tegutsemine nende ajendil võib olla, siis võib selles unistuses isegi midagi head olla. Ja lõpuks oleks väga huvitav teada, mida piiririik üldse tähendab. Kas millegi piiril olevat riiki? Või mingi piiri riiki? Aga võibolla on hoopis inimese alateadvuse ja teadvuse piiril riik, mida võikski piiririigiks nimetada. Riigiks, kus igas erinevas paigas oleks erinev maastik konarlik, mägine, tasane, tormine või vesine. Kui piiririiki siiski pole, elaks vastav inimene kas siis ainult alateadlikult või teadlikult. Kumb on parem? Ilma üheta pole mõtete, olulised on mõlemad.
Olgu selleks siis Euroopa programmidesse rahastamiseks kõlbuliku projekti kirjutamine või heade spetsialistide leidmine. Aga me pingutame. Muidugi, pealtvaataja roll suusavõistlustele kaasaelamisel on alati mõnus. Esiteks võid hinnata asju kõrvalt ja saad läbi teleri näha suuremat pilti kui suusataja, kes rajal rassib. Andrus Veerpalu mesimagus võit on justkui kõigi eestimaalaste ühine ja samas igaühe personaalne triumf, mille lisame alateadlikult oma saavutuste ja identiteedi nähtamatule kontole. Seevastu siis, kui meie mees pjedestaalile ei tõuse, pole me ka ülearu löödud, sest aimasime seda ette nägime ju suuremat pilti. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustegasuuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja
tema kohta käiva teabe alusel. Loogiline järeldamine toob endaga kaasa ebaadekvaatse hinnangu inimesest, sest arvestatakse vaid teadaolevat infot ja tehakse loogikavigu; Empaatialpõhinev isikutaju liiga intensiivsel kaasaelamisel suudetakse küll teist mõista, kuid mitte säilitada objektiivsust tema hindamisel. Empaatiavõime on pealegi inimeseti väga erinev; Projektsioon teisele projitseeritakse alateadlikult omaenda iseloomujooni ja omadusi (sõbrale pos., vaenlasele neg. jooned). Juhttunnusest lähtumine teise üle otsustamisel lähtutakse mingist ühest silmatorkavast tunnusest ja tehakse otsused terviku kohta (ebameeldiva inimese juures ongi kõik halb); Äärmushinnanguist hoidumine eiratakse erandlikkusele osutavaid omadusi (a` la kõik on ühesugused); Varemotsustatu kopeerimine jäädakse inertselt temast varem loodud ettekujutuse juurde;
SISSEJUHATUS Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, siis hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada. Kui ta neid võimalusi otsib ning leiab, et üks on see õige ja võib viia soovitud eesmärgini, on ta motiveeritud. Ta loodab, et jõuab sihini ning hakkab enesekindlalt tegutsema. Sellised protsessid on meie elus igapäevased. Tihti me isegi ei mõtle neile, vaid tegutseme nö alateadlikult. Me toimime nii, et end lõpuks teostada ning jõuda eesmärgini. Väidan, et motivatsioon, alateadvus ja eneseteostus on omavahel tihedalt seotud. 4 1. MOTIVATSIOON Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunneb vajadust, mis on rahuldamata, hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada (2: 126).
erektsioonihäireid. Alkoholi toime ajutegevusele on mitmelaadiline. Rohke alkoholitarvitamise tagajärjel võib tekkida peavalu, unehäired, närvilisus, mäluhäired või tähelepanuhäired. Nii nagu alkohol kõrgendab lühiajaliselt meeleolu, on tal ka omadus seda ka alandada – depressioon ja ärevuse suurenemine on napsitamise sagedased tagajärjed. Kokkuvõte Sageli ei taha inimesed endale teadvustada, et tegelikuks enesetunde halvenemise põhjuseks on alkohol. Alateadlikult seda ilmselt tajutakse, kuid seda on raske endale ja teistele tunnistada. Arvatakse, et ehk on kaebused tingitud ebaõigest toitumisest, stressist, magnettormist või mistahes muust tegurist. Laboratoorset testi, mis näitaks alkoholitarvitamise üldist mõju organismile, ei ole kahjuks olemas. Selleks, et eeltoodud sümptomeid ei tekiks, tuleb teada madala riski piire ning iseenda alkoholi tarvitamist kriitiliselt hinnata. Nii nagu teiste tervisemuredega, võib ka alkoholist
Kuid aeg on konstantne suurus ja seda ei saa kasiinos juurde võita. Miks üldse inimesed mängivad? Põhjus võib olla mängumaailma võimalustes. Tavainimene ei saa juhtida armeed, planeerida linna või võita diplomaatilist duelli. Arvuti taga saab iga madalapalgaline teenida õhtuga miljoneid, kahjuks küll virtuaalseid.Arvutimäng võimaldab ennast kujutleda sellena, kes sa ei ole. Pärast tüliderohket tööpäeva on päris hea tümitada virtuaalkolle, alateadlikult mõeldes, et peksad neid, kes sulle meelehärmi põhjustasid.Tuleb tunnistada, et paljudel inimestel on suhtlemisprobleemid, mille eest virtuaalmaailma põgenetakse. Kuid see ei too lahendust, vaid ainult raiskab aega. Aega tuleks hoolikamalt kasutada, sest inimene on ikkagi surelik, hoolimata sellest, et arvutimängus sa võid lõpmatult joosta ronida, tapelda ja tapetud saada. ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUSE TUMEDAM POOL
Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need s...
senised loengud ja trükised. Selline lähenemisviis osutus edukaks, ent viis ateismi institutsionaliseerumiseni, tuues endaga kaasa ateismi uususustumise, mida on kirjeldatud allpool. (JPEG) Tendentsidest võib välja tuua, et kuni 50ndate aastate keskpaigani peeti religioossust alaväärseks ja usklikke “vaimust vaevatuks”. Tegu oli vulgaarateistliku seisukohaga, mis paraku käibis kuni ateistliku tegevuse lõpuni ning kinnistus alateadlikult ka ühiskonnas. Umbes 50ndate aastate teisest poolest tänu suurenenud nõudmistele hakati ateistlikus argumentatsioonis religioossust pidama “ideoloogiliseks puudujäägiks”, mille võitmise võti oli võitlevate ateistide aktiivne veenmis- ja selgitustöö. Samuti muutub geograafiline rõhuasetus - kui eelnevalt oli olnud rõhk Eesti-kesksusel, nt. kulakute-vastane võitlus, siis nüüdsest hõlmab ateistlik võitlus juba kogu maailma ja hakatakse võitlema
Kas ta oskab osutada hellust või eraldub teistest. Kuidas ta käitub uutes olukordades. Seega, hoolimata mõningatest kõrvalistest faktoritest, on kodu mõju lapsele suurim (Campell 1991:10). Kodus kujunevad lapse maailmavaate, moraali, iseloomu ja huvide alused. Siin õpib laps tundma ühiskonnaelu reegleid, inimestevahelisi suhteid. Kodune õhkkond mõjutab last määravalt, veedab ta ju seal oma kõige vastuvõtlikumad aastad ,omandades oskuse elada teiste inimeste keskel, võttes alateadlikult omaks suhtlusmallid, mis hiljem saadavad teda kogu elu (Niiberg&Linnas 2007:14). Kodu ja vanemad avaldavad tugevat sisulist mõju lapse isiksuse arengule.Kodu peab olema lapse jaoks kasvamise koht, talle turvalist, rahu, hellust ja armastust pakkuv koht. Laps ootab oma vanematelt ausat ning osavõtlikku kohtlemist. Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7)
Lülisamba füsioloogilised kõverused hakkavad välja kujunema siis kui laps hakkab kõndima ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks. Täisealisena on rühti raske muuta, kuna sageli on tekkinud luulised muutused, kuid kasvueas on rüht hõlpsasti parandatav, sest sel ajal omandatud harjumused ja ka teadmised panevad aluse igapäevasele kehahoiakule ning sellest tulenevalt aitavad vältida erinevaid rühihäiretest tingitud probleeme- sealhulgas ka skolioosi teket. RÜHITREENING Lapsed matkivad alateadlikult täiskasvanuid, sest neil on hästi arenenud matkimismeel. Seega parim võimalus lapsele õiget rühti õpetada on andes talle eeskuju ja selles aitavad järgmised nõuanded: 1. Heites pilgu peeglisse, jälgi ka oma kehahoidu. 2. Pea meeles, et oma silm on kuningas. Tee täieulatuslik rühivaatlus kindlasti siis, kui sul ilmnevad väsimusnähud või valud lülisambas ja puusade või õlgade piirkonnas. 3. Leia üles viltuvajunud piirkond st rühivead ja korrasta neid vastavate harjutustega. 4
Karistamine 4. Kustutamine, väljasuretamine, jahendamine Tähtsuse omistamine Eduka tegevuse puhul peetakse positiivseks efektiks indiviidi võimekust ja suurt jõupingutust, halva tegutsemise puhul aga ülesande raskust või ebaõnne. Alluva eduka tegevuse põhjuseks peab juht ülesande lihtsust või õnne, halva tegutsemise põhjuseks aga võimetust või vähest pingutust. See on erapoolik suhtumine. Juht peaks proovima asja vaadata läbi töötaja silmade. Inimesed käituvad alateadlikult ootustest tõlgentatava maneeri põhjal. Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus otsustusprotsessi. See peaks olema pigem emotsionaalne kui füüsiline. Osaluse kasulikkus on organisatsioonile suurem töömaht, lojaalsus, parem kvaliteet, parem suhtlemine, konfliktide vähenemine, väiksem vastuseis uuendustele. Alluvale agga tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine.
(Linnamägi jt 2008: 40 - 42). 5 2. PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATE OMASTEGA 2.1 Raskused tekkinud olukorrast arusaamisel Dementsuse äratundmine ei ole lihtne, sest selle algus võib olla petlik ja sümptomid varieeruvad. Kõik elusolevad inimesed käituvad sihipäraselt, püüdes mitte kaotada kontrolli oma keha ja ümbritseva keskkonna üle. Kas teadlikult või siis alateadlikult püütakse vältida kontrolli kaotamist oma elu nende osade üle, mida soovitakse mingilgi määral mõjutada. Dementsust käsitlev kirjandus on tulvil täis näiteid, mis seda seisukohta rõhutavad. Kinnitust on leidnud, et kergelt dementsed inimesed kaitsevad end sageli väga osavalt ohtude eest isiklikule identiteedile ja näitavad end teistele mingil kindlal moel, kasutades näiteks selliseid strateegiaid nagu mälulünkade varjamine ja probleemide üle naljatamine
t tema firmal) pole vaja teadust üldse, vaid ainult selliseid teadus uuringuid, mis kinnitavad meie toote AU igakülgset kasulikkust. AU oli Hindi konstrueerimis-ja tehnoloogiabüroos Desintegraator leiutatud pruunikas jäätmehaisuga vedelik, mis saavutas üle kogu N. Liidu imerohu kuulsuse ja mille hankimiseks seisid inimesed öö otsa järjekordades. (Saari 2009, lk 2227-2228) 1.4.3 Patoloogiline teadus Patoloogilises teaduses kasutab teadlane küll algul teaduslikku meetodit kuid alateadlikult kaldub kõrvale sellest ja hakkab oma tahtmise kohaselt andmeid tõlgendama. Tavaliselt on avastatud nähtus vaevu märgatav kuid emotsiooni najal väidab teadlane, et ta uuringus ilmneb see väga selgelt. Sellist avastust suudavad alati korrata vaid nähtuse pooldajad aga mitte skeptikud. Nii suutis veneteadlane Nikolai Fedyakin väidetavalt teha erilist vett, mille külmumis temperatuur oli -40°C ja keemis temperatuur 150°C. Hiljem selgus, et kui
vaesuse eest, mõnikord on vanemad liiga ranged või hoolimatud. Lahkutakse küll vanemate juurest, kuid oma juurtest eemalduda ei saa. Jääb igatsus... ema-isa tunnustuse ja armastuse järele. Et vanematega leppida, on vaja ületada ka raskeid tundeid: viha ja pettumust ema ja isa vastu. Tavaliselt lahkuvad sellisest perest noored kiirelt kodust, et alustada iseseisvat elu mehe ja naisena. Kooselu alustades oodatakse alateadlikult, et vanematelt saamata jäänud soojuse ja armastuse teeb tasa partner. Headel aegadel see nii ongi. Kuid kriisis saavad nad toetuda vaid teineteisele ning siis võib jaks kergesti lõppeda - pereelu muutub ebastabiilseks Tavaliselt saab ebastabiilses peres varakult otsa ka laste lapsepõlv. Sageli peavad vanemad õed- vennad hoolitsema nooremate eest, mis on neile suur koorem. Sellise pere lapsed on murelikud ega tunne end turvaliselt, sest ema-isa vahel on ohtralt pingeid. Raske on
ühine eesmärk. Ebaõnnestumise korral on tavaliselt kaks varianti: heal juhul on igal meeskonnaliikmel oma nägemus rühma strateegiast ja ta töötab selle nimel, halvemal juhul kaotavad meeskonnaliikmed motivatsiooni ja huvi osaleda meeskonnas. · Avatus ja ausus. Kõiki probleeme arutatakse avalikult. Kõlab lihtsalt, kuid tegelikkuses on avatuse õhkkonda väga raske luua ja hoida, seda isegi parima reputatsiooniga ettevõtetes. Kui tõde on liiga valus, püütakse seda alateadlikult vältida. Ebameeldivaid üllatusi võib sageli 7 põhjustada teabe varjamine. Tavaliselt on töö parandamiseks vajalik informatsioon ja kogemused firmas olemas, kuid nende rakendamine on võimalik alles siis, kui kõik räägivad oma vigadest avalikult. · Toetus ja usaldus. Kõik meeskonnaliikmed toetavad ja usaldavad üksteist. Vaevalt on võimalik efektiivne ühistegevus meeskonnas, mis ei rajane usaldusel. · Hea juhtimine
oma loomulikul viisil · Statistiline regressioon peamiselt mõõtmisinstrumendi (nt.testi) vähesest reliaablusest tingitud mõõtmistulemuste koondumine keskmise suunas (nt. eeltestil parima tulemuse saavutanud katseisik sooritab järeltesti suure tõenäosusega kehvemini ja nõrgima eeltesti sooritaja paremini) · Testimine testimisprotseduuril endal võivad olla teatud kõrvalmõjud, näiteks võivad katseisikud testist aimata uurimuse eesmärki ja hakata alateadlikult või teadlikult sellele kaasa või vastu töötama (kuna eeltest ja järeltest tavaliselt ei erine teineteisest palju, näevad tublimad õpilased testiküsimuste loogika läbi ja üritavad harjumusest või võistlusmomendist tingituna saavutada järeltestis võimalikult head tulemust) · Mõõtmisinstrument testi või teiste mõõtmisvahendite vähene usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu. Ka ekspertidest vaatlejate oskused ja tähelepanu võivad
veendumusel. Meil on usku teiste võimetesse, enesesse ja inimkonda niivõrd, kuivõrd oleme kogenud oma võimete arengut, enese tegelikku ja sisemist kasvamist, mõistuse ja armastuse võimu. 9 Mõistuslik (ratsionaalne) usk põhineb inimese loovusel: loovalt elada tähendab ellu uskuda. Kui inimene teadlikult kardab, et teda ei armastada, siis tegelikult kardab ta hoopis, tavaliselt küll alateadlikult, armastada. Olgu olemist «raikaalse mõtleja» või tavalise inimesega, mõlemad on armastusvõimetud robotid, nende erinevus - viimane pole sellest teadlik, esimene aga teab seda ja peab «ajalooliseks paratamatuseks». Armastuse olemuse analüüs: 1) Üldine puudus tänapäeval. 2) Tegemine kriitikaga nende ühiskonna külgede kohta, mis armastuse meie elust eemale tõrjuvad. 10
toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis soovitakse sellele kinnitust: seetõttu eelistatakse suhelda inimestega, kes annavad positiivset tagasisidet meie vaadetele, vältides inimesi, kes annavad meie identiteedile negatiivset tagasisidet. · Kommunikatsioonis on oluline on ka positiivne rühmaidentiteet ning selle säilitamine identiteediläbirääkimistes: tugev sotsiaalne identiteet tõstab inimese sotsiaalset
Maastikujunduslikus kompositsioonis kasutatakse järgnevaid printsiipe: proportsionaalsus ja mastaabilisus, sümmeetria ning tasakaal, rütm, kontrast, domineerivus, maitse, värvus, faktuur, valgus. Spetsiifilise vahendina lisanduvad perspektiiv ning vaated. Proportsionaalsus seostub vormi suuruse ja kujuga. Kompositsooni osad peavad teatud reeglipära jälgides olema omavahel seotud, saavutamaks terviklikku mõju. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Inimene seostab alateadlikult kõiki objekte talle tuntud suurusega. Tänu sellele võib olla kogu kavandatud üldpilt häiritud kui proportsionaalselt ebaloogilised vormid on paigutatud kõrvuti. Mastaabilisus kehtib ka taimede puhul. Faktuur ehk pinnastruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Faktuur sõltub eeskätt materjalist ja vormi kujust. Sümmeetria kui vaatesuuna suhtes mahuline võrdsus mõlemal 4 pool telge
oma iluga. III. Kunstniku ühe töö kirjeldus Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud. "Truu valvur" on minu lemmik Köleri maal, kuna sellel
pühendumuse vastandamine organisatsioonile; läbipõlemine; skandalistid. üks vorm on usuvahetus (üleminek teise kirikusse või usulisse org) 13. James Fowleri usuastmete teooria. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime
inimesed võivad muutuda kõlvatuks. Ning kuigi Richard oma naist põlgusega hooraks nimetas, ei suutnud ta rahast siiski loobuda. Naise koht on köögis. Südametunnistuse puudumine. Jane BOWLES 1. draama “Aiamajas” - Naiste kalduvus üksteisega pidevalt konkureerida, mistõttu raskendavad üksteisel midagi saavutada ja meestega konkureerida. Üheltpoolt tehakse teineteist maha, teisalt tahetakse olla meestega võrdne, kuid alateadlikult ei soovita, et ka teine naine selle võrdsuse saavutaks. See annab alust soolisele ebavõrdsusele ja feminismi ülistamisele. Ema on egoistlik ega lase tütrel ise otsustada, kontrollib tema elu. Armukadedus emade ja tütarde vahel. Henrik IBSEN draamad 1. “Nukumaja” - Nora astub lõpuks abikaasale vastu ja lahkub. 2. “Brand” - Tugev ja sihikindel, järgib põhimõtet “kõik või mitte midagi”. Raudse tahte ja
ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa vaimseid protsesse toimub alateadlikult (on ka teadvus ja eelteadvus). Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada vaimseid protsesse ning välja tõrjutud elementide tagasi saamine teadvusesse, et kaasneks raviv efekt. Psühhoanalüüsis kasuatatakse hüpnoosi, mille ajal tehakse sisendus, mida normaalajal ei mäletata. Pilte 3. Freudi tähtsamad teosed. Freud peab oma põhiraamatuks ,,Unenägude tõlgendamist". Unenägusid põhjustavad ärritid. Välised tekk läheb pealt ära. Meeleelundite sisesed alkohol.
korral. 3) Pupillide laienemine kui pupillid laienevad, näitab see, et keegi/miski meile meeldib. See signaal on mittekontrollitav, aga sellele signaalile reageerime me kõige tugevamini, kuigi me ise ei pruugi teada, mis see on millele me hetkel reageerime. 4) Poos kaldume kaugemale, kui pole huvitatud sellest, millest jutt, seisame sirgelt, kui tahame end maksma panna jne. 5) Poosi kaja kui vestleme sõbraga või kuulame kedagi tähelepanelikult võime võtta alateadlikult sama poosi, mis temal võib-olla oma subjektiivse läheduse näitajana tema suhtes. 6) Isiklik distants (isikuruum) samuti võib vahemaa, mis me hoiame enda ja teiste inimeste vahel olla veetluse näitajaks. Üksteisele emotsionaalselt lähedased inimesed armastajad, pereliikmed või väga head sõbrad, tunnevad end mugavalt, kui on teineteisele füüsiliselt väga lähedal. Samas kui meile ei meeldi kui võõras või inimene,
Järgnevad seitse tajumehhanismi on iseloomustatavad kui vähem täpsed ja kohati moonutavad: · projektsioon; · juhttunnustest lähtumine; · lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest ja nn. implitseeritud isiksuseteooriaist; · lihtsustamine; · äärmushinnanguist hoidumine; · varem otsustatu kopeerimine; · tajukujundi tasakaalustamine. 13 Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Juhttunnustest lähtumine on teise inimese üle otsustamine lähtudes mingist ühest silmatorkavast või tähtsaks peetavast põhitunnusest. Tekib nn haloefekt: juhttunnus varjutab kõik ülejäänu. Lähtumisel psühholoogilistest tavatõdedest ei suudeta teises inimeses lõpuni mõista seda, mis
Loomulik kõne on alateadlik, laps hakkab mõtlema siis, kui puutub kokku kirjaliku kõne osaoskustega. Nt häälikanalüüs- oluline toiming, mille peab omandama selleks, et sõna kirjutada- häälikukoostise analüüs, mis järjekorras on sõnas tähed, häälikud. (Et sõna AUTO kirjutada- sõnas on 4 häälikut, esimene täht on A, teine U jne- see on keeleanalüüs- laps peab mõlema sellele, mis ta enne alateadlikult tegi). Kogu õppetegevus suures osas on metakeeleline- sh käänamised, pööramised jms. Teadlikult mõtlemine sellele, mida ma just kirjutasin. Nt määra lihtminevikus sõnad. · Keele roll inimese maailmapildi mõjutamisel- kuidas on keel ja kultuur omavahel seotud. Kas ma mõtlen teistmoodi, kui ma räägin eesti keeles või inglise keeles. Peeter Tulviste on kirjutanud sellest huvitavalt. PSL sünd · Võgotski Mõslenij i r/vets
Sunnitult romantiline Psühholoog Helle Niidu sõnul võib soov puhkusega suhteid parandada osutuda roosaks soovunelmaks, kuna juhtub hoopis vastupidine. "Reisil võivad põrkuda suurenenud romantilised ootused partneri suhtes ja moodustada terava kontrasti reaalsusega," märgib ta. "Üks või teine pool võib tunda end nurka surutuna, teades, et temalt oodatakse lähedust, mida ta on võimetu andma. Leppimiseks on vaja aega." Puhkus võib elustada ka mineviku helged mälestused, mida hakatakse alateadlikult kõrvutama praeguse kurva seisuga. Selle taustal võib olukord tunduda veelgi mustem. Lisaks viitab Helle Niit populaarsele prantsuspärasele arusaamale, et voodis saab iga suhte korda. "Mehed võivad puhkusel loota, et naine avaneb voodis. Kuid naistel on seks tunnetega seotud ning nad ei suuda kehva suhte puhul samaga vastata," tõdeb Helle Niit. Osa inimesi valib pingelise suhte puhul vastupidise tee ja püüab hoopis eraldi puhata.
Psüholoogiliselt annab smaragd iseloomule tugevust, et üle saada õnnetustest elus. See taastumise ja toibumise kivi, mis võib ravitseda negatiivseid emotsioone. See soodustab võimet natutida elu täies ulatuses. Sellest on abi ka klaustrofoobia puhul. Smaragd annab mentaalset selgust, tugevdab mälu, inspireerib sügavat isemist teadmust ja lainedab nägemust. See on tarkuse kivi, mis edendab taipamist ja tõde ning abistab ilmekal väljendumisel. See aitab tuua pinnale seda, mis on alateadlikult teada. Smaragd on äärmiselt kasulik rühma omavaheliseks mõistmiseks, stimuleerides sellega koostööd. Smaragd on berüllirühma hinnalisim kivi. Smaragd võib olla läbipaistev või läbipaistmatu, säravroheline või smaragdroheline. Smaragdi tumerohelise värvi põhjustab kroom. Kivile on tüüpilised mineraalisuletised, mille põhjal asjatundjad on võimelised kindlaks tegema kivi päritolumaa. Smaragd on tuntud vääriskivina.
See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad erinevates olukordades ja kuidas interpreteeritakse võõra kultuuri liikmete käitumist sarnastes situatsioonides (Keesing 1974, 89). Need reeglid omandatakse märkamatult ja sujuvalt koos suhtlemise õppimisega, eraldatakse alateadlikult aktsepteeritav ja domineeriv käitumismood tabuks peetavast. (Salo-Lee, Malmberg, Halinoja 1996) Inimesel on aga kalduvus pidada enda kultuurikeskkonna käitumismaneere õigeimaks ja parimaks. Muid käitumismalle üldjuhul võõrastatkse ning peetakse valeks ning ebameeldivaks. Ometi ei ole inimesed ka ühe kultuuri piires päris ühesuguse ruumikäitumise või ruumivajadustega. Et inimese või teise kultuuri kohta ei langetataks otsust kergekäeliselt, selleks on muude teadmiste kõrval tarvis
praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikultkontrollida. Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest – kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, siis on ta veendumusel, et teie valetate. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Puudutatakse mitu
Põhimõtte When in Rome do as the Romans do! järgimine Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defin...
Mälu liigid: Protseduurimälu on vajalik teatavate harjumuste täitmiseks. Ta on püsiva iseloomuga ja pole seotud tunnetusega. ( kirjutamine, jalgrattaga sõitmine) Protseduuriline mälu nõuab õigete töövõtete õpetamist, kuna ümberõppimine on keeruline ja pikaajaline. Kui õiged oskused omandatud, siis vilmuste kujundamisel kasvab ka sooritamise kiirus. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. Lühimälu säilitab informatsiooni lühikeseks ajaks sellele üsna juurdepääsetaval kujul. Info säilub mälus mehhaanilise kordamise teel, mil infot hoitakse õppija vaateväljas. See info, mis lühimälu perioodil unustatakse on igavesti kadunud ehk seda pole võimalik taastada. See tähendab, et info tuleb uuesti vastu võtta. Lühimälu perioodil algab ka assotsiatiivsete seoste loomine
juurde tagasi. Sõna jõud on tõsiselt suur ning kindel on see, et ei tasu sõnu niisama pilduda. Kui austame iseennast, siis peame ka teisi austama ning seadma oma elu mõtte nii, et iga väljaöeldud mõttejõuga ümbritusetud emotsionaalne sõna tagasi tulles meie enda juurde, toob vaid positiivseid võimalusi ja oskust läbi kannatuste areneda edasi. Meil kõigil on võime kasutada oma mõtete jõudu. Teeme seda kas teadlikult või alateadlikult. Oma mõtetega loome võimalike elusündmuste eskiisi ning emotsionaalse energiaga käivitame protsessi. Nii anname võimaluse sündmusel realiseeruda. Kui teadlikult oma mõtteid juhtida, siis on kergem oma elu kujundada ja unistusi täita. Armasta ja austa iseennast, loo häid mõtteid ning tervendavaid emotisoone ja välendu sõnadega, mis peagi pöörduvad sinu juurde tagasi.
" Ehk peaks siit tegema järelduse, et liiga palju ei maksa ühelegi lapsega taolisi mänge mängida, mis neid reaalsusest aina kaugemale viib. Loomulikult oleneb see ka lapsest. Aga Peer Gyndil oli minu arvates ka loomulikke kalduvusi. Nimelt oli tema isa Jon Gynt suhteliselt sarnase iseloomuga - see väljendub nii tema tegevuses (jõi kõik Gyntide pere raha maha) kui ka lausetes ("...sest su isa on Jon Gynt!"). Paratamatult jäljendavad kõik lapsed oma vanemaid, enamasti isegi alateadlikult. Vanemad on laste esimesed ja kõige mõjukamad eeskujud, kes panevad lapse isiksuse kujunemisele aluse. Mitte kõik lapsed ei oska näha seda, mida nende vanemad valesti teevad ja neid omadusi siis vältida või proovida olla teistsugused. Peer oleks ka võinud täiskasvanuna aru saada sellest kuivõrd valesti elas tema isa ning teadlikult siis üritada elada teistsugust elu, et mitte muutuda tema sarnaseks. Aga ta ei teinud nii. Vastupidi, Peerist sai üsnagi oma isa sarnane
Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema toimingud, mis aitavad kindlustada määratletud riskide maandamiseks sobilike (sisekontrolli)meetmete rakendamise
FANTAASIA, MITTE stressamine, hülgamine, aja raiskamine, naeratus..., ÜLES TÕSTEV ja VABASTAV, tähtsusetus, TUNDLIKKUS, tants on peegel...kus su tunded peegelduvad, enese hingekosutus, südamevalu, emotsioon, ADRENALIIN, mina ise, liikumine! See on elu!!!!!!! See on nagu su hing vabastaks ennast, NAUDING/LÕBU. TANTS!! See algab kui teadlik protsess, kui sa õpid oma mõtteid väljendama, kasutades keha ja liigutusi. Kui see on selge, siis saad hakata oma emotsioone väljendama alateadlikult. Peagi kaotab tants oma füüsilise olemuse .. muutub su sisemise mina projektsiooniks.. mängima hakkavad emotsioonid. 5 Miks tants on hea? Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika,
näidata, kuidas tema toode annab ostjale lisaks füüsilise vajaduse rahuldamisele (saab kõhu täis, sooja riide ümber, kiiresti ja turvaliselt ühest kohast teise liikuda jne) ka hulga lisatarbimisväärtust. See täiendav osa, mille inimene koos kaubaga ostab, on nauding. Ja kuna isiku teadvusse tekkiv mõnutunne on seotud otseselt füsioloogiaga ajus vallanduvad rõõmu- ja õnnehormoonid endorfiinid, samuti neurotransmitter dopamiin , siis satub indiviid taolisest protsessist alateadlikult sõltuvusse. Sellise seisundi äärmuslikku vormi väljendabki nimetus oniomaan ehk ostusõltlane. Haiguslikku ostusõltuvust kirjeldas Leipzigi psühhiaater A.Kraepelin juba 1909. aastal (Autor, aastaarv). Antud olukorras hakkab tarbija käitumist juhtima ahnus, s.o soov ja vajadus kogeda ostmise kaudu saadavat naudingutunnet ikka veel ja veel, ikka uuesti ja uuesti, üha püsivamalt. Ajutiselt rahuldatud ahnus naudingu järele on
õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust 12 valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud. Kokkuvõte
ettekujutusele endast täskasvanu eas. (Roper jt 1996: 274). Sotsiokultuurilised tegurid mõjutavad loomingulise liikumisega seotud toiminguid. Mõnedel maailmamaadel on olemas rahvatantsud, mis on seotud nende 7 kultuuriloominguga ja päritoluga, mida pärandatakse põlvest põlve. Tantse esitatakse tihti muusika saatel ning isegi lapsed on võimelised alateadlikult tabama rütmi ja heameelega ennast liigutada muusika saatel. (Roper jt 1996: 276). Keskonnategurid väljenduvad eelkõige koduses keskkonnas, ümbruskonnas ja kliimas. Sellest kus ja kuidas elavad lapse vanemad olenevad ka tema liikumisvõimalused. Kui pere elab nt tornelamus viimasel korrusel, siis ei saa vanemad tihti lasta lapsi üksi välja ringi jooksma, sest nende järgi on vaja pidev kontroll ning vanematel ise pole aega nendega välja minna
2. raamatu kasutamine (võtmine ja asetamine riiulile, lehtede keeramine) 3. toidu valmistamine (kartulite pesemine, koorimine, munade koorimine, toidu asetamine vaagnale) 4. põranda puhastamine (harja kasutamine, mahakukkunud prügi kokkupühkimine, prügikühvli kasutamine) Laudade puhastamine, taskurätiku kasutamine, lauakombed, tervitamine, tänaval liikumine jne. 1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi Ettevalmistus kirjutamiseks algab juba alateadlikult eas, mil laps hakkab kasutama oma sõrmi mistahes käelises tegevuses. Igapäevases elus kirjutamiseks ettevalmistamises kasutatakse näiteks pintsette herneste ladumiseks alusele, lusikat ubade tõstmiseks, pesupulkasid jne. Ülesannetes järgitakse alati vasakult paremale ladumise (tõstmise) reeglit, nii et laps kujundab ise harjumust kirjutada vasakult paremale. Tähtede tundmaõppimise metoodika algab lapse loomulikust soovist kõike käega katsuda, nii
Erinevate ülesannete lahendamiseks kasutatakse neuro-võrke. Kui vaadelda ülesandeid probleemi raskusastmete kaudu, siis lihtsate ülesannete lahendamiseks sobib tavaline arvutiprogramm, aga raskemad ülesanded nõuavad lihtsat ennustust või ligikaudsete võrrandite statistiliste meetodite kasutamist. Aga keerukama taseme ülesanded nõuavad täiesti erinevat lähenemist. Eriti viitab see mudel tunnustamisele, kõnele või keerukale prognoosile, sest inimese peas toimuvad sellised protsessid alateadlikult, see tähendab, et inimesed ei ole teadlikud sellest, kuidas see protsess toimub ja seega ei saa inimene seda kontrollida. Närvivõrkude võime muudab nad väga populaarseks. Neile saab õpetada palju, näiteks mängides mänge, tunnetades teatud hääli ja nii edasi. Lähtudes asjaolust, et 4 tehisvõrgustikud on üles ehitatud bioloogiliste võrgustike põhimõttel, saab neid koolitada
vastandreaktsioon; isolatsioon ehk eraldumine ühiskonnast; tühistamine; projektsioon ehk etteheitmine, ka mure ülekandmine teisele inimesele; autoagressiivsus; samastumine; regressiioon ehk tagasiminek või püüd vastupidist mõelda; eitamine ja sublimatsioon, mis on tunnete ja kommete ülistamine. Eelmainitud kaitsemehhanismidel on kaks ühist joont. Esiteks, nad on eitavad, falsifitseerivad ja moonutavad tegelikkust, teiseks töötavad alateadlikult ning inimene isegi ei kahtlusta nende olemasolu. Neid ravitakse psühhoterapeutiliselt, mille tuumaks on alateadvusesse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine (hüpnoos; unenägude analüüs või vabade assotsiatsioonide meetod). 5 2. ISIKSUSHÄIRED Isiksushäirete ja isiksusemuutuse alla kuuluvad kliinilise tähendusega seisundid ja
Temast oli kujunemas filmistaar ja järgnes rida väljapaisvaid rolle. Järgnevad aastad olid tema jaoks läbimurdelised. Ta astus üles paljudes kuulsates rollides, kus ta kehastas väga erinevaid isiksusi ja näitas oma mitmekülgsust näitlejana. 1953. aastal mängis ta senisest kaalukamat osa ühes Monroe kuulsamas filmis ,,Härrasmehed eelistavad blonde", mis tegi temast superstaari ja määratles Marilyni persona kui pärani silmadega alateadlikult humoristliku sekspommi. Tema lustakas ja isikupärased kehastused tõid esile sosistava hääletooni, mida hakati pidama talle omaseks ja puusihööritava kõnnaku, millest hiljem kujunes tema näitleja isikupära. Järgnes totaka blondiini roll filmis ,,Kuidas abielluda miljonäriga?", mis lasi Monroe koomikutalendil eredalt särada ja sillutasid teed paljude hinnangul tema parima filmini ,,Dzässis ainult tüdrukud". Nende filmide vahele jäi veel mitmeid
Ent seda tuleb teha läbimõeldult, et mitte liiga ebapopulaarseks muutuda. 2.1 Mis kahjustab kehtestamist? Veenvat eneseväljendust kahjustavad järgmised asjad: - Liiga pikad seletused, vabandused, põhjendused ja segane väljenduslaad oma jutus ei osata selgelt oluslist esile tuua, - Kindlameelset esinemist takistav miimika, - Absolutiseerivate väljendite kasutamine, mis on alateadlikult plaanitud oma esinemise võimaldamiseks, paistab teistele ebakindluse ülekompenseerimisena, - Teise inimese sildistamine(''Veel üks näide, et sind ei saa usaldada''), kaasinimese mõtetelugemise katse(''Sa muidugi arvad, et...'') või talle sõnade suhu panek (''Nüüd sa ütled muidugi, et...'') 2.2 Kehtestamise riskid Enesekehtestamine pole alati hõlbus, see võib anda ka järgmisi tagasilööke.
Teises peatükis kirjutan kunstiteraapia ajaloost ja selle kujunemisest ning kolmas peatükk käsitleb kunstiteraapia kasutust töös erivajadustega lastega. 1. Mis on kunstiteraapia Kunstiteraapia tähendab teraapiat joonistamise, maalimise, skulptuuri ja teiste visuaalkunsti vahendite abil. See on eriline viis kasutada loovuse jõudu ravimiseks, suhtlemiseks, enese väljenduseks ja arenguks. Kunstiteraapias väljendame oma tundeid ja mõtteid kas teadlikult või alateadlikult. Meie loodud pilt või skulptuur on meie mõtete, tunnete, kogemuste või unistuste peegel. Terapeut aitab mõtestada ja leida just meie jaoks loodu tähenduse. (Sein, M; 2008) Kunstiteraapia on psühhoteraapia vorm, kus kliendil on lihtsaid kunstimaterjale kasutades võimalik uurida oma sisemaailma nii sõnalisel kui mittesõnalisel moel. Kunstiteraapia pakub võimalust väljendada raskeid või segadusttekitavaid tundeid turvalisel viisil
- ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta - kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 8. James Fowleri usuastmete teooria. Teooria põhimõte, astmete sisu ja nimetused. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng
konflikt kujuneb. Pragmaatikud soovivad midagi ette võtta ja konkreetset tegevuskava realiseerida. Nad ei soovi konflikti käigus tegeleda asjadega, mis kusagile välja ei vii. Pigem on küsimuseks, mida me siin ja praegu saame ära teha. Pragmaatikutel on oht kaotada visioon ja hakata ainult hetkeküsimusi lahendama. Kaasaelajad valavad õli tulle, kuid jäävad ise eemalseisjateks. Nad ei ole tavaliselt konflikti otseselt segatud, kuna põhiküsimus neid isiklikult ei puuduta. Alateadlikult tunnevad need inimesed skandaalist lõbu, seepärast on ka nende sekkumine suunatud pigem konflikti püsimisele. Tegijad tekitavad konflikte ja põhjustavad neid. Nemad kiusavad taga, tõstavad üles küsimusi, panevad ennast maksma. Tegijatel on raske mõista, et nemad on milleki süüdi. Enda käitumist tunnetatakse pigem kui sunnitud reaktsiooni olukordadele või teiste vigadele ja küündimatusele. Seetõttu on tegijad koostööle tõsiseks ohuks.
ld,kuid mille voti rippus koos teiste votmetega valge pesukausi kohal pommidega kella all. Votmekimpe - laikivaid vaskseid rongaid - cli kokku kolmo Esimeses massiivse, kollase metall-lingiga valisukse ja klaasist ruutudega ohuli- sema vaheukse omad: suurema ukse voti korraarmastuslikult suurem, vaiksema ukse voti loogiliselt vaiksem. Vaheukse votit cli kasuta·ud vaid paaril korral, ukskord sakslaste, teinekord venel~ste hirmus (vastavalt 1941.aastaja 1944.aasta sugisel) - alateadlikult pelgas Helmi molemaid. Ning kuigi kummastki lukustamisest ja votmete peitmisest koos peidu- kohtade "unustamisega" polnud mingit kasu olnud, cli Helmi iga vaikse- magi hadaohu voi hirmu puhul valmis oma tulutut tegevust kordama. VESI Onneks polnud ei uks ega teine sagedasedkulalised meie vaikelinnas, kus isegi sund ja surm ei kestnud kuigivord kauem sunnikarjest ja surma-
Läbipõlemissündroom Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS ................................................................... ...
vajalikud tunnused-formandid. PAT-artikulatsiooniaparaadi anatoomised puuded või funktsionaalsed hälbed mõjutavad häälikute moodustamist valikuliselt. See sõltub huulte liikuvusest,suletud/lahtisest ninaõõnest,hambumus, keeletipu liikuvus. Perifeerse kõne funktsionaalsüsteem algab ninaõõnest ja lõpeb diafragmaga. Kõneloome. Muuteoperatsioonid: semantiliste elementide asendamine keele reaalsete üksustega. Laps omandab alateadlikult kõnearengu käigus. Õpetaja peab teadma, et vajadusel tekste kohandada, lastele õpetada ¤ Ütluse intentsi kujunemine: motiiv, situatsiooni taju ja mõtestamine. Intents on ainult soov(kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Intents sõltub tegevuse motiividest ja piirab võimalikke valikuid, sest motiivist sõltub ütluse eesmärk. Teiseks sõltub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
