Tahtevabadus (1)

1. Kuidas põhjendab jäik determinism , et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust?
Nad arvavad , et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus.
2. Jäiga determinismi kriitika.
1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada , kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel.
2) nn Buridani eesli näide – jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa.
3. Freud kui jäik determinist.
S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon .
4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu?
1) Igal inimesel on olnud selliseid olukodi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvariandid mul üldse on, siis kaalun, millised on iga võimaluse head ja vead ja siis teen valiku, mis on mulle endale kasulikum. Kui ma niimoodi arutlen, siis ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust, et valiku tegin mina. Samuti ei olnud see valik mingite tingimustega üheselt määratletud, sest oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku.
2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla mingit moraali. Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalik ka teisiti käituda.
3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal ei oleks olnud tahtevabadust – järelikult on tahtevabadus Jumala poolt loodud.
5. Sunduse liigitamise kaks võimalust.
Sundus , mille tõttu oleme sunnitud tegema seda, mida ei taha
Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahame
1)Pean lugema kohustuslikku kirjandust
2)Tahan sõpradega välja minna, aga olen koduarestis
1)Tahan sõpradega välja minna, aga mul ei ole raha
2)Tahan ujuda , aga ma ei oska
Looduslikud sundused
Ühiskondlikud sundused
1)Maakera tiirleb paratamatult
2)Inimene on surelik
3)Koer ei saa muutuda liblikaks
1)Liiklusseadused
2) Moraal
3)Käitumisnormid
6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest.
Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud , kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Nõrga determinismi pooldajad eitavad tahtevabaduse olemasolu, sest valiku tegemisel on mingi kindel põhjus. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikkuses jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid, kuid inimene lepid nendega kui paratamatusega.
7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda.
Mina leian, et kõige õigem on indeterministide arusaam tahtevabadusest, kuna nad väidavad, et tahtevabadus eksisteerib determineerimata sündmuste puhul. Meist igaüks on valikute tegemisel põhjalikult kaalunud iga valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise. Nad väidavad, et kui tahtevabadus oleks võimatu, siis ei oleks kujunenud ei moraali ega etiketti. Vabaduseta poleks võimalikud vastutus- ja kohusetunne, südametunnistus ja teised kõlbelised tundmused, kuid neid on kogenud tõenäoliselt igaüks.
8. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi.
Jäik determinism
Indeterminism
Nõrk determinism
Seisukoht, mis väidab, et mingit tahtevabadust ja vabadust ei ole olemas, sest kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud.
Seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole võimalik taolisi tegusid ka ette näha, seega tahtevabadus on olemas.
Seisukoht, mille järgi determinism kitsamas tähenduses on õige, kuid see ei tähenda, et vabadust pole olemas. Inimene on vaba siis, kui tal pole sundi.
Kas inimese tahe on vaba?
EI
JAH
EI
Kas determinism välistab vabaduse?
JAH
JAH
EI
Kas vabadus on illusioon?
JAH
EI
EI
Kas põhimõtteliselt on võimalik sündmusi ette näha?
JAH
EI
JAH
9. Kas loodusseadused piiravad inimese vabadusi? Selgita. Lk. 157-158
Loodusseadused piiravad inimese vabadusi, kuna inimene ei saa peatada maakera tiirlemist, ei saa muutuda lepatriinuks vms. Loodusseaduste tundmine aga suurendab inimeste vabadusi, kuna see võimaldab sihipärast tegutsemist. Mitte ainult loodusseaduste tundmine, vaid ka teadmiste laienemine üldse suurendab vabadust, sest sellega avardub teadliku valiku võimalus. Puudulikud teadmised võivad mõnikord tingida selle, et olukorras, milles tegelikult on mitu valikuvõimalust, ei tea inimene nende olemasolust ning seetõttu ei saa ka neid kasutada. Näiteks inimene, kes tahab lennata kui lind, teab, et inimestel ei ole tiibu ning nad ei saa lennata, kuid ta ei tea deltaplaani olemasolust ning ei saa seega lendamist kogeda.
10. Kas haridus ja kasvatus on Sinu vabadust avardanud või kitsendanud? Põhjenda.
Haridus on minu vabadust kindlasti avardanud, kuna uute teadmiste saamisel on mul rohkem valikuvõimalusi. Näiteks kui tahan astuda kõrgkooli, on mul sinna saamiseks vajalikud teadmised põhikoolis ja gümnaasiumis omandatud, kuid teisel inimesel, kes on vaid põhikooli hariduse saanud, on võimatu kõrgkooli astuda, kuna tal ei ole sisseastumiseks vajalikku keskharidust tõendavat dokumenti. Kasvatuse kohta võib aga öelda, et see kitsendab meie vabadust, kuna maailmas kehtivad moraali- ja käitumisnormid, mida kasvatatud inimesed järgivad. See inimene aga, keda ei ole õpetatud korrektselt käituma, võib neid norme rikkuda ja seega on tal rohkem valikuvõimalusi. Näiteks raamatukogus on sobilik olla vaikselt ning teisi mitte häirida, iseenesest mõistetav on see, et seal ei tohi midagi lõhkuda, kasvatatud inimesel ongi seega vähem vabadust, kuid kasvatamatu inimene võib seal räusata ja ringi joosta ning tema valikuvabadus erinevate asjade tegemisel on suurem, isegi kui need on moraalinormide vastased.
11. Kas reklaam ohustab inimese vabadust? Selgita.
Indeterminismi seisukohalt ohustab reklaam inimeste vabadust, kuna reklaam võib määratleda meie tahtmisi ning see tähendab, et meie teol on kindlad tingimused ja vabadust ei eksisteeri. Näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks(langeme reklaami ohvriks) ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme , et ei ole oma tahtmiste peremehed. Sellisele seisukohale toetudes ei ole me kunagi päriselt vabad, kuna vaimselt manipuleeritakse meiega pidevalt – näiteks erinevad reklaamid televisioonis, reklaamplakatid jne. Seega pole ühiskonnas üldse kunagi võimalik vaba olla.
12. Kas autoritaarses ühiskonnas inimesed vabad?
Autoritaarses ühiskonnas elavad inimesed ei ole vabad, kuna neid on sünnist saadik teatud viisil mõtlema ja käituma treenitud ning ühiskonnas ei eksisteeri teisitimõtlejaid. Nad küll käituvad vastavalt oma tahtele, kuid see ei saa vaba olla, sest nende kallal on tarvitatud vaimset vägivalda – neid on sunnitud mõtlema autoritaarsele ühiskonnale vastavalt.
13. vabadus – võimalus käituda vastavalt oma tahtele
tahtevabadus – võimalus valida oma tahtmiste vahel
determinism – arusaam, et igal sündmusel on põhjus
determinism kitsamas tähenduses – väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile alati järgnema mingi konkreetne sündmus
fatalism – e jäik determinism. Meie valikutel on alati kindel põhjus ja vaba tahe puudub