Erich Fromm "Armastuse kunst" (0)

Armastuse  kunst  
Erich  Fromm 
Kas armastus on kunst ? 
Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 
1) Armastuse nägemine probleeme  esmajoones  olla  armastatud  valgusel, allles siis tuleb 
armastamine, inimese enese võime  armastada . 
2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 
3)  Segadus , mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise 
vahel. 
Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust 
vastupidiselt tegevuse tähtsusega. 
Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem 
on talle see kogemus. 
Kunsti õppimine: 
1) Teooria  tundmaõppimine . 
2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas. 
Kunstis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja sellele jäägitut pühendumist. 
1
Armastus - vastus inimeksistentsi keerdküsimustele 
Ainult  minevik  on kindel - tulevikus on kindel ainult surm. 
- Elu teadlikuna iseendast - teadlik enesest, kaaslastest, oma minevikust ja 
tulevikuvõimalustest. 
-  Eraldus  - ümbrusest lõigatus, võimetus kasutada võimeid. 
Inimese teadlikkus eraldatusest, taasühinemise võimaluse puudumine, mille annaks 
armastust - siin ongi häbi allikas. Samal ajal on see ka  süütunne  ja  ängi  allikas. 
Vajadused leida uusi võimalusi eraldatusest pääsemiseks: 
1) Orgialikud  seisundid  - enese põhjustatud transvormis seisundid või saavutatud 
meelemürkide mõjul. 
Transiseisundi eksaltatsioonis hajub  välismaailm , seega ka eraldustunne. 
Kõikide orgialaadse kokkukuulumise vormide tunusjooned: 
1) Jõulised, vägivaldsed. 
2)  Haaravad  kogu isiksuse - vaimu ja keha. 
3) Mõõduvad ja korduvad perioodiliselt. 
Diktatuuril põhinevad süsteemid kasutavad ähvardusi ja terrorit, et sellist ühtsust 
saavutada, demokraatlikud maad sisendust ja propagandat. 
Demokraatlikus  ühiskonnas on teisimõtlemine võimalik; totalitaarse süsteemi puhul võib 
aga  loota , et vaid mõned ebatavalised kangelased ja märtrid võivad kuulekusest keelduda. 
Võrdsus tähendab tänapäeval pigem «samastust» kui «ühtekuulumist». 
L’ame n’a pas de sexe - hingel ei ole soolist kuuluvust. 
Võimalused ühenduse saavutamiseks: 
1) Mugandumisel põhinev ühendus ei ole pingestatud ja vägivaldne, seal valitseb rahu, 
määrav on  rutiin , seetõttu ei suudagi selline ühendus tihtipeale kergendada eraldatuse 
ängi. 
2) Töö ja harastuste rutiinsus. 
3) Loov tegevus. 
Karjaühtsusel on üks eelis: see on kestev, mitte ajutine. 
Ühtsus, mis  saavutatakse  loova tööga, ei ole inimestevaheline; ühtsus, mis saavutatakse 
orgialikus ühtsulamises, on kaduv; ühtsus, mis saavutatakse mugandumisega, on kõigest 
pseudoühtsus. 
Sümbiootilise ühenduse bioloogiline mudel väljendub raseda naise ja loote suhtes. 
2
Sümbiootilise ühenduse vormid: 
1) Passiivne - masohhism. 
2) Aktiivne - sadism. 
Armastus on inimese aktiivne jõud, jõud, mis purustab inimest kaaslastest eraldavaid 
müüre ja liidab ta  teistega . 
Aktiivsuse mõiste kaasaegnesed  seletused : 
1) Energia rakendamine välise eesmärkide saavutamisel. 
2) Inimese sisemised jõudude kasutamised, olenemata sellest, kas väliseidd muutusi 
kaasneb või mitte. 
Armastus - «kusagil olemine», mitte « kuhugi   langemine ». 
Mitte see, kellel on palju, ei ole rikas, vaid see, kes annab palju. 
Armastuse tõeliste vormide  omased   ühisjooned : 
1) Hoolitsus. 
2) Vastutus. 
3) Lugupidamine - võime näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema 
kordumatust individuaalsusest. 
4) Teadmised. 
- Armastus - aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. 
Teed saladuse jälile jõudmiseks: 
1) Täielik võim teise inimese üle - võim, mis paneb tegema seda, mida meie tahame, 
tundma ja mõtlema, mida meie tahame. 
2) Armastus - aktiivne tungimine teise  inimesse , mille käigus mu teadasaamiseiha 
kokkukuulumises vaigistust leiab. 
Ainult siis, kui ma inimolendit objektiivselt  tunnen , võin ma armastuses tundma õppida 
tema sisimat mina. 
3
Vanemate ja laste vaheline armastus 
Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadusest 
- mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadusest. 
Kogemus emaarmastusest on passiivne - ei pea mitte midagi tegema, et olla armastatud - 
emaarmastus on tingimuseta armastus. 
Armastuse tüüpid: 
1)  Infantiilne  - ma  armastan  sellepärast, et mind armastatakse. 
2) Küps - mind armastatakse sellepärast, et ma armastan. 
3) Ebaküps - ma armastan sind sellepärast, et ma vajan sind. 
4) Küps - ma vajan sind sellepärast, et ma armastan sind. 
Parimal juhul jääb emaarmastus normaalse erootilise armastuse üheks komponendiks; 
tihtipeale leitakse seda religioossetes vormides, veelgi sagedamini väljendatud see aga 
neurootilistes ilmingutes. 
Isaarmastus  kannatab endas mõttemaailma, inimese loodud asjade maailma, õigust ja 
korda, enesevalitsust, rändamist, julgeid ettevõtmisi. 
Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem  kannatlik  ja 
salliv  kui ähvardav ja autoritaarne. 
Vastuolud: 
1) Ainult isa-südammetunnistus - karm ja ebainimlik laps. 
2) Ainult ema-südammetunnistus - otsustusvõime kaotamisega ja enese ning teiste arengut 
takistamisega laps. 
4
Armastuse objektid 
- Armastus - suhtumine, suhtumisviis, mis määrab inimese seostatuse maailma kui 
tervikuga , mitte vaid ühe armastuse «objektiga». 
Armastused: 
1) Vennaarm -  vastutustunne , hoolitsus, lugupidamine, teadmine tisest, elu edendamise 
soov. 
2)  Emaarm  - hoolitsus lapse kasvamise eest ning tähendabki soovida lapse eemaldumist 
enesest. 
3)  Erootiline  armastus - teise inimesega täielik ühtesulamine ja kokkukuulumise iha. 
Tõeline armastus  avaneb  vaid neile, kes ei  teeni  mingit eesmärki. 
Külget lapse elu jaatamisel: 
1) Hoolitsus ja vastutus, mis on absoluutselt vajalikud lapse säilitamiseks ja 
kasvutingimusteks. 
2) Suhtumine, mis istutab lapsesse armastuse elava vastu, tunde. 
3)  Enesearmastus . 
4) Jumalaarmastus - armastamisvajaduse alus eraldatuse kogemuses ning sellest tingitud 
vajaduses eraldatuse ängist kokkukuulumise kogemuse abil üle saada. 
- Transtsendentsivajadus - inimese üks põhilisi vajadusi, mis kasvab välja 
eneseteadvustamisest - asjaolust, et inimene ei ole rahul olendi rolliga, et ta ei suuda 
nõustuda sellega, et on lihtsalt lauale visatud täring. 
Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu 
inimkonda: kõike, mis elab. 
Armastus peaks peamiselt  tahteakt  olema: otsus pühendada elu täielikult teisele inimesele. 
- Nartsissism - inimarengu kõige varajasem aste ja inimene, kes hilisemas elus on tagasi 
pöördunud nartsissismi, on võimetu  armastama ; äärmuslikul juhul on ta vaimuhaige. 
Lugupidamist omaenda terviklikkuse ja kordumatuse suhtes ning enesearmastust ja 
mõistmist ei saa eraldada lugupidamisest teise inimese suhtes, tema armastamisest, 
mõistmisest. 
Armastus enese vastu on lahutamatult seotud armastusega ükskõik kelle vastu. 
Põhilised  psühholoogilised  tõekspidamised: 
1) Mitte ainult teised, ka me ise oleme oma tunnete ja suhtumiste « objektiks ». 
2) Suhtumised teistesse ja  enesesse  on samasuunalised. 
Isekad inimesed on võimetud teisi armastama, ent nad ei ole võimelised ka  iseennast  
armastama. 
5
- «Omakasupüüdmatu» -  neuroosi  näht, mida täheldatud õige paljude inimeste juures, 
kellele ei tee tavaliselt muret ainult see hoiatav näht, vaid teisedki sellega seotud 
ilmingud, nagu  depressioon ,  väsimus ,  töövõimetus , nurjunud armastussuhted jne. 
«Omakasupüüdmatu» inimene ei taha enesele mitte midagi, ta elab ainult teistele, on uhke 
sellest üle, et ei pea ennast tähtsaks. 
Matriarhaalses faasis on kõrgeim olevus ema. 
-  Hierarhia  - patriarhaalse ühiskonna arengu langemine eraomandi arenguga, milles 
vendade  võrdsuse välistavad võistlus ja võitlus. 
Monoteismi areng - Jumalat üldse mitte nimetada, Jumalast üldse mitte rääkida. 
Üks ja sama asi ei saa samal ajal  kuuluda  ja mitte kuuluda sama asja juurde ja samas 
suhtes. See on  niisis  kindlaim kõigist põhimõtteist ( Aristoteles ). 
Tajutud vastandite paar ei  peegelda  asjade olemust, vaid  tajuja  olemust. 
- Vastasseis - inimese meele ja mõtte kategooria, iseenesest ei ole see tegelikkuse element. 
Üheksolemise kogemuses paradoksaalloogika - jumalaarmastus ei ole mõtteis Jumala 
teadmine ega ka mõte jumalaarmastusest - see on  Jumalaga  üheksolemise kogemine. 
Teadlikus mõtlemises on veatu mõte ainutähtis, seda nii intellektuaalse aususe kui ka 
teadusliku mõtte praktika. 
Jumala vastu tundav armastus vastab sellele armastusele, mida inimene tunneb inimese 
vastu; peale selle on tema Jumala ja inimese vastu tuntava armastuse tõeline olemus tihti 
alateadvuslik - seda  varjab  ja mõistuspärastab küpsem mõte sellest, mis armastus tema 
meelest ikkagi on. 
6
Armastus ja selle allakäik kaasaegses lääne ühiskonnas 
Ühest küljest põhineb kapitalistlik ühiskond poliitilise vabaduse printsiibil, teisest küljest on 
aga  turg  kõigi tema majanduslike, järelikult ka sotsiaalsete suhete seadja. 
Tänapäeva kapitalism vajab inimesi: 
1) Kes on võimelised sujuvaks ühistööks suurtes rühmades. 
2) Kes tahavad üha rohkem tarbida. 
3) Kelle maitse on standardiseerunud seega kergesti mõjustatav ja ette aimatav. 
- Lõbu - emotsioon, mis siseneb rahulduses, mida saadakse kaupade, vaatamisväärsuste, 
toidu jookide, sigarettide inimeste,  loengute , raamatute,  filmide  tarbimisest ja 
«sisseahmimisest». 
Kõik, nii vaimne kui ka materiaalne, muutub vahetus- ja tarbimisobjektiks. 
Armastus ei ole  seksuaalsuse  rahulduse tulemus, vaid seksuaalne õnn - isegi teadmised 
niinimetatud seksuaaltehnikast - armastuse tulemus. 
-  Armumine  - ebanormaalsuse piirimail, seda  saadab  alati pimedus tegelikkuse suhtes, 
sundidele alistumine, lapsepõlve armastuse ülekandumine uutele objektidele. 
Võtmeks  inimesest  arusaamisel  ei ole keha ega mõni instinkt, et vajadus toidu ega omandi 
järele, vaid inimese terviklik eluprotsess, tema «elupraktika». 
-  Lähedus  - kahe inimese vaheline suhe, mis võimaldab isiktuse väärtuste avaldumise 
( Sullivan ). 
«Egoism a  deux » - tegemine kahe inimesega, kes teevad panuse ühistest huvidest lähtuvalt; 
koos astuvad nad vaenulikule ja võõrandunud maailmale. 
Armastuse tüübid: 
1) Neurootiline - ühe või mõlema «armastaja»  sõltuvus  oma  vanematest . 
2) Irratsionalne - jumaldav armastus, sentimentaalne armastus ( kujutus ), projitseerimine 
(probleemide lahendamine  vigade , nõrkuste kaudu), jumalaarmastuse allakäik. 
Ema võib elu anda, ema võib elu võtta. 
Isalaadset haigustikku neurootilist vormi võib kohata juhtudel, mis esineb tugevat 
kiindumust isasse. 
Keerukamad on armastajate suhteid saatvad neuroosid, mille põhjuseks on kodu, kus 
vanemat teineteist ei armasta, on aga liiga mõistlikud, et tülitseda või  rahulolematust  välja 
näidata. 
Armastus on võimalik vaid siis, kui kaks inimest oma olemusest lähtuvalt teineteisega 
suhtlevad, kui kumbki iseennast kogeneb. 
7
- Ükskõiksus ja  egotsentrism  - põhimõtted, millele toetuvad meie ilmalikud pingutused 
(viimast nimetatakse sageli «individuaalseks» või «omaalgatuseks»). 
8
Armastuse praktika 
- Armastada - individuaalne kogemus, mida igaüks saab vaid ise läbi elada. 
Nõudmised praktilise oskuse omandamiseks: 
1)  Distsipliin . 
2) Keskendumisvõime. 
3)  Ülim  huvitatus. 
4) Nartsissismi ülesaamine - inimene kogeb tegelikkusena ainult seda, mis eksisteerib 
temas  eneses . 
5) Usk - pigem isiksust iseloomustav joon kui millesegi eriline  uskumine . 
Suitsetamine  on üks keskendumisvõime puudumise tunus: see annab tegevust kätela, suule, 
silmadele ja ninale. 
Tähtis on, et distsipliin ei kogetaks kui väljastpooltpeale surutud reeglit, vaid et see 
kujuneks  inimese enese tahteavalduseks, et see oleks talle meeldiv ning et ta aegapidi 
harjuks sellise käitumisviisiga  sedavõrd , et teda häiriks, kui ta ei saa nii käituda. 
- Keskendunult elada - terviklikult  olevikus  - siina ja praegu - elada; hetkel, mil midagi 
tehakse, ei tohi mõelda sellele, mida järgnevalt teha tuleb. 
Kui inimene ei tea, et iga asi tuleb omal ajal, ning tahab asjade  käiku  kunstlikult 
kiirendada, siis jääb  keskendumine   tõepoolest  alati kättesaamatuks. 
- Objektiivsus - võime näha inimesi ja asju sellistena, nagu nad on - objektiivselt. 
- Mõistus - emotsionaalne seisund, mis seda vormib, on  alandlikkus . 
Nartsissismist suhteliselt vabana suudab armastada vaid selline inimene, kellel on piisavalt 
alandlikkust, objektiivsust ja mõistust. 
Armastuse kunsti praktika nõuab usu praktikat. 
Usu tüübid: 
1) Irratsionaalne -  arutu  alistumine autoriteedile, võimule. 
2)  Ratsionaalne  - veendumus, mis põhineb inimese võimel mõelda või tunda. 
Kui meil puudub usk enese püsivusse, siis on ohus meie identsus, me saame sõltuvaks 
teistest inimestest, kelle arvamused saavad aluseks meie enesehinnanguile. 
Hariduse vastand -  manipuleerimine , mis põhineb usu puudumisel võimete  arengusse  ja 
veendumusel. 
Meil on usku teiste võimetesse, enesesse ja inimkonda niivõrd, kuivõrd oleme kogenud oma 
võimete arengut, enese  tegelikku  ja sisemist kasvamist, mõistuse ja armastuse võimu. 
9
Mõistuslik (ratsionaalne) usk põhineb inimese loovusel: loovalt elada tähendab ellu 
uskuda. 
Kui inimene teadlikult  kardab , et teda ei armastada, siis tegelikult kardab ta hoopis, 
tavaliselt küll alateadlikult, armastada. 
Olgu olemist «raikaalse mõtleja» või tavalise inimesega, mõlemad on armastusvõimetud 
robotid , nende erinevus - viimane pole sellest teadlik, esimene aga teab seda ja peab 
«ajalooliseks paratamatuseks». 
Armastuse olemuse analüüs: 
1) Üldine puudus tänapäeval. 
2) Tegemine kriitikaga nende ühiskonna külgede kohta, mis armastuse meie elust eemale 
tõrjuvad. 
10