Läbipõlemissündroom (0)

Läbipõlemissündroom

Referaat

SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS 3
2 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOM MEDITSIINILISEST SEISUKOHAST 5
3 MIKS TEKIB JA KUS SAAB ALGUSE LÄBIPÕLEMINE? 6
4 LÄBIPÕLEMISE TUNNUSED 9
5 VÕITLUS LÄBIPÕLEMISEGA 11
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Minu tähelepanu on köitnud inimesed, kelle jutus , väljendustes ja tegemistes puudub rõõm ja seda ühel või paaril korral, vaid pidevalt. Valdav negatiivne suhtumine elu protsessidesse tekitas minus hämmingut ja arusaamatust. Mõeldes, sellele pikemalt , mõistan, et tegemist võib olla nähtusega, mida nimetatakse läbipõlemissündroomiks ning tänapäeva arenenud ja urbaniseerunud ühiskonnas sagedane ja koguni parandamatu.
Eelkõige tekib burn out sündroom inimestel, kes oma töö ja ka eraelu käigus peavad endast andma palju, saamata vastu positiivseid ja innustavaid elamusi.
On ameteid, kus oma tundeid ei tohi väljendada, kuna see on ebaeetiline ning samuti ei vii abistaja emotsionaalsus aidatava elu õigetesse rööbastesse. Kuid just selline oma tunnete ja elamuste allasurumine ning ka eitamine on soodustavaks momendiks abistaja muutumisel abivajajaks. Positiivseid tulemusi annaks oma mõtete ja tegemiste rääkimine edumeelses ja progressiivses töömeeskonnas, ent paraku on elu näidanud, et sageli on meeskond tervikuna haige ega suuda seepärast oma üksikliikmeid abistada.
Tuginedes oma kogeustele lastekodutöötajana ja lihtsalt indiviidina, vestlustele inimestega tegelevate isikutega ning erialasest kirjandusest saadud infole, julgen kirjutada pikemalt sellisest nähtusest nagu seda on läbipõlemissündroom.

1 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOMI OLEMUS

Definitsioon: Läbipõlemissündroom (The burn out syndrom ) on füüsilise, ja emotsionaalse kurnatuse sündroom, mis toob endaga kaasa negatiivse enesehinnangu kujunemise, samasuguse suhtumise oma töösse, kaastunde ja hoolivuse kaotamise inimeste suhtes, kelle heaks töötatakse.
Läbipõlemise sügavam staadium on depressioon , millest ülesaamiseks tuleb kindlasti pöörduda spetsialistide poole.
Läbipõlemissündroom defineeriti esmakordselt 1974.aastal Ameerika psühholoogi H.J.Freudenbergeri poolt, kes avastas, et inimesed, kes töötavad elualadel, mis eeldavad tihedat ja intensiivset emotsionaalset kontakti probleemsete kaaskodanikega, ning kes ei näe oma töötulemusi materiaalselt, on sageli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt kurnatud.
Peale Freudenbergi teooria avaldamist hakati teostama mitmesuguseid sellealaseid uurimusi. Selle tulemusena märgati, et on palju inimesi, kes on mitmeid aastaid vaevelnud, oskamata oma kaebustele täpset nime anda - seetõttu ei saadud neid ka aidata.
Läbipõlemissündroomi puhul ei ole tegemist väsimusega, mis kaob peale korralikku puhkust. See on pikaajalise (tööstressi tulemus- progressiivse iseloomuga psüühiline seisund, mille juured peituvad sageli sügaval ühiskonnas ja isiksuse eluloos. Läbipõlemine edeneb aste-astmelt, ilma et inimene ise seda teadvustaks. ( Olari ,J 1995: 1997).Inimestega, sh lastega tegelevate töötajate puhul on läbipõlemissündroom tavaline ning paratamatu nähtus.
Rahva tervise, elukvaliteedi ja loomevõime seisukohalt kujutab läbipõlemine suurt probleemi, sest tavainimestel puuduvad teadmised, oskused ja kogemused enda ja ka teiste inimeste aitamiseks.

2 LÄBIPÕLEMISSÜNDROOM MEDITSIINILISEST SEISUKOHAST

Võib väita, et läbipõlemisest tingitud haigusnähud tekivad põhiliselt arenenud riikides, kuna inimese psüühilisele ja emotsionaalsele adaptatsioonile tema ümbruse suhtes on esitatud kõrged nõuded.
Emotsionaalseks tasakaaluks on vajalikud normaalsed, adekvaatsed suhted isiksuse ja sotsiaalse ümbruse vahel. Kuid füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse korral on häiritud eluks vajalike tingimuste tasakaal ning püsivus organismis. Samuti on häiritud närvisüsteemi a sisenõristusnäärmete dünaamiline tasakaal.
Läbipõlemine on psühhofüsioloogiline seisund, mis tekib inimesel tema jaoks oluliste stressorite või situatsioonide toimel ja on määratud inimese fenotüübi ja genotüübi individuaalsete omaduste poolt.
M. Frankenhauser tuli uurimuste käigus järeldusele, et emotsionaalse reaktsiooni intensiivsuse näitajad on organismi bioloogiliste vedelike katehhoolamiinisisalduse muutused. Inimesed, kellel emotsionaalne stressor kutsub esile adrenaliini suurenenud erituse on kartlikud, hirmunud. Aga need, kellel stressor kutsub esile noradrenaliini suurenenud eritumise, mobiliseerivad kiiresti oma jõud enesekaitseks- muutuvad agressiivseks.Läbipõlemisel häirub erutus - ja pidurdusprotsesside tasakaal, tänu millele võib välja kujuneda neuroos.
Tervise halvenedes tekkivad muutused ainevahetuses. Märku hakkavad andma valud südame piirkonnas ja kõhus, sagenevad peavalud. Muutub pulsisagedus ja vererõhk. Tavaliselt on sel puhul veresuhkru sisaldus madal- närvirakud ei saa piisavalt toitu- energeetiliselt tähtsaid süsivesikuid.

3 MIKS TEKIB JA KUS SAAB ALGUSE LÄBIPÕLEMINE?

On tehtud kindlaks, et inimese psüühikas on nn kontrollkeskus, mille järgi inimesed jagunevad kaheks:

seesmise kontrolliga inimesed-kontrollivad end ja teisi

välise kontrolliga inimesed- ise ei otsusta midagi, kuna on veendumusel, et nende üle otsustab keegi teine. Nad ootavad pidevalt mingit juhust, mida enamasti ei tule ega tule…
Mõlemad variandid puhtal kujul viivad burn outi. Ideaalne oleks kuldne kesktee - kui mõlemast oleks veidike .
Allaheitlikud inimesed
Inimesed, kellel puudub omadus olla lapsemeelne (st. omada loovust , intuitsiooni, uudishimu, võimet imetleda, olla rõõmus ja täis elulusti), on eluraskustele vastuvõtlikumad ja allaheitlikumad. Kardetakse olla habras - teiste inimeste lähedalolekul ja abi vajav tunneteta isik.
Teiste tunded on tähtsamad
Isiklike tunnete eitamisega võib kaasneda enda koormamine teiste tunnetega- kõik võetakse endasse ja elatakse teise tunded endas veel kord läbi. Tekib vastuoluline olukord, kus püütakse kõiki aidata ja kannatada koos kogu maailmaga , kuid ei panda tähele ennast ja oma lähedasi. Võõraste muredest ei osata välja rabelda ning tekib liigne tundlikus teiste kannatuste suhtes. Püütakse elada teiste elu, kuna enese elu elamine oleks liiga turvatu. Ei riskita minna maailma vigu tegema. Inimestele võib tunduda, et kergem on vastutada teiste kui enda eest.
Seos peresuhetega
Läbipõlemise ohtu suurendab ka kasvamine perekonnas, kus üks vanem on sõlminud alkoholiga salaliidu ja teine vanem on enesesüüdistustest langenud burn outi. Sellises peres kehtivad vaikimise kolm reeglit: ära räägi, tunne ega usalda. Kasvaval lapsel puudub läbilööja mall - võttes eeskuju vanematelt, saab temast kartlik „ei keegi”. Laps võib harjuda varakult kaotusega, temas võib kujuneda „jätke mind rahule” suhtumine, ta võib hakata ennast kohtlema nagu kohtlevad tema vanemad (kes mina olen…).
Töönarkomaania
Enamasti on tööohvriteks inimesed, kelle vanemad on esitanud oma armastusele tingimusi. Laps on püüdnud tingimustega sobituda, kaotades aga Mina tunde. Ühel hetkel eneselegi märkamatult ei oska ta nautida elu. Täiskasvanuna püüab selline inimene hoida oma kalendri võimalikult täidetuna, et tema tarbetus välja ei paistaks. Temast on saanud persoon , kellel on alati kiire, kes teeb tööd selleks, et end vajalikuna tunda. Peatumine näib talle mõeldamatuna, kuna see tähendab silmitsi jäämist oma väärtustega. Töönarkomaan ei tea või on unustanud, et töö ei ole kõik kõiges, et inimese väärtus pole tööga totaalses seoses. ( Hellsten T. 1996, 17)
Tunnustuse puudumine
Sageli võib esineda teatud erialade mitteküllaldane väärtustamine ühiskonna poolt. Ühiskond saab näidata oma suhtumist töö väärtustesse põhiliselt tasustamise kaudu. Praegune suhteliselt madal palgasüsteem just nendes tegevusvaldkondades, mis on otseselt seotud inimestega tehtava tööga suurendab nendel erialadel töötajate läbipõlemisohu.
Psühhokliima kollektiivis
Organisatsiooniline tasand ehk halb psühholoogiline kliima töökollektiivis on samuti läbipõlemist soodustav tegur. Eriti kõrge läbipõlemise tase on autoritaarse juhiga asutuses, kuna inimesi peetakse kohusetäitjateks, mitte aga isiksusteks. On raske kui puudub kolleegide toetus ja austav suhtumine üksteise töösse. Probleem võib tekkida ka seoses töökorraldusega, kui töökoormuse üle otsustajad ei tunne tehtavat tööd sisuliselt.
Komplekside esinemine
Parandamatult on inimesel mitmeid komplekse, mis suruvad nende MINA madalamaks ja soodustavad läbipõlemist. Ka hirm vastutuse ees ja inimlik kartus eksida võib tekitada läbipõlemist.
Tähelepanu vääriksid järgmised:

• isiksuse kompleksid, mis väljenduvad pidevas alaväärsustundes erinevatel põhjustel
  
• soolokompleks - üksinda rügamine, mille taga võib peituda suurenenud tunnustuse vajadus kui ma palun teise abi, siis võib kogu au temale langeda ja mind ei märka mitte keegi
  
• messiase kompleks, mille puhul inimene arvab , et saab ise kõigega kõige paremini hakkama.
  

Lõõgastumine
Paljudele on probleemiks oskamatus lõõgastuda. Selle asemel, et tegeleda millegi enda jaoks meeldivaga, kohtutakse sama eriala inimestega ka töövälisel ajal ning räägitakse aina tööst ega naudita oma vabu hetki . Ajakavasse ei planeerita vaba aega ning perega koos olemist. Võimetus kontrollida oma ajakava põhjustab asjatuid käike.
Lisaks eeltoodule viib erinevate tööalade esindajate läbipõlemiseni ka see, et neil ei ole võimalik näha oma töö tulemusi- seega jääb innustav moment.
NB! Sealjuures kehtib põhimõte, et läbipõlemisesündroomi ei saa määratleda ühe näitaja põhjal.
Lühidalt kokku võttes on läbipõlemisesündroom seotud ebameeldivate läbielamistega inimsuhetetöös- süü- ja häbitunne, mure oma väärtuse, pädevuse ja töökollektiivi suhtumise pärast.

4 LÄBIPÕLEMISE TUNNUSED

Tavaliselt inimene ise ei märka ega tunnista oma kurnatust. Püüdes probleeme eitada, satub ta vastuollu oma kaaslaste ja lähedastega.
Burn out on protsess, see ei ole üleöö tekkiv nähtus, mille häiresignaalideks on:

• liialt entusiastlik ja eluvõõras suhtumine oma töösse
  
• pettumine oma töös ja iseenda võimetes- väheneb töö motivatsioon, areneb negatiivne suhtumine. Küünilisus ja kibestumine. Töö püütakse kiiresti ja võimalikult vähese vaevaga ära teha. Pikenevad lõunad ja sagenevad kohvipausid
  
• füüsiliselt tajutav emotsionaalne väsimus- võib suureneda tööõnneuste arv. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, kaob tolerantsus erinevate hoiakute suhtes, tekivad keskendumisraskused
  
• suureneb tubaka, alkoholi ja ravimite kasutamine
  
• positiivsed tundmused asenduvad rõõmutusega, tekib vastumeelsus igapäevatoimingute suhtes. Oma päeva alustab inimene ebamäärase hirmu-ja pahameeletundega.
  

Positiivsete ja negatiivsete tundmuste alge ja toime on üks- nad lähtuvad inimese vajadusest ning mõlemad mõjutavad inimese tegevust. Positiivsel elamusel on ka stimuleeriv ülesanne. Negatiivsed emotsioonid sugenevad mingi vajaduse rahuldamatusest.
Läbipõlemise korral intensiivistuvad negatiivsed emotsioonid:

• ei tunta rahuldust kehalistest funktsioonidest
  
• empaatia alanemine
  
• alaneb töötaja töötahe
  
• võimetus väljendada positiivset viha
  
• hakkab kaduma originaalsus
  
• kõige eest vastutamise tunne
  
• soov olla üksi
  
• tervislik seisund halveneb
  
• klammerdumine minevikku
  
• mõttetuse mõtted.
  

Kuna muutused inimeses on liialt teravad, et neid mitte märgata, ei ole võimalik neist lihtsalt mööda minna.

5 VÕITLUS LÄBIPÕLEMISEGA

Inimene tajub , et midagi on korrast ära, kuid ta ei oska täpselt öelda, mis teda vaevab. Alateadlikult püüab ta enda jaoks leida mingit meelepärast lahendust . Temas tekivad kaitsemehhanismid , millede ülesandeks on säilitada vaimne tasakaal, lisada kindlustunnet, toetada eneseusku. Paraku ei ole need kaitsemehhanismid sellevõrra efektiivsed, et lahendada inimese probleeme.
Tekivad kaitsemehhanismid:

• unustamine
  
• ettekäänete otsimine
  
• minevikku langemine
  
• patuoinaste otsimine
  
• saatustekaaslaste seltskonna soosimine.
  

Kui minna ja öelda probleemides vaevlevale inimesele, et ta on läbipõlenud ja et käitub oma olukorras valesti, naerab ta su välja ja kuulutab vaenlaseks number üks. Võttes teise head tahet aidata mõnitamise ja eraellu tungimisena, väljendab ta oma pahameelt otsekoheselt ja mõnikord lausa sõnu valimata,
Aitaja peab olema vaevatule usaldusväärne isik, kelle abivajaja on ise välja valinud. Oma valitud usaldusele ei anta tavaliselt märku sõnadega, vaid otsitakse tema lähedust. Et oleks kindlam , kuna piinavaks on saanud ebamäärane hirm ja tühjusetunne. Teadlikult püüab kannataja teiste seltskonda vältida. Abistaja peab käituma delikaatselt, proovides mitte haarata teise au, usaldust ja tundeid, lähtudes inimese eripärast ja temperamendist.
Esmaabi sellises olukorras ei ole rääkimine, vaid abistaja kohalolek. Et oleks selgelt ja arusaadavalt väljendatud hoolivus kaaslaste suhtes. Teiseks on oluline läbipõlenu enda tahe end aidata- vastu tahtmiste aitamine ei ole tulemusrikas ega ka kooskõlas inimõiguste deklaratsiooniga.
Abistaja peab aitama tal probleemi sõnastada aga asja olemuse peab välja ütlema abivajaja. Tuleb meeles pidada, et selle sõnastus ei pruugi olla kooskõlas aitaja ootusega.
Edasi peaks tegutsema elustiili muutumise planeerimise ja teostamise tähe all:

• töö- ja puhkerežiimi paikapanemine. Ühtlaselt jaotada vaimne ja füüsiline töö. Vajalik on regulaarne puhkus, nii aktiivne kui ka passiivne. Korrapärane uni on organismile vajalik ja on vältimatu organismi jõuvarude taastamiseks- uni peab olema piisava kestvusega.
  
• Korrapärane ja tervislik toitumine, kuna toit on vältimatu elu- ja töötegemise käigus kulutatud energia asendamiseks ning koerakkude taastootmiseks, seega inimese elujõu ja töövõime taastamiseks.
  
• Süstemaatiline kehaline liikumine on oluline tegur inimese kehalise tervise ja psüühilise heaolu tagamisel ja taastamisel.
  
• Armastusega rikastatud suguelu kuulub täiskasvand inimese optimaalse elukorra juurde, aitab säilitada kogu organismi toonust.
  
• Rõõmuvõimendus, mille aluseks on teadlik tahe kujundada endas niisugune hingeline põhihoiak, mis püüaks igas olukorras leida halva kõrvale ka head. Igikestev positiivsete emotsioonide allikas on naer. Öeldakse, et löökide järel tuleb tõusta, pettumuste järel püüda midagi lõbusat leida.
  
• Loobumine liigsest suitsetamisest, kuna ükski neist ei saa maandada emotsionaalset pinget.
  
• Enesekorrastus- välimuse muutumine, enda eest hoolitsemine. Võtta veidi aega ainult enda jaoks, lubada midagi endale ilma süümepiinadeta.
  

Eelnimetatud variandid, mida inimene võiks ise teha enda aitamiseks. Burn out sündroomi kestvus sõltub suuresti inimeses temperamendist, isiksusest ja isiklikust tahtest asjast üle saada.
Eesmärkide muutumine on üks viisides, kuidas arvestada rohkem oma võimaluste ja võimetega.

KOKKUVÕTE

Oma töö valmimisel töötasin läbi mitmeid kirjalikke materjale. Minu jaoks ilmnes huvitavaid fakte läbipõlemise põhjustest, selle seisundi olemusest, tagajärgedest ja sellest ülesaamisest.
Mõneti võib läbipõlemissündroomi tekkepõhjused kokku võtta - ta tekib sõltumata meist ja meie teadmisest tema kohta. Niisiis - läbipõlemisesündroom on täiesti vältimatu nähtus meie ühiskonnas. Seda põeb iga inimene vähemalt kord elus, ei materiaalne seisund ega positsioon aita sellest pääseda.
Soodustavaks momendiks on töötamine aladel, kus tuleb intensiivselt tegeleda inimestega, kes erinevatel põhjustel ei saa ise endaga hakkama. Samuti on uurimuste käigus selgunud , et eelkõige ja raskemal kujul esineb läbipõlemissündroom meie mõistes „raske lapsepõlvega” inimestel, kuna neil puudub usk endasse kui isiksusse. Nad parema meelega lamavad põrandal, lastes näo jalajälgi täis astuda, kui elavad oma elu oma äranägemise järgi. Neis on süvenenud arvamus, et parem on elada kellegi teise elu, kuna see tundub neile turvalisem. Kõrvalvaatajale arusaamatutel eesmärkidel antakse end töö meelevalda ning unustatakse ära meeldivad puhkehetked, lõõgastumine- see on üks sagedasemaid läbipõlemissündroomi tekkimise põhjuseid.
Antud sündroom nõrgestab meie organismi, põhjustades sellega haigestumisi ja muutusi meie siseelundite talituses.
Aidata saab - ja tuleb - end oma ellusuhtumise muutumisega. Oleks hea end tunnistada lihtsalt inimeseks oma soovide, tundmuste ja ootustega. Meeles pidada, et tavaliselt ei osata meie soove silmist lugeda ja teada, et kõige lihtsam moodus end arusaadavaks teha on rääkida, siis on läbipõlemisest kergem üle saada.
Seega- rääkigem oma tunnetest, puhakem ja meie elu saab olema lihtsam!

KASUTATUD KIRJANDUS

Hellesten, T. 1994 „Jõehobu elutoas” Eesti Karskusliit
Hellsten, T. 1996 „Elu laps” Eesti Karskusliit
Küünarpuu, H. 1994 „Läbipõlemissündroom: mis ja miks?” Hommikuleht
Küünarpuu, H. 1996 „Sõbrad pääsevad läbipõlemisest” Eesti Päevaleht
Lehtsaar, T. 1994 „Hingepilk”
Olari, J. 1996 „ Enesetäiendamine päästab kiiresti läbipõlemisest” Eesti Päevaleht
Pulver, A. 1996 „Enesepiitsutamise pahupool ” Pühapäevaleht
Saarma, J. 1995 „ Depressioon ” Valgus
Tuulik , V. 1979 „ Emotsioonid ja tööhõive” Valgus