Kirjandusvoolud 20.saj (1)

5 VÄGA HEA

Dekadents – langus.

19.saj lõpul Prantsusmaal „Decadent“ – „Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid .“

Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma.

Nad on kõiges pettunud , tüdinud – pessimism
Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega
Individualism
Põlgus rahvamasside vastu

Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile – kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise.

Charles Baudelaire . 19.saj luulekogu „Kuja lilled“ – lootusetus, meeleheide; ’’inetuse ja õnduse poeet ’’
Sümbolism

19.saj Prantsusmaa

Aluseks Platoni õpetus

Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud ( kunstnikud ) tunnetavad seda ning annavad edasi sümbolismide kaudu

Sümbol – igavese olemise salapärane märk, kodeeritud sõnum. Vihjeline, mitmetähenduslik, ei seleta midagi täpselt ja lõpuni, nõuab kaasamõtlemist.

Sümbolistide loomingule iseloomulik nukrus, ükskõiksus maailma vastu, vabavärss.

C.Bodelaire, P.Varlaren, A.Rimband, St.Mallarme, R.M.Rilne, A. Blok – luuletajad

E.Enno („Lõpmata teed“, „Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad“)

Fr. Tuglas („Maailma lõpus“, „Popi ja Huhuu“)

Maurice Maeterlinck

Maurice Maeterlick ( 1862 -1949)

Belgia kirjanik, sümbolistliku draama esindaja

Müstik ja Jumala otsija

Vihkas tsivilisatsiooni (inimene kui tootmise ori), aga oli üks esimesi autojuhte ja tehnikahuviline. – väga vastuoluline

Sõnum – inimese väärtus kaob masinate ajastul. Võõras ja tehislik maailm teeb inimese õnnetuks.

Näidend „ Sinilind “ – sinilind kui unistuste täitumine

Näidend „Pimedad“

J.D. Salinger (1919-2010)

Sündis juudi-iiri perekonnas New Yorkis

Varasest east huvi idamaade filosoofia vastu

Kirjutanud väga vähe. Populaarseks sai 1951 „ Kuristik rukkis “

Peetakse ühiskonnakriitikuks, filosoofiks, religioosseks autoriks .

Köidab saladuslikkusega, vihjetega

Teoste mõistmisel abiks idamaade filosoofia, loogika pole tähtis.

Tegelased on noored, lapsed või väga tundlikud indiviidid – nemad tajuvad maailma erksalt

Arvab , et kuulsus hävitab autori

„Kõik me teame, kuidas kõlab kahe käe plaks , aga kuidas kõlab ühe käe plaks..“

„Parim päev banaanikala püügiks“ – tuntuim novell
Estertism

Elu ja kunsti käsitlus, kus esteet on see, kes peab ilust lugu

Esteeditsema – peenutsema, ilu nautima

Esteetika – teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, aga ka avaldumist elus ja kunstis
Põhimõte:

Kunsti eesmärk ei ole ühiskonda ja inimesi kasvatada, probleeme püstitada, sekkuda.

Kunst ei ole vahend poliitika, religiooni ja kasvatuse vallas

Kunst on väärtus omaette

„kunst kunsti pärast“

Oscar Wilde (1854-1900)

Pärit Inglise kõrgklassist

Noorena juba ekstravagantne (värvilised riided, populaarne seltskonnas)

Nautis elu ja ilu igas vallas, samuti luksust

30.aastaselt abiellus, avaldus tema teine poolt (huumorisoon)

Imepärane jutustaja

Elas üle oma võimete – palju võlgasid

Rahvas elas tema elule kaasa

Vanglas hakkas muutuma , hakkas ennast teistmoodi nägema

1895 saab vanglast välja, sõbrad aitavad. Läheb Pariisi ja oma endise elu juurde tagasi – vaesus ja viletsus

Näidend „Salome“

„ Dorian Gray portree“

Muinasjuttude kogumik „Õnnelik prints “

„De Profundis“ – elu sügavustest, kannatused, elu kirgastamine
Naturalism

Algatajateks vennad Eduard ja Jules Goncourt’id

19.saj lõpp

Lähtus realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud küljed äärmusesse

Elunähtuste tõepärane kujutamine

Ülim täpsus pisimategi üksikasjade kirjeldamisel

Pearõhk tegelikkuse tunnetamisel teaduslike meetoditega, ülima objektiivsuse ja täieliku kiretuseta.

Uus kirjandus peab teenima üksnes tõde

Kirjaniku kohustus kujutada kõike ilma omapoolset suhtumist väljendamata, end ühiskonnaellu ja poliitikasse segamata.

Inimene ja ühiskond kui loodusnähtus. Eriline tähelepanu füsioloogilistel protsessidel, pärilikkusel, instinktidel, ebanormaalsetel nähtustel.
Taine’i õpetus – elu ja saatuse määrab:

Rass – pärilikud eeldused

Keskkond – geograafiline asend, kliima, ühiskondlikud suhted

Moment – periood ühiskonna ajaloos ja inimese elus

Emile Zola (1840- 1902 )

„Daamide õnn“, „Söekaevurid“

„ Therese Raquin“ - hing puudub siin täiesti, sest seda ma olengi taotlenud.
Jälgitakse perekonda – ema, poeg, Therese (orb). Poeg ja Therese sama vanad. Therese kirglik, kuid ei näita seda välja. Poeg haiglane, nõrguke. Perekond kolib Pariisi, kus avavad poe (räpane, must..). Tüütu argipäev. Tuleb külla sõber (tugev, robustne jms). Armulugu . Loomalik kirg – teiste petmine , salasuhe. Plaan Camille’ist (=poeg/Therese abikaasa) vabaneda . Tapavad Camille’i. Abielluvad, kuid õudus kummitab ja kirg on kadunud. Tapavad üksteise ära.

Tahtis kirjutada mitmeköitelist romaani.

Vaimuhaige mõisapreili, tubli aednik – jälgis nende põlvkondi. Peale aedniku surma tõi mängu joodiku, kes abiellus mõisapreiliga. Nende järeltulijateks olid kurjategijad, pätid jms.

Eesti kirjandus: August Jakobson „Vaeste patuste ale“, Hugo Raudsepp – näidendid
Futurism

Avangardism – modernismi haru. Vastandub realismile, ka varasemale modernismile.

Futurism – mõjutatud Nietzche filosoofiast (üliinimene).

Tekkis 20.saj algul Itaalias.

Rajaja Marinetti, Venemaal Majakovski

1909 avaldas teoreetik Filippo Marinetti Pariisi ajalehes „Le Fiagro“ esimese futuristide manifesti.

Oluline on hävitamine – nii vana kultuuri kui ka iseenese hävitamine.

Tähtis on dünaamika, pidev uuenemine.

Itaalias pöörati rõhku manifestidele ja avalikele esinemistele, Venemaal ka nn. uue keele arendamisele. Hiljem mindi Venemaal kaasa 1917a revolutsiooniga.

Futuristid üritasid hüljata kogu senist kultuuritraditsiooni ja luua uut tehnika võidukäiku ülistavat tulevikukunsti.

Futuristide arvates pöördub kogu kaasaegne kultuurimaailm hiigellinna poole.

Esteetilisi elamusi pakuvad vaateaknad, vabrikukorstnad, hiiglaslikud kivielamud.

Nt. Marinetti kirjutas oode oma autole

Hoiduti lüürilistest teemadest

Kaasnes kiirus, tempo, pidev liikumine

Luule minategelane on linlane, kes on kogu aeg liikumises ja kes on sedavõrd juurtetu, et koduks on kogu maailm.

Tehnika, kiiruste, tempo, liikumise, pilvelõhkujate, hiigellinnade ( kino , raudbetooni) ülistamine

„Pilvelõhkujate kõrguselt vaatame nende väiksusele“

Laadilt agressiivne, ründav, nihilistlik (kõige eitamine )

Ebatavalise, julge, ootamatu kunsti ülistamine

Raev vana vaimse, akadeemilise vastu: maha kuuvalgus, EI vanale kirjandusele, muuseumidele, keelele, akadeemilisusele.

Kristliku headuseidee väljaarenemine

Jõukultus, ka vägivalla ja sõja õigustamine

Näiteid ja nõuandeid keelele:

Hävitada traditsiooniline lause, kasutada palju tegevusnimesid. Verbid sobivad hästi, sest väljendavad liikumist

Kaotada omadussõna, et tõuseks esile nimisõna. OM sisaldab hinnangut , mida pole vaja

Protest kirjavahemärkide vastu, küll aga võib värssidesse põimida märke, valemeid jms

Tüpograafilised efektid – värvilised tähed jms

Konsonandid tähtsad, tänavakeel luulesse, palju käskivat kõneviisi

Vladimir Majakovski (1893-1930)

Jõuline natuur

Palju näidendeid, esinenud filmides . Meeldejäävad esinemised

„ Luuletus Nõukogude passist“

Kirjutas luule trepiastmetena
Dadaism

Tekkis 20.saj algul Zürichis

Koondas väga rahvusvahelise seltskonna

Eestvedaja Tristan Tzara

Eesmärk luua mõttetut kunsti. Termin tuleb imiku lalinast, mõtet ei ole vaja otsida

Manifestid koosnesid kriipsjoonistest, arvude postidest ning olid trükitud mitmesuguste sriftidega

2=3

Võttestik:

Juhuslike silpide ühendamine

Eri tekstide ühendamine

Levinum kujutavas kunstis

Mõttetusele reageeriti mõttetusega
Sürrealism

Sai alguse 1919a, kui ilmus Andre Breton ’i ja Philippe Soupault’ luulekogu „Magnetväljad“

Breton, Louis Aragon , Raul Eluard, Tristan

Lähtub Freudi teooriatest :

Inimeste sügavam olemus peitub nende alateadvuses

Kasvatus ja ühiskond on sügavama loovuse alla surunud

Sürrealistid: mõistus peab taanduma ja andma teed alateadvusele ja vabadele tungidele. Ootamatud aistingud on loomingu eeldus. Allasurutud sekusaalenergia on kunsti lähtekohaks. Sügavad instinktid ilmnevad unenägudes, aga ka palavikus , joobes.

Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) – kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema. Kirjutab üles alateadvuse mõtted.

Keelekasutus luules:

Olulisel kohal alateadvusimpulsside kirjapanek

Sõna abil jäädvustatakse mõttekäik

Süžeelisust pole, see-eest mäng keele ja vormiga , omapärased metafoorid

Eestis Ilmar Laaben, A.Heik, S. Kivisild
Eksistentsialism

Filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai alguse II MS eelõhtul

Lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist

F. Nietzsche , F.Dostojevski, F. Kafka , B. Pascal , S. Kierkegaard , H.Bergson, M. Heidegger

Tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre ’t

Inimene on eriline olevus, kelle puhul ei eelne tema olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale

Objektiivne tõeotsing ei anna vastust olemise probleemidele. Inimene peab kõik läbi kogema, kannatama

Inimest rõhub vaenulik absurdne maailm

Vaid piirisituatsioonides on inimene võimeline lõplikku tõde tajuma , maailma mõistma.

Inimene on esemestunud maailmas võõras.

Kuigi inimene tajub olemuse absurdsust, tunneb ta siiski vastutust

Inimene ei tohiks meeleheitesse langeda, kui ta elu mõttetust tajub, vaid peab valima kõige inimväärsema tee st mõistma ja vastu pidama

Jumal on surnud, järelikult on inimene vaba ja ei pea käske täitma, kuid ta on seetõttu eesmärgita ja pühenduseta

A.Caimus. „Inimene elab nagu ebamugavas korteris . Tahaks midagi muuta, aga ei saa. Mida inimene sellises olukorras peaks tegema? Mitte alla andma, täitma oma kohust ja jääma inimeseks ka kõige absurdsemas olukorras“

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 70 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

inksss Õppematerjali autor

Konspekt kirjandusvooludest ja lühitutvustus vastava voolu autorist

modernism sümbolism estertism naturalism futurism dadaism sürrealism eksistentsialism salinger oscar wilde

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel

doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus