Motivatsioon ja eneseteostus (0)

Rakvere Reaalgümnaasium
Anett Rannamets
10.M klass
MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS
psühholoogia referaat
Hindaja: XX
Rakvere 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
2. AKTIVATSIOON 5
2.1 Optimaalseisund 5
2.2 Vastandprotsessid 5
2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon 6
3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE 7
4. Inimvajaduste hierarhia 8
4.1 Inimvajaduse püramiid 8
5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON 10
6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE 11
7. Kuidas ennast teostada? 12
7.1 Eneseteostuse strateegiad 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD ALLIKAD 14

SISSEJUHATUS

Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, siis hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada. Kui ta neid võimalusi otsib ning leiab, et üks on see õige ja võib viia soovitud eesmärgini, on ta motiveeritud. Ta loodab, et jõuab sihini ning hakkab enesekindlalt tegutsema. Sellised protsessid on meie elus igapäevased. Tihti me isegi ei mõtle neile, vaid tegutseme nö alateadlikult. Me toimime nii, et end lõpuks teostada ning jõuda eesmärgini. Väidan, et motivatsioon, alateadvus ja eneseteostus on omavahel tihedalt seotud.
1. Motivatsioon
Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunneb vajadust, mis on rahuldamata, hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada (2: 126).
Motivatsioon on ka üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Taolisi asjaolusid nimetatakse motiivideks. Need on teo sooritamise otsesed põhjused. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid (5).
Motiivid on taustatingimused, mis võivad kutsuda esile energia suunamise konkreetsel moel (1: 62).
Psühholoogias on motivatsiooniga seotud küsimusi lahendatud palju ning välja töötatud on ka mitmeid motivatsiooniteooriaid nagu näiteks: aktivatsioon, inimvajaduste hierarhia ning kognitiivne lähenemine.

2. AKTIVATSIOON

Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja ajufüsioloogia vahelisi seoseid. Olulise avastuse tegi selles valdkonnas 1954. aastal Ameerika uurija James Olds (2: 127).
Seost inimese aju ning käitumise vahel, seletavad optimaalseisundi teooria, vastandprotsesside teooria ja homöostaatilise seisundi regulatsiooni teooria.

2.1 Optimaalseisund

Ergutus ja tegevuse tulemuslikkus on otseselt seotud. Sellise seaduse töötas välja Yerkes -Dodson (2: 127).
Igal inimesel on oma aktivatsiooni tase, millest väikesed lahknevused tunduvad meeldivate ja stimuleerivatena. Suured lahknevused aktivatsiooni tasemest on aga hirmutavad ja ängistust tekitavad (3).
Vähese erutuse ja motiveerituse korral tuntakse igavust ning puudub huvi tegevuse vastu. Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu. Raskeid ülesandeid on võimalik edukalt lahendada siis, kui erutuse tase on võrdlemisi madal, lihtsate ülesannete korral võib see olla kõrgem (2: 127).

2.2 Vastandprotsessid

Vastandprotsessid on seotud olukoradega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani (2: 128).
See protsess võib toimida ka teistpidi : algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Kusjuures kestab see kauem kui meeldiv tunne.

2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon

Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit ehk homöostaasi. Niisugused olukorrad seonduvad näiteks janu või näljatundega (vt joonist 1). Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Kui inimene tajub häirivat pinget, on ta sunnitud tegutsema nii, et organismi füsioloogiline tasakaalustatus taastuks (2: 129).
Joonis 1. Janu

3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE

Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Sel teoorial eristatakse intritiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni (2:131).
Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingi pikaajalise eesmärgi nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või lihtsast soovist nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus – inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli (2: 131).
Käitumist, mille eesmärgiks on mingisuguse tasu saamine, nimetatakse ekstrinsiivseks motiveerituseks. See tähendab, et motiivid on välised. Nagu näiteks: raha, palk, diplomid, kraadid jne (2: 131).

4. Inimvajaduste hierarhia

Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 – 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja (5).
Abrahan Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Kui mingi vajadus on inimesel rahuldatud, ei suuda see enam tema käitumist motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad aga pingeid, konflikte ning isegi stressi. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole (2: 130).

4.1 Inimvajaduse püramiid

Püramiidil on 5 erinevat astet. Nii nagu motiive jaotatakse üldjuhul kolmeks, jaotas Maslow vajadused viieks. Need jaotuvad: füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus ehk turvalisusevajadus, armastusevajadus, tunnustusevajadus ja eneseteostusvajadus.
Püramiidi esimesene aste on füsoloogilised vajadused. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Näiteks: seksuaalvajadus, vee-, toidu- ja unevajadus. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga (2: 130).
Igal inimesel on vaja tunda end turvaliselt ning kaitstult. Kui tal taoline kindlustunne puudub, peab ta oma vajaduste rahuldamist alustama püramiidi eelmisest astmest .
Kolmandal astmel asetseb Armastus- ja kuuluvusvajadus. Kuuluvs ongi üks inimese põhilisi motivatsioone. Enamik inimesi armastab seltsi; nad vajavad kontakti teistega . Kuuluvus on seotud ka kiindumusega. Sõpruse ja teistega läbikäimise puhul on tegemist sotsiaalse turvatunde omamisega (1: 85-86).
Tunnustusvajadus põhineb hindamisel. Inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad . Kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata, siis võib tekkida alaväärsustunne – inimesel kaob enesekindlus ning ta muutub sotsiaalselt abituks. Samas võib seda kompenseerida endale tähelepanu tõmbamisega (2: 130).
Viimane aste, milleni jõutakse alles siis, kui kõik ülejäänud astmed on läbitud, on eneseteostusvajadus (vt joonist 2). See on seotud meie saavutustega ning eesmärkidega. Pea iga inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Paljud rahuldavad oma eneseteostusvajadusi näiteks kunstis, spordis või mõnel muul ametialal (2: 130).
Joonis 2. Inimvajaduste püramiid

5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON

Suur osa meie motivatsioonilisest elust on alateadlik: me ei tea alati, miks midagi teeme. Ala- teadliku motivatsiooni ideed kasutatakse selleks, et selgitada nende kaitsemehhanismide arengut, mida omandame varases eas kaitseks ebakindluse ja ärevuse eest. Need annavad probleemidele kohese ja mittetäieliku lahenduse, isegi kui see on pikaajaline (1: 98).
Üks kaitsemehhanismide definitsioon on, et need on reaktsioonid pingelistele olukordadele, mis ei rajane asjaolude realistlikul hindamisel (1: 89).
Kaitsemehhanismid sisaldavad niisiis alateadliku motivatsiooni väljendamist. Me kõik rakendame neid nende leebemates vormides ja nende päritolu lapsepõlvest on kergesti arusaadav. Need võimaldavad põgeneda reaalsusest ja pakuvad seega probleemidele lühiajalist lahendust. Pikemas perspektiivis on need enemasti mitteadaptiivsed ja ohtlikud (1: 92).
Üks mehhanismidest on näiteks fantaasia . Selle leebemaid vorme oleme kindlasti kõik igapäevases mõttes kasutanud. Unistamine on reaalsusest põgenemine. Kui see muutub äärmuslikuks ja harjumuslikuks, kui inimene on pigem ainult fantaasiamaailmas, selle asemel, et astuda vastu igapäevaelu muredele ja probleemidele, siis saab sellest kaitsemehhanism (1: 92).
Taolisi mehhanisme on mitmeid teisigi. Näiteks: kompensatsioon, sublimatsioon , ratsionaliseerimine, samastamine , projektsioon, egotsentrism , regressioon, dissotsiatsioon , repressioon ja eitamine .

6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE

Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Et ennast teostada on vaja motivatsiooni (6).
Juba varem räägitud, et eneseteostusel on tähtis, et kõik eelnevad vajadused s.t alates füsioloogilistest vajadustest oleksid täidetud.
Eneseteostus sõltub paljudest niinimetatud metavajadustest. Need on vajadused, mis esinevad tavalisest kõrgemal astmel ning oletatavasti ainult inimestel. Nendeks on: tõde, headus, ilu, terviklikkus , transtsendentsus (ehk üleloomulikkus), elurõõm, ainulaadsus , täiuslikkus, lõpuleviimine, õiglus, kord, lihtsus, laiahaardelisus, püüdlikkus, mängulisus, iseseisvus ja tähendusrikkus. Mõte on selles, et kui meie madalamad vajadused on rahuldatud, otsime kõrgemaid, et rahuldada neid ja teisi sarnaseid vajadusi (1: 96).

7. Kuidas ennast teostada?

Eneseteostus ning motivatsioon käivad käsikäes. Et end teostada on vaja motivatsiooni.
Enesemotivatsioon on inimese võime panna ennast ilma välise sunnita püüdlema teatud eesmärkide poole. Teisiti öeldes tähendab enesemotivatsioon võimet teha vahet asjadel, mida peab tegema ja mida inimene tahab teha (4).

7.1 Eneseteostuse strateegiad

Inimvajaduste püramiidi looja Maslow on välja loetlenud ka mooduseid, kuidas eneseteostust saavutada. Need kõik sisaldavad põhiotsuse tegemist selle kohta, kuidas toimida.

Arvestage, et elu koosneb jadast valikutest, mis võivad viia kasvamise suunas.

Olge teisitimõtleja.

Looge keskkond, milles tippkogemused tõenäolisemalt esinevad. Sel pole mingit tähtsust, et tippkogemused tunduvad olevat seotud „kulgemisega“, mis tekib siis, kui oskused vastavad ülesandele. Kui see nii on, siis aitab selliste ülesannete leidmine selliseid tingimusi luua.

Loobuge igasugustest kaitsest; see hõlmab eeldatavasti seda kaitset, millel on alateadlik motivatsioon.

Olge aus, eriti iseendaga .

Leidke ennast, mis on kindlasti seotud aus olemisega.

Pühenduge siiralt igale kogemusele.

Tehke oma parim selle suhtes, mida soovite saavutada (1: 96-97).
Need kaheksa reeglit aitavad kujundada loova maailmavaate. Eneseteostuse idee tõestus pole tugev, kuid üldmõiste on igapäevases tähenduses veenev (1: 97).

KOKKUVÕTE

Teame, et motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Eesmärki mõistame kui enesteostust. Seda protsessi, motivatsioonist eneseteostuseni, osakavad seletada motivatsiooniteooriad. Uurisin kolme erineva teooria kohta, mis kõik kinnitavad üht: selleks, et jõuda sihini, tuleb rahuldada kõik esmased vajadused. On tõsi, et kui inimene jõuab eneseteostuseni, peab ta tegema vahet, mida peab ja mida ta tahab teha. Huvitav on tõsiasi, et kui üks esmastest vajadustest rahuldamata jääb, satub inimene eelmisesse faasi ning peab uuesti pingutama hakkama. Järeldusena võin tõdeda, et inimene, kes pole piisavalt motiveeritud, pärale ei jõua.

KASUTATUD ALLIKAD

Strongman, K. (2009) Psühholoogia igapäevaelus teejuht algajale . Tallinn: Pegasus .

Uljas, J., Rumberg , T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri.

http://et.wikipedia.org/wiki/Optimaalseisund [26. märts]

http://www.rajaleidja.ee/eneseteostusvajadus/ [26. märts]

http://www.smt.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/raha_ja_motivatsioon.html [17. veebruar]

http://www.vabatahtlikud.ee/vta/public/vt_motiveerimine.pdf [17. veebruar]
14