks oli Aleksander Suur kaua piiranud Foniikia linna Tüürost, kuid ei suutnud seda kuidagi vallutada. Siis nägi ta unes, et tema kilbi peal tantsib satüür (kreeka keeles satyros). Unenägude seletaja Aristoteles seletas unenäo nii, et jagas sõna "Satyros" kaheks: Sa Tyros (sinu Tyros). Seepeale käskis Aleksander Suur ette võtta uue ägeda tormijooksu linnale ja linn langeski tema kätte.
13