Puhkus Oma Perega (0)

Keskkool - Ühiskond - Perekonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Liivalaia Gümnaasium
Puhkus oma perega
Koostas: Kevin Kadak
11b
2008
Sisukord:

Minu suvevaheaeg

Puhkus – arm või hirm ; Puhkus paljastab pale

Romantika või lapsed

Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga

5 puhkusesoovitust ; enda arvamus

Kasutatud kirjandus
Minu suvevaheaeg
Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta.
Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira mu aega, kui tahan maal õues vähe kauemaks jääda. Ainuke tingimus on see, et ma järgmine päev omad asjad ära teeks , mis ma tegema pean.
Puhkusena võtan ma seda, kui me vanematega kuskile väljasõidule läheme, vahet pole kas isaga kala püüdma, või emaga shoppama, aga igatahes on see etem, kui maa-elu.
viimane suvi käisingi isaga kalal , väga lahe oli. Käisime pärnus oma sugulaste juures, kes elavad pärnu jõe ääres. Neil on aerupaat ja spinningud. Mulle meeldib sõita aerupaadiga , ja eriti just suvehommikul, kui päike on alles tõusmas, ehk siis hommikul kell pool kuus või varemgi veel. Värske õhk ja vaikus mis vee peal nii hommikul vara on, on kirjeldamatu. Sellist asja ma võtan puhkusena.
Vahepeal küsivad vanemad, et kas mul ei ole mõttes olnud suvel kuskile raha teenima minna, kuid mina alati vastan selle peale, et nad ei anna ju mulle võimalustki. Ja teiseks, kui mul taskuraha vaja läheb, siis saan nii või naa nende käest ka.
Endal küll tekivad vahepeal süümepiinad, et kõik raha vanematelt küsin, kuid suvevaheaega võtan ikkagi kui puhkusena.
Kõige parem osa suvest on see, et me käime vanematega alati kuskil reisil. Mitte alati välismaal, kuid kindlasti kuskil Eesti peal. Viimane suvi käisime vanematega Egiptuses, kus oli väga lahe. Kõik olemine ja elamine on seal ikka täiesti erinev kui Eestis, alustades kliimast ja lõpetades kommetega. Loodus ja püramiidid olid omamoodi, kuid ei Vpustanud mind nii, kui lootsin . Põramiidid olid küll tohutult suured, ja Sfinks oli võimas, kuid peale liiva seal midagi erilist vaadata ei olnudki.
Kõige rohkem meeldis mulle puhkus Norras ja Rootsis. Seal olid vapustavad mäed ja fjordid, loodus oli väga omapärane mägedes ja põhja pool oli metsikult palju põhjapõtru.
Suve tuleb nautida, suve tuleb võtta kui puhkust, ja kui saab puhata koos vanemate või sugulastega , teeb see asja ainult positiivsemaks. Seda ei saa võrrelda küll puhkusega, mis on veedetud sõpradega, kuid kummagi ei saa ühe eest eelistada, sest mõlemad on täiesti omamoodi. Mulle isiklikult meeldivad mõlemad, vanematega ei pea mõtlema rahale, sõpradega tunnen ennast vabamana, kuid kui kõiki tegureid ette lugema hakata, läheks tekst üksluiseks ja koosnekski ainult positiivsest ja negatiivsest. Puhkus on tähtis ja ilma selleta ei saaks. Inimene ei ole arvuti, mis töötab lõputult, kuid ega ka arvuti lõpuni vastu ei pea.

Puhkus – arm või hirm

Kui minna puhkusele valel ajal ning valede lootustega, võib ka maailma romantilisemates paikades komistada karidele. Mida oleks kasulik kõrva taha panna ja kas iga hinna eest tasub ühist reisi ette võtta?
Inge (33) ja Teet (36) Parringul on kooselustaaœi 14 aastat. Mõlemad kinnitavad, et ühine puhkuseveetmine on nende suhet kõvasti tugevdanud.
Neli aastat tagasi võtsid nad ette kolmenädalase autoreisi Californiasse, kaks aastat tagasi sõitsid läbi kogu Euroopa. Kuid sellega abielupaari reisikihk ei piirdu. Kord aastas käivad nad nädalasel suusapuhkusel, suviti rallivad Eesti jalgrattamatkadel või ratsutavad hobustega. Ning nädalalõputi kihutavad rulluiskudel.
Ometi meenutab Teet, et reisimine on tekitanud temas ka pinged. “Eriti enne Ameerika-puhkust tundsin stressi. Kartsin, et reisi vältel langeb minu õlgadele nii suur vastutus, et mul pole võimalik puhkust nautida.”
Tol puhkusel osutus suhte suurimaks proovikiviks kaardilugemine. Kui Teet keeras rooli, pidi Inge olema väsimatu teejuht, kes jagab iga hetk juhtnööre. Teet teab ka paari, kus naine lõpuks lihtsalt keeldus kaarti lugemast. “Nüüd on nad igal juhul lahus.”
Inge meenutab, et reisil tekkis väsimust ja pingeidki. “Teineteise peale mossitamist ikka jagus. Näiteks kui ma ei suutnud ühes toidupoes kiiresti oste teha, muutus Teet kärsituks ja käratas mu peale.” Teet seevastu leiab, et natuke pingelisem puhkus võib olla ka positiivne kogemus, kui raskustest koos välja tullakse.
“Sellistel puhkudel õpid partnerit rohkem usaldama ,” kinnitab Teet. “Justkui tõestaksid endale, et tuleme igas olukorras toime. Tean, et kui üks pool on väsinud, suudab teine olukordi lahendada, ja vastupidi. Kodus ei pane paljusid teise häid omadusi tähele, pead neid iseenesestmõistetavaks.”
Puhkus paljastab pale
Psühholoog Helle Niidu meelest tuleb ühine puhkuseveetmine paarisuhtele enamasti kasuks. “Puhkus on muutus ning toob välja inimese teised küljed. Ega ilmaasjata öelda, et enne kooselu alustamist käi ära puhkusereisil. Seal võib selguda, et unelmate prints kaob esimese hämaruse saabudes või osutub nii kitsiks, et veeretab iga senti peos.”
Puhkus on hädavajalik ka lastega paarile. “Oleme harjunud rõhutama, et lapsed toovad suhtesse rõõmu,” märgib Helle Niit . “Ent paradoksaalsel kombel on aeg, kui lapsed on väikesed, paarile üks raskemaid. Sel ajal ollakse oma suhtega sageli kõige vähem rahul. Puhkus annab võimaluse leida aega teineteise jaoks ja vabaneda rutiinist.”
Samas on oluline veeta puhkusi ka lastega koos. Nemadki õpivad sel ajal vanemaid teisest küljest tundma – nägema nende mängulisemat ja lõbusamat poolt.
Helle Niidu tähelepanekul peaks puhkus vastama siiski teatud tingimustele, et ta suhtele hästi mõjuks. Reis võib olla stressiallikas, kui aega ja ruumi on väga vähe. Näiteks on ajakava liiga tihe või ollakse kogu aeg teistega ninapidi koos. “Kogemused on näidanud, et sõpradega reisides ei pääse alati ka skandaalidest. Reisil peab paaril olema võimalus eralduda ja omaette olla,” räägib Niit.
Kui üks pool teatab , et kahekesi reisida on igav, võib psühholoogi sõnul arvata, et suhtega on juba midagi korrast ära. “Samas kohtab väga harva paare , kes on suutnud ühendada sõbrad ja elu nii tihedaks tervikuks, et pidev koosolemine ei muutu hetkekski kurnavaks,” tõdeb Helle Niit.
Lisaks on oluline, et reisimise otsus ja siht oleksid tõepoolest ühised ega järgitaks vaid paksema rahakotiga kaasa soove.
Romantika või lapsed
“Paljud tuttavad imestavad, et reisime perega ega võta kaasa suuremat seltskonda,” räägib Teet. Abielupaar möönab, et ju nad pole siis leidnud tuttavaid, kellest teaks, et reisilt ka sõpradena naastakse. “Kahekesi on sõltumatum,” leiavad nad.
Samuti on 13aastase Raido ja kolmese Siimu vanemad alati võtnud sõitudele kaasa vanema lapse.
Inge ütleb, et tahab pakkuda lastele võimalust maailma näha, kuigi see pole suhte jaoks alati parim. “Lastega reisides ei jää kuigivõrd omaette olemise aega,” tunnistab ta. “Ühele reisile võtsime seetõttu kaasa poja sõbra, et jääks vähekegi aega teineteisele ja poisil oleks samuti huvitav.”
Ka Teet leiab järele mõeldes, et nad pole kunagi nn romantilist reisi korraldanud, kuigi romantilisi hetki meenub puhkustest küll. “Kas või siis, kui sõitsime tõstukiga Šveitsi Alpides või jalutasime öösel Nice ’i rannal,” märgib ta.
Inge tunneb tõelist puudust puhkusest, kus saaks pühenduda vaid teineteisele. “ Saabuva 15. pulma-aastapäeva puhul sooviksin kindlasti minna romantiliselt reisile,” teatab ta ja vaatab Teedule otsa.
Puhkusel eraldi voodisse
Kolm aastat firmas Wris Tours reisiesindajana leiba teeninud Argo Kasela ütleb, et tülitsevaid kaasasid tuleb aeg-ajalt ikka ette. “On olnud paare, kes nõuavad keset reisi äkki eri hotellitube või tahavad koguni teise hotelli kolida,” meenutab Kasela.
“Vahel on aru saada, et naispool on mehe pooleldi vägisi reisile vedanud . Mõnikord saab alkoholiuimas mees aga alles sihtkohas aru, kus ta on.”
Kasela tähelepanekul lahkuvad tülitsejad tavaliselt nii, nagu tulid. Vastupidiseid näiteid on tal kolme aasta peale vaid kaks. “Suhteid ei paranda päike ega palm ,” leiab Argo Kasela. Tema hinnangul reis tavaliselt võimendab hetkeseisu – ühtekuuluvust või eraldumist. “Reis ei tohiks olla suhte proovikivi, vaid hoopis pitser, mis hea suhte veel paremaks muudab,” leiab ta.
Üheks erandiks on Kasela tähelepanekul vanemad inimesed, kelle ammune tuha alla mattunud armusäde reisil uuesti lõkkele lööb.
Reisiesindaja möönab, et ka puhkus ise võib olla suhtele võimalik ohuallikas: iga inimene kujutab võõrast maad ette omamoodi ning tegelikkus ei pruugi illusioonidega klappida.
Sunnitult romantiline
Psühholoog Helle Niidu sõnul võib soov puhkusega suhteid parandada osutuda roosaks soovunelmaks, kuna juhtub hoopis vastupidine . “Reisil võivad põrkuda suurenenud romantilised ootused partneri suhtes ja moodustada terava kontrasti reaalsusega,” märgib ta. “Üks või teine pool võib tunda end nurka surutuna, teades, et temalt oodatakse lähedust, mida ta on võimetu andma. Leppimiseks on vaja aega.”
Puhkus võib elustada ka mineviku helged mälestused, mida hakatakse alateadlikult kõrvutama praeguse kurva seisuga. Selle taustal võib olukord tunduda veelgi mustem.
Lisaks viitab Helle Niit populaarsele prantsuspärasele arusaamale, et voodis saab iga suhte korda. “Mehed võivad puhkusel loota, et naine avaneb voodis. Kuid naistel on seks tunnetega seotud ning nad ei suuda kehva suhte puhul samaga vastata,” tõdeb Helle Niit.
Osa inimesi valib pingelise suhte puhul vastupidise tee ja püüab hoopis eraldi puhata. Selline järelemõtlemisaeg võib mõjuda suhtele kosutavamalt kui iga hinna eest koos puhkamine.
Puhkus psühholoogi abiga
Ometi ei välista psühholoog võimalust, et puhkus võib suhteid parandada. Kuid siis peaks paar väga hoolikalt valima puhkuse liiki. Kriisis suhte puhul tasub puhata pigem kahekesi ning valida võimalikult stressi- ja sekeldustevaba puhkuseviis.
“Kui paaril on kindel soov oma suhteid parandada, võiks reisile eelneda käik psühholoogi juurde,” leiab Helle Niit. “Nii saaks puhkus üheks osaks teraapiast. Psühholoog annaks puhkusele minejaile ka ülesanded, mida nad peavad teise poole teadmata täitma.”
Samas ei päästa suhet pikk suvepuhkus , koos tuleb osata puhata aastaringselt – igakuiselt ja -nädalaselt. “Üks kahest puhkepäevast peaks mööduma alati koos perega,” toonitab Helle Niit. “Kui inimene räägib, et pere on talle tähtis, peab see peegelduma tema valikutes.”
Ka Inge ja Teet tunnistavad, et nad pole alati nii aktiivselt koos puhanud. Vahepealsel ajal magas abielupaar nii mõnegi puhkuse väsimuse tõttu kodus maha. “Vaid kohe pärast pulmi tegime uhke pulmareisi,” meenutab Inge. “Sõitsime läbi pea kõik Eestimaa ilusaimad paigad .”
Tõelisesse matka - ja puhkusepisikusse nakatusid nad viis aastat tagasi ning nüüd ei oska paar vabu hetki planeerimata enam elada. “Meil peab olema planeeritud ka see, et me eeloleval nädalalõpul midagi ei tee. Kohe võrratult hea on olla, kui on täpselt teada, mis meid ees ootab,” leiab pereisa Teet.

5 PUHKUSESOOVITUST
• Ka puhkus vajab sisseelamist. Liiga lühikese puhkuse puhul ei suuda organism häälestuda puhkusele enne, kui pead jälle tööle asuma.
• Erinevad inimesed vajavad erinevat tüüpi puhkust. Kui töö on rutiinne, sobib midagi spontaanset. Kui töö on tempokas ja kaootiline, vajad rahulikumat reisi.
• Puhkus olgu vaheldusrikas. Pikem puhkus planeeri võimalikult erinevatest osadest, et täita kõigi
pereliikmete , kuid ka enda soove.
• Tülitse kodus. Kui oled kaasaga raksus, ära mine reisile. Koos võite puhata kokkuleppel, et suhte teemat üles ei võeta ning olete õnnelikud ka vaikse käehoidmise üle, ilma kiremölluta.
• Kui otsustad tuttavatega reisile minna, vali hoolikalt reisikaaslasi. Reis aga korralda nii, et saad veeta piisavalt aega ka kallimaga omaette.
Enda arvamus:
Kui puhata, siis ikkagi ette planeeritult ja mitte uisapäisa. Iga samm tuleb hoolikalt läbi mõelda, eriti just siis, kui plaanis on ette võtta suur ja pikk reis. Paljud ei tee seda, ning tulemuseks on rahapuudus, tülid ja nii edasi. Omast kogemusest oskan nii palju öelda, et iga puhkus oleneb väga palju ka sellest, kellega seda veetma on otsustatud minna. Igal juhul tuleb arvestada sellega, et midagi jääb nii või naa maha, nii või naa tekivad mingid tülid, see on lihtsalt inimlik. Mina ise pole ühtegi reisi või puhkust ilma konfliktidetta läbinud, ja ma arvan, et ma ei ole ainuke. Põhiline on see, et kui puhkama minnakse, peab oskama lõõgastuda ja peab oskama ka ennast täiesti välja lülitada kõikidest probleemidest. Mina seda igal juhul oskan. Kui olen puhkusel, naudin seda, ja ei jäta ühtegi asja vahele, mis olukorra paremaks teeks.
Kasutatud kirjandus:

L.Arujärv, Puhkus – arm või hirm, „Pere ja Kodu”
www.google.com
www. neti .ee
Enda arvamus

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kevin317 Õppematerjali autor

Referaat

puhkusesoovitused puhkus arm või hirm romantika või lapsed puhkus paljastab pale

Kasutatud allikad

https://www.google.com

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti puhkusereisija

meeldib seljakoti reisid, aga üldiselt valitakse reisbüroo, kes teeb sinu eest kõik ära. Paneb kokku vajaliku paketi hotell, söögid, ekskursioonid jms. Samas kaob siis see rõõm ära, et saad ise midagi avastada ning korraldada. Mõnele see meeldib, mõnele mitte. Inimesed on niivõrd erinevad, et ühtset varianti ei saa olla. Paljud eestlased kuuluvad kesklassi. See tähendab seda, et rahaline seis on keskmine ning see tähendab omakorda seda, et kui tahetakse just perega reisile minna, tuleb enne natukene raha säästa ning kõrvale panna seda. Sellisel juhul võetakse kaasa terve pere. Samas on ka neid, kes vaatavad just viimase hetke pakkumisi, sest need on kõige odavamad pakkumised. See tähendab ka seda, et inimesi eriti ei huvita see, missugune on hotell ja kas, kui üldse on, söögid on hinnas. Samas on ka neid just, kes lähevad puhkama selle eesmärgiga, et saaks nautida kõike kõige paremat. Sellisel juhul ei vaadata hinda, vaid vaadatakse kvaliteeti

Turism

doc

Peredele ja lastele mõeldud paketid

· Kuni 12- aastastele lastele ( max 2 ) ööbimine koos vanematega samas toas. · Rikkalik hommikusöök kogu perele. · Saunade ja basseinide piiramatu kasutus. · Fitness- keskuse ja treeningklasside piiramatu kasutus. · Hommikumantlid ja SPA- sandaalid. · Tasuta parkimine. Check in alates kell: 14.00 ja Check out kuni kell: 12.00 Täiskasvanuid: 2 / Lapsi: 2 vanuseni: 12- eluaastat. Paketi hind: 79. Ammende Villa Hotell & Restoran ( 1 öö ) Ootame teid perega külla meeldivalt aega veetma Pärnusse! Huvitavaid tegemisi jätkub kõigile, nii pisikestele põngejatele kui ka lastevaneatele. Pakett sisaldab: · De lux tuba. · Hommikusöök kõigile pereliikmetele. · Sauna- ja basseinikeskuse külastust kogu perele Estonia Spa Termides. · Lastele joonistuspaberid ja pliiatsid toas. · Tasuta parkimine. · Puuviljavaagen kogu perele. Check in alates kell: 14.00 ja Check out kuni kell: 12.00

Majutus

docx

Sagedamini esinevad terviseprobleemid reisimisel

liikmesriikides koheselt vajaminevat arstiabi, kuid neil peab olema esitada Eesti Haigekassa vormikohane tõend. Alates k.a. augustist asendatakse see tõend vastava ravikindlustuskaardiga. Ohutuks reisimiseks on vaja läbi mõelda kõik tervisega seonduv: kuhu reisitakse - reisi sihtpunkt (piirkond, marsruut), kui kauaks minnakse, kuidas reisitakse - reisimise viis ja reisi iseloom (turismireis, puhkus mere ääres, ratta- või jalgsimatk, puhkus maakodus, ametisõit, töötamine kohalike elanike seas), reisile mineja teadaolevad terviseprobleemid, vaktsinatsioonistaatus, kas kasutatakse mõningaid ravimeid regulaarselt, kas ollakse allergiline jmt. Tasuks mõelda ka sellele, kas reis on ülepea tervisliku seisundiga kooskõlas. Kroonilise tõve korral peab kasutama arsti poolt määratud ravimeid. Neid ei tohi mingil juhul maha unustada ja neid peab kindlasti ettekirjutuste kohaselt tarvitama.

Terviseõpetus

docx

Turismitrendid

väljaminevat turismi. 1.2. Turismi erinevad vormid Turismivorme on väga palju ja nende liigitamine toimub mitmeti. Inimesed reisivad küll erinevatel põhjustel, kuid enim levinud on siiski näiteks puhketurism, linnaturism, massiturism, äriturism, maaturism, seksiturism jne. Puhketurismi puhul valib turist ise sihtkoha ning tasub ka reisi eest iseseisvalt. Maksab ainult selle eest, mida ta on endale valinud ja mis kohti ta külastab. Puhketurismi peamiseks eesmärgiks on lõõgastus ja puhkus. Soovitakse argielust leida vaheldust. Reisitakse puhkuste ajal ning nädalavahetustel. (Turism...2013) Linnaturismiks peetakse aga turismiteenuste pakkumist linnakeskkonnas. Sinna alla kuuluvad näiteks ostureisid ja ka erinevad kultuurisündmused, mis leiavad aset linnades. (Turism...2013) Massiturism on suurte inimrühmade reisimine näiteks populaarsematesse reisisihtkohtadesse. Massiturismi üks osa tänapäeval on kindlasti ka ostuturism.

Turism

rtf

Õigusteaduse alused - töölepingu seadus, lähetus, ATS jm.

Õigusteadus Puhkuse ajal ei pea inimene tegema tööd. Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks. · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik. Kellel jääb puhkus kasutamata,

Õigusõpetus

pdf

Analüüs Eesti matus

Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust muid asju nagu jahiga sõitmine või ratustamine. Näide

Kirjandus

doc

Suvearmastus

unisena kööki. Ema küpsetas parajasti pannkooke. ,,Tere hommikust, mu printsess!" ütles ta rõõmsalt. ,,Hommikust jah, emps," torises Kersti. ,,Noh, mis mossukoletis sind nüüd hammustanud on, et juba hommikul nii pahas tujus oled?" Kersti vaatas altkulmu ema poole, sai siis aru, et on tema vastu ebaõiglane, istus ja ütles leebemal häälel: ,,Richardo sõidab ülehomme ära." Tegelikult teadis ema seda ning seepärast oligi tal Kerstile üllatus varuks. ,,Mul algab sel aastal puhkus varem, saame juba oktoobri lõpus reisile minna. Kuhu sa minna tahaksid?" küsis ta kavalalt. ,,Minu pärast kas või Kuule...," torises Kersti edasi, ,,Richardot seal nagunii pole." Selle peale astus ema korraks köögist välja ning tuli tagasi, 2 lennupiletit näpus. Nagu muuseas libistas ta need Kersti ette lauale. Kersti võis küll pahas tujus olla, kuid see ei takistanud teda pileteid piilumast. ,,Hispaania? Me lähme Hispaaniasse?!" kriiskas ta

Kirjandus

docx

Õigusõpetus EMÜ I semester

mis vastavad tervisele, võimetele, teadmistele ja oskustele. Lepingut võib sõlmida 7 aastaselt. Lapsevanema nõusolekut on tarvis alaealiste tööle võtmisel. 7 14 aastastel on lisaks veel vaja tööinspektori nõusolekut. Võivad töötada kuni 20.00-ni, erandkorras 24.00-ni: kunsti, kultuuri, spordi alal. · Töösuhte peatumine ehk töötaja ei pea tegema tööd: 1. Kokkuleppel: palgata puhkuse võtmine. 2. Ajutine töövõimekus: töötaja on haige 3. Puhkus: iga aasta korraline puhkus. 4. Töötaja võtab osa streigist. 5. Ajateenistuses viibimine. 6. Kui töötaja on arestis või vahi all.Kuritegude puhul vahistatakse.Maksimaalselt 6 kuud. Väärtegude puhul arest.30 päeva võib arestis olla.Väärtegude puhul rahatrahv, 3 kuni 300 trahviühikut.1 trahviühik on 4 eurot. Kuritegude rahakaristus on päevamäärades. 7. Joobes töötaja on töölt kõrvaldatud. · Töö- ja puhkeaeg:paragrahv 42 1

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid