Mõtlemine, järeldamine, probleemide lahendamine (12)

MÕTLEMINE
Mõtlemise elemendid
1. Proovi defineerida järgmisi mõisteid: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste.
MÕTLEMINE -
Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”.
• Tavatähendus: uskumine, meenutamine , arutlemine
• Teaduslikus psühholoogias:
– teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine
– vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta
Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel
• Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda
• Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega ( kujundid , mõisted, skeemid , stsenaariumid)
• Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine , probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine
KUJUND –
Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus.
SÕNA-
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
MÕISTE -
Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused.
Mõistete abil mõeldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu.
Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks.
2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast
kinokülastust?
kinos käimine- räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin , eesmärk.
Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid.
Skeemid, stsenaariumid – mida keegi tegi. Reastatud tüüpilised tegevused.
3. Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni
(Shepard jt) ja mentaalse skaneerimise (Kosslyn jt) katsetest?
Shepard -mentaalse rotatsiooni katsed. Katse näiteks R-tähtedega.
Mida rohkem oli R tähte keeratud, seda kauem läks inimestel vastamisega aega. Seletuseks võib olla see, et inimesed pidid tähe õigesse asendisse keerama , et seda võrrelda oma teadmistega.
Suudad kujutada asja erinevates asendites ja tegevustes.
Mida rohkem on objekti muudetud seda keerulisem on mõelda seda algasendisse.
Mõtteline kujund on samamoodi ruumiline nagu reaalsuses .
Kosslyn – mentaalse skaneerimise katse
Inimesel palutakse meelde jätta mingi kaart ja pärast joonistada see sama kaart.
Mida pikem maa mingi punktini seda kauem läheb ka mõttes. Ruumiline dimensioon säilib ka mõttes.
4. Miks esineb laste hulgas eideetilist kujutlemist (fotograafilist mälu) rohkem
kui täiskasvanutel?
Eideetiline (fotograafiline) mälu esineb siis, kui me suudame mõnd objekti pärast lühiajalist pilguheitu täpselt meenutada. Me imetleme täiskasvanuid, kes seda suudavad, kuid paljudel lastel on see omadus loomupäraselt olemas. On tehtud katse, kus 13-15 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas . Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele.
Lapsed ei tea nii palju sõnu kui täiskasvanud.
5. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike
tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased,
mille poolest erinevad?
Defineerivate tunnuste teooria – Selle kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil.
Selle käsitluse kohaselt koosneb teadmine suhteliselt püsivast ja hästi defineeritud informatsioonist.
Prototüübi – ehk iseloomulike tunnuste teooria - Esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte, selle kategooria kõige iseloomulikum eksemplar ehk prototüüp, mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige. Sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigist tunnustest vaid eelkõige nendest , mis kirjeldavad vastava põhimõiste tüüpilisi ( kõige õigemaid) liikmeid.
Sarnasus – tekivad eelneva kogemuse abil.
Erinevused:
Defineerivate tunnuste teooria – kõige olulisemaks peab kõiki neid tunnuseid
Prototüübi tunnuste teooria – kõige olulisem on kõige iseloomulikum tunnus
6. Miks tuleb märksõna „lind“ peale mõeldes kiiremini meelde pääsuke kui
pingviin ?
üldiste levinud omaduste põhjal määrame subjekti kuuluvuse .
Pääsukesi teame oleme näinud ning seega on see meile tuttav ning oskame seostada sõnaga lind. Lisaks linnud üldjuhul oskavad lennata, aga seda pingviin ei oska
7. Mis toimub leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt siis, kui inimene mõtleb
mõistele „lind“? Kuidas on leviva aktivatsiooni mudelit katseliselt uuritud?
Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega
• Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud
• Sidemete tugevus on erinev
Semantilise praimimise katsed
Probleemide lahendamine
1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega
kui etteantud teema korral?
Sest siis ei ole sulle ette antud mõtet, millest mõtlemist alustada. Aega kulub ka teema välja mõtlemisele.
Halvasti defineeritud probleem.
2. Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida, kui teile antakse ülesanne
kirjutada ülehomseks 500-sõnaline essee mõnel „Mõtlemise“ loengus
käsitletud teemal?
3. Miks on eksperdid oma valdkonna probleemide lahendamisel edukamad kui
algajad ?
4. Kirjeldage mõnda olukorda, kus mentaalne struktuur ( mental set) a) takistab
probleemi lahendamist; b) soodustab probleemi lahendamist.
Mentaalne struktuur -

punktide ühendamise probleem, ei taha väljuda kastist, sest ei ole sellega harjunud

Soodustab, kui on tuttav probleem.
5. Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv, iga tunni jooksul pilvede arv
kahekordistub. Kella 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega. Millal on pool
taevast kaetud pilvedega? Milline probleemilahendusstrateegia aitab seda
ülesannet lahendada?
Millal on pool taevast kaetud – kell 11 – strateegia tagantpoolt ettepoole – lahendamist alustasin lõpust.
6. Miks ei ole analoogiate kasutamine alati probleemide lahendamist soodustav?
Tekitab naiivset mõtlemist. Kitsendab vaadet.
Et oleks kasu, tuua sarnaseid näiteid antud probleemile.
7. Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine
(inkubatsioon) võib lahenduse leidmist soodustada?
Alateadvus saab rahulikult seda probleemi analüüsida.
Kui aeg möödub, siis seosed muutuvad häguseks ning nii saad keskenduda probleemile.

Järeldamine
1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine?
Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) . mitmete näidete abil.
• Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest
2. Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel?
Atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus (kõik, osa, negatiivne)
Vale ümberpööramine: kõik A on B = kõik B on A (vale)
osa A on B= osa B on A (õige)
Ootuste mõju
Sisulise - kõige suurem mõju on rõhutamisel.
3. Mispärast teevad inimesed Wasoni valikuülesande lahendamisel nii sageli
vigu? Mis tingimustel on samalaadsete ülesannete lahendamine lihtsam?
Reegli ümberpööramist ei kontrollita .
Eeltingimuste täitmise kontrollimine muudab lahendamise lihtsamaks.
4. Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid
ja miinused?
• Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid , mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult . Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega
Lolli kindlad.
Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse
Kiiremini jõuab lahenduseni.
5. Kas inimene, keda kolleegid iseloomustavad kui töökat, kohusetundlikku,
konservatiivset ja detailides täpset on tõenäolisemalt insener või luuletaja?
Miks?
Insener, sest otsuse langetamisel toetutakse rohkem oma teadmistele . Kui tead mõnda inseneri siis võrdled temale vastavate omaduste järgi
6. Kui katses osalejatelt küsiti, kas inglise keeles on rohkem sõnu, milles R-täht
on esimesel kohal või sõnu, milles R on kolmandal kohal, vastas 2/3
osalejatest valesti, et rohkem on R-tähega algavaid sõnu. Kuidas seda tulemust
seletada?
Palju lihtsam on meenutada sõnu mis algavad R tähega, kui neid kus R täht on kuskil mujal nagu näiteks 3
7. Kuidas mõjutab probleemi raamistamine valikute tegemist? Millest
raamistamise efekt tuleneb?
Järeldusi mõjutab see, kuidas probleem raamistatud
• USA võitleb Aasia haigusega, kardetakse, et tapab 600 inimest. 2 alternatiivset programmi. Kumba eelistada?
• I grupp: A: 200 inimest jääb ellu; B: 33,33% tõenäosus, et 600 jääb ellu, 66,66% et mitte keegi ei jää ellu
• II grupp: A: 400 sureb ; B: 33,33% et keegi ei sure , 66,66% et 600 sureb
• Valiku raamistamine: Asenda kaotused võitudega
Efekt tuleneb erinevast rõhutamisest.